2018-28 (3699)
Intensiivne, kompromissitu ja toores
„EV 100“ kontserdil Londonis sai kuulda kolme väga eriilmelise helilooja kolme väga isemoodi teost, mille järjepidevusest johtuvad seosed mõjusid eredalt ja võimsalt.
Üks roll
Pärandikirju IV – Mis on pärandi hind?
Palun üks samblaroheline L-suuruses Peko
Lühidalt tsensuurirobotite kasulikkusest
Tsensuurimasinad ei ole tänapäeval veel sellisel tasemel, mis lubaks neid õigusriigis massiliselt rakendada, ega jõua selleni ka üsna kauges tulevikus.
Mõisamoonaka kolm paraadportreed
Meie püüdlik skandinavism on tekitanud kultuurilise autogeneesi, kunagise koloniaalse stigma omaksvõtu meeliülendava omakultuurina.
Kirjanik olgu korraga marjuline ja seeneline
Kaur Riismaa: „Kooliharidusest – ka kogu inimkultuuri peitvast internetist – on vähe kasu, kui seda ei mõtestata maailmajao, kultuuri kontekstis.“
Krüptodetektiiv satub matemaatikasse lõksu
Kas on võimalik kogu füüsikalise maailma toimimist kirjeldava kõiksuse teooria loomine, on suuresti lahtine küsimus, kuid igal juhul me püüame seda teha.
Taskukohane eluase
Eluase ei ole mugavustoode, vaid üks inimõigustest. Seega tuleks suurendada taskukohase elamispinna hulka ja avaliku sektori rolli linnaruumi mitmekesistamisel.
Inriid ja Toomas ehk Kõrge lagi ja põhjata tool
Kuidas siis on, kui mees hakkab minema? Nii küsib Karin elutargemalt sõbrannalt Idalt Tammsaare „Tõe ja õiguse“ IV osas. Tiit…
Ebapüha hirve igavene traagika
Õudusfilm „Pärilik“ näitab kristlikku mütoloogiat antiigiga ristates, et vanemate patud jäävad alati meiega.
Evolutsioon, mitte revolutsioon
Vestlusringis Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni direktoraadi asedirektori Signe Ratso ja Indrek Reimandiga, kes koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas kõrgharidus-, teadus- ja keeleküsimusi, võtame lähema vaatluse alla eelarve selle osa, kus kinnitatakse ülesanded ja töötatakse välja meetmed teaduse, innovatsiooni, kõrgtehnoloogilise ettevõtluse, majandus- ja…
Kui puhkpillikvintetist saab veerem
Kontserdisarjas „Teekond“ oli lähtutud mingis mõttes juhanliivilikust enesekaemusest, kus raudtee annab võtme eluolu ja omakultuuri mõistmiseks.
Janika Kronberg
on kirjandusteadlane ja -kriitik ning ajakirja Looming peatoimetaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Tundub, et kultuuripoliitika loomuldasa lähtub ja peabki lähtuma teistsugustelt alustelt kui mis tahes muu poliitika. See on pehme valdkond, mis peab tagama inimese ellujäämise inimesena, ja kui me söandame kõnelda rahvuskultuurist, siis nimelt eestlasena, olles…
Ida-Virumaagi väikekodanlikustub
„Mägede hääle“ trump teiste omasuguste ees on tema asukoht: pealinn kannatab ehedate tööstusjärgsete maastike puudumise käes.
Ma elan Kohtla-Nõmmel. Tänu koolivaheaegadele ning nädalavahetustele vanaema-vanaisa juures on see mu teine ja Tallinnast täiesti teistsugune kodukant. Siin pole…
Euroopa horisondi poole
Uue „Euroopa horisondi“ programmis tuleks keskenduda valdkondadele, milles Eesti teadus on kas tugev või ülitugev: biotehnoloogia, geneetika, personaalne meditsiin, ravimiarendus, uued energialiigid ja -salvestid.
Sada aastat Eesti linnakodu
Kui osatakse väärtustada oma kodust keskkonda, siis peetakse tähtsaks ka avaliku ruumi kujundamist ja öeldakse sõna sekka.
Oma kodu on inimese maailmapildi keskpunkt ja mõõdupuu kogu…
Hingepuhastuse raske rada
Karlovy Vary festival kõnetas päevakajalisi probleemseid teemasid ja säilitas oma geograafilise fookuse idas.
Kuidas võideti ida
Nagu varasematelgi aastatel andsid ka…
Kõike muud kui „hopsti“
Kaur Riismaa uues raamatus on peale intiimsfääri vaatluse all suured teemad: tehnoloogiline progress ja tehisintellekt, inimese olemus ja aja ulatuvus, hoomamatud galaktikad vs. meelelised momendid.
Üks festival – Pidu sinus eneses
Jalgpalli võidukäik on olnud globaalne ja tormiline, kui mõelda, et jalgpall professionaliseerus Inglismaal alles XIX sajandi teisel poolel. Toona kvaliteetlehed seda oma lugejate etableerunud maitset arvestades kajastamisväärseks ei pidanud, kuni…
Terviklik kultuuriteooria, mis näitab kultuuri tervikustamise võimatust
Henrik Visnapuu meie ajas
Mõnigi artikkel kirjanikult, kelle loomeperioodi mahtus hulk ühiskondlikke murranguid, mõjub üllatavalt tänapäevaselt.
Margus Maidla „Euroopa horisondi poole“, vestlusringis Signe Ratso ja Indrek Reimand
Lea Larin, „Pidu sinus eneses“
Veiko Vahtrik, „Taskukohane eluase“
Raul Veede, „Lühidalt tsensuurirobotite kasulikkusest“
Kurmo Konsa, „Krüptodetektiiv satub matemaatikasse lõksu“
Kaur Riismaa luulekogu „Kogemata“
Pärnu Suveteatri „Inriid ja Toomas Nipernaadi. Armastus ja vabadus“
