2017-32 (3652)

Üks roll

See on paratamatu, et valla- ja linnavolikogude valimiste lähenedes – just nii soovitab tänases lehes nimetada 15. oktoobril toimuvaid valimisi keele­teadlane Peep Nemvalts – lähevad ka meie ööd aina pimedamaks. Ja nii märkab poliitikahuviline kodanik enda ümber ja eriti meedias ka üha enam kükitajaid. „Ööd on siin mustad,“ kordas tõepoolest…
2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel
Diagramm 1. 2015. aasta riigikogu valimiste kandidaatide viimase 12 kuu arvamusartiklite arvu muutused erakondade kaupa.

2015. a riigikogu valimiste kandidaadid üleriigiliste päevalehtede arvamuskülgedel

Minu kasutuses on andmed 2015. aasta riigikogu valimiste kohta ja aastatel 2010−2016 Postimehe, Eesti Päevalehe, Äripäeva ja Õhtulehe arvamuskülgedel ilmunud artiklite kohta. Selgub, et 2015. aasta riigikogu valimistel leidus osalisi, kelle üleriigilistes eesti päevalehtedes ilmunud arvamusartiklite hulk on märkimisväärselt väiksem teiste osaliste arvamusartiklite hulgast, kusjuures mahajäämus ei ole seletatav osalise…

Ajakirjandus ja ühismeedia arvamuskliima kujundajana

Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima „tsoone“, sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega.

Massiühiskonnas on ajakirjandus alati olnud üks mõjukamaid avaliku arvamuse kujundajaid. Elisabeth Noelle-Neumann määratleb avalikku arvamust kui sellist, mida võib igaüks julgelt väljendada, kartmata sattuda eraldatusse.1 Kaasarääkimise üle otsustamiseks on vaja tajuda, milline on suurema…
Suletud süsteem
Sotsiaalmeedia ja muude osalusmeedia vormide ajastul on esile tõusnud lõputu arv eri­ilmelisi individuaalset, grupi- ja massikommunikatsiooni kombineerivaid hübriidvorme. Ülesvõte Peterburi linnatänavalt.
Aron Stern

Suletud süsteem

Luhmann pahandab, et meedia täidab maailma lisakäraga, dramatiseerib üle, seob sündmusi ja arvamussündmusi, loob näivust.

Nostalgia ei tähenda alati minevikuihalust
Kirsti Jõesalu töö kõneleb Eestis XXI sajandi alguses ilmnenud nostalgiast kui vastumälust senisele nõukogude aja käsitlusele.
Raili Nugin

Nostalgia ei tähenda alati minevikuihalust

Kirsti Jõesalu: „Praegune pilt on mitmekesisem, nõukogude ajast räägitakse ametlikul tasandil küll kannatuste ja vastupanu võtmes, aga ka inimeste argielu kogemused on aktsepteeritud ja kuuldavad.“

Aeg luua erakonnamuuseum
Nüüd on ka erakondade koht muuseumis, vanavarana on nad kulda väärt, töö­riistana mitte sentigi.
Aron Stern

Aeg luua erakonnamuuseum

Erakond on nagu kusagil vahejaamas joobnud telegrafist, kes talle saadetud sõnumi vigaselt üles kirjutab ning veel vigasemas morses edasi toksib.

Uus konservatiivsus Eestis
Meil pole omakeelset (konservatiivset) alternatiivmeediat, mis angloameerika maailmas on väga mitmekülgne. Näiteks Alex Jonesil on YouTube’is kaks miljonit jälgijat …

Uus konservatiivsus Eestis

Seda nähtust on kõige parem mõtestada kui terve talupojamõistuse kaitsereaktsiooni postmodernse kultuuri pealetungile.

Kunstnik ja tema kana
Peeter Allik. Kunstnik ja tema kana. Linoollõige, 1998.
Tartu kunstimuuseum

Kunstnik ja tema kana

Peeter Allik on punnitamata rahvusvaheline mees nagu Priit Pärngi. Ta ei pea oma töödele panema ingliskeelseid pealkirju ega kasutama poppe sõnu ja kujundeid.

Vastukaja – Repliik retsenseerimise asjus

Bibliomeetria advokaat akadeemik Jüri Allik puudutab selliselt pealkirjastatud Margus Maidlale antud intervjuus (Sirp 21.VII) nähtusi, mis vähemalt eesti humanitaarias ja humanitaarteadustes on krooniliselt lahenduseta. Väljamõeldud ajalugu on ammu enesestmõistetavus, sest keegi ei saa sovettide…

Isiklik on ühiskondlik

Ben Highmore: „Kui tahame, et rahvas oleks demokraatiasse kaasatud mitte ainult nelja aasta tagant, vaid iga päev, siis tuleb leida viise, kuidas ta oma olukorda, lootusi ja unistusi paremini mõtestaks.“

Juuni lõpus toimus Tartus mänguasja­muuseumis ja kirjandusmuuseumis sümpoosion „Kodukujutlused Nõu­kogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus“. Teadusliku aruteluvormiga eksperimenteerinud…

Tühjalt väljalt metsa

Andrei Monastõrski: „Kunstielus muutub kõik nädalate ja kuudega, esteetikas aastakümnetega. Meie tegutseme esteetika süvatasandil.“

Venemaa on Eesti meedias igati esil. Peamiselt on see küll seotud meie idanaabri välispoliitiliste sammude või sõjaväemanöövritega, aga suvisel puhkuste ajal saame ka teada, kuidas puhkab president Putin. Ta ilmub telepildi…

Kirurgiline sekkumine väikelinna. EV100 „Hea avalik ruum“

Ingrid Mald: „Mööda Eestit ringi sõites näen, kui initsiatiivikad, visiooni täis ja aktiivsed on väikelinnade juhid. Tegelikult peaks arhitektide liit palju rohkem nõu ja abi pakkuma .“

Riigi 100. aastapäeva tähistamise suurprogrammi raames on nüüdseks läbi saanud linnade ja väikeasulate elustamise ettevõtmise „Hea avalik ruum“…

16 mehepilguga poplugu

Armin Kõomäe novellikogu „Minu erootika saladus“ saaks muusikaalbumina päris korraliku skoori.

USA päevaleht Wall Street Journal kirjutas hiljuti meeskirjanikest, kes olid avastanud, et naispeategelasega psühholoogiliste põnevike populaarsuse laineharjal surfamiseks tasub võtta endale sooneutraalne kirjanikunimi.1 Žanri viimase aja tuntuimateks näideteks on kinolinalegi jõudnud Gillian Flynni „Kadunud“ ja Paula…

Anu-Lahe Sarv 15. XI 1957 – 27. VII 2017

On inimesi, keda teavad kõik. Selle põhjuseks on nende iseloomuomadused ja tänapäevased kommunikatsioonikanalid.
Disainer Anu-Lahe Sarv oli laiemale avalikkusele vähetuntud. Tugev ja eraklik isiksus ei vaja oma eksistentsiks ilmtingimata avalikkuse tähelepanu. Anu-Lahe Sarve peamised disaineritööd jäid Tallinnast…

Kuidas kuusekesest sai vClick

Nüüdismuusika esitajate vajadustest lähtudes välja töötatud vClick on väga hea abiline olukordades, kus muidu oleks vaja dirigenti või kõrvas click-track’i.

Ansamblite U: ja Resonabilis flöödimängija Tarmo Johannes on loonud wifi-võrgus töötava metronoomisüsteemi ansamblitele.
Kuidas jõudsid vClicki loomise ja arendamiseni?
Tarmo Johannes: Selle taga on…

Kes vaigistab näkineiut?

Helena Keskküla sümbolkarakter on oma põlvkonnale omaselt nõutu: kui ta annabki järele vabaduseihale, jääb tal vajaka teoks tegemise oskusest.

Helena Keskküla isikunäitus „Liivatera ballaad“ Pärnu Avangardi galeriis kuni 30. VIII, näituse koordinaator Rebeka Põldsam.
Näkk, näkineid, aal, sireen, merineitsi, Väike Merineitsi, Sinéad O’Connor – võib…

Kommentaar – Mis on omavalitsus? Mida õieti valime?

Kui uskuda meediat, muudetakse haldusreformiga omavalitsuste pindala: „Viimased maavanemad on riigi esindajatena agaralt saaresuurust omavalitsust toetanud.“ (Postimees, 20. VII); „Ülenurme rahvale oli vastumeelt, et sundliitmise…

Kuidas teha vähem, kuidas teha mitte midagi?

Aare Toikka on tõstnud taskuteatriformaadi suurele lavale ja andnud talle teistsuguse, teatraalse ruumi hingamise.

Nukuteatri „Mees, kes ei teinud mitte midagi“, Mehis Heinsaare teoste ainetel, autor ja lavastaja Aare Toikka, laulude ja monoloogide autor Lauri Saatpalu, muusikaline kujundaja Paul Daniel, kunstnik Rosita Raud, valguskunstnik Triin Hook, koreograaf Marge Ehrenbusch.…
Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond,  aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

Rannakultuuriruum võib olla hääbuv keskkond, aga ka kestliku rannakogukonna kasvulava

Nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus.

Belgia on Euroopa kokpit ja kemmerg

Mõne nädala eest esietendus festivalil „Impulstanz“ Belgia lavastaja ja kunstniku Jan Fabre „Belgia reeglid / Belgia ruulib“, mis maalib üksjagu lustliku, aga ka kriitilise portree autori kodumaast. Kuigi võrreldes Eestiga on Belgia rahvaarvult suur riik,…
Kohtumispaika ei muudeta
Oboemängija Dmitri Bulgakov ja viiuldaja Roman Mints asutasid Moskva „Homecoming“-festivali 1998. aastal. Tänavu tõid nad koos Hiiumaa festivalil esiettekandele Lauri Jõelehe teose „Silmapiir“.
Ebba Rääts

Kohtumispaika ei muudeta

Hiiumaa „Homecoming“-festival toob Moskva „Homecoming“-festivalil osalejad ning sõbrad teistest riikidest esitama klassikalisi kammerteoseid ja nüüdisheliloomingut.

Orgaaniline kunst ja orgaaniline näitus

Voronja galerii suvenäitus on seekord toonud Ida-Eestisse Peterburi kunsti. Peterburi asub nii lähedal, kui ometi teame sealsest uuest kunstist liiga vähe.
Pjotr Belõi on aktiivselt tegutsev kunstnik ja kogenud kuraator. Kuraatorina on teda huvitanud konkreetse geograafilise…
Teatris sündinud riik
Belgia rahvusspordiks on duivenmelken, mis tähendab otsetõlkes tuvilüpsmist. Nagu võõraste tavadega ikka, viib siingi otsetõlge rappa.
Wonge Bergmann

Teatris sündinud riik

„Belgia reeglid / Belgia ruulib“ mõtestamisel tuleb kasuks töö allikatega, sest muidu võib selle esteetika mõjuda arusaamatult eklektilisena.“

Jahe kurgivesi ühe kurgiga
Carlotta (Marion Cotillard) tuleb pärast Indias New Dehlis veedetud aastaid tagasi Prantsusmaale nagu eksootiline lind, kes lendab aknast sisse, paneb plaadimängijasse esimese ettejuhtuva vinüüli ja tantsib oma endise mehe uuele naisele võidukat sõjatantsu.
Kaader filmist

Jahe kurgivesi ühe kurgiga

Mängufilm „Ismaeli vaimud“ („Les fantômes d’Ismaël“, Prantsusmaa 2017, 114 min). Režissöör Arnaud Desplechin, operaator Irina Lubtchansky, stsenaristid Arnaud Desplechin, Léa Mysius, Julie Peyr. Osades Mathieu Amalric, Marion Cotillard, Charlotte Gainsbourg.
Cannes’i filmifestivali avateosena linastunud prantsuse fantaasiadraama…

EV100 „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistlused ja võitjad:

Põlva – Helen Rebane, Egon Metusala, Kaie Kuldkepp, Liis Uustal ja Vilve Enno (Stuudio 2 Arhitektid ja Metusala Arhitektid); Tõrva – Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Arhitekt Must, Novarc Group); Võru…
Sirp