Väljaränne võib olla ajutiselt paratamatu ja head teed neil minna, kel selleks soovi. Sisseränne ei ole aga mingil juhul paratamatu.
Kaia Kiik: „Saan aru, et Eesti riik kardab tuhandeid Vene-Eesti kodakondsusega nn reetureid. Kuid praegune kodakondsusseadus lõikab ära välismaal sündinud eesti lastel võimaluse saada Eesti kodakondsus.“
Intellektuaalse, materiaalse ja suhteressursiga noored naised otsustavad ise. Kurvameelsete onklite abordi-teemalised arutlused jätavad nad külmaks, nagu ka Eesti Naisliidu arusaam sellest, kes on hea ema.
Eestigi liigub eneseväljenduse ja valikuvabaduse väärtustamise poole – olukorda, kus igaüks saab olla, nagu tahab, ning tal on ressursse selle teostamiseks.
Tänavu 21. augustil toimub täielik päikesevarjutus, kus täisvari liigub ühest USA servast teise ega ole sellisena nähtav üheski teises riigis.
Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.
Lilleline pesu ja rõhutatult teatraalne kaardipaki-kuninganna võõbatud nägu loovad võimupositsiooni asemel seose pigem lapse mänguga.
Teatraalse elemendiga muusikateoste puhul on peale kuulamisväärsuse tähtis see, kas selles puudutatakse probleeme, mis on just praegu olulised.
Vanemuise „Laineid murdes“ toimib kontseptuaalselt uksetragöödiana: kirikuuks lahti, naised välja, vääritud kadunukesed pastori volitusel (!?) põrgusse jne.
Tartu kõrgem kunstikool on lubanud maaliõpetamise üle võtta, kuid vaid üksik akadeemiline maalitund nädalas osutab, et vajaliku tasemeni jõutakse aastate pärast. Kui ikka jõutakse.
Kirjandusteadlane Silja Vuorikuru tõdeb, et Soome kirjandusteadusest ja kirjandusloost võib leida hoopis teistsuguse Aino Kalda kui Eesti omast, ning rõhutab tema kohta Soome ja Eesti kirjanikuna.
Linnad pakuvad lindudele pea piiramatut toidulauda, sest linnadesse on akumuleerunud kordades rohkem energiat, kui leidub loodusmaastikus.
Seekordsel EKA lõputööde näituse avamisel andis rektor Mart Kalm lootusrikkalt mõista, et järgmisel aastal tuleb „Taseme“ näitus ehk juba päris oma hoones.
ehk Kirjanduslikud visiitkaardid
Palju reklaamitud kuulsused toovad küll täissaali, aga võivad osutuda pettumuseks, kuid mõni peaaegu märkamatu kontsert jätab sügava mulje.
Soome 100. aastapäeva programm säras Eesti kirjandusfestivalidel.
Cecil C. Konijnendijk: „On tõestatud, et need, kes elavad linnas metsa, pargi või mõne muu haljastatud platsi lähedal, on vaimselt ja füüsiliselt tervemad.“
Kui sügavale on juurdunud vähemuste ignoreerimine Ameerika ja Eesti filmikunstis?
Raho Aadla ja Rene Köstri värsked soololavastused tutvustavad erisuguseid arusaamu liikumisest ning pakuvad huvitavat ristlõiget nii üldinimlikest (ja jumalikest) kui ka identiteediga seotud teemadest.
Kaarel Tarandi „Ei saa me läbi rändeta?!“
Eemal elavate eestlaste suhe rahvusriigiga
Maikuu mitmekülgne kontserdielu
Linnametsad ja linnastunud linnud
„Eesti ühiskond kiirenevas ajas. Uuringu „Mina. Maailm. Meedia“ 2002–2014 tulemused“
Eesti kunstiakadeemia lõputööde näitus „Tase ’17“
Dokumentaalfilm „Nõukogude hipid“
Tuneesia paviljon „Teeradade puudumine“ Veneetsia kunstibiennaalil