2016-48 (3618)

Üks roll

„Palun, härra, ma tahaksin veel!“ küsib Oliver Twist hirmunult ja eitavat vastust ette teades. Eks ole ka kujutav kunst juba aastakümneid rahastamise osas vaeslapse rollis olnud. Tänavugi moodustasid selle valdkonna tegevus- ja projektitoetused vaid 8% kultuuriministeeriumi eelarvest.
Ei saa öelda, et olivertwistlikult juurde poleks küsitud ja eks vaikselt on ka suurest…
Kliima muutub, aga  ehk muutuvad ka ajad …
USA presidendiks valitud Donald Trump (pildil koos perekonnaga) lubas kandideerides, et taganeb nii Pariisi kliimaleppest kui ka mitmetest vabakaubanduslepingutest.
Wikipedia

Kliima muutub, aga ehk muutuvad ka ajad …

Sellal kui Donald Trump paneb kokku meeskonda, mille üks valimistel välja kuulutatud eesmärke on USA taganemine Pariisi kliimaleppest,1 mille USA ratifitseeris koos Hiinaga 3. septembril ja mis jõustus 4. novembril, leiavad Ameerika Ühendriikide mõjukaimate kohtusaalide ja advokaadibüroode nõupidamissaalides aset tõsised arutelud, mis võivad viia ühe suurema ühishagini (class action lawsuit)…

Vabakaubandus: üle kardetud ja üle kiidetud

Vabakaubandus saab tulude ebavõrdsuse jaotuse pärast nahutada, ebavõrdsuse kasvu taga võivad olla aga teisedki tegurid, nagu maksu- ja sotsiaalpoliitika neoliberaliseerumine, finantskriisid ja niru makropoliitika.

Vabakaubanduse ja globaliseerumise üle peetavas väitluses võib sagedasti kogeda, et ei suudeta süüvida teise poole argumentidesse ning räägitakse üksteisest täiesti mööda. Ühelt…
Teooria on surnud! Elagu teooria?
Richard Maltby arvates leiab Hollywoodi filmikunst ideaalse vormi ja kuju ennekõike kassahittides, nagu „Titanic“, mis pakuvad ka kõige eripalgelisemale kinokülastajale midagi meelepärast.
Kaader filmist

Teooria on surnud! Elagu teooria?

Tänavu saja-aastaseks saanud filmiteooria alal on peetud palju ideoloogilisi võitlusi, et unustada teooria ja ideoloogia ning saada iseseisvaks teaduseks.

Tallinna filmilinnak – kellele ja milleks?
Tallinna filmilinnak on planeeritud Baltika endistesse tehasehoonetesse aadressil Kopli 35.
Pressimaterjal

Tallinna filmilinnak – kellele ja milleks?

Tallinnasse planeeritav grandioosne filmipaviljon annab uue hingamise Balti- ja Põhjamaade filmitootmisele.

Ärinime keelest ehk  Headest kommetest, mida ei tunta
Kohvipaus on lihtne ja arusaadav eesti­keelne nimi, ei mingit võõrkeelega eputamist.
Keeleinspektsioon

Ärinime keelest ehk Headest kommetest, mida ei tunta

Eestikeelsuse nõuet ei ole. Erinevalt koha- ja isikunimedest ärinimede tarvis oma seadust ei ole. Ärinime valikut ja kasutamist on käsitletud äriseadustiku 2. peatükis (§-d 7–15), kuid elu on näidanud, et ärinimede keeleliseks korraldamiseks sellest ei piisa. Paljud ettevõtjad on oma äriühingule valinud nime, mida on raske välja öelda ja võimatu kuulmise…

Vanema venna õlalepatsutus

Baltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on valinud end esitlema turvalised ja esteetilised projektid.

Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“ Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis kuni 4. XII. Kuraator Kęstutis Kuizinas, kuraatori abi Edgaras Gerasimovičius, kunstnikud Nina Beier (Taani), Jos de Gruyter ja Harald Thys (Belgia), Pakui Hardware (Leedu), Vytenis Jankūnas…

Teater annab hääle

Erivajadustega inimesi kaasavas teatris lasub lavastajal suur vastutus, iseäranis oluline on usaldus ja ausus.

Poolas Wrocławis 14. X kuni 13. XI korraldatud festivali „Teatriolümpia“ alaprogramm „Rohkem kui teater“.
Maailma teadaolevalt esimene professionaalsete pimekurtidest näitlejate teatritrupp Nalaga’at (’puuduta’) loodi Tel Avivis 2002. aastal. Teatris tegutseb 11 näitlejat, kellest enamikul on geeniveast tingitud,…
Ostja turg
Uuenev tänavapilt tõstab kogu piirkonnas heaolu- ja turvatunnet, kuid tõrjub paratamatult välja ühiskonnakihi, kellele pole uus tase taskukohane.
Anna-Liisa Unt

Ostja turg

Linnast teeb linna maitsete, arvamuste ja elustiilide rohkus. Kõigiga ei saa kunagi võrdselt arvestada, aga keegi ei tohi tunda end ruumis tõrjutuna.

Kandilisi kilde Mats Traadist
Mats Traat
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Kandilisi kilde Mats Traadist

Uks. See on aastaid tagasi. Elan Kadriorus ja ootan tihti trammi lõpp-peatuses. Trammitee on endine, aga aeg on uus. Trammi lõpp-peatuses asunud piletimüügipunkt on likvideeritud ja samasse ruumi asustatud avalik valuutavahetuspunkt. Tramm ei tule ja ma seisan peatusest veidi kaugemal üle tee.
On vaikne. Endise piletikassa lähedal ripub üksik veel maha…

Helmut Polberg 2. III 1935 – 22. XI 2016

Lahkunud on raamatukunstnik, pärimuskultuuri uurija ja talletaja Helmut Polberg.
Lõuna-Läänemaal Rame külas sündinud Helmut Polberg alustas 1954. aastal pärast Lihula keskkooli lõpetamist tööd Lihula kultuurimaja dekoraatorina. Järgmisel aastal astus ta ERKIsse ja lõpetas kunstiõpingud 1961. aastal graafika erialal. Lõputööks tegi ta sarja plakateid. Aastail 1961–1970 töötas ta ETKVLi kaubandusliku reklaami valitsuses…

Eduka institutsiooni tugev juht

Kęstutis Kuizinas: „Korraldada tõesti hea näitus Tallinnas või Varssavis tundub märksa mõttekam kui teha seda kas Ungaris või Portugalis.“

Eesti, Läti ja Leedu kunstielu on läbi aastate olnud seotud ja tihtilugu ka üksteisega võrdluses. Kui luua pingeridasid, siis päris pikalt on Vilnius eesotsas…

Hämaruse rahvad – Tsilma jõe suudme rahva passioon

Novgorodlased asutasid Tsilma jõe suudmesse küla Ivan Julma ajal 1542. aastal. Usttsilmalaste peamised tegevusalad on traditsiooniliselt olnud jaht ja kalapüük, vähem parvetamine, põllumajandus ja loomakasvatus (sealhulgas põhjapõdrakasvatus). Samuti on Tsilma jõel ammusest ajast hästi arenenud hobusekasvatus. Kohalik usttsilma tõug on väga vastupidav ja visa. Suviti käisid mehed merel kalastamas, Novaja…
Raamat maa asustamisest ja allutamisest

Raamat maa asustamisest ja allutamisest

Riigi orgaanilise arengu põhjendaja ja geopoliitika mõiste kasutusele võtja Rudolf Kjellén on oma teoses „Riik kui eluvorm“ (1916, ee 1940, tlk M. Kuldkepp) täheldanud ühe rahva, tema riigi ja nende asustatud ala tihedat seost: „Riigi eluvorm sarnaneb puuga, mis sünnib ja sureb ühel ja samal kohal. … Iga sugupõlvega, kes oma lõppenud elutöö…

Jaak Ojakäär 1. VII 1958 – 26. XI 2016

58aastaselt lahkus kauaaegne Vikerraadio muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik Jaak Ojakäär. Ta sündis 1958. aastal Heljo Sepa ja Valter Ojakääru peres. Ta lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi orkestrijuhtimise erialal ja töötas aastatel 1980–2009 Eesti Raadios muusikatoimetajana.
Vähestele inimestele on loodus andnud sellise tämbririkka ja usaldusväärse raadiohääle, nagu oli Jaak Ojakäärul. Teda iseloomustas laitmatu muusikamaitse,…
Kunstnik nagu orkester
Maria-Kristiina Ulas ja Ülle Marks inimtõukeratastega.
Ülle Marks

Kunstnik nagu orkester

Maria-Kristiina Ulase üleelusuurused vineerist kujundid mõjuvad dekoratiivselt ja koomiliselt nagu rekvisiidid eluteatri näitelavalt.

Kultuur on iseendaks jäämise võti
Folkloorinõukogu vastlapäeva toitude pakkumine.
Sergei Ledenjov

Kultuur on iseendaks jäämise võti

Kuidas mõjutab üheaegne mitmesse kogukonda kuulumine enda määratlemist rahvusena.

Püüd kehastada sõnastamatut potentsiaali

„Genesis remiksi“ koreograafia aluseks on struktureeritud improvisatsioon, kus lavaline liikumine ja tegevus tekivad etendajate füsioloogilisest kehatunnetusest ja aistingulistest impulssidest.

„Genesis remiks“, koreograaf Mala Kline (Sloveenia/Belgia), valguskunstnik Oliver Kulpsoo, muusika autor ja esitaja Tanel V. Kulla. Esitavad Raho Aadla, Age Linkmann, Arolin Raudva ja Maarja Tõnisson. Esietendus 16. XI Sõltumatu…

Pealelend – Esper Linnamägi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester käisid 19. kuni 25. XI kontserdireisil Hiinas, kus Risto Joosti juhatusel esitati Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Aadama itk“, „Fratres“ ja „Te Deum“.
Kuidas Hiinas Arvo Pärdi muusika vastu võeti?
Hiina on meile kauge maa, sealne avatus ja huvi väljast tuleva kultuuri vastu aga suur. Ei…

Ainult sellerist kõhtu täis ei saa

Kirjandusvõistluse „BestSeller“ võiduromaanidest ei ole menuki staatust küll ühelgi, kuid võistlus on osaliselt oma eesmärgi täitnud.

Parajasti on käimas teine kirjastuse Pilgrim ellu kutsutud kirjandusvõistlus „BestSeller“. Sellal, kui uus saak valmib, on paslik üle vaadata eelmise võistluse viljad.
Ilukirjanduse kategoorias läks esikoht jagamisele kolme romaani…

Ikka ja jälle võimuvõitlusest

Kuidas juhtus, et 16 Eesti pianisti „invasioon“ rahvusvahelisele võistlusele korda ei läinud?

Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss (TIPC) 13. – 23. XI. Osales 47 pianisti 14 riigist. I preemia – Anna Szałucka, II preemia – Boqiang Jiang, III preemia – Darja Parhomenko, finalistidiplomid – Risa Ohkubo, Adrian Brendle, Justas Stasevskij, eripreemiad – Karl Johan Nutt, Anna Szałucka, Boqiang Jiang.
Lõppema hakkav…

Pealelend – Madli-Liis Parts, kultuuriministeeriumi muusikanõunik

Juko-Mart Kõlari vanemapuhkuse ajal on alates 17. X muusikanõuniku ametis Madli-Liis Parts.
Palun too välja põnevamaid töid, millega oled kokku puutunud.
Mind köidab samavõrd süva- ning eksperimentaalne ja improvisatsiooniline muusika, samuti eri kultuuritraditsioonid. Töö on mind viinud nii Euroopasse kui ka Põhja-Aafrikasse. Muusikaürituste köögitoimkonnas olen täitnud vist peaaegu kõiki rolle – peale professionaalse interpreedi…

Kõige kestlikum on panustada olemasolevatesse majadesse

Me muretseme ressursside raiskamise pärast, kuid oleme valmis lammutama hooneid, mille taaskasutamine võiks säästa tuhandeid tonne CO2.

Sel aastal on riigikontroll koostanud tühjade majade kohta kaks olulist auditit, kus lühidalt öeldakse järgmist: ohtlikke hooneid on palju ja omavalitsused ei jõua nendega tegeleda,1 omavalitsustel endil on liiga palju…

Soo ja puude ristumisest feministlike puudeuuringuteni

Puue ei ole ainuüksi vaimne ja füüsiline kogemus, vaid hõlmab ka stigmat, mis teeb sellest sotsiaalse kogemuse. Kõiki saab ühiskonda kaasata, kohandades selleks keskkonda ning muutes hoiakuid ja poliitikat.

Mitmes mõttes sarnaneb puue kui kategooria soo ja rassiga, sest ka puude alusel püütakse inimesi liigitada. Siit…

Finlandia laureaat on luulesmugeldaja

Kuues tänavu Finlandia auhinnale kandideerinud teoses on põhiteemadeks pere ja armastus ning inimese elukohast sõltuvad valikud.

Soome Finlandia auhinna võistlusele laekus 130 romaani, mille hulgast valis kolmeliikmeline eelžürii välja kuus. Võiduromaani valib nende seast üksainus inimene. Seekord sai see au osaks ajakirjanikule ja saatejuhile Baba Lybeckile, kelle tahtel…

Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest

Et olla maa- ja mullalähedane kirjanik, tuli enne Kassiopeial ära käia. Ja mitte ainult Kassiopeial, vaid ka Moskvas.

Alustuseks midagi elementaarset: mitte ükski nimekas eesti poeet ei ole avaldanud nii palju luulekogusid kui Mats Traat ja mitte ükski tuntud prosaist ilmselt nii palju romaane kui tema. Selles tohutus…

Elektroonilise näoga mehe õhtu

Sven Grünberg usaldas autoriõhtul oma muusika vaid musikaalsetele inimestele, kes valasid selle äratuntavasse ja ehtsalt grünberglikku vormi.

Kontsert „Sven Grünberg 60“ sarjas „Autoriportreed“ 26. XI Estonia kontserdisaalis. Sven Grünberg (klahvpillid, elektroonika), Ott Lepland (vokaal), Riivo Kallasmaa (oboe, inglissarv), Krista Citra Joonas (bansuri, saksofon), Arno Kalbus (tablad, udutrumm, löökpillid),…

HTMi veerg

2017. aasta alguses edastab haridus ja teadusministeerium valitsusele heakskiitmiseks soovi asuda koostama „Eesti keelestrateegiat aastateks 2018–2027“. Heakskiit saadud, asub HTM koos keelevaldkonna esindajate, ekspertide, teadlaste, arvamusliidrite ja uurijatega seadma järgmise aastakümne keelepoliitilisi sihte. Uus keelestrateegia on keelepoliitiliste dokumentide „Eesti keele arendamise strateegia (2004–2010)“, „Eesti keele arengukava 2011−2017“ ja „Eesti võõrkeelte…
Sirp