Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Fred Jüssi: „Tuleviku märksõna on „haridus“.“
Leelo Tungal: „Küllap on mulle kõige südamelähedasem „Seltsimees lapse“ triloogia. Ühest küljest oli kirjutades hirmus mõelda, kui kohutavas ajas on oldud, ja teisest küljest tegi suurt rõõmu, et elame Eesti Vabariigis.“
Stalini aeg Eestis on olnud ligipääsetav tüdrukute kaudu, kes seda nägid, kuigi ei saanud kõigest aru, ja on pühendanud oma elu sellest kirjutamisele.
Krista Kerge: „Õigekeelsusraskuste pärast ei tohi ühegi inimlapse ükski andelaad leidmata ja arendamata jääda.“
Terje Ojaveri mütoloogilised olendid ei tekita õudustunnet, vaid osutavad fantaasiamaailmale. Kuid kunstnik on aus enda ja vaataja suhtes.
Eesti Draamateatris esietendunud Sławomir Mrożeki „Armastus Krimmis“ on väärt lavastus, ent algmaterjal ei luba sellel tõusta kõrgemale.
Praeguste transpordiplaneeringute ühekülgsus eelistab liikumist vaid ühe sõidukiliigiga ja jätab osa ühiskonnaliikmeid ilma täisväärtuslikust elust.
EKRE välistamine on vaid valimiseelne žest, peavoolu parteide sisse vaadates on ilmne, et tegelikud väärtusbarjäärid ja punased jooned on märksa hapramad.
Tumeda aine ja kosmilise võrgustiku – nii on universumi struktuuri hakatud viimasel ajal nimetama – avastamist võib kosmoloogias pidada paradigma muutuseks.
Kas Tallinn kardab muutusi või ebaõnnestumist? Miks kuhjuvad riiulisse üha uued arengukavad, aga nende elluviimist ei ole näha?
Interpreetide valik oli sel festivalil tõesti mitmekülgne: meele teeb rõõmsaks, et iga põlvkonna seast on leitud säravaid isiksusi ja eriti palju on laval näha noori talente.
Kõige eredamalt oli esitatud Eino Tambergi oratoorium „Amores“, mis oli kui kevadine briis kesk talvepakast – särav, ent samal ajal vaoshoitud ja emotsionaalselt hillitsetud.
Rahvusraamatukogu näituse kuraatoril tuli eelkõige mõelda harulduste saali kaheteistkümne vitriini täitmisele.
Inglismaal on leiutatud vitamiin trükimeedia pankrotist päästmiseks.
Juhani Salokannel annab oma raamatus hea ülevaate omaaegsetest oludest ja visandab Tammsaare teoste intelligentse ümberjutustuse, jääb aga hätta loomingu süvaanalüüsiga.
Laura Põld: „Kunstnikupalga taotluses kirjutasin: tahan töötada aeglasemalt, nii et mul poleks kümmet näitust järjekorras – et oleks kergem olla.“
Me tahame ideaalsusest vabaks, näib ütlevat Taani näitekirjanike teoste kogumik, mille on andnud välja Eesti Teatri Agentuur.
Kultuuri elutööpreemia Leelo Tunglale, Fred Jüssile ja Viivi Luigele
Teaduse elutööpreemia Anne Luigele ja Peeter Saarile
Wiedemanni keeleauhind Krista Kergele
Teaduse avastuspreemia Mart Ustavile
Mats-Laes Nuter, „Julgus, ausus ja visioon planeerimises“
Gregor Taul, „Müür monumendi juures. Ühise nimetaja otsingul“
Uno Lõhmuse „Õigusriik ja inimese õigused“