Kuidas lugeda valimistulemusi?
Objektiivselt arve vaadates näeme Eesti demokraatia tervist hoopis kehvemana kui petliku ilu pakkujad erakondades ja meedias meile esitavad.
Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega
On küll päratult raske, aga ometi võimalik jutustada labast, miljon korda kuuldud lugu, teha seda punastades, aga ikkagi otse ja ausalt, keerutamata, ilma seksi, vägivalla ja Pärdi muusikata.
Muusikateater Eestis: mida, kellele, kus ja kelle raha eest?
Kerri Kotta: „Teatud kultuuriruumis tehakse ooperis teatrimaailma kõige uuemaid ja põnevamaid asju. Ooper ei ole nähtusena mingilgi moel ajale jalgu jäänud.“
Armastus ja Aareleid
Novellikogus „Salaelud“ on käsitletud inimlikku lähedusvajadust ning emotsionaalseid sidemeid, mis teevad elu elamisväärseks ja olemise tähendusrikkaks.
Mets kui põhiõigus?
Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.
Usaldagem eksperte
Koolistreik planeet Maa nimel
Mitteuskujate suhtumise…
Emotsioone ääreni täis anumad
Kui elukeskkond oli hall ja viletsamast viletsam, olid Anu Rank-Soansi säravad mängulised tarbeesemed tollase väsinud olmega kardinaalses vastuolus.
See, et Francis Fukuyama on ajaloo lõpu osas…
Tähenduste mullapõuest pressivad end välja mõned lilleõied
Kui tõlgendus ja tähendus on suhtelised ning ainult meie endi luua, ei lasu tähendusloome vastutust tegelikult kellelgi.
Me elame…
Südamega kirjutatud südametu lugu
Maylis de Kerangali romaan „Parandada elavaid“ parandab elavaid kunstilise kogemuse kaudu ja ka puhtpraktiliselt.
Eesti pianismi helge kuju
Johan Randvere naerusuisus kumas läbi terve klaveriõhtu, ent emotsionaalsetes toonides ei puudunud tumedamad värvid ja sügavus.
Leivapurust ja kalaluudest pole jälgegi. Äsja suurejoonelist aastapäevapidu võõrustanud…
Alita kui sümptom
„Alita. Sõjaingli” tegevus leiab aset postapokalüptilises tulevikus, keskendudes küborg Alitale (Rosa Salazar), kelle leiab…
Valner Valme
on ERRi kultuuriportaali vastutav toimetaja ja Raadio 2 saatejuht.
Väike tähelepanek: eesti keelt on tabanud suurushullus. Kõik on suur. Kõrge on suur, lai on suur, tugev, järsk, tõsine on suur, suur kõlbab ka…
Katsetav arhitektuur
Areti Markopoulou: „Arhitektina püüame muuta mõtteviisi ning seda ei saa kunagi saavutada steriilses laboratooriumis tegutsedes või ainult tehnikat ja arvutit kasutades.“
Lapsed ja loomad
Félix Bossuet: „Ma ei taha olla Sébastien kogu oma ülejäänud elu. Oleks ju suhteliselt igav näha kogu aeg sama poissi samas rollis.“
Ütle, kas tantsib
Uue koalitsiooni punased jooned ja perspektiivid
Kuigi kodakondsuse küsimus on punase joonena esile tõstetud, on tõenäoline, et see teema koalitsioonikõnelustele ei tule, kuna valija selleks mandaati ei andnud.
Veel üks sõsarkond
Karolin Kruuse on portreedes tabanud midagi, mille kõrval kahvatub ükskõik kui huvitav ja sügav kultuuriline märk.
Metsanduse uus lendorava paradigma
Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“
Eesti poliitiline tsenter püsib
Kes tahtis praegusele poliitilisele eliidile keskmist sõrme näidata, selle ainukeseks valikuks saigi olla ainult EKRE.
Metsaneenetsi animism üksikisiku näitel
Peamine viis, kuidas metsaneenetsid pöörduvad oma jumalate poole, on palved ja ohverdused.
Maja külge aheldatud kunstniku probleem
Ebaõnnestujaks on kunstnik, aga õnnestujaks alati organisatsioon. See on loomemajanduslik hoiak, kus võib aga tähelepanuta jääda kunst ja kunstnik ise.
Mis on saanud Peetrist ja Irinast?
Kuu uudisteoseks võib nimetada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil kõlanud Tõnu Kõrvitsa „Hüljatud tuletornide ajalugu“ Olari Eltsi juhatusel.
Mis juhtus Harriet Burdeniga?
Kahtlemata on kunstimaailm olnud piinlikult seksistlik, kuid kas Siri Hustvedti romaani naissoost peategelase läbipõlemise eest lasub ikka vastutus teda ümbritsenud keskkonnal?
Harriet Burden on kunstnik,
ta on kohutavalt palju lugenud,
ta põleb tunnustamatuse leekides.
Siri Hustvedt on loonud tegelase, kes on…
Nõukogulike struktuuride taha varjunud kodanikualgatus
Ainsat tegusat vabanemisprotsesse lämmatada suutvat jõudu nägid Gorbatšovi nõustajad sõjatehaste tööliskonnas.
Auhind
Palverännak Siberisse
Küüditamise kui kollektiivse trauma taustal on jäänud varju tõsiasi, et paljudele represseeritutele oli Eestisse naasmine samuti valuline protsess.
Tee oma tütrele teene
Elena Favilli ja Francesca Cavallo, Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele. Inglise keelest tõlkinud Pirjo Leek, toimetanud…
Kaks ühes: maastik prügikoti ja musta ruuduga
Nii Mall Nukke kui ka Regina-Mareta Soonseina materjali ja vormiga mängivad mustrid ja maastikud annavad hea võimaluse meditatiivseks enesepeegelduseks.
Mall Nukke õppis…
Peetriga Peetrist
Peeter Tammearu 80aastaseks saavast Peeter Jürgensist: „Talle on vajalik teadmine, miks ja mille nimel midagi tehakse.“
Elu võimalikkusest maal
Taluarhitektuuri kestmist ei taga ainult traditsiooniliste renoveerimislahenduste tundmine või oskuslike taastajate olemasolu. See nõuab ka tugevaid omavalitsusi.
Friedebert Tuglase novelliauhind
Žüriisse kuulusid Marianne Lind (esimees), Kaupo Meiel, Indrek Mesikepp, Reeli Reinaus ja Tiiu Relve.
Tuglase novelliauhinda antakse välja alates 1971. aastast.
