2018-39 (3710)
Üks roll
„Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga nael teenib päris kenasti tagasi.
Kas sotsiaalteadus või ideoloogiline konstruktsioon?
Marksism tegi inimesest tolmukübeme objektiivselt toimivate ajalooprotsesside käes. Sama tühine on indiviidi roll ka etnogeneesi vaatepunktist.
Eurasiaatide identiteedikriis
Omaette seisev Euraasia tsivilisatsioon on antiliberaalne, ebademokraatlik, antiindividualistlik ja humanistlike väärtusteta.
Dialoogivajadus „oma“ ja „võõra“ siltide kiuste
Kuidas on eri aegadel tajunud eestlased venelasi või venelased eestlasi ja Eestit?
Riigikeelne kool – kas Eestiski enesestmõistetavus?
Keele ja rahvuse tuleviku määrab staatus: kui see on kõrge, ei soovi ka teised riigi põhirahvusest eristuda ning tahavad osata riigikeelt vabalt.
Armsad murelapsed
Danutė Sirijos Giraitė: „Eesti kirjandusel on Leedus oma lugeja olemas. Kahjuks pole neid küll nii palju, nagu tahaks, aga ka üks siiras lugeja on vist parem kui kümme statistilist.“
Teadlik keeleõpe mitmekeelses Euroopas
Tuulte tahutud Matjus
Joosep Matjus: „Loodusfilm on hästi aeganõudev ja tekib küsimus, kas neil, kes on valmis seda tegema, on piisavalt võimalusi teha ja harjutada.“
Maniakaalne eneseparandus ad infinitum
Näitlejad alustavad Bernhardi romaani narratiivi kokkuvõtvat ümberjutustamist, ometi ei ole rõhk lool, vaid liikumisest ja kõnemaneerist tekkival atmosfääril.
Trummifestival, esimene
Seda, kas festivali üldine suund võtab edaspidi kursi rohkem rokile-popile või džässile, näitab ilmselt aeg.
Mikrotonaalsus kui diagnoos
KERRI KOTTA
Luua või mitte luua? Uue toote küsimus
Tänavune Bruno tootedisaini konkurss on läbi ja parimad auhinnatud. Seekord üllatasid disainitaustata tegijad.
Lõunaristi alt tagasi Põhjatähe valgusse
Vaadates Gunnar Neeme näitusi Tallinnas ja Tartus, kerkib küsimus, milline siis ikkagi on päriselt tema oma nägu, mille tagant ilmutub tema oma hing.
Kalligraafiline tuul
Joosep Matjuse „Tuulte tahutud maa“ on väga visuaalne film, mulle kui kunstnikule on magus nauding seda vaadata…
Merle Karro-Kalberg
on maastikuarhitekt ja Sirbi arhitektuuritoimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Teatavasti puudub meil ajakohane arhitektuuripoliitika. Viimane sellenimeline dokument kinnitati valitsuse istungil 2002. aastal. Iseküsimus on muidugi, kas meil sellist kokkulepet üldse tarvis ongi. Ruumiloome regulatsioone jagub meil küll ja küll.
Kehtivad kõikvõimalikud standardid ja normid. Seetõttu näemegi linnaruumis…
Võrdkülgse armukolmnurgaga miljöölavastus
Kui José Cura lavastus on intrigeeriv, siis peaasjalikult seetõttu, et oodatud intriig jäi tulemata.
HTMi veerg – Kõrghariduse keelsusest
Sel aastal viis rakendusuuringute keskus Centar haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi uuringu, et selgitada välja, milline on ülikoolide hoiak praegu toimuvate õppekeele muutuste suhtes, kuidas ülikoolides…
Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem
Abstraktsioon kui selgus
Mari Laanemetsa kuraatorinäitusel püstitatakse abstraktsete kunstiteostega küsimusi posthumanistliku aja olemusest, Lola Liivati näitusel kannab abstraktne vorm abstraktset tähendust.
Eesti ajalugu + teater = häving*
Kõrvaltvaataja mulje festivalist „Draama“: „Otsus panna programmi kokku lavastused, millega spetsiaalselt tähistatakse Eesti Vabariigi sadat iseseisvusaastat, oleks pidanud juba iseenesest tekitama kahtlusi.“
TalTechi uue sajandi väljakutsed
Raha ilma inimeste või ideedeta on viljatu, aga motiveeritud inimesed koos säravate ideedega leiavad reeglina ka raha.
Piiri- ja tööstuslinn 80 aastat hiljem
Seminaril „Narva, piiri- ja tööstuslinn“ tõdeti: Narva lausa vajab seda, et keegi temast kirjutaks just sellisena, nagu ta on praegu.
Ülemöödunud nädalal peeti Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse, Tallinna ülikooli keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK), Tallinna ülikooli maastiku ja kultuuri…
Välismaalase pilk eesti nüüdiskunstile
Eesti nüüdiskunsti näitus Euroopa Keskpangas on väga rahulik, ehk liigagi, tööde omavahelist lamendilöömist pole, sarnased positsioonid ripuvad-seisavad vaguralt kõrvuti.
Avaliku ruumi aeg
Kalle Vellevoog: „Riik pole ruumiotsuseid tegevatele institutsioonidele andnud selget ülesannet.“
Maackiga Amuurimaal
Maacki ekspeditsioonid Amuuri- ja Ussuurimaale on osake ajaloolisest järjejutust, Vene karu ja Hiina draakoni rivaliteedist, mis ilmselt ei ole lõppenud.
Kadunud aega nuuskides
Kati Kivitar näib olevat valinud „Popi ja Huhuu“ tõlgenduse, kus range klassiühiskonna eliidi kadumisel laguneb ka kõik muu.
Friedebert…
Värav Narva
On vaja värsket ja jõulist suunda, innovatiivseid mõtteid ja miks ka mitte absurdi, nihkes ja utoopilisi ideid. Osa neist läheb ajaloo prügikasti, aga osa võib puhkeda õitsele.
Monumendid elavatele
Suurmeeste puhul seda vahel ei…
Hingega loodu(s)
Matsalu loodusfilmide festivali filmides sekkub inimene järjest rohkem looduse tegemistesse.
Inimene on unustanud enese loodusest väljapoole, hakates uskuma, et me ei olegi selle osa. Kaotatud side asub meile küll väga lähedal, aga nõuab suurt julgust ja pingutust, et astuda mugavustsoonist välja…
Seminar „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi“
Värav Narva
Riigikeelne kool – kas Eestiski enesestmõistetavus?
Pildilt maas – Eesti paralleelharidussüsteem
Bruno disainiauhinnad
Mikrotonaalse muusika festival „Sound plasma“
Võrdkülgse armukolmnurgaga miljöölavastus
Avaliku ruumi aeg
Keele Infoleht
