Üks roll
Karoliina Vasli, kel ka endal lapsepõlvest lehemüügitöö kogemus (nagu paljudel meist – sai isegi 12aastasena Pärnu turul ja bussijaamas Postimeest müütatud), küsib: „Kas laps peaks kasvama õndsas maailmas, kus taskuraha tuleb emme-issi rahakotist?“ (Eesti Päevaleht…
Ei saa me läbi rändeta?!
Väljaränne võib olla ajutiselt paratamatu ja head teed neil minna, kel selleks soovi. Sisseränne ei ole aga mingil juhul paratamatu.
10 asja, millest demograafid räägivad, aga mida valijad vihkavad
Tulevik kuulub metropolidele
Kaia Kiik: „Saan aru, et Eesti riik kardab tuhandeid Vene-Eesti kodakondsusega nn reetureid. Kuid praegune kodakondsusseadus lõikab ära välismaal sündinud eesti lastel võimaluse saada Eesti kodakondsus.“
Kas Skype’i teate?
Kuid mis teha, rahvuslik kuub mu seljas on jäänud lootusetult kitsaks. Mõtlesin koduterrassil istudes alles hiljuti, miks see nii on. Kas ainult sellepärast, et Martin…
Eesti elu kiirendajad
Intellektuaalse, materiaalse ja suhteressursiga noored naised otsustavad ise. Kurvameelsete onklite abordi-teemalised arutlused jätavad nad külmaks, nagu ka Eesti Naisliidu arusaam sellest, kes on hea ema.
Eneseväljendus kui väärtus
Eestigi liigub eneseväljenduse ja valikuvabaduse väärtustamise poole – olukorda, kus igaüks saab olla, nagu tahab, ning tal on ressursse selle teostamiseks.
Originaali koloniseerimine
Hiljuti pidas New Yorgi ülikooli lõpuaktusel audoktorikraadi saanute nimel kõne muusik ja produtsent Pharrell Williams. Ta ütles, et praegu lõpetab esimene generatsioon, kus naisi koheldakse võrdsena (vaieldav), ja rõhutas potentsiaali,…
Ameerika varjutus
Tänavu 21. augustil toimub täielik päikesevarjutus, kus täisvari liigub ühest USA servast teise ega ole sellisena nähtav üheski teises riigis.
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks
Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.
Lapskuninganna kõrgid mängud
Lilleline pesu ja rõhutatult teatraalne kaardipaki-kuninganna võõbatud nägu loovad võimupositsiooni asemel seose pigem lapse mänguga.
Viimased paar hooaega on toonud siinsele teatriväljale mitmeid…
Kommentaar – Laine laksudes rannale lööb
Vaatan helikopterist: metsa pole …
Teatraalse elemendiga muusikateoste puhul on peale kuulamisväärsuse tähtis see, kas selles puudutatakse probleeme, mis on just praegu olulised.
Millisel määral peaks muusika haakuma päevakajaliste teemadega? Kui läheneda traditsiooniliselt, siis tundub küsimus tarbetu: rangelt teosekeskse (kui soovite – formalistliku)…
Pooltempereeritud uksetragöödia
Vanemuise „Laineid murdes“ toimib kontseptuaalselt uksetragöödiana: kirikuuks lahti, naised välja, vääritud kadunukesed pastori volitusel (!?) põrgusse jne.
Kas ikka tõesti lõpp?
Tartu kõrgem kunstikool on lubanud maaliõpetamise üle võtta, kuid vaid üksik akadeemiline maalitund nädalas osutab, et vajaliku tasemeni jõutakse aastate pärast. Kui ikka jõutakse.
Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse tulemused
II koht Eva Kofi käsikiri „Sinine mägi“ ja Triinu Merese käsikiri „Lihtsad valikud“
Ära märgiti Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad, Postimehe eripreemia pälvis Taavi Kangur.
Žüriisse kuulusid Heidi Aadma, Tiit Aleksejev, Veiko Belials, Holger Kaints, Jan Kaus (esimees), Anne Lange, Märt Laur ja Karl-Martin…
Meie mõlema Kallas
Kirjandusteadlane Silja Vuorikuru tõdeb, et Soome kirjandusteadusest ja kirjandusloost võib leida hoopis teistsuguse Aino Kalda kui Eesti omast, ning rõhutab tema kohta Soome ja Eesti kirjanikuna.
Rõõmustame, toidame, tõrjume ja kardame
Linnad pakuvad lindudele pea piiramatut toidulauda, sest linnadesse on akumuleerunud kordades rohkem energiat, kui leidub loodusmaastikus.
Veneetsia biennaal – Kuhu me ikkagi kuulume?
Ajakirja Bazaar Veneetsia biennaali veidi bravuurikas ülevaates või õigemini tungivas soovituses „Seitse asja, mida Veneetsia biennaalil tuleb kindlasti vaadata“ oli Tuneesia paviljoni projekt „Teeradade puudumine“ („Absence of Paths“) nimetatud kolmandana Lõuna-Korea ja Itaalia…
Margus Karu (11. IX 1984 – 5. VI 2017)
Seda häält jäi temast järele vaid mõnisada lehekülge, kaugelt liiga vähe, et anda edasi tema suurust inimesena. Margus ise ennast kirjanikuks ei pidanud. Ta ei pidanudki end õieti kellekski. Ta oli inimene, kes kahtles kõiges, kõige rohkem ilmselt iseendas. Rohkem kui keegi teine, keda elus…
Noored kunstnikud on taltsutanud laevatehase
Seekordsel EKA lõputööde näituse avamisel andis rektor Mart Kalm lootusrikkalt mõista, et järgmisel aastal tuleb „Taseme“ näitus ehk juba päris oma hoones.
Magistrikraadi kaitsjad Ann Pajuväli, Johanna Greta Mölder, Liisa Jugapuu, Kadri Ploom,…
Olge mõnusad ja kinnitage turvavöö
ehk Kirjanduslikud visiitkaardid
Selle paki põhi on ingliskeelse ajakirja Estonian Literary Magazine numbrid…
Mitmekülgne kontserdielu maikuus
Palju reklaamitud kuulsused toovad küll täissaali, aga võivad osutuda pettumuseks, kuid mõni peaaegu märkamatu kontsert jätab sügava mulje.
Sõbrad ja konkurendid
Soome 100. aastapäeva programm säras Eesti kirjandusfestivalidel.
Metsa koht on linnas
Cecil C. Konijnendijk: „On tõestatud, et need, kes elavad linnas metsa, pargi või mõne muu haljastatud platsi lähedal, on vaimselt ja füüsiliselt tervemad.“
Aga suurim neist on armastus
Valgemini ja sirgemini!
Kui sügavale on juurdunud vähemuste ignoreerimine Ameerika ja Eesti filmikunstis?
Inimese jumalikkus ja jõulised identiteedikuvandid
Raho Aadla ja Rene Köstri värsked soololavastused tutvustavad erisuguseid arusaamu liikumisest ning pakuvad huvitavat ristlõiget nii üldinimlikest (ja jumalikest) kui ka identiteediga seotud teemadest.
