Ajakirjandus ei tasakaalusta ühismeedias kujunevaid arvamuskliima „tsoone“, sest ollakse valmis kaasa minema tähelepanumajanduse mängureeglitega.
Luhmann pahandab, et meedia täidab maailma lisakäraga, dramatiseerib üle, seob sündmusi ja arvamussündmusi, loob näivust.
Kirsti Jõesalu: „Praegune pilt on mitmekesisem, nõukogude ajast räägitakse ametlikul tasandil küll kannatuste ja vastupanu võtmes, aga ka inimeste argielu kogemused on aktsepteeritud ja kuuldavad.“
Erakond on nagu kusagil vahejaamas joobnud telegrafist, kes talle saadetud sõnumi vigaselt üles kirjutab ning veel vigasemas morses edasi toksib.
Seda nähtust on kõige parem mõtestada kui terve talupojamõistuse kaitsereaktsiooni postmodernse kultuuri pealetungile.
Peeter Allik on punnitamata rahvusvaheline mees nagu Priit Pärngi. Ta ei pea oma töödele panema ingliskeelseid pealkirju ega kasutama poppe sõnu ja kujundeid.
Ben Highmore: „Kui tahame, et rahvas oleks demokraatiasse kaasatud mitte ainult nelja aasta tagant, vaid iga päev, siis tuleb leida viise, kuidas ta oma olukorda, lootusi ja unistusi paremini mõtestaks.“
Andrei Monastõrski: „Kunstielus muutub kõik nädalate ja kuudega, esteetikas aastakümnetega. Meie tegutseme esteetika süvatasandil.“
Ingrid Mald: „Mööda Eestit ringi sõites näen, kui initsiatiivikad, visiooni täis ja aktiivsed on väikelinnade juhid. Tegelikult peaks arhitektide liit palju rohkem nõu ja abi pakkuma .“
Armin Kõomäe novellikogu „Minu erootika saladus“ saaks muusikaalbumina päris korraliku skoori.
Nüüdismuusika esitajate vajadustest lähtudes välja töötatud vClick on väga hea abiline olukordades, kus muidu oleks vaja dirigenti või kõrvas click-track’i.
Helena Keskküla sümbolkarakter on oma põlvkonnale omaselt nõutu: kui ta annabki järele vabaduseihale, jääb tal vajaka teoks tegemise oskusest.
Aare Toikka on tõstnud taskuteatriformaadi suurele lavale ja andnud talle teistsuguse, teatraalse ruumi hingamise.
Nüüdisrannarahvas kipub oma kohatunde ja kultuuritausta erinevuste tõttu olema sotsiaalselt vähesidus.
Hiiumaa „Homecoming“-festival toob Moskva „Homecoming“-festivalil osalejad ning sõbrad teistest riikidest esitama klassikalisi kammerteoseid ja nüüdisheliloomingut.
„Belgia reeglid / Belgia ruulib“ mõtestamisel tuleb kasuks töö allikatega, sest muidu võib selle esteetika mõjuda arusaamatult eklektilisena.“
Niklas Luhmanni „Massimeedia reaalsus“
Kirurgiline sekkumine väikelinna. EV100 „Hea avalik ruum“
Isiklik on ühiskondlik
Armin Kõomäe „Minu erootika saladus“
XII Hiiumaa „Homecoming“
Troubleyni „Belgia reeglid / Belgia ruulib“ festivalil „Impulstanz“
Peeter Alliku näitus „Kultiveeritud skisofreenia“ Tartu kunstimuuseumis
Mängufilm „Ismaeli vaimud“