Tiiu Sandrak: „Leedulastele on Balti identiteet väga tähtis. Me ei saa üle ega ümber sellest, et oleme geograafiliselt selles kohas, kus me oleme.“
Leedu lastekirjanduse arengule ja populaarsusele on kaasa aidanud Vilniuse raamatumess, aasta parima raamatu väljavalimine ja usinad kirjastused.
Vilniuse kunagine linnapea Artūras Zuokas toetas tulihingeliselt Vilniuse ja Kaunase Fluxuse projekti, ka praegu võimul noored liberaalid jätkavad nüüdiskunsti toetamist.
Pilguheit 2017. aasta tähtsamatele sündmustele ja teostele kinnitab Leedu arhitektide mitmekülgsust ja konkurentsivõimet, kuid toob välja ka väljakutseid.
Kui toetajanimed uudisest välja jäävad, pole see kultuuri toetamist soosiv sõnum.
Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.
Luulekogu „Kala peeglis“ ei ole revolutsioon, aga oma vaiksel viisil imeline on see küll.
Kas romaani „Kalad ja draakonid“ saladus peitub selles, mida lugeja teab, või peaks usaldama teksti ja mitte midagi teadma?
Eve Kask on nüüdseks jõudnud Eesti meediareaalsuse kõhu lahtilõikamiseni, et näha, kas Punamütsike ja vanaema on veel elus.
Talvefestivalil sai kuulata PLMFi agentuuri interpreetide kõrgetasemelisi kontserte, millest kõige suurejoonelisemaks kujunes galakontsert.
Katerina Gregos: „Rahvusluse mõiste ei ole kuhugi kadunud, kuid praegune maailm erineb täielikult XIX sajandi omast ja tollane rahvusriigi mudel on ilmselgelt kaheldava väärtusega.“
Mait Klaassen: „Iga õppejõud ja teadlane võiks Eesti sajanda sünnipäeva puhul avaldada ühe eestikeelse ülevaateartikli oma teaduspõllul toimuvast.“
Lavastaja ja õpetaja Lembit Peterson on mänginud ennast oskuslikult tagaplaanile, jätnud noored näitlejad raskes olukorras – ole psühholoogiliselt veenev ja tulista värssi – näiliselt omapäi.
Intervjueeritud doktorid peavad edukaks inimest, kes oma isiksusega suudab teisi kaasa tõmmata ning toob tööga ühiskonnale praktilist kasu.
Mait Summatavet: „Võin kõigile oma töödele alla kirjutada, sest olen andnud kõik, mida olen suutnud ja osanud.“
Kuna Quattro Quarti poeetiline muusika lähtub eesti rahvalaulust ning selle meeleoludes kajastub Eesti maastik, võiks seda esitada looduses.
„Su gimtadieniu, Lietuva!“, intervjuu Tiiu Sandrakuga
Tiina Katteli „Kake Make lummuses“
Reiu Tüüri „Leedu eesti kunstniku vaatepunktist“
Peep Ehasalu „Väikest raha mainida on ebaeetiline“
Argitraagika XV. Jüri Kolgi „Vanaema, kured ei too lapsi“
Eneli Kindsiko, Maaja Vadi „Kes on edukas teadlane?“