2016-38 (3608)
Üks roll
Homme võiks oma õnneliku lõpu leida üks käänuline armulugu, mis ei jää sugugi alla Jane Austeni romaanidele. Presidendi valimise protsess on tõesti olnud kosjasobitamine selle kõigis vormides. Uhkustatakse kaasavaraga (kellel on kui palju valijameeste või kultuuri- ja ühiskonnategelaste allkirju, elulookirjelduses kõrgeid ametikohti, avaliku arvamuse küsitluses kui mitu toetusprotsenti jne) ja hinnatakse selle…
3 minutit
Hanna Piksarv. November-mai. 2015.
Kristina Õllek
Millal maksad memme vaeva?
Sotsiaalsete garantiide tagamiseks vabakutselistele loovisikutele pole nn sissepääsupileti stsenaarium enam pädev.
7 minutit
Laste pealisrõivaste disaini ja tootmise ettevõtte Lenne peakontor. Sisearhitektuur Kamp Arhitektid.
Terje Ugandi
On aeg treenerit vahetada
Disainitud kontor on tänapäeval norm, sellest on saanud peavool ning tellija soovib just seda.
5 minutit
Pildil oksjoninäituse kuraator Kristo Kooskora, Roland Seer ja kunstikooli reaalainete ja kehalise kasvatuse õpetaja Hillar Uudevald.
Liina Lõõbas
Korralik kutseharidus on hinnas
Kadi Kreis: „Kui aga igaüks peab ainult oma pisikest kooli ja on veel teiste peale kade, siis raisatakse noort annet ja vähest raha.“
9 minutit
„Me käisime sellega seenel, on selge?“
Kaader filmist
Prostokvašino – õpetlik eeskuju Eestile
Prostokvašino multifilmid on heaks näiteks, kuidas maal tööd teha ja mõistuse juurde jääda.
4 minutit
Tenuur kui akadeemilise vabaduse tagatis
TTÜ arengukava näeb ette ühtse, tenuuri põhimõtetele tugineva akadeemilise karjäärimudeli kasutuselevõttu.
5 minutit
Eesti maakondade vappidega vaip presidendi kantselei riiginõukogu saalis. Ehkki vapivaip kavandati juba 1940. aastal, valmis see kantseleihoone restaureerimise autori sisearhitekt Juta Lemberi ja vaibakunstnik Peeter Kuutma koostöös alles 2003. aastal.
Toomas Volmer
Põhiseadus ajamasinas
President tuleb leida üha tugevneva poliitilise konkurentsi tingimustes, mille puhul senine valiku tegemise metoodika ei pruugi töötada.
6 minutit
Pealelend – Kristjan Hallik, SA ERSO juhatuse liige
On kuulda, et ERSO toetab Tallinna linnahalli renoveerimist sümfooniaorkestrile sobiva akustikaga nüüdisaegseks kontserdimajaks. Millised omadused teevad linnahallist ERSO-le hea kontserdisaali ja millised ERSO probleemid leiaksid linnahalli renoveerimisega lahenduse? Millises etapis on praegu linnahalli renoveerimise plaanid ning kuidas ERSO ja muusikaüldsus veel otsustusprotsessi mõjutada saab?
On väga oluline aeg, sest Tallinna linn…
On väga oluline aeg, sest Tallinna linn…
2 minutit
Tallinna tehnikaülikooli töörühm professor Mart Mini juhtimisel on välja töötanud originaalse impedantsil põhineva lahenduse, mida saab kasutada südamestimulaatorites, aga ka südamelihase isheemia varaseks avastamiseks, siiratud kudede ja organite kohanemis- ja eluvõime jälgimiseks ning metallide, näiteks euromüntide ehtsuse kiireks tuvastamiseks.
Kalev Lilleorg / Scanpix
Südame südames
Südamestimulaatorite tööks uudseid lahendusi välja töötanud teadlane Mart Min liigub edasi tehisintellektilaadse diagnoosisüsteemi loomise poole.
8 minutit
Luuraja ja luuletaja seenelkäik
Mängufilm „Luuraja ja luuletaja“ (Allfilm, Eesti 2016, 95 min), režissöör-stsenarist Toomas Hussar, operaator Rein Kotov. Osades Jan Uuspõld, Rain Tolk, Lana Vatsel jt.
Toomas Hussar debüteeris neli aastat tagasi ääretult populaarseks osutunud „Seenelkäiguga“, kus poliitik Aadu Kägu (Raivo E. Tamm) satub abikaasaga seenemetsas seigeldes karjääriohtlikesse seiklustesse. Poliitiline satiir on Hussarile südamelähedane, sest ka tema teise täispika mängufilmi „Luuraja ja luuletaja“ keskmes on riigiteenistuja,…
Toomas Hussar debüteeris neli aastat tagasi ääretult populaarseks osutunud „Seenelkäiguga“, kus poliitik Aadu Kägu (Raivo E. Tamm) satub abikaasaga seenemetsas seigeldes karjääriohtlikesse seiklustesse. Poliitiline satiir on Hussarile südamelähedane, sest ka tema teise täispika mängufilmi „Luuraja ja luuletaja“ keskmes on riigiteenistuja,…
5 minutit
Pealelend – Elin Kard, Eesti Kunstnike Liidu asepresident
Eesti Kunstnike Liit hakkas sellest aastast kunstnike liidu galeriides – Hobusepea, Draakoni, Hopi ja Vabaduse galeriis – näituse tegemise eest kunstnikele maksma, s.t tasustama kunstniku tööd. Esialgu on see summa küll sümboolne, kuid see on põhimõtteline otsus. Mida teha, et tasustamine ei oleks pelgalt ühekordne projekt, vaid et kunstnikutasu oleks…
1 minut
Anton Hansen Tammsaare lamamistoolis Punasel Lagedal.
Eesti Kirjandusmuuseum
Ei õnnestu ammendada Tammsaare varaaita
A. H. Tammsaare looming ja tema elufilosoofia on ikka olnud lähedane ja oma. Nagu klassiku eluajal, käivad tänapäevalgi vaidlused selle ümber, mis on tõde ja kas seda on ülepea olemas. Teatavasti esitas sama küsimuse ka Pontius Pilatus Jeesusele, samuti paelus see Tammsaaret, kes on selle üle arutlenud oma tegelaste kaudu.…
5 minutit
Õnnis õudne nostalgia
Antal Szerbi romaan „Rändur ja kuuvalgus“ kuulub XX sajandi ungari kirjanduse tähelepanuväärsemate teoste hulka. Eestis on autor ja romaan olnud seni veel tundmatud.
Antal Szerb (1901–1945) sündis Budapestis katoliku usku pöördunud juudi peres ning õppis ülikoolis saksa ja inglise kirjandust. Saanud 1924. aastal doktorikraadi, tõusis ta kiiresti ungari haritlaskonna esirinda. 1920. aastate teisel poolel…
Antal Szerb (1901–1945) sündis Budapestis katoliku usku pöördunud juudi peres ning õppis ülikoolis saksa ja inglise kirjandust. Saanud 1924. aastal doktorikraadi, tõusis ta kiiresti ungari haritlaskonna esirinda. 1920. aastate teisel poolel…
5 minutit
Auhind – Andres Lemba, helilooja
14. septembril kuulutati välja tänavused Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadid: muusikaõpetaja Laine Lehto, kontrabassipedagoog Meeme Saareväli, helilooja Andres Lemba ning ETV ja Eesti Kontserdi televõistlus „Klassikatähed“. Küsimustele vastab peamiselt koori- ja kammermuusika loojana tuntud Andres Lemba.
Millisel koorimuusikal on teie hinnangul potentsiaali pikemaks ajaks repertuaari jääda?
Vaevalt et siin retsepti on – muutujaid on liiga palju. Lisaks muusikalisele on…
Millisel koorimuusikal on teie hinnangul potentsiaali pikemaks ajaks repertuaari jääda?
Vaevalt et siin retsepti on – muutujaid on liiga palju. Lisaks muusikalisele on…
2 minutit
650 aastat vankumatut edasirühkimist
„Draamat“ külastanud Shigeyama Yoshinobu: „Kyōgen’is õpikut pole. Hääle kõrgust, sügavust, liikumise nõtkust ja kaunidust õpitakse meistrit jäljendades.“
Kyōgen (otsetõlkes ’hullud sõnad’) on vanim elav komöödiateatri vorm, mida kirjeldavad ka muudele jaapani traditsioonilistele kunstidele omased märksõnad: järjepidevus, koolkondlikkus, meistri-õpetaja tähtsus. Kyōgen’i areng on…
7 minutit
Kui horisonti pole, mis siis üldse on?
„Vaikus. Pimedus“ on aktuaalne, kuid tulevikustsenaariumile pinnase loomiseks jääb puudu teravusest ja ahhaa-elamusest.
Näitus „Vaikus. Pimedus“ Tallinna Kunstihoones kuni 9. X. Kuraator Anneli Porri, kujundajad Jaana Jüris ja Neeme Külm (Valge Kuup OÜ), kunstnikud Neïl Beloufa, Kennedy Browne, Phil Collins, Jaana Kokko, Holger Loodus, Kristina Norman, Anna Škodenko ja Andres Tali.
Lapsena imestasin ajalooõpikuid või muud ajalooainelist…
Lapsena imestasin ajalooõpikuid või muud ajalooainelist…
5 minutit
Kohv on seal, kus on ideed. Pole mõtet imestada, miks antikohvikuid üle ilma aina juurde tuleb.
Damiano Cerrone
Töö kontorijärgsel ajastul
Nomaad ei tähista enam inimest, kel pole kodu, vaid seda, kel kontor seljakotis.
5 minutit
Pealelend – Maret Tamme, „Hälina ja raevu“ lavastuskunstnik
Norras Trondheimi Trøndelagi teatris esietendub 7. oktoobril William Faulkneri „Hälin ja raev“, mille lava ja kostüümid on kujundanud Norra teatriakadeemias õppiv Maret Tamme. See lavastus on osa tema magistritööst, bakalaureusekraadi stsenograafias kaitses Tamme 2012. aastal Eesti kunstiakadeemias.
Kuidas sai alguse teie koostöö Trøndelagi teatriga? Mis sorti teatriga on tegemist?
Trøndelagi teater on Norra üks suuremaid riigiteatreid ja…
Kuidas sai alguse teie koostöö Trøndelagi teatriga? Mis sorti teatriga on tegemist?
Trøndelagi teater on Norra üks suuremaid riigiteatreid ja…
3 minutit
Meeskond Music Wall Street võitis loomealade häkatoni „Loomehäkk vol. 2“, kus disainerid, koodikirjutajad, äriarendajad ja loovalade esindajad tegid koos uudseid rakendusi loomevaldkonnas.
Külliki Tafel-Viia
Kuidas toetada ettevõtlikkust looverialadel?
Ettevõtlusõpe toob looverialade tudengid mugavustsoonist välja.
5 minutit
Ungari-eesti tõlkeseminar on kandnud head vilja
Péter Rácz: „Jõuame tasapisi sinnamaale, et kõigilt olulisematelt ungari autoritelt saab eesti keeles midagi lugeda. Sellele annab juba midagi ehitada!“
Täna, 23. septembril peetakse Tartus ungari-eesti tõlkekonverentsi „Rännak ungari kirjandusse ja tagasi“. Selleks annab põhjuse Ungaris Balatonfüredis tegutseva Ungari tõlkemaja ungari-eesti ilukirjanduse tõlkimise seminari kümnes aastapäev.
Üks…
Üks…
4 minutit
Stein Kuhnle: „Arusaam demokraatiast on mõnevõrra liikunud osalusdemokraatia ja mitteformaalse poliitilise koostöö poole.“
Andres Tennus
Põhjamaade identiteet ja mudel
Bergeni ülikooli võrdleva poliitika professor Stein Kuhnle: ajalugu eksportida ei saa.
5 minutit
Hea ja kurja tundmise puu Tartu paradiisiaias
EMTA lavakunstikooli
„Vallutatud“, lavastaja Jan Teevet, dramaturg Priit Põldma (mõlemad
EMTA lavakunstikooli XXVIII lend), helikunstnik Vootele Ruusmaa, kostüümikunstnik
Maryliis Teinfeldt.
Mängivad Grete Jürgenson (TÜVKA teatrikunsti XI lend), Teele Pärn (EMTA lavakunstikooli XXVIII lend), Liisa Saaremäel (Eesti Draamateater) ja Peeter Volkonski. Esietendus 3. IX festivalil „Draama“ Tartu loodusmajas.
Mingit tüüpi tekstide dramaatiline pinge rajaneb eelkõige sellel, et tegelased,…
„Vallutatud“, lavastaja Jan Teevet, dramaturg Priit Põldma (mõlemad
EMTA lavakunstikooli XXVIII lend), helikunstnik Vootele Ruusmaa, kostüümikunstnik
Maryliis Teinfeldt.
Mängivad Grete Jürgenson (TÜVKA teatrikunsti XI lend), Teele Pärn (EMTA lavakunstikooli XXVIII lend), Liisa Saaremäel (Eesti Draamateater) ja Peeter Volkonski. Esietendus 3. IX festivalil „Draama“ Tartu loodusmajas.
Mingit tüüpi tekstide dramaatiline pinge rajaneb eelkõige sellel, et tegelased,…
3 minutit
Berk Vaheri vinüülidisko vanas Genialistide Klubis.
Lauri Kulpsoo
Genialistide Klubi – utoopiline reaalsus
Tartus tegutsev subkultuurimaja on saanud kümneaastaseks.
4 minutit
Pealelend – Madis Kolk, Eesti Kontserdi peaprodutsent
Millised tõotavad tulla hooaja tähtsamad ja põnevamad hetked?
Ootamatused ei jää tulemata, kui siinse kuulaja ette jõuab esimest korda Cameron Carpenter. Kogu lava täitval reisiorelil esineva ameeriklase riski piiril efektsed klassikatöötlused ja rokkstaarilik maneer tekitavad kõikjal vaidlusi. Inglise trompetivirtuoosi Alison Balsomit teatakse küllap telepildi vahendusel. Balsom on silmapaistvamaid uue ajastu artiste,…
Ootamatused ei jää tulemata, kui siinse kuulaja ette jõuab esimest korda Cameron Carpenter. Kogu lava täitval reisiorelil esineva ameeriklase riski piiril efektsed klassikatöötlused ja rokkstaarilik maneer tekitavad kõikjal vaidlusi. Inglise trompetivirtuoosi Alison Balsomit teatakse küllap telepildi vahendusel. Balsom on silmapaistvamaid uue ajastu artiste,…
2 minutit
Yxus Ensemble’i ja Šostakovitši kohtumine
Kuidas on, kui umbes 90 mängijale kirjutatud muusika tuleb ette kanda kuuekesi?
Eesti Kontserdi sarja „Pihtimused. Šostakovitš“ avakontsert 18. IX Kultuurikatlas. Yxus Ensemble: Harry Traksmanni (viiul), Juta Õunapuu-Mocanita (viiul), Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Madis Metsamart, Vambola Krigul, Petri Piiparinen (löökpillid).
Eesti Kontserdi uues sarjas „Pihtimused. Šostakovitš“ lubatakse mitme kontserdihooaja…
Eesti Kontserdi uues sarjas „Pihtimused. Šostakovitš“ lubatakse mitme kontserdihooaja…
3 minutit
Püsiv ja püsimatu ehtekunstis
Tanel Veenres kõneleb tugevalt ka disainer, kes on alati kahe jalaga maas.
Tanel Veenre isikunäitus „Tahe“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 9. X.
Tanel Veenre isikunäitus „Tahe“ on jaotatud kaheks osaks. Tallinna Kunstihoone galerii esimeses, valges saalis on eksponeeritud Veenre valged, üsna suuremõõtmelised kehaehted. Nende tööde esteetika meenutab natuke Veenre kolleegi Piret Hirve loomingut.…
Tanel Veenre isikunäitus „Tahe“ on jaotatud kaheks osaks. Tallinna Kunstihoone galerii esimeses, valges saalis on eksponeeritud Veenre valged, üsna suuremõõtmelised kehaehted. Nende tööde esteetika meenutab natuke Veenre kolleegi Piret Hirve loomingut.…
2 minutit
Terve inimese haigla
Muutused peavad tervishoius aset leidma nii riigi, linna planeerimise, hoonetüübi kui ka palati tasandil.
Inimese tervist mõjutavad paljud tegurid, sealhulgas haigused ja vigastused. Viimased sõltuvad keskkonnast, geneetilisest eelsoodumusest, kultuuritaustast ja elustiilist. Elatakse küll kauem, kuid tervena elatud aastaid pole lisandunud, seega tuleb osa oma elust mööda saata haiglates ja…
3 minutit
Kohutav inetus
Mängufilm „Suburra. Valu, veri ja võimuvõitlus“ („Suburra“, Itaalia-Prantsusmaa 2015, 130 min), režissöör Stefano Sollima, stsenaristid Sandro Petraglia, Stefano Rulli, Giancarlo de Cataldo ja Carlo Bonini, operaator Paolo Carnera, helilooja Pasquale Catalano. Põhineb Giancarlo de Cataldo ja Carlo Bonini samanimelisel romaanil. Osades Pierfrancesco Favino, Greta Scarano, Elio Germano, Giulia Gorietti, Claudio Almendola jt.…
4 minutit
Südamestimulaatorite kiipide testimine.
Toomas Huik / Postimees / Scanpix
Kognitiivelektroonika on elektroonika tulevik
Euroopa Liit on suunanud tähelepanuväärse rahaeraldise Eesti teaduslabori tulevikutehnoloogiasse.
4 minutit
Festival, mis algas võõras korteris lillede kastmisega
„Draama“ saab võimaluse tekitada nädalaks teistmoodi teatraalse linna- ja kultuurikeskkonna, kus mõtestada aktiivselt nii keskkonda, teatrit kui ka ühiskonda.
Teatrifestival „Draama“ 5. – 11. IX Tartus. Osales 17 teatrit-truppi 22 lavastusega ning 10 mängupaigas anti kokku 47 etendust. Festivali külastas ligi 5200 inimest.
Mulle algas seekordne „Draama“ 5. septembri õhtul Riia tänava antikvariaadi ees. Sinna kogunenud inimestes…
Mulle algas seekordne „Draama“ 5. septembri õhtul Riia tänava antikvariaadi ees. Sinna kogunenud inimestes…
6 minutit
Malle Värk 11. II 1959 – 17. IX 2016
Eelmisel laupäeval lakkas kõigile ootamatult tuksumast Malle Värgi süda. Tal oli veel nii palju teha: muusikaõpikute toimetamisel Avita kirjastuses seisid tal ees üha uued, üha loomingulisemad ja põnevamad ülesanded.
Paraku läks aga nii, nagu mõtiskleb Oskar Luts „Kevades“: „Sest see, kes tuleb ja meid ära viib, ei oota. Keset muret või…
Paraku läks aga nii, nagu mõtiskleb Oskar Luts „Kevades“: „Sest see, kes tuleb ja meid ära viib, ei oota. Keset muret või…
2 minutit
Argitraagika IV – Julgus olla laisk
Aastal 1991 jutustas mu sõber oma juhtumisest erataksos. Taksojuht muudkui rääkis. Tema lemmikteema oli raske, kannatusterohke elu ja õige eesti mehe viis sellega toime tulla. „Tööd peab tegema, tööd,“ rõhutas sohver. „Kaheksast viieni on palgatöö, siis käin kodus söömas ja siis sõidan taksot, hilisõhtuni välja, ööni! – öösel on kliente rohkem,…
3 minutit
Raudvara ja tarkvara
Lühinäidend, mis kanti ette „Draama“ festivali avamisel 5. IX Tartu Raekoja platsil.
Jutustaja: Voldemar Panso ja Kaarel Ird on tänapäeval tuntud kujul eesti teatri kaks loojat.
Kaarel Ird, komissarina teatreid luues, liites ja kinni pannes, on suuresti loonud eesti teatri raudvara, kinnisvarakompleksi, milles jookseb siiani suurem osa Eesti teatrist. Tihtipeale…
Kaarel Ird, komissarina teatreid luues, liites ja kinni pannes, on suuresti loonud eesti teatri raudvara, kinnisvarakompleksi, milles jookseb siiani suurem osa Eesti teatrist. Tihtipeale…
3 minutit
Olaf-Knut Utt 3. VI 1929 – 15. IX 2016
Lõppenud on Olaf-Knut Uti pikk elutee, millesse mahtus tegutsemine kirjandus- ja teatrikriitiku ning publitsistina, aga ka kommunistliku partei kõrge funktsionäärina. Sellelt positsioonilt sai ta küll mõjukamaltki sekkuda sõjajärgse Eesti kultuuri- ja eriti kirjandusväljal toimunusse.
Sündinud Valgas teenistuja pojana, lõpetanud sealsamas keskkooli, sai Utist juba kooliajal ajalehe Valgamaalane kirjanduslik kaastööline. Järgnesid juuraõpingud Tartu…
Sündinud Valgas teenistuja pojana, lõpetanud sealsamas keskkooli, sai Utist juba kooliajal ajalehe Valgamaalane kirjanduslik kaastööline. Järgnesid juuraõpingud Tartu…
2 minutit
Uuel iPhone’il puudub kõrvaklappide auk. See on meeldetuletus, et tarbetehnoloogia üks peamisi funktsioone on teenindada kultuuri – antud puhul muusikahuvilisi. Kultuur veab innovatsiooni, sestap ei peaks kultuur olema majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile tingimata vaid üks tüütus.
Reklaammaterjal
Digikultuur – boring as shit?
Tänane reaalsus on, et e-Eestit, mis paljudes muudes eluvaldkondades pulbitseb ja on kõiki oma loorbereid väärt, kultuurivallas ei eksisteeri.
7 minutit
Jutlustaja Venja (Pjotr Skvortsov) ja tema jünger Grigori (Aleksandr Gortšilin).
Kaader filmist
Lugeda, lugeda, lugeda piiblit
Mängufilm „Õpilane“ („(М)ученик“, 2016 Venemaa, 118 min), režissöör Kirill Serebrennikov, stsenaristid Kirill Serebrennikov ja Marius von Mayenburg, operaator Vladislav Opeljants, helilooja Ilja Demutski. Põhineb Marius von Mayenburgi näidendil „Märter“ („Martyrer“). Osades Pjotr Skvortsov, Julia Aug, Viktoria Issakova, Aleksandr Gortšilin jt.
Kasvueast, seksuaalsest ärkamisest, silmakirjalikkusest ja mässumeelsusest rääkivas filmis „Õpilane“ satub teismeline nooruk ohtlikult pühakirja mõju alla. Venja…
Kasvueast, seksuaalsest ärkamisest, silmakirjalikkusest ja mässumeelsusest rääkivas filmis „Õpilane“ satub teismeline nooruk ohtlikult pühakirja mõju alla. Venja…
4 minutit
Töö kontorijärgsel ajastul
Kuidas toetada ettevõtlikkust looverialadel?
Ei õnnestu ammendada Tammsaare varaaita
Argitraagika IV – Julgus olla laisk
Antal Szerbi „Rändur ja kuuvalgus“
Toomas Hussari „Luuraja ja luuletaja“
Näitus „Vaikus. Pimedus“ Tallinna Kunstihoones
Eesti Kontserdi sarja „Pihtimused. Šostakovitš“ avakontsert
Genialistide Klubi – utoopiline reaalsus
Südame südames
