2018-36 (3707)

Nimetu postitus 194428
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mineskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei ole osale „11 pursk­kaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti ju ilusaid ja ainulaadseid purskkaevusid … Iseseisvatel hoolivatel kogukondadel ning kohalikul identiteedil põhineva kultuuriprogrammi juures on eriti sümpaatne postulaat, et võõras, tundmatu ja kaugelt tulnu on oodatud. Avatud meel, keskkonnahoid, ideevabadus ja erinevuste väärtustamine on lipukiri vastates küsimusele, kas oleme kindlad, et kõigile on ruumi. Kodanikualgatuste puhul ei tohiks ilmselt pahaks panna, et prillikivina läikivate ametlike projektide kõrval on palju põlve otsas tehtut, uue näitusehoone kvaliteetarhitektuuri kõrval seisab teibiga kokku kleebitud pargipaviljon ja kogupilt on esindussündmuse kohta harjumatult eklektiline. ELO KIIVET
Elo Kiivet
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mienskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste.…
Nimetu postitus 194427
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad. Holland on pikalt olnud arhitektuuri­maailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks luge­matud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga ruum, jalgratta­liikluse eelisarendamine ja jalakäijatänavate arvu kasvatamine on levinud üle terve maailma. Ka Leeuwardeni jalgrattataristu on eeskujulik ja kadestamisväärselt mugav: kahesuunaliste rattateede võrgustik katab linna ja tagab stressivaba liiklemise. Veesõidukitelgi on autode ees eesõigus, kuna väikesed madalad sillad on kõik tõstetavad ja läbipääsuks tõuseb sillapealne tänavajupp tihti ja sujuvalt, nii et veest takistatud liiklejad saavad samal ajal silla­alust suurt kunstiteost imetleda (Tartu, midagi sulle!). Jalakäijatel pole aga kerge – küll on kõnniteed naeruväärselt kitsad või lõpevad järsku eikusagil. Selle vajaka­jäämise korvab mõnusalt lohakas ja õiterikas maastikuarhitektuur ning kõikjal naeratavad aiapäkapikud. ELO KIIVET
Pille-Riin Larm
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad.
Holland on pikalt olnud arhitektuuri­maailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks…
Nimetu postitus 194426
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum on julgustavalt lihtne: tulevik ei ole hirmutav, vaid kutsuv – igaüks saab oma koduümbrust vormida ja luua kuitahes väikese, aga sõbralikuma maailma. Ruumid on täis hääli ja lõhnu ning mängu kujutlusvõimega. Näiteks saab läbida labürindi, mis sümboliseerib eluvalikuid (kuid miks jõuame alati samasse punkti tagasi?), vaadata maailma läbi mineviku, oleviku ja tuleviku prillide ning kõndida keldrisse toodud Waddenzee lahesopi vetikalõhnalistel liivadel tõusude ja mõõnade vahel. Lõpetuseks jääb Alice-imedemaal-efekt (või ehk Escheri sünnilinnale omane ruumitrikk?), kui külastaja leiab end keerdkäiguliselt näituselt välja astudes hoopis teisest majast hoopis teisel pool tänavat. ELO KIIVET
Elo Kiivet
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum on julgustavalt lihtne:…
President ja Narva
Narva jääb maha. Narva elanikud jäävad maha ning elu läheb omasoodu edasi, puud värvuvad aegamööda kuldseks. Pildil infotahvel 2018. aasta juunis.
Karmo Tüür

President ja Narva

Narva olevat küll väga äge ja kultuurne linn, kuid las kohapeal toimetab keegi teine, olgu selleks siis ajutiselt president või sinna üle noatera mittedeporteeritud sisekaitseakadeemia töötajad.

Nimetu postitus 194425
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema, on selle korraldamine järjest haruldasem – viimane peeti 1997. aastal. Seetõttu otsustati jää asemel võtta friislasi ühendama vesi laiemas mõttes. Rõõmuga võib täheldada, et seal puudub meie purskkaevudele omane väikekodanlik maik. Leeuwardeni purskkaevu „Armastus“ autor Jaume Plensa on loonud kaootilisse linnaruumi raudteejaama ette justkui linnavärava. Seitse meetrit kõrged valged suletud silmadega unistavad lapsepead on teineteise poole pööratud, sest „lastele on tulevik lootust täis unistus“. Lakoonilise vormi tõttu ei ole purskkaevul ohtu muutuda kitšiks ning soliseva vee asemel hõljuv udupilv tekitab tõesti unistusliku ja mängulise ruumi. Elo Kiivet
Piia Ruber
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema, on selle korraldamine…
Maarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist
Hiiglaslikud mälestusseinad lõikuvad maastikku jõuliselt ja efektselt. Mingil moel tuli etteantud maa-ala omavahel ühendada ja autorid Arhitektuuribüroo JVR ja Stuudio Truus on ülesande lahendanud hiigelkoridori abil.
Toivo Tammik

Maarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist

Maarjamäe ainulaadne avalik ruum väärib säilitamist, edasiarendamist ja ühendamist teiste parkidega. Loodetavasti ärgitab uue memoriaali rajamine ühenduste kvaliteeti parandama.

Nimetu postitus 194424
Friisi muuseum
Piia Ruber
Leeuwardeni Friisimaa muuseum on ERMi-sarnane etnoloogiline kultuuriloo varakamber, kus rahvusliku pärandi eksponeerimise varjus sugereeritekse vaatajasse postmodernset dekonstrueerivat arusaama, mille kohaselt rahvuslikud jm identiteedid ei ole igavesed või loomulikud, vaid inimeste tehtud.
Näitusele sisenedes satume silmitsi Laurence Aëgerteri fotodega, kus prantsuse kunstnik püüab Claude Lévi-Straussi „Nukra troopika“ Brasiilias pildistatud illustratsioone friisi modellide…
Kultuuripealinn omadele
Leeuwarden
Piia Ruber

Kultuuripealinn omadele

Euroopa kultuuripealinna Leeuwardeni üritused on osavalt pillutatud üle terve Friisimaa ja suuresti ongi keskendutud kunstile maaelu kontekstis.
Hiljemalt 2019. aasta lõpuks valitakse Eestis linn, millest saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kuressaare, Narva ja Tartu on seni oma kandidatuuri avalikustanud, kuid avalduse esitamise tähtaeg on 1. oktoober. Euroopa Nõukogu kokku pandud komisjoni…

Üks roll

Kultuuriajakirjaniku amet jätab jälje, mõtted tiirlevad aina teatri ümber. Igatahes, kui silmasin eemalt suurt reklaamplakatit, millelt vaatas vastu treeneriks kehastunud Luule Komissarov, siis oli esimene mõte, kust küll on Viljandi Ugala saanud nii palju raha, et riputada kogu pealinn (ja küllap paljud teisedki linnad) täis oma teenekaima näitlejanna näopilte. Kohe…
Naljadest eikuhugi
Filmi „Igapäevaelu müstika“ peategelane Vello Salo.
Kaader filmist

Naljadest eikuhugi

Jaan Tootsen: „Filmitegemine on omaette vaimne harjutus. Aeg-ajalt tekib tunne, nagu vaataksin oma elu ka nagu filmi.“

Teater keset Eestit

Paide teatri juht Harri Ausmaa: „Tuleb teha midagi uut, sest muidu oleksime lihtsalt veel üks teater.“

Paides alustas 1. augustil tööd kutseline Paide teater, mille kuueliikmelise trupi moodustavad teatrijuht Harri Ausmaa ning kevadel MTA lavakunstikooli XXVIII lennu lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja näitlejad Ursel Tilk, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping…

Teisel ringil pole armastus enam oluline

Miks tekivad uued liikumised ja miks nad lõpuks ebaõnnestuvad? Miks mingi osa ühiskonnast ei ole rahul ühiskonna arengusuundadega?

Parlamendivalimised toovad peaaegu alati kaasa poliitika aktiviseerumise ja enamasti ka uute jõudude tekke. Nii nüüdki. Erakonna loomisest ja lähenevatel riigikogu valimistel osalemisest on teatanud Eesti 200, Artur Talvik ja Anzori…
„Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“
Kirke Kangro: „Mesilase kujund tundus mulle lihtne, aga ka julge valik. Tegemist on elemendiga, mis ei vasta arusaamale paraadlikust monumentaalkompleksist.“
Kirke Kangro

„Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“

Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“

„Ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud“
Mälestusmärgi arhitektuurilahendus on kooskõlas rahva meenutustega: vähe on mälestusi, kus pole juttu teekonnast võõrsile, koduigatsusest ja ränkraskest tööst.
Toivo Tammik

„Ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud“

Kommunismiohvrite memoriaal on mälestuskoht, kus meenutada, õppida ja õpetada. Seal käimise tihedus sõltub eeskätt keskmise põlvkonna väärtushoiakutest.

Kongis kultuur
Blokhuispoort
Piia Ruber

Kongis kultuur

Leeuwardeni Blokhuispoort (Plokk­majavärav) on väga mõjus vastus küsimusele, mida teha ehitusmassiiviga, millel on halb kohavaim. Kui Tallinna Patarei vangla veebilehe juhatab endiselt sisse lakooniline „patarei tuleviku üle on arutletud rohkem kui kümme aastat“ ja meenub, kuidas kunagine idee viia nendesse ruumidesse Eesti Kunstiakadeemia tundus vaat et hullumeelne, on Blokhuispoort kinnituseks,…
Taal fan it hert
Lân fan Taal
Piia Ruber

Taal fan it hert

Cheese-tsiis-kaas-Käse. Nii kõlab sõna juust inglise, friisi, hollandi ja saksa keeles. Juust on päris hea näide illustreerimaks tõika, et friisi keele lähim sugulane on inglise, mitte hollandi keel.
Siiski elab lõviosa ligi poolest miljonist friisi keele kõnelejast Hollandis Friisimaa provintsis. Leeuwarden on selle provintsi keskus ja friisi keel üks sealsetest…
Isalõvi savannis ja puuris
Pärnu Suveteatri „Inriid ja Toomas Nipernaadis“ üllatas tundeelamuslikult kõige rohkem Inriidi (Piret Laurimaa) malbus ja soojus oma mehe (Sepo Seeman) vastu.
Tiit Palu

Isalõvi savannis ja puuris

Kuiaru „Toomas Nipernaadi“ on lavastus inimese emotsionaalsele, Pärnu „Inriid ja Toomas Nipernaadi“ intellektuaalsele ajuosale.

Jõmlus töökultuuris ehk Siirdeajastu kestab

Veel veerand sajandit pärast ühiskonnas toimunud muudatusi tunnevad töötajad, nagu oleks käsule allumine peamine ja ise oma tegevuse korraldamine sobimatu või võimatu.

Siit ja sealt kostab kurtmist, et töösuhetes on palju jõmlust. Ühed justkui ei viitsi ega oska tööd teha ning teised näevad töötajaid asisoost…
Monumentaalsus kuubis luubi all
Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas oma seinapannoo ees Narva-Jõesuu Mereranna puhkekeskuses.
Silja Saarepuu

Monumentaalsus kuubis luubi all

Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka teosed esindavad modernistlikult intellektuaalset, internatsionaalselt abstraktset ja eneseküllaselt geomeetrilist loomingut.

Keskendumise kõrgeim tase ja eneseunustus
Heigo Rosin näitab ise teoseid luues head eeskuju: mitmekülgsus rikastab muusikut igati ja väljendub ka interpretatsiooni sügavuses.
Andres Reinart

Keskendumise kõrgeim tase ja eneseunustus

Heigo Rosinat ei tahakski nimetada löökpillimängijaks, sest muusika pole tal selleks, et pilli mängida, vaid pill on selleks, et muusikat teha.

Elar Kuiv 4. X 1959 – 2. IX 2018

Pärast rasket haigust on meie hulgast lahkunud viiuldaja, Hortus Musicuse ansambli liige, Eesti Riikliku Sümfoonia­orkestri ja Kesk-Pohjanmaa Kammerorkestri endine kontsert­meister Elar Kuiv.
Elar Kuiv lõpetas Tallinna muusikakeskkooli Ene Pedaste ja Tallinna riikliku konservatooriumi Tõnu Reimanni klassis ning täiendas end Moskva konservatooriumis Galina Barinova juhendamisel. 1981. aastal pälvis ta II koha Eesti…

Roosa müts – Kokkusaamiste jõud

1960ndatel Euroopas ja USAs alguse saanud kodanikuaktivismi kultuur kujundab oluliselt kujundaja. Siiani kuulatakse Nina Simone’i ja Bob Marley lugusid, oma keskkonna võib kujundada vikerkaare sümboolikaga toodetega, iga suurema raamatusõbra kätte on jõudnud Deleuze’i ja Badiou’ mõtteavaldused, kui mitte muidu, siis Žižeki kaudu; pole kedagi, kelle peas poleks kedranud fraas Martin…

Kuidas pidada sünnipäeva?

Orkestri esituses pakkusid sünnipäevakontserdil suurima elamuse tugeva rütmilise alge ning jõulise helikeelega teosed.

Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontsert „20 aastat hiljem“ 30. VIII Estonia kontserdisaalis. Solistid Indrek vau (trompet), Oskar Lehtonen (hääl) ja Kalev Kuljus (oboe), dirigent Anu Tali. Kavas Arvo Pärdi, Pärt Uusbergi ja Timo Steineri, Tõnu Kõrvitsa,…
„Sealpool“ püsib vaid väärt värk
Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli”
Piia Ruber

„Sealpool“ püsib vaid väärt värk

Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi „Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit“ kui ka Drachteni muuseumi „Sealpool dada ja Stijli, II osa“ ei ole pelgalt kummardus dadaismile või Maurits Cornelis Escherile, vaid nende tekitatud vaimsuse edasiarendus, praegusesse…

Igor Garšnek

Igor Garšnek
on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna institutsioonid panustavad enim…
Sirp