„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mineskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100 projekti). Sobib kõik, mis on seotud kultuuriga – aga kultuur on teatavasti väga lai mõiste. Küsimusele, miks ei ole osale „11 purskkaevu“ ettevõtmises ühtegi friisi kunstnikku, vastasid korraldajad, et mujalt kandideerinud kunstnikud valiti seepärast, et taheti ju ilusaid ja ainulaadseid purskkaevusid …
Iseseisvatel hoolivatel kogukondadel ning kohalikul identiteedil põhineva kultuuriprogrammi juures on eriti sümpaatne postulaat, et võõras, tundmatu ja kaugelt tulnu on oodatud. Avatud meel, keskkonnahoid, ideevabadus ja erinevuste väärtustamine on lipukiri vastates küsimusele, kas oleme kindlad, et kõigile on ruumi. Kodanikualgatuste puhul ei tohiks ilmselt pahaks panna, et prillikivina läikivate ametlike projektide kõrval on palju põlve otsas tehtut, uue näitusehoone kvaliteetarhitektuuri kõrval seisab teibiga kokku kleebitud pargipaviljon ja kogupilt on esindussündmuse kohta harjumatult eklektiline.
ELO KIIVET
Elo Kiivet
„Leeuwarden-Friesland 2018“ põhiteema on avatud kogukond (iepen mienskip), alt üles liikumine parema homse suunas. Rohujuuretasand on olulisel kohal: põhiprogrammiga (u 60 projekti) püütakse eelkõige muu maailma ja üleriigilist publikut, mienskip’i programmi lõid friislased ise (üle 100…
1 minut
Samal ajal kui postajalooline Saksamaa soovib olla ajaloolistest vastuoludest naabritega üle ja rahumeelselt otsida lepitust, ei ole Venemaa meelest „ajaloo lõppu“ mitte kusagilt näha. Pildil Angela Merkel ja Vladimir Putin 2007. aastal.
Wikimedia Commons
Jõhkardite ja narride meelevallas
On tarvis kaaluda majanduslikke, eetilisi ja geostrateegilisi argumente, mis räägivad solidaarsuse kasuks.
11 minutit
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine – meil siin on/olid samad jamad.
Holland on pikalt olnud arhitektuurimaailma etalon, mille stiili võtsid eeskujuks lugematud üliõpilased, õppejõud ja arhitektid. Nende linnaplaneerimist hakati hindama mõnevõrra hiljem: edulugu on käinud ühte jalga nn kopenhaagenistamisega, kui inimmõõduga ruum, jalgrattaliikluse eelisarendamine ja jalakäijatänavate arvu kasvatamine on levinud üle terve maailma.
Ka Leeuwardeni jalgrattataristu on eeskujulik ja kadestamisväärselt mugav: kahesuunaliste rattateede võrgustik katab linna ja tagab stressivaba liiklemise. Veesõidukitelgi on autode ees eesõigus, kuna väikesed madalad sillad on kõik tõstetavad ja läbipääsuks tõuseb sillapealne tänavajupp tihti ja sujuvalt, nii et veest takistatud liiklejad saavad samal ajal sillaalust suurt kunstiteost imetleda (Tartu, midagi sulle!). Jalakäijatel pole aga kerge – küll on kõnniteed naeruväärselt kitsad või lõpevad järsku eikusagil. Selle vajakajäämise korvab mõnusalt lohakas ja õiterikas maastikuarhitektuur ning kõikjal naeratavad aiapäkapikud.
ELO KIIVET
Pille-Riin Larm
Kui käia välismaal, on ikka tore, kui elamus pole liiga hea, liiga eriline, sest see võib põhjustada alaväärsustunnet ja masendustki. Mõnus on kogemus siis, kui leiab nii mõndagi, millest õppust võtta, aga tabab ka äratundmine…
1 minut
Kivist kirjanik kuulsuse tipul Annie M. G. Schmidti raamatu „Viplala“ ainetel loodud mängufilmis (2014, režissöör Tim Oliehoek). Arthur Hollidee osas Paul R. Kooij, Emilia rollis Marjan Luif.
Kaader filmist
Tõlkija kohtub kirjanikuga. Hollandi eripruul
Hollandi kirjandus on väga huvitav ja mitmekesine. Tõeliselt head kirjandust sünnib sel väikesel maalapil uskumatult palju.
9 minutit
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid inspireerida kõiki kestlikumasse tulevikku panustama. „Hea uue ilma“ otsinguid kajastava väljapaneku sõnum on julgustavalt lihtne: tulevik ei ole hirmutav, vaid kutsuv – igaüks saab oma koduümbrust vormida ja luua kuitahes väikese, aga sõbralikuma maailma.
Ruumid on täis hääli ja lõhnu ning mängu kujutlusvõimega. Näiteks saab läbida labürindi, mis sümboliseerib eluvalikuid (kuid miks jõuame alati samasse punkti tagasi?), vaadata maailma läbi mineviku, oleviku ja tuleviku prillide ning kõndida keldrisse toodud Waddenzee lahesopi vetikalõhnalistel liivadel tõusude ja mõõnade vahel. Lõpetuseks jääb Alice-imedemaal-efekt (või ehk Escheri sünnilinnale omane ruumitrikk?), kui külastaja leiab end keerdkäiguliselt näituselt välja astudes hoopis teisest majast hoopis teisel pool tänavat.
ELO KIIVET
Elo Kiivet
Näitusega „Lootuse kohad. Uue tuleviku avastamine“ otsitakse harmooniat loodusega ja vaadeldakse pärandit, mille maha jätame. Kuraatorid Maarten Hajer ja Michiel van Iersel on selle pühendanud maa soolale, erilistele inimestele, kelle vaprus, loovus ja visadus võiksid…
1 minut
Narva jääb maha. Narva elanikud jäävad maha ning elu läheb omasoodu edasi, puud värvuvad aegamööda kuldseks. Pildil infotahvel 2018. aasta juunis.
Karmo Tüür
President ja Narva
Narva olevat küll väga äge ja kultuurne linn, kuid las kohapeal toimetab keegi teine, olgu selleks siis ajutiselt president või sinna üle noatera mittedeporteeritud sisekaitseakadeemia töötajad.
4 minutit
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu 200 kilomeetrit pikk ühtteist linna läbiv uisusõit. Kuna selleks peab jääd olema, on selle korraldamine järjest haruldasem – viimane peeti 1997. aastal. Seetõttu otsustati jää asemel võtta friislasi ühendama vesi laiemas mõttes. Rõõmuga võib täheldada, et seal puudub meie purskkaevudele omane väikekodanlik maik.
Leeuwardeni purskkaevu „Armastus“ autor Jaume Plensa on loonud kaootilisse linnaruumi raudteejaama ette justkui linnavärava. Seitse meetrit kõrged valged suletud silmadega unistavad lapsepead on teineteise poole pööratud, sest „lastele on tulevik lootust täis unistus“. Lakoonilise vormi tõttu ei ole purskkaevul ohtu muutuda kitšiks ning soliseva vee asemel hõljuv udupilv tekitab tõesti unistusliku ja mängulise ruumi.
Elo Kiivet
Piia Ruber
Leeuwardenis asub üks purskkaevudest, mis püstitati kultuuripealinna aasta äramärkimiseks üheteistkümnesse Friisimaa linna. Projekti „11 purskkaevu“ kunstnikud lõid kõigis linnades sealsete elanikega tihedad suhted, et luua sobiv teos, kohtumispaik ja uus kultuuriväärtus. Inspiratsiooniks oli Alvestêdetocht, peaaegu…
1 minut
Hiiglaslikud mälestusseinad lõikuvad maastikku jõuliselt ja efektselt. Mingil moel tuli etteantud maa-ala omavahel ühendada ja autorid Arhitektuuribüroo JVR ja Stuudio Truus on ülesande lahendanud hiigelkoridori abil.
Toivo Tammik
Maarjamäe memoriaalidest ja avalikust ruumist
Maarjamäe ainulaadne avalik ruum väärib säilitamist, edasiarendamist ja ühendamist teiste parkidega. Loodetavasti ärgitab uue memoriaali rajamine ühenduste kvaliteeti parandama.
6 minutit
Friisi muuseum
Piia Ruber
Leeuwardeni Friisimaa muuseum on ERMi-sarnane etnoloogiline kultuuriloo varakamber, kus rahvusliku pärandi eksponeerimise varjus sugereeritekse vaatajasse postmodernset dekonstrueerivat arusaama, mille kohaselt rahvuslikud jm identiteedid ei ole igavesed või loomulikud, vaid inimeste tehtud.
Näitusele sisenedes satume silmitsi Laurence…
Näitusele sisenedes satume silmitsi Laurence…
1 minut
Leeuwarden
Piia Ruber
Kultuuripealinn omadele
Euroopa kultuuripealinna Leeuwardeni üritused on osavalt pillutatud üle terve Friisimaa ja suuresti ongi keskendutud kunstile maaelu kontekstis.
Hiljemalt 2019. aasta lõpuks valitakse Eestis linn, millest saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kuressaare, Narva…
Hiljemalt 2019. aasta lõpuks valitakse Eestis linn, millest saab 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kuressaare, Narva…
2 minutit
Üks roll
Kultuuriajakirjaniku amet jätab jälje, mõtted tiirlevad aina teatri ümber. Igatahes, kui silmasin eemalt suurt reklaamplakatit, millelt vaatas vastu treeneriks kehastunud Luule Komissarov, siis oli esimene mõte, kust küll on Viljandi Ugala saanud nii palju raha, et riputada kogu pealinn (ja küllap paljud teisedki linnad) täis oma teenekaima näitlejanna näopilte. Kohe järgmine mõte, mis pähe torkas, otsis vastust küsimusele, et…
3 minutit
Sel aastal on üks kahest Euroopa kultuuripealinnast Leeuwarden. Projektis „Iepen Doar(p)“ („Avatud küla“) salvestati Feanwâldsterwâli küla kõigi 128 maja elaniku foto- ja audioportree, millega saab tutvuda veebis aadressil http://www.iependoarp.eu (tekstidel on ingliskeelsed subtiitrid).
Pressifoto / Tryntsje Nauta
Pargid ja peod
Kultuuripealinnaks nimetamine ei tähenda aasta läbi kestvat festivali, vaid on linna arengukiirendi.
5 minutit
Filmi „Igapäevaelu müstika“ peategelane Vello Salo.
Kaader filmist
Naljadest eikuhugi
Jaan Tootsen: „Filmitegemine on omaette vaimne harjutus. Aeg-ajalt tekib tunne, nagu vaataksin oma elu ka nagu filmi.“
8 minutit
Teater keset Eestit
Paide teatri juht Harri Ausmaa: „Tuleb teha midagi uut, sest muidu oleksime lihtsalt veel üks teater.“
Paides alustas 1. augustil tööd kutseline Paide teater, mille kuueliikmelise trupi moodustavad teatrijuht Harri Ausmaa ning kevadel MTA lavakunstikooli XXVIII lennu lõpetanud lavastaja Jan Teevet ja näitlejad Ursel Tilk, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping ja Joosep Uus.
Miks on Paidesse tarvis püsitrupiga…
Miks on Paidesse tarvis püsitrupiga…
4 minutit
Teisel ringil pole armastus enam oluline
Miks tekivad uued liikumised ja miks nad lõpuks ebaõnnestuvad? Miks mingi osa ühiskonnast ei ole rahul ühiskonna arengusuundadega?
Parlamendivalimised toovad peaaegu alati kaasa poliitika aktiviseerumise ja enamasti ka uute jõudude tekke. Nii nüüdki. Erakonna loomisest ja lähenevatel riigikogu valimistel osalemisest on teatanud Eesti 200, Artur Talvik ja Anzori Barkalaja on…
5 minutit
Kirke Kangro: „Mesilase kujund tundus mulle lihtne, aga ka julge valik. Tegemist on elemendiga, mis ei vasta arusaamale paraadlikust monumentaalkompleksist.“
Kirke Kangro
„Ja langevad teele tuhanded, veel koju jõuavad tuhanded …“
Kirke Kangro: „On väga oluline, et inimkaotuste mälestamiskohad saavad kuju kunstiteosena: looming ei korva kaotust, aga justkui suhtleb nendega, kellele see on osaks saanud.“
5 minutit
Mälestusmärgi arhitektuurilahendus on kooskõlas rahva meenutustega: vähe on mälestusi, kus pole juttu teekonnast võõrsile, koduigatsusest ja ränkraskest tööst.
Toivo Tammik
„Ma oleksin nagu oma perega jälle kokku saanud“
Kommunismiohvrite memoriaal on mälestuskoht, kus meenutada, õppida ja õpetada. Seal käimise tihedus sõltub eeskätt keskmise põlvkonna väärtushoiakutest.
4 minutit
Blokhuispoort
Piia Ruber
Kongis kultuur
Leeuwardeni Blokhuispoort (Plokkmajavärav) on väga mõjus vastus küsimusele, mida teha ehitusmassiiviga, millel on halb kohavaim. Kui Tallinna Patarei vangla veebilehe juhatab endiselt sisse lakooniline „patarei tuleviku üle on arutletud rohkem kui kümme aastat“…
2 minutit
Lân fan Taal
Piia Ruber
Taal fan it hert
Cheese-tsiis-kaas-Käse. Nii kõlab sõna juust inglise, friisi, hollandi ja saksa keeles. Juust on päris hea näide illustreerimaks tõika, et friisi keele lähim sugulane on inglise, mitte hollandi keel.
Siiski elab lõviosa ligi…
Siiski elab lõviosa ligi…
2 minutit
Pärnu Suveteatri „Inriid ja Toomas Nipernaadis“ üllatas tundeelamuslikult kõige rohkem Inriidi (Piret Laurimaa) malbus ja soojus oma mehe (Sepo Seeman) vastu.
Tiit Palu
Isalõvi savannis ja puuris
Kuiaru „Toomas Nipernaadi“ on lavastus inimese emotsionaalsele, Pärnu „Inriid ja Toomas Nipernaadi“ intellektuaalsele ajuosale.
6 minutit
Jõmlus töökultuuris ehk Siirdeajastu kestab
Veel veerand sajandit pärast ühiskonnas toimunud muudatusi tunnevad töötajad, nagu oleks käsule allumine peamine ja ise oma tegevuse korraldamine sobimatu või võimatu.
Siit ja sealt kostab kurtmist, et töösuhetes on palju jõmlust. Ühed justkui ei viitsi ega oska tööd teha ning teised näevad töötajaid asisoost olenditena,…
4 minutit
Aet Andresma-Tamm ja Mare Soovik-Lobjakas oma seinapannoo ees Narva-Jõesuu Mereranna puhkekeskuses.
Silja Saarepuu
Monumentaalsus kuubis luubi all
Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka teosed esindavad modernistlikult intellektuaalset, internatsionaalselt abstraktset ja eneseküllaselt geomeetrilist loomingut.
6 minutit
Viimane värvikas näide on Emajõe äärde plaanitava tselluloositehase juhtum, mil sõna võtnud teadlastele ei unustanud isegi akadeemilised kolleegid (sic!) peale lugeda, et on aeg oma liistude juurde naasta. Pildil Emajõe kett, meeleavaldus Tartu lähedale kavandatava tselluloositehase vastu Tartu kaarsillal, 19. V 2018.
Wikimedia Commons
Kodaniku liistud
Valitsevas kodanikuaktiivsuse paradigmas on unustatud, et kenasti raamistatud kodanikuaktiivsuse kõrval peab olema koht ka vähem soovitaval kodanikuaktiivsusel, mis ei teki võimude toetusel, vaid nende kiuste.
4 minutit
Heigo Rosin näitab ise teoseid luues head eeskuju: mitmekülgsus rikastab muusikut igati ja väljendub ka interpretatsiooni sügavuses.
Andres Reinart
Keskendumise kõrgeim tase ja eneseunustus
Heigo Rosinat ei tahakski nimetada löökpillimängijaks, sest muusika pole tal selleks, et pilli mängida, vaid pill on selleks, et muusikat teha.
3 minutit
Elar Kuiv 4. X 1959 – 2. IX 2018
Pärast rasket haigust on meie hulgast lahkunud viiuldaja, Hortus Musicuse ansambli liige, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Kesk-Pohjanmaa Kammerorkestri endine kontsertmeister Elar Kuiv.
Elar Kuiv lõpetas Tallinna muusikakeskkooli Ene Pedaste ja Tallinna riikliku konservatooriumi Tõnu Reimanni klassis ning täiendas end Moskva konservatooriumis Galina Barinova juhendamisel. 1981. aastal pälvis ta II koha Eesti viiuldajate konkursil. 1980ndail…
Elar Kuiv lõpetas Tallinna muusikakeskkooli Ene Pedaste ja Tallinna riikliku konservatooriumi Tõnu Reimanni klassis ning täiendas end Moskva konservatooriumis Galina Barinova juhendamisel. 1981. aastal pälvis ta II koha Eesti viiuldajate konkursil. 1980ndail…
1 minut
Roosa müts – Kokkusaamiste jõud
1960ndatel Euroopas ja USAs alguse saanud kodanikuaktivismi kultuur kujundab oluliselt kujundaja. Siiani kuulatakse Nina Simone’i ja Bob Marley lugusid, oma keskkonna võib kujundada vikerkaare sümboolikaga toodetega, iga suurema raamatusõbra kätte on jõudnud Deleuze’i ja Badiou’ mõtteavaldused, kui mitte muidu, siis Žižeki kaudu; pole kedagi, kelle peas poleks kedranud fraas Martin Luther Kingi kõnest…
4 minutit
Kõige rohkem on nii „Toomas Nipernaadi“ dramatiseeringus kui ka lavastuses antud ruumi Nipernaadi (Pääru Oja) ja Kati (Ursula Ratasepp) keeruliseks ja dramaatilisekski kiskuvatele suhetele.
Kevin Kohjus / Temufi
Soe ja südamlik „Toomas Nipernaadi“
Lavastuse õnnestumisse on andnud lavastaja Peep Maasiku kõrval suurima panuse peaosatäitja Pääru Oja ja dramatiseeringu autor Ott Kilusk.
4 minutit
Kuidas pidada sünnipäeva?
Orkestri esituses pakkusid sünnipäevakontserdil suurima elamuse tugeva rütmilise alge ning jõulise helikeelega teosed.
Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontsert „20 aastat hiljem“ 30. VIII Estonia kontserdisaalis. Solistid Indrek vau (trompet), Oskar Lehtonen (hääl) ja Kalev Kuljus (oboe), dirigent Anu Tali. Kavas Arvo Pärdi, Pärt Uusbergi ja Timo Steineri, Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven Tüüri, Wolfgang Amadeus Mozarti,…
4 minutit
Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli”
Piia Ruber
„Sealpool“ püsib vaid väärt värk
Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi „Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit“…
3 minutit
Igor Garšnek
Igor Garšnek
on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna institutsioonid panustavad enim loova mõtte ja algatuste tulemuslikesse realiseerimisvõimalustesse – mõne…
on helilooja ja muusikapublitsist, mitme muusikaõpiku kaasautor ning raamatute „Õhtumaade muusikalugu III. 20. sajand” ja „Ruja: must ronk või valge vares” autor. Ta on mänginud klahvpille bändides Ruja, Led R, Data, Synopsis jm.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika eesmärke tuleb vaadelda eeskätt institutsionaalsena, s.t millised kultuurivaldkonna institutsioonid panustavad enim loova mõtte ja algatuste tulemuslikesse realiseerimisvõimalustesse – mõne…
2 minutit
