2018-22 (3693)
Üks roll
Kunstnik, põgenik, aktivist
Solidaarsusalgatused on tuleviku laborid: mida rohkem neid täna on, seda harmoonilisem on ühiskond homme.
Olla seal, kus midagi toimub
Marina Napruškina: „Poliitilistele kunstnikele on institutsioonide refleksiooniruum hakanud kitsaks jääma. Kuna poliitiline olukord on väga terav, tuleb tegutseda.“
Mood ja gravitatsioon
Rääkida naiselikkusest kui millestki gravitatsioonilaadsest, mis on avastatud ja muutumatu, tähendab lihtsalt mitte olla teemaga eriti kursis.
Roosa müts – Ebaõigluse pühad Riias
Mõtlema kutsuv kool
Tänapäeva kooli põhiprobleem on turusuhete subjektiivsete väärtuste ühitamatus kohustusliku ainekavaga.
Sõit, sõit, sõit linna. Mis sinna minna? Trenni, lasteaeda, kooli
Laste ülekaalulisuse vastu aitab muu hulgas jalgsi või jalgrattaga kooliminek, mida peab toetama linnaruum, aga ka kooli- ja lasteaiakorraldus.
Kuidas sünnib Eesti ruumiline tervikpilt?
Riigikantselei ruumiloome eksperdirühm on koos käinud peaaegu aasta. Enne sügisest finaali on vahekokkuvõtte aeg.
Tämbraalne naftapuurija
Keeruline on kujutleda, millisest suunast võiks tänapäeval tulla samavõrd revolutsiooniline, ühtaegu lihtne ja geniaalne ideevälgatus nagu Chowningi FM-sünteesi avastamine.
Stanfordi ülikooli emeriitprofessori, 83aastase John Chowningi silmapaistvaimaks saavutuseks võib pidada FM-sünteesi ehk…
Euroopa Liit keelab ühekordsed plastesemed
Piiranguga keelatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad.
Lavastus kui analüüsivahend
VAT-teatri „#kaotamindära“ on tõsielulistel asjaoludel põhinev ja nüüdisaegseid probleeme näitav sotsiaalne teater, kus otseselt moraali ei loeta.
Filmi sisse minek – Ingmar Bergmani aeg
Ingmar Bergmani ajamängudest filmide „Maasikavälu“ ja „Marionettide elust“ näitel
Post-sõnastik XLII – raskusjõu vikerkaar
„Raskusjõu vikerkaar“ on Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni 1973. aastal ilmunud romaan, postmodernistliku kirjanduse mudeltekst, oma ajastu suurteos. Ettekäände teose fenomeni käsitlemiseks postnähtuste seerias annab muidugi Olavi Teppani suurepärase tõlke ilmumine (Koolibri, 2017), kuid see on ehk õigustatud ka üldisemalt. Nimelt leiab kõigi selle sarja esseede lähtekohaks olnud märksõnad „Raskusjõu vikerkaare“…
Kaisa Maria Ling
on kirjandusuurija, kultuurikorraldaja ja muusik. 2017. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistritöö kuuba neobaroki teemal. Tänavu oli ta Supilinna päevade peakorraldaja ning on vana naisbluusi väärtustamise projekti Kaisa Ling Thing eestvedaja.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Eesti kultuuripoliitika ja kultuuripraktika nõrkuseks pean spetsialiseerumist: tekkinud on teatav…
Maastikest võrsuv muusika
Juba mitmendat aastat järjest on eesti heliloojate teosed valitud rahvusvahelisel heliloojate rostrumil, maailma ühel tähtsamal nüüdismuusika foorumil, paremate hulka.
Mit Musik geht alles besser!
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Hans ja Grete“ on huumori, groteski ja absurdi segu, kust ei puudu ka muusika vahendatud tumedam allhoovus.
Mida nad meist mõtlevad?
Jüri Sillarti jälg Eesti filminduses operaatorina on erakordne, režissöörina märkimist väärt – kas või juba „Äratuse“ (1989) tõttu –, aga tundub, et lektori ja õpetajana hindamatu, sest ka nüüd, seitse aastat pärast tema lahkumist, on…
Üksinda galeriis
Kui Alexei Gordin jääb vaikseks, kas on siis tegemist metakriitilise naljaga filosoofiast kütkestatud kunstnike aadressil või vaevab Gordinit hirm, et teda ei võeta tõsiselt?
Alexei Gordini jutustuste tegelaskonda iseloomustab üksindus ja sündmuspaiku hüljatus. Ilmselt, kui…
Terve mõistusega ühes lauas
Tänavu aprillis oleks seitsmekümneaastaseks saanud maalikunstnik Lemming Nagel. KuKu klubi ja akadeemiline raamatukogu võõrustavad sel kevadel…
Kilest ja plastmassist unenägu Põhja Konnast
Esteetikalt on lavastus „Mees, kes teadis ussisõnu“ postmodernistlikus ja rituaalses teatrikeeles, oma ämbrite ja lõõtsatorudega ühtaegu nii abstraktne kui ka arhailine.
Plastisupi-Surfar surfab plastimerel
Merijn Tinga „Võimalik, et oleme liiga hiljaks jäänud, aga tunnistamine ei aita. Siis oleme täiesti löödud. Usun konstruktiivsesse käsilevõtmisesse.“
Metsmildebergius
Jüri Mildeberg esitab küsimusi loometöö kui sellise kohta. Kellel on sobiv teatud raamatuid lugeda? Miks liigitatakse kirjanikud laste- ja täiskasvanute kirjanikeks? Kas illustreerijal on täita ainult toetav taustaroll?
Veronika Kivisilla luuletused
Lebades jäägitult rannal
iseenda pinnalaotusena
peaaegu liivaks pihustunult
sõrmed surutud Silurisse
kannad kindlalt Kambriumi
ei ole minagi muud
kui üks brahhiopood
avan ja sulgen ja avan taas
oma karbipoolmeid
hingan ja haaran
ühe tõmbega kogu
eksistentsi ja ühisosa
lehvikukujulise kivistisega peopesal
kellele sosistan:
tere kallis kaim
oled hästi säilinud
hingede kriginal
kangutab ta valla
oma kivistunud lõuad
ja äratundmine valgustab meid
sest üks ja sama
ja ainus arm
on meid loonud ja…
Rostrumi tulemused
Tõnu Kaalep 12. XI 1966 – 27. V 2018
Tõnu Kaalep kirjutas Ekspressi kultuurilisas Areen vaimukaid kolumne Jakob Karu nime all.
Toimetus tunneb kaasa Tõnu omastele.
Eesti Ekspress
Mati-Johannes Palm 13. I 1942 – 28. V 2018
Karlovast laia maailma
Mart Kivastiku kogumikus „Armastuse vormid“ põimuvad viljakalt hetkeline ja igavikuline mõõde.
Kõige väärtuslikumad tunduvad need, mis käsitlevad autori pikaajalisi kokkupuuteid Eesti, peamiselt Tartu kultuuriringkondadega.…
Koolilõpetaja luigelaul, koori luigelaul
Mitme hiljutise teosega näitab helilooja Pärt Uusberg, et on jäänud truuks stiilile, millega ta võitis kuulajate südamed kümmekond aastat tagasi.
Ants Wõrgu mälestuseks
Kui inimese südant tohib võrrelda arvutiga ja inimese tundeid allalaaditavate programmidega, siis pean ma tunnistama, et Antsu nähes laadis mu süda alati alla positiivse programmi. Otse ja inimkeeles öeldes – Ants on olnud üks neid inimesi,…
Helsinki Lit armastab välisautoreid
Soomlaste kirjandusfestival andis hea võimaluse tutvuda Põhjamaade tippkirjandusega, esile tõusis mitu keerulisi peresuheteid ja mitmekultuurilisust käsitlevat romaani.
Anu Nahkur 8. III 1948 – 28. V 2018
Lõpetanud 1967. aastal muusikakeskkooli kolmanda lennu, tegutses Anu Nahkur viimasel õppimise aastal juba ka kontsertmeistrina. Nii sidus teda kooliga rohkem kui 50 aastat: kuni 28. maini…
Elviira Mihhailova 2. IX 1943 – 23. V 2018
Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961–1967).
Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega Eesti Raamat,…
Airi Triisberg, „Kunstnik, põgenik, aktivist“
Plastisupi-Surfar Merijn Tinga surfab plastimerel
Merle Karro-Kalberg, „Sõit, sõit, sõit linna. Mis sinna minna? Trenni, lasteaeda, kooli“
Kaidi Õis, „Kuidas sünnib Eesti ruumiline tervikpilt?“
Rein Raud, „Mood ja gravitatsioon“
Alexei Gordini näitus „Ma jäin vaikseks“
Lemming Nageli näitus „Tahtetuse triumf“ KuKu klubis
