Vabakaubandus saab tulude ebavõrdsuse jaotuse pärast nahutada, ebavõrdsuse kasvu taga võivad olla aga teisedki tegurid, nagu maksu- ja sotsiaalpoliitika neoliberaliseerumine, finantskriisid ja niru makropoliitika.
Eesti islamiekspertide peamisi argumente islami ohtlikkuse tõestamisel on suvaliste koraanitsitaatidega lahmimine ja inimesi šariaadiga hirmutamine.
Tänavu saja-aastaseks saanud filmiteooria alal on peetud palju ideoloogilisi võitlusi, et unustada teooria ja ideoloogia ning saada iseseisvaks teaduseks.
Eesti keelenõukogu 7. X 2016 nimeseminari vestlusringi „Kui palju võib riik nimepanekut ohjata?“ jätkuks
Tallinnasse planeeritav grandioosne filmipaviljon annab uue hingamise Balti- ja Põhjamaade filmitootmisele.
Eesti levimaastik on kirju ja mitmekesine, aga muret teeb filmide rohkus ja tihe konkurents. Suured ja väikesed levitajad võitlevad eri eesmärkide nimel.
Baltimaade nüüdiskunsti musterinstitutsioon on valinud end esitlema turvalised ja esteetilised projektid.
Erivajadustega inimesi kaasavas teatris lasub lavastajal suur vastutus, iseäranis oluline on usaldus ja ausus.
Linnast teeb linna maitsete, arvamuste ja elustiilide rohkus. Kõigiga ei saa kunagi võrdselt arvestada, aga keegi ei tohi tunda end ruumis tõrjutuna.
Kęstutis Kuizinas: „Korraldada tõesti hea näitus Tallinnas või Varssavis tundub märksa mõttekam kui teha seda kas Ungaris või Portugalis.“
Kas vanaema oli ise süüdi, et ta ära küüditati?
Maria-Kristiina Ulase üleelusuurused vineerist kujundid mõjuvad dekoratiivselt ja koomiliselt nagu rekvisiidid eluteatri näitelavalt.
Kuidas mõjutab üheaegne mitmesse kogukonda kuulumine enda määratlemist rahvusena.
„Genesis remiksi“ koreograafia aluseks on struktureeritud improvisatsioon, kus lavaline liikumine ja tegevus tekivad etendajate füsioloogilisest kehatunnetusest ja aistingulistest impulssidest.
Kirjandusvõistluse „BestSeller“ võiduromaanidest ei ole menuki staatust küll ühelgi, kuid võistlus on osaliselt oma eesmärgi täitnud.
Kuidas juhtus, et 16 Eesti pianisti „invasioon“ rahvusvahelisele võistlusele korda ei läinud?
Mida me teame kurtidest ja muusikast?
Me muretseme ressursside raiskamise pärast, kuid oleme valmis lammutama hooneid, mille taaskasutamine võiks säästa tuhandeid tonne CO2.
Puue ei ole ainuüksi vaimne ja füüsiline kogemus, vaid hõlmab ka stigmat, mis teeb sellest sotsiaalse kogemuse. Kõiki saab ühiskonda kaasata, kohandades selleks keskkonda ning muutes hoiakuid ja poliitikat.
Kuues tänavu Finlandia auhinnale kandideerinud teoses on põhiteemadeks pere ja armastus ning inimese elukohast sõltuvad valikud.
Et olla maa- ja mullalähedane kirjanik, tuli enne Kassiopeial ära käia. Ja mitte ainult Kassiopeial, vaid ka Moskvas.
Sven Grünberg usaldas autoriõhtul oma muusika vaid musikaalsetele inimestele, kes valasid selle äratuntavasse ja ehtsalt grünberglikku vormi.
Kuulmisvõimetus ja muusika
Soo ja puude ristumisest feministlike puudeuuringuteni
Teater annab hääle
Finlandia kirjandusauhind
Kirjandusvõistluse „BestSeller“ kolm võidutööd: Marek Kahro, Helga-Johanna Kuusleri ja Reelika Lootuse romaan
Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse näitus „Südamepekslemine“
Kontsert „Sven Grünberg 60“
Mats Traadist ja hirmsast tahtmisest
Hämaruse rahvad – Tsilma jõe suudme rahva passioon