Üks roll
Jõulisi koolijuhte, kes pakuvad tänuväärset ainest ka meediale, ei ole just palju, kuid Tallinna on õnnistatud mitmega. Prantsuse lütseumi maskott Lauri Leesi läheb nüüd pensionile, Märt Sults on kunstikooli pärandanud tütrele ning Hendrik Agur on ootamatult kandideerinud loodava ühendkooli (töönimega kaunite kunstide kool) juhi kohale. Ju hakkas igav, kuna partei ei taha tal lubada Gustav Adolfi gümnaasiumi kollektiiviga nõukogude…
3 minutit
Gluklja (Natalja Peršina-Jakimanskaja) ja Kraami projekt „Eesti võttis vastu seitse pagulast“ (ruumiinstallatsioon, 2016). Projekt valmis koostöös Eestis elavate pagulasstaatuses naistega.
Killu Sukmit
Kunstnik, põgenik, aktivist
Solidaarsusalgatused on tuleviku laborid: mida rohkem neid täna on, seda harmoonilisem on ühiskond homme.
10 minutit
Olla seal, kus midagi toimub
Marina Napruškina: „Poliitilistele kunstnikele on institutsioonide refleksiooniruum hakanud kitsaks jääma. Kuna poliitiline olukord on väga terav, tuleb tegutseda.“
Marina Napruškina elab Berliinis ja on töötanud kunstnikuna mitmeid aastaid põgenikega. 2013. aastal asutas ta Moabiti linnajaos Uue Naabruskonna (Neue Nachbarschaft). See omaalgatuslik sotsiaalne ruum toimib esmajoones kunsti ja kultuuri vahenditega ja loob osalejatele…
7 minutit
Nõukogude ideoloogia tõstis kilbile naistraktoristi Praskovja Angelina. Üpris erinevaid naiselikkusi väljendavad Audrey Hepburn ja Marilyn Monroe.
Internet
Mood ja gravitatsioon
Rääkida naiselikkusest kui millestki gravitatsioonilaadsest, mis on avastatud ja muutumatu, tähendab lihtsalt mitte olla teemaga eriti kursis.
5 minutit
Kadi Estland, Päeval, kui Kunstnik külas käis. Meem, 2018.
Kadi Estland
Roosa müts – Ebaõigluse pühad Riias
Sel nädalavahetusel avatakse esimene Riia biennaal „Riboca“, mille peakuraator on Tallinna Kunstihoone suurnäitust „Riik ei ole kunstiteos“ kureerinud Katerina Gregos. Mõlema näituse ümber on kogunenud hulk kuuldusi,…
4 minutit
Mõtlema kutsuv kool
Tänapäeva kooli põhiprobleem on turusuhete subjektiivsete väärtuste ühitamatus kohustusliku ainekavaga.
Olen paar viimast aastat töötanud ühe tavalise Eesti põhikooli õpetajana. Kui käisin perearsti juures tööks vajalikke pabereid hankimas, lõi arsti nägu mu uuest ametist kuuldes särama. Mu peale tulvas pikk joovastunud monoloog laste toredusest, siirusest, sõbralikkusest ja kõikidest võimalikest voorustest. Ülistus võinuks…
5 minutit
Tekib kummaline nõiaring: ühest küljest tahetakse laps turvaliselt kooli toimetada, kuid palju autoga lapsevanemaid kooli ümbruses tekitab liikluskaose. Tuleks üle vaadata, kuidas koolidele ligi pääseb, kas sinna on mugavam sõita autoga või tulla muul viisil (ühissõidukitega, jala või jalgrattaga).
Arvet Mägi / Virumaa Teataja / Scanpix
Sõit, sõit, sõit linna. Mis sinna minna? Trenni, lasteaeda, kooli
Laste ülekaalulisuse vastu aitab muu hulgas jalgsi või jalgrattaga kooliminek, mida peab toetama linnaruum, aga ka kooli- ja lasteaiakorraldus.
6 minutit
Erialaliidud, õiguskantslerid ja ministeeriumid on ammu juhtinud tähelepanu, et Eesti elukeskkond areneb ühtse tervikpildita. Ruumilise mõjuga otsused on kohati vasturääkivad ning põhinevad vastandlikel väärtushinnangutel, mistõttu tagajärjeks on killustatus.
Sander Ilvest / Postimees / Scanpix
Kuidas sünnib Eesti ruumiline tervikpilt?
Riigikantselei ruumiloome eksperdirühm on koos käinud peaaegu aasta. Enne sügisest finaali on vahekokkuvõtte aeg.
6 minutit
Tämbraalne naftapuurija
Keeruline on kujutleda, millisest suunast võiks tänapäeval tulla samavõrd revolutsiooniline, ühtaegu lihtne ja geniaalne ideevälgatus nagu Chowningi FM-sünteesi avastamine.
Ühe arvutimuusika alusepanija John Chowningi loeng ja autorikontsert 24. V Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Stanfordi ülikooli emeriitprofessori, 83aastase John Chowningi silmapaistvaimaks saavutuseks võib pidada FM-sünteesi ehk sagedusmodulatsioonsünteesi avastamist 1967. aastal. Loengus andis…
Stanfordi ülikooli emeriitprofessori, 83aastase John Chowningi silmapaistvaimaks saavutuseks võib pidada FM-sünteesi ehk sagedusmodulatsioonsünteesi avastamist 1967. aastal. Loengus andis…
5 minutit
Igal aastal jõuab merre 500 000 tonni Euroopa Liidu plastjäätmeid.
Elisabeth Salmin
Euroopa Liit keelab ühekordsed plastesemed
Piiranguga keelatakse plastist vatitikud, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad ja õhupallide vardad.
6 minutit
Lavastus kui analüüsivahend
VAT-teatri „#kaotamindära“ on tõsielulistel asjaoludel põhinev ja nüüdisaegseid probleeme näitav sotsiaalne teater, kus otseselt moraali ei loeta.
VAT-teatri „#kaotamindära“, autor Kristiina Jalasto, lavastaja Helen Rekkor, kunstnik Inga Vares, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik ja muusikaline kujundaja Sander Põldsaar. Mängivad Loore Martma, Helena Merzin, Roland Laos, Rauno Kaibiainen ja Meelis Põdersoo. Esietendus…
5 minutit
Mõrvaloos „Marionettide elust“ jookseb dramaturgiline aeg kahes teineteisega vastanduvas suunas. Pildil Peter Egermann (Robert Atzorn) ja Katarina Egermann (Christine Buchegger).
Kaader filmist
Filmi sisse minek – Ingmar Bergmani aeg
Ingmar Bergmani ajamängudest filmide „Maasikavälu“ ja „Marionettide elust“ näitel
6 minutit
„Raskusjõu vikerkaare“ sündmustik paigutub küll Teise maailmasõja lõppu ja sõjajärgsesse aastasse ning fookus on Saksamaa pingutustel V2 raketi arendamisel ning liitlaste pingutustel see tehnoloogia kätte saada, kuid ilmselt on see ka mõistukõneline ettevaade kosmosevallutuse utoopiale ja tuumavastasseisule ning külma sõja aegsele maailmale. Pildil ameeriklased V2 raketti testimas.
Wikimedia Commons.
Post-sõnastik XLII – raskusjõu vikerkaar
I
„Raskusjõu vikerkaar“ on Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni 1973. aastal ilmunud romaan, postmodernistliku kirjanduse mudeltekst, oma ajastu suurteos. Ettekäände teose fenomeni käsitlemiseks postnähtuste seerias annab muidugi Olavi…
„Raskusjõu vikerkaar“ on Ameerika kirjaniku Thomas Pynchoni 1973. aastal ilmunud romaan, postmodernistliku kirjanduse mudeltekst, oma ajastu suurteos. Ettekäände teose fenomeni käsitlemiseks postnähtuste seerias annab muidugi Olavi…
9 minutit
Kaisa Maria Ling
Gabriela Liivamägi
Kaisa Maria Ling
Kaisa Maria Ling
on kirjandusuurija, kultuurikorraldaja ja muusik. 2017. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistritöö kuuba neobaroki teemal. Tänavu oli ta Supilinna päevade peakorraldaja ning on vana naisbluusi väärtustamise projekti Kaisa Ling…
on kirjandusuurija, kultuurikorraldaja ja muusik. 2017. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis magistritöö kuuba neobaroki teemal. Tänavu oli ta Supilinna päevade peakorraldaja ning on vana naisbluusi väärtustamise projekti Kaisa Ling…
1 minut
Islandi helilooja ja tänavuse rostrumi põhikategooria võitja Páll Ragnar Pálsson tunnistab, et Eestis oldud aastad on talle rohkelt inspiratsiooni pakkunud ning suuresti ka tema helikeelt kujundanud.
Erakogu
Maastikest võrsuv muusika
Juba mitmendat aastat järjest on eesti heliloojate teosed valitud rahvusvahelisel heliloojate rostrumil, maailma ühel tähtsamal nüüdismuusika foorumil, paremate hulka.
4 minutit
Rammsteini solist Till Lindemann ise lavale ei astu, kuid videopilt on laval reaalajas toimuvaga osavalt kokku pandud.
Matthias Matthies
Mit Musik geht alles besser!
Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo „Hans ja Grete“ on huumori, groteski ja absurdi segu, kust ei puudu ka muusika vahendatud tumedam allhoovus.
5 minutit
Mida nad meist mõtlevad?
Püha Jüri päeva filmikonverents „Millest unistab Eesti film?“, 29. mail Balti filmi- ja meediakooli kinosaalis SuperNova.
Jüri Sillarti jälg Eesti filminduses operaatorina on erakordne, režissöörina märkimist väärt – kas või juba „Äratuse“ (1989) tõttu –, aga tundub, et lektori ja õpetajana hindamatu, sest ka nüüd, seitse aastat pärast tema lahkumist, on viited ja tsitaadid temale ja…
Jüri Sillarti jälg Eesti filminduses operaatorina on erakordne, režissöörina märkimist väärt – kas või juba „Äratuse“ (1989) tõttu –, aga tundub, et lektori ja õpetajana hindamatu, sest ka nüüd, seitse aastat pärast tema lahkumist, on viited ja tsitaadid temale ja…
5 minutit
Üksinda galeriis
Kui Alexei Gordin jääb vaikseks, kas on siis tegemist metakriitilise naljaga filosoofiast kütkestatud kunstnike aadressil või vaevab Gordinit hirm, et teda ei võeta tõsiselt?
Alexei Gordini näitus „Ma jäin vaikseks“ Kogo galeriis kuni 16. VI.
Alexei Gordini jutustuste tegelaskonda iseloomustab üksindus ja sündmuspaiku hüljatus. Ilmselt, kui seista galeriis üksinda, püksid rebadel, tekibki kummaline…
Alexei Gordini jutustuste tegelaskonda iseloomustab üksindus ja sündmuspaiku hüljatus. Ilmselt, kui seista galeriis üksinda, püksid rebadel, tekibki kummaline…
5 minutit
Terve mõistusega ühes lauas
Maalinäitus „Lemming Nagel 70“ TLÜ akadeemilise raamatukogu galeriis kuni 11. VI, kuraator ja kujundaja Harri Liivrand ja plakati autor Rene Haljasmäe; Lemming Nageli näitus „Tahtetuse triumf“ KuKu klubis 13. IV – 28. V, kujundaja Tiit Pääsuke.
Tänavu aprillis oleks seitsmekümneaastaseks saanud maalikunstnik Lemming Nagel. KuKu klubi ja akadeemiline raamatukogu võõrustavad sel kevadel tema mälestusnäitusi, nüüd mõistagi tagasivaates…
Tänavu aprillis oleks seitsmekümneaastaseks saanud maalikunstnik Lemming Nagel. KuKu klubi ja akadeemiline raamatukogu võõrustavad sel kevadel tema mälestusnäitusi, nüüd mõistagi tagasivaates…
3 minutit
Kilest ja plastmassist unenägu Põhja Konnast
Esteetikalt on lavastus „Mees, kes teadis ussisõnu“ postmodernistlikus ja rituaalses teatrikeeles, oma ämbrite ja lõõtsatorudega ühtaegu nii abstraktne kui ka arhailine.
Vanemuise „Mees, kes teadis ussisõnu“, autor Andrus Kivirähk, lavastaja ja kunstnik Saša Pepeljajev, kostüümikunstnik Kaia Tungal, helilooja Helena Tulve, helikujundaja Kenn-Erik Kannike, valguskunstnik Imbi Mälk. Mängivad Marian Heinat,…
4 minutit
Merijn Tinga : „Üks, mis hoogu juurde annab, on teadmine, et me oma aktsioonidega tõesti midagi muudame.“
Erakogu
Plastisupi-Surfar surfab plastimerel
Merijn Tinga „Võimalik, et oleme liiga hiljaks jäänud, aga tunnistamine ei aita. Siis oleme täiesti löödud. Usun konstruktiivsesse käsilevõtmisesse.“
8 minutit
Jüri Mildebergi illustratsioonidega raamatuid ei saa lugeda samamoodi nagu teisi. Pildid põhjustavad pikki pause, sest on vaja kõiki detaile uurida ning otsida salasõnumit nagu „Linnukese mure“ rullraamatu puhul (2017).
Kaido Vainomaa
Metsmildebergius
Jüri Mildeberg esitab küsimusi loometöö kui sellise kohta. Kellel on sobiv teatud raamatuid lugeda? Miks liigitatakse kirjanikud laste- ja täiskasvanute kirjanikeks? Kas illustreerijal on täita ainult toetav taustaroll?
5 minutit
Veronika Kivisilla luuletused
*
Lebades jäägitult rannal
iseenda pinnalaotusena
peaaegu liivaks pihustunult
sõrmed surutud Silurisse
kannad kindlalt Kambriumi
ei ole minagi muud
kui üks brahhiopood
avan ja sulgen ja avan taas
oma karbipoolmeid
hingan ja haaran
ühe tõmbega kogu
eksistentsi ja ühisosa
lehvikukujulise kivistisega peopesal
kellele sosistan:
tere kallis kaim
oled hästi säilinud
hingede kriginal
kangutab ta valla
oma kivistunud lõuad
ja äratundmine valgustab meid
sest üks ja sama
ja ainus arm
on meid loonud ja vorminud
lubanud olla ja anduda
ja randuda…
Lebades jäägitult rannal
iseenda pinnalaotusena
peaaegu liivaks pihustunult
sõrmed surutud Silurisse
kannad kindlalt Kambriumi
ei ole minagi muud
kui üks brahhiopood
avan ja sulgen ja avan taas
oma karbipoolmeid
hingan ja haaran
ühe tõmbega kogu
eksistentsi ja ühisosa
lehvikukujulise kivistisega peopesal
kellele sosistan:
tere kallis kaim
oled hästi säilinud
hingede kriginal
kangutab ta valla
oma kivistunud lõuad
ja äratundmine valgustab meid
sest üks ja sama
ja ainus arm
on meid loonud ja vorminud
lubanud olla ja anduda
ja randuda…
1 minut
Rostrumi tulemused
Rahvusvaheline heliloojate rostrum leidis 14. – 19. V aset 65. korda, tänavu Budapestis. Põhikategoorias võitis Eestiga tihedalt seotud islandi helilooja Páll Ragnar Pálsson teosega „Quake“. Noortekategoorias tunnistati parimaks hollandlase Jan-Peter de Graaffi „Le café de nuit“. Eesti heliloojate Tatjana Kozlova-Johannese „Lighting the Fire“ ja Liina Sumera „Conatus“ valiti eelnimetatud kategooriates vastavalt soovitatud teoste nimekirja ehk parimate hulka.
Sel…
Sel…
2 minutit
Tõnu Kaalep 12. XI 1966 – 27. V 2018
Pühapäeval, 27. mail lahkus meie seast graafiline disainer Tõnu Kaalep, Eesti Ekspressi visuaalse identiteedi looja, toimetuse hing ja teravaim kriitik, kauaaegne kujundaja ja Areeni juhataja.
Tõnu Kaalep kirjutas Ekspressi kultuurilisas Areen vaimukaid kolumne Jakob Karu nime all.
Toimetus tunneb kaasa Tõnu omastele.
Eesti Ekspress
Tõnu Kaalep kirjutas Ekspressi kultuurilisas Areen vaimukaid kolumne Jakob Karu nime all.
Toimetus tunneb kaasa Tõnu omastele.
Eesti Ekspress
1 minut
Mati-Johannes Palm 13. I 1942 – 28. V 2018
Meie seast on lahkunud legendaarne armastatud ooperilaulja ja pedagoog, maestro Mati Palm. Tema kaunis nüansirohke hääl ja emotsionaalne esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. Palm ise on oma loometeed iseloomustades öelnud, et ooperikunst on tema südametunnistus, oratoorium tema armastus ja kammerlaul tema hobi. Nõnda esines ta…
2 minutit
Karlovast laia maailma
Mart Kivastiku kogumikus „Armastuse vormid“ põimuvad viljakalt hetkeline ja igavikuline mõõde.
„Armastuse vormid“ on koondkogu, mis sisaldab Tartu kirjaniku Mart Kivastiku 46 ajakirjanduses ilmunud esseed. 33 neist pärineb Postimehest. Vanim lugu ilmus 1998., uusimad 2017. aastal.
Kõige väärtuslikumad tunduvad need, mis käsitlevad autori pikaajalisi kokkupuuteid Eesti, peamiselt Tartu kultuuriringkondadega. Eesti on väike ja Tartu lausa…
Kõige väärtuslikumad tunduvad need, mis käsitlevad autori pikaajalisi kokkupuuteid Eesti, peamiselt Tartu kultuuriringkondadega. Eesti on väike ja Tartu lausa…
5 minutit
Koolilõpetaja luigelaul, koori luigelaul
Mitme hiljutise teosega näitab helilooja Pärt Uusberg, et on jäänud truuks stiilile, millega ta võitis kuulajate südamed kümmekond aastat tagasi.
Kammerkoori Head Ööd, Vend kontsert „Et kiitke Jumalat“ 24. V Niguliste kirikus. Kavas Pärt Uusbergi „Et kiitke Jumalat, kes on nii helde“ ja „Missa Tagore“ (esiettekanne), Arvo…
4 minutit
Ants Wõrgu mälestuseks
Ants Wõrk (28. III 1939 – 24. V 2018) oli TA küberneetika instituudi kauaaegne teadusdirektor.
Kui inimese südant tohib võrrelda arvutiga ja inimese tundeid allalaaditavate programmidega, siis pean ma tunnistama, et Antsu nähes laadis mu süda alati alla positiivse programmi. Otse ja inimkeeles öeldes – Ants on olnud üks neid inimesi, kelle juuresolekul sa tunned end kindlalt…
Kui inimese südant tohib võrrelda arvutiga ja inimese tundeid allalaaditavate programmidega, siis pean ma tunnistama, et Antsu nähes laadis mu süda alati alla positiivse programmi. Otse ja inimkeeles öeldes – Ants on olnud üks neid inimesi, kelle juuresolekul sa tunned end kindlalt…
1 minut
Publik on Helsinki Liti kiiresti üles leidnud ja omaks võtnud.
Saara Autere / Helsinki Lit
Helsinki Lit armastab välisautoreid
Soomlaste kirjandusfestival andis hea võimaluse tutvuda Põhjamaade tippkirjandusega, esile tõusis mitu keerulisi peresuheteid ja mitmekultuurilisust käsitlevat romaani.
5 minutit
Anu Nahkur 8. III 1948 – 28. V 2018
Nädala algus tõi järgemööda kurbi teateid: Tallinna muusikakeskkoolile ja kogu muusikute perele oli teade Anu Nahkuri lahkumisest pikale raskele haigusele vaatamata ootamatu ja valus . . . .
Lõpetanud 1967. aastal muusikakeskkooli kolmanda lennu, tegutses Anu Nahkur viimasel õppimise aastal juba ka kontsertmeistrina. Nii sidus teda kooliga rohkem kui 50 aastat: kuni 28. maini 2018 oli ta…
Lõpetanud 1967. aastal muusikakeskkooli kolmanda lennu, tegutses Anu Nahkur viimasel õppimise aastal juba ka kontsertmeistrina. Nii sidus teda kooliga rohkem kui 50 aastat: kuni 28. maini 2018 oli ta…
1 minut
Elviira Mihhailova 2. IX 1943 – 23. V 2018
Lahkunud on toimetaja, tõlkija ja kirjanduselu korraldaja Elviira Mihhailova (aastani 1969 Kravtšenko).
Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961–1967).
Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega Eesti Raamat, kus…
Elviira Mihhailova sündis Venemaal Tambovis pedagoogi peres, tema ema oli eestlanna. Keskkooli lõpetamise järel tuli Mihhailova Eestisse, kus õppis Tartu ülikoolis Juri Lotmani kateedris vene filoloogiat (1961–1967).
Pärast ülikooli töötas Mihhailova lühikest aega kooliõpetajana. Seejärel liitus ta kirjastusega Eesti Raamat, kus…
1 minut
