Üks roll

Vanasõna ütleb: metsa taga ei ole teist metsa
Looduse hüvesid tarbides tuleb silmas pidada, et kogu meie tegevus on võimalik tänu looduskeskkonnale ning et meie sotsiaalsetele, kultuurilistele ja majanduslikele väärtustele eelnevad looduse omad.

Veel metsadest ja metsandusest
Et metsades toimuv inimestele korda läheb, on ühest küljest hea märk, aga teisalt on mõnes kirjatükis meie metsandusest maalitud üsnagi sünge pilt.

Metsakalmistu
Elame kompleksses maailmas. Kui me ei suuda suhelda risoomselt ja dünaamiliselt, partnerluses sootsiumi ja kõigi teiste eluvormidega, siis meil pikka pidu ei ole.

Puiduvarude säästlik kasutamine ja metsatööstuse plaanid ei lähe kokku
Riigimetsa intensiivne majandamine häirib suurt osa ühiskonnast.

Tunne oma vaenlast!
Kui pilduda vaenlast seebimullidega, siis sõda naljalt ei võida.

Elurikas mets on väärtus
Kaks kuni neli kvartalit kaitstavat põlismetsa keset kuivendatud ja lageraiutud metsamaastikke on nagu mälestus metsast … metsa vabaõhumuuseum.
Kuidas kord maailma ehitati
Maia Juhkam 8. VIII 1940 – 13. III 2017
Maia Juhkam (1972. aastani Koolberg) sündis 8. VIII 1940. Pärast Tallinna XX keskkooli lõpetamist asus ta 1959. aastal õppima ERKI keraamika erialale. 1965. aastal kaitstes ta edukalt oma diplomitöö keraamikas teostatud monumentaalse figuraalse reljeefiga Pirita lillepaviljonis.
Kohe pärast ERKI lõpetamist alustas Juhkam oma loomingulist tegevust Tartu Arsi keraamikaateljee kunstnikuna.…

Loomad mütoloogias ja religiooniloos

Igavene ärasõit
Norman Manea1
Norman Manea „autobiograafia“ jõudmine eesti keelde on kirjanduslik suursündmus, nii nagu Riina Jesmini tõlked ikka. Ameerikas elava, ent oma emakeeles kirjutava kirjaniku teos ilmus 2003. aastal. Kümme…
Keele nõiduslik mõju
Sõnumise ja algkeele otsinguil
Tantsuline austusavaldus naistelt naistele
„Femmaaž“ on omapärase lähteideega lavastus, mis astub dialoogi minevikuga ja pakub võimalust ka praeguse konteksti kriitiliseks vaatlemiseks.
Kellele kuuluvad Eesti muld ja süda?
Puhas õhk, värske heina- ja lillelõhn, avarad põllud kui linnaelust väsinud inimese kujutluspilt maaelust kukub näitusele sisenejal klirinal kokku. See saab ilmsiks juba pelgalt ninasõõrmetesse tungivast lõhnast. Avarad maastikud ja rahulikud metsad jäävad ainult unistuseks. Tihedalt…
Tiit Tarlap 13. XI 1954 – 24. II 2017
Sel’ rajake silma ei hakkagi, kes vaadata täpselt ei oska. Nii näinud on seda vaid vähesed, kes ära ei lasknud end osta.
Need Tiidu viimaseks jäänud raamatu, 2016. aasta lõpus ilmunud „Rajake tähetolmus“ motoks olevad luuleread…

Kümme väikest neegrit
Jordan Peele on filmis „Kao ära“ võtnud žanrifilmi vähenõudliku kattevarju all uurida Ameerika rassisuhteid.
Ebola varjus
Gregg Mitman: „Prioriteet epideemiate peatamisel on alati olnud usalduse loomine.“
Elu pärast trippi
„Vali elu,“ alustas Ewan McGregori Mark Renton ehk Rentboy 21 aastat tagasi üht kümnendi kõige kuulsamat monoloogi ja meeldejäävamat filmi „Trainspotting“.1 Šotimaa narkovastaselt kampaanialt laenatud sõnadega iroonitseti igava…

Taevakivid ja rändlinnud
Raivo Trassi lavastajakäekirja iseloomustab poeetiline kujundikeel ja inimest hoidev huumor.
Virve Krimm 14. I 1938 – 5. III 2017
Virve Krimm sündis Järvamaal Lehtse vallas, käis Läpi ja Lehtse koolis ning lõpetas Kehra keskkooli 1956. aastal. 1965 lõpetas ta eesti…

Arhitektuurifoto on iseseisev kunstivorm
Võib ju rääkida digitaalkeskkonna halvast mõjust, kuid kunagi varem pole tehtud nii palju hea kvaliteediga arhitektuurifotosid.

Eksootilisest elust kodumaal
Näitus „Elust maal“ on sidunud esmapilgul teineteisest kaugete maailmade uudisväärtuse ja poeetilise potentsiaali kokku. Tulemus on midagi eksootilist ja oma.
Pealelend – Mikk Mutso, arhitekt
Keskus on välja kasvanud vajadusest vabaõhumuuseumi kompaktse ja ülevaatliku kollektsiooni korrashoidmise kõrval tähelepanu pöörata maa-arhitektuurile väljaspool muuseumi. Enamikku maamajadest ju muuseumi ei tooda, ehituspärand säilib paremini, kui ta ei seisa tühjalt, vaid on kasutuses. Seda saab teha…
Inimese ja mitte-inimese ühisloovusest

Linnamets pole vaid loodusand
Tallinna linna metsade omandisuhted ei soodusta nende sihipärast arendamist linlaste elukeskkonna parandamise nimel.
Tõnu Mikiver 2. VIII 1943 – 21. III 2017
Tõnu Mikiver sündis Loksal kooliõpetajate peres. Pärast Loksa keskkooli lõpetamist 1961. aastal astus ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrisse, kus lõpetas II lennu, kursusekaaslasteks Rudolf Allabert, Viiu Härm, Milvi Jürgenson, Luule Komissarov, Iivi Lepik, Enn Kraam, Marje Metsur, Tõnu Tamm, Anni Kreem jt. Näitlejaõpingute…
Muidu kena inimene, aga kriitik
Mõnigi kriitik viskab pärast debüüti sule igaveseks nurka, sest isegi mõõtmatu au ja kuulsus ning tohutu honorar ei kaalu üles sildistamist ja pimedat viha.

Vanamuusika pidupäev
Tänavuse vanamuusikafestivali „Ceciliana“ lõpp langes kokku Euroopa vanamuusikapäevaga (European Day of Early Music, EDEM), mida tähistatakse Johann Sebastian…
