On tarvis kaaluda majanduslikke, eetilisi ja geostrateegilisi argumente, mis räägivad solidaarsuse kasuks.
Hollandi kirjandus on väga huvitav ja mitmekesine. Tõeliselt head kirjandust sünnib sel väikesel maalapil uskumatult palju.
Narva olevat küll väga äge ja kultuurne linn, kuid las kohapeal toimetab keegi teine, olgu selleks siis ajutiselt president või sinna üle noatera mittedeporteeritud sisekaitseakadeemia töötajad.
Maarjamäe ainulaadne avalik ruum väärib säilitamist, edasiarendamist ja ühendamist teiste parkidega. Loodetavasti ärgitab uue memoriaali rajamine ühenduste kvaliteeti parandama.
Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
Jaan Tootsen: „Filmitegemine on omaette vaimne harjutus. Aeg-ajalt tekib tunne, nagu vaataksin oma elu ka nagu filmi.“
Paide teatri juht Harri Ausmaa: „Tuleb teha midagi uut, sest muidu oleksime lihtsalt veel üks teater.“
Miks tekivad uued liikumised ja miks nad lõpuks ebaõnnestuvad? Miks mingi osa ühiskonnast ei ole rahul ühiskonna arengusuundadega?
Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“
Kommunismiohvrite memoriaal on mälestuskoht, kus meenutada, õppida ja õpetada. Seal käimise tihedus sõltub eeskätt keskmise põlvkonna väärtushoiakutest.
Kuiaru „Toomas Nipernaadi“ on lavastus inimese emotsionaalsele, Pärnu „Inriid ja Toomas Nipernaadi“ intellektuaalsele ajuosale.
Veel veerand sajandit pärast ühiskonnas toimunud muudatusi tunnevad töötajad, nagu oleks käsule allumine peamine ja ise oma tegevuse korraldamine sobimatu või võimatu.
Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka teosed esindavad modernistlikult intellektuaalset, internatsionaalselt abstraktset ja eneseküllaselt geomeetrilist loomingut.
Valitsevas kodanikuaktiivsuse paradigmas on unustatud, et kenasti raamistatud kodanikuaktiivsuse kõrval peab olema koht ka vähem soovitaval kodanikuaktiivsusel, mis ei teki võimude toetusel, vaid nende kiuste.
Heigo Rosinat ei tahakski nimetada löökpillimängijaks, sest muusika pole tal selleks, et pilli mängida, vaid pill on selleks, et muusikat teha.
Lavastuse õnnestumisse on andnud lavastaja Peep Maasiku kõrval suurima panuse peaosatäitja Pääru Oja ja dramatiseeringu autor Ott Kilusk.
Orkestri esituses pakkusid sünnipäevakontserdil suurima elamuse tugeva rütmilise alge ning jõulise helikeelega teosed.
Kerti Tergem, „Tõlkija kohtub kirjanikuga. Hollandi eripruul“
Janar Mihkelsaar, „Jõhkardite ja narride meelevallas“
Ülo Mattheus, „Teisel ringil pole armastus enam oluline“
Toivo Tammik, „Maarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist“
Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontsert „20 aastat hiljem“