Üks roll
Randjärv, kes 19. septembril…
Vabadus olla vegan
Veganlus võib veendumusena olla individuaalne toidueelistus, ilma et inimene peaks võtma keskkonnahoiu või loomaeluhoiu alast seisukohta.
Kas laboriliha on mõistlik ja eetiline lahendus inimkonna toitmisele tulevikus?
Paraku ei pruugi laboriliha lõpetada traditsioonilist loomakasvatust, vähemalt mitte täielikult.
Post-sõnastik XLIII – loomaõudus
Mõtleks kastist välja, aga mida kastiga teha?
Tuleks luua jätkusuutlik süsteem, kus mitte ainult inimesel, vaid kõigil liikidel oleks võimalikult hea olla.
Esinemise summutamine, liberalism ja üliõpilased
Robert Simpson: „Peame nii asutuse kontekstis kui ka ühiskonna tasandil tegelema tagajärjepõhise hindamisega.”
Filosoofia kasu ja kasutus riigikohtu lahendites
Kui õiguse kõige tähtsam allikas on kohtunike endi loodud pretsedendid, siis on neil palju suurem vabadus toetuda oma argumentatsioonis õigusvälistele allikatele.
Tulevane raskekaallane
Taavet Kase debüütromaanis „Surmamaks“ on surm eksklusiivkaup, mitte kaasasündinud paratamatus.
Võimendatud kaktus ja teised taimsed objektid
Cage’i eksperimentaalne vaimsus on tunginud niidistikuna nüüdisloomingu kõige sügavamatesse soppidesse ja saanud koguni käibefraasiks või trafaretiks.
Vähesed XX sajandi voolud on mõjutanud arusaama…
Kas hõbepäise publiku pärast peab muretsema?
Võime uhked olla oma maailmanimega puhkpillimängijate üle. Kõik eeldused nende hulka jõuda on ka klarnetist Signe Sõmeril.
Juba aastaid tuntakse hirmu klassikalise muusika…
Hirmus on ilmaelu
Bronisław Wojciech Linke painavaid sõjapilte, sümbolistlikke allegooriaid vaadates mõtlesin rohkem elule ja palju vähem kunstile.
Disainmõtlemise poliitilisus
Ruumilahendused, mis tehakse teoks ilma sisulise dialoogita, õõnestavad demokraatlikku riigikorda, kuna lahendamata paradoksid pidurdavad ühiskonna arengut.
Kommentaar – Mis teha, kui aabits on alles poole peal …
Lugude taastulek
Peedu Saare debüütromaani „Pascual“ peategelane on drifter, roostekarva jõe äärsest külast pärit üksildane poiss võõras suurlinnas.
Identiteet ja kuvand – valgus või vari?
Nukuteatri uuslavastus „Vari“ on sisutihe ning mõttetööd ergutav imeilusate varjunukkude ja lavakasutusega lugu, puhas ja aus jutustamiskunst.
Andres ja Pearu sõidavad hiliskapitalistlikku maailma
„Surmamaks“ on nagu heasoovlik postkaart, millega tervitatakse tulevikku saabunud arhetüüpset eesti meest.
Lugema asudes selgub, et romaan jutustab loo kahe venna teekonnast läbi maailma, kus inimesi…
Arhitektuurijoonis – projekti ja kujutise vahel
EPP LANKOTS
Laulupidu juba ammu käib
Lauluväljakul toimuv on kooridele ja nende dirigentidele vaid protsessi jäämäe veepealne osa, ning sama kehtib kõigi kohta, kes koore laulukaare ees juhatavad.
Meie kotkad kosuvad. Aga kuhu kaovad must-toonekured?
Urmas Sellis: „Ausalt öeldes oleks üsna nõme, kui oled kolmkümmend aastat kotkastega tegelenud ja ütled, et ikka on nendega kõik kehvasti ja midagi pole muutunud!“
Pilguheit eeskujuliku esitusnoodikogu tööle
WDR on olnud juba tükk aega üks Saksamaa suuremaid uudisteoste tellijaid ja see kajastub ka noodikogus. Ütlematagi on selge, et koopiatega seal kogus ei opereerita.
Brandi stiilis intervjuu Alvis Hermanisega
Riia Uue teatri kunstiline juht Alvis Hermanis on veendunud, et oleks suisa seniilne kasvatada enda juhendatava näitlejakursuse üliõpilastest Riia Uue teatri näitlejate kloone.
Otsekohene diskussioon ja kuraatori roll
Ajale jalgu jäänud kuraatoritöö mudel, mida rakendatakse kuraatoriõppes üle kogu maailma, ei toiminud Riia biennaalil.
Kaupo Meiel
on kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kevadel esitles end uue ja värske poliitilise jõuna Eesti 200, millest saab juba novembri alguses erakond. Eesti 200 lõi oma ideede levitamiseks ja…
Talude tuunimise aeg
Installatsioon Heimtali rahvamajas tõlgendab seda, millisena soovisid kodukultuuri edendajad näha Eesti maarahva kodu 80–90 aastat tagasi.
Näitus on ideeliselt sarnane tänavuse projektiga „Kunstnikud kogudes“, mis viib kunstnikud väikemuuseumide kogudesse tuuseldama. „Toimumata…
Pildilt maas – Kadunud rahvad tõstetakse taas kilbile
Liivlased, kelle kultuur oli XI-XII sajandil õitsengujärgus, elasid toona ümber Liivi lahe: Põhja-Kuramaal, Daugava, Salatsi ja Koiva ääres, Eestis ulatus nende asuala aga Häädemeeste kanti. Enamiku alade rahvas lätistus tasapisi, enne kui liivi…
Triiviga katsetamine
Lagedad väljad, surnud hobune rannas, mõisahärra kõnevõimetu poeg, keskaegsed riitused, põrgust tagasi tulnud noor tüdruk, kelle kehal põletatakse küünlaid ja kelle suust kuulatakse nägemusi.…
Filosoofia kurruline põlvnemislugu ehk sophía väärastumine
Retoorikas säilib dialektika võistluslikkus, kuid kui dialektikas võisteldi tarkuses, siis retoorikas võimule pürgivas tarkuses.
Õie Raudsepp 2. II 1932 – 15. X 2018
Õie Raudsepp sündis 2. veebruaril 1932. aastal Valgamaal Tõlliste vallas talulapsena. Ta õppis Õru algkoolis ja lõpetas VII klassi Antsla keskkoolis. 1947. aastal läks ta Tallinna kergetööstustehnikumi, mille lõpetas 1951. aastal. Pärast lühiajalist töötamist Tallinna õmbluskombinaadis jätkas ta õpinguid ERKIs nahkehistöö erialal. ERKI lõpetamise…
Õhtujutt – Olla õnnelik
Tavaliste inimeste erakordsed kuriteod
Ari Alexander Ergis Magnússon: „Tahtsin uurida narkoturgu Islandil, sest tundub, et alati võetakse kinni valed inimesed ja tõelised süüdlased pääsevad minema. Tegeldakse sõltlaste, nende kurbuse ja rumalusega.“
Auhinna hinda küsi auhinnatult
Maarja Kangro „Minu auhinnad“ on tsunftisisene raamat. Laiemale lugejaskonnale on see keelatud kui teadmine, kuidas tehakse seadusi ja vorsti.
