2016-36 (3606)
Eesti muusikud maailmas, august
1. VIII mängib Šveitsis Verbier’ festivalil Paavo Järvi juhatusel akadeemia liikmetest moodustatud orkester. Kavas on Debussy „Iberia“, Brahmsi Kontsert viiulile ja tšellole orkestriga a-moll op. 102 (solistid Leonidas Kavakos ja Aleksandr Buzlov) ning Prokofjevi Sümfoonia nr 5 B-duur op. 100. Kontserdipaigaks toimub Salle des Combins’is.
1. VIII kõlab Verbier’ festivalil Verbier’…
1. VIII kõlab Verbier’ festivalil Verbier’…
10 minutit
Üks roll
Tallinna linnapea on muhe mees: juuksed küll koolipoisilikult seitlis, aga tukk pole arnotalilikult kammitsais, vaid langeb vallatult mitmes salgus laubale. Kuigi naeratus – sageli kelmikas ja alati soe – pole ta näol just harv külaline, paljastades hambarea tema halliga pikitud vuntside all, järgib ta kõnes alati vanarahvatarkust, et tark ei torma, alustades…
3 minutit
Eduard Wiiralt. Visand ajalehe väljalõikel. Grotesksed näod. Pliiats, paber, dateerimata.
Eesti Kunstimuuseum.
Kultuuriajakirjanduse uuring tõstatab küsimusi
Kultuuriajakirjanduse sisu ja kasutajaskond. Uuringu täitjad Peeter Vihalemm (uuringu juht), Marju Lauristin, Ragne Kõuts-Klemm, Maarja Lõhmus; kaasatud on 13 TÜ ühiskonnateaduste instituudi õppejõudu ning doktoranti, magistranti, bakalaureanti. Uuringu tellija: kultuuriministeerium, maksumus 58 155 eurot.
Mitmeaspektiline uuring kinnitab eesti kultuuriajakirjanduse head tervist, elanikkonna huvi kultuuri ja kultuuriajakirjanduse vastu ning sedagi, et status quo säilitamiseks…
Mitmeaspektiline uuring kinnitab eesti kultuuriajakirjanduse head tervist, elanikkonna huvi kultuuri ja kultuuriajakirjanduse vastu ning sedagi, et status quo säilitamiseks…
11 minutit
Vähemalt minu õpiajal EMTAs tekitas laulu õppimine paljudes tudengites suurt ebakindlust. Suunitlus oli justkui ooper, aga Estonia oli kõrge, kauge ja kättesaamatu ning ükski teine karjääriväljavaade, isegi mitte maailmatasemel Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ei olnud kateedri meelest nende vilistlase vääriline. Sellises õhustikus oli väga raske toime tulla just neil, kelle andekus peitus mujal, mitte romantilise ooperi jaoks parajalt suure hääle tekitamises. Endel Kõks. Maskeraad. Õli, lõuend, dateerimata.
Eesti Kunstimuuseum.
Veel rahvusooperi kaadri järelkasvust ehk
Arvamusfestivalil vaetu järellainetus
6 minutit
Mart Hiob: „Ruumiloome pole üksikute spetsialistide pärusmaa, vaid meie kõigi vastutus: kes tahab rohkem vastutada, see osaleb rohkem, kes tahab vähem vastutada, see võtab ka vähem osa.“
Heiki Kalberg
Planeerimine toob esile pinna all pulbitsevad konfliktid
Mart Hiob: „Ruumilise planeerija ülesanne on aidata omavalitsusel jõuda strateegiliste eesmärkideni, anda nõu, kas üks või teine otsus viib sihtpunkti või hoopis rappa.“
8 minutit
Nargeni festivali „Aadama õunad“ Naissaarel Omari küünis. Neonatsist Aadam (Priit Pius) näeb pastor Ivani (Märt Avandi) usus jäärapäist eskapismi, lausa meditsiinilist juhtumit, millest ta tuleb iga hinna eest olmereaalsusse raputada.
Siim Vahur
Sai nutta ja sai naerda
Halvas mõttes jant ja tugev rahalõhn kerkisid lõppenud suve teatris varasemast rohkem esile.
Nagu viimasel ajal ikka, oli ka lõppenud suvi teatrist pungil. Suveteatri rohkus ei üllata enam kedagi, pigem muutuksid inimesed murelikuks siis, kui pakkumine poleks ühtäkki enam nii rikkalik. Kui võtta statistiliseks aluseks Eesti Teatri Agentuuri veebilehel (www.teater.ee) rippuv…
Nagu viimasel ajal ikka, oli ka lõppenud suvi teatrist pungil. Suveteatri rohkus ei üllata enam kedagi, pigem muutuksid inimesed murelikuks siis, kui pakkumine poleks ühtäkki enam nii rikkalik. Kui võtta statistiliseks aluseks Eesti Teatri Agentuuri veebilehel (www.teater.ee) rippuv…
7 minutit
Quine’i askeetlik filosoofia kinnitab eesti keeles tõsisemalt kanda
Kui analüütilise filosoofia rajajatena võib nimetada Gottlob Freget (1848–1925) ja Bertrand Russelli (1872–1970), siis Willard Van Orman Quine (1908–2000) on selle traditsiooni juba küpsemas faasis eelnimetatuiga tähtsuselt võrreldav. Erinevalt Russellist polnud Quine’il akadeemilise põhitöö kõrvalt mahti (või tahtmist või oskust) kirjutada laiale publikule eetikast ja poliitikast. Ta jäi oma liistude ehk…
7 minutit
Ajaloopeeglike seina peal: kas EESTI filosoofial on tulevikku?
Ülo Matjus pälvis rahvusteaduste professuuri Eesti mõtteloo õppetooli ettevalmistamiseks 2012. aastal („Tagasi mõeldes“, lk 53), vaatlusaluseid trükiseid tuleks käsitleda nelja-aastase uurimistöö viljana. Siiski ei saa neid pidada hõlmavaks ülevaateks EESTI1 filosoofia ajaloost, vaid pigem nopeteks mõtteloost või hüpeteks mõtteloo poole. Seda tunnistatakse ka eestikeelse raamatu saatesõnas. „Tagasi mõeldes“ (TM) algab…
10 minutit
Meremäe talumees ei taha künda leelotades
Ajaloolane, arheoloog ja rahvapärimuse uurija Heiki Valk (Postimehe portaalis 18. VII) rõhutab setu rahvalaulu unikaalsust ja vajadust seda uurida, kuid hindab unikaalseks ja hoidmist vajavaks kogu Setumaa kultuuripärandi ja nii tundub Valgu mõttehaare ülemäära lai. Kas tõesti tuleb elada ja töötada esiisade moodi, rasket tööd rügada ja oodata, mil tulevad…
4 minutit
„Koerapäevikutes“ kasvab Leino Rei suurepäraselt kokku just kiitsakamate tõugude esindajatega.
Gabriela Liivamägi
Küll koer koera tunneb
Igal „Koerapäevikutes“ kehastataval koeral on midagi hingel, oma lugu, omad arusaamad ja vaade elule.
4 minutit
Kes, millal ja miks on maalikunstnik?
Mitmel hiljutisel maalinäitusel mitte ainult ei arutata maalikunsti kui meediumi enda, vaid eelkõige selle vastuvõtmise üle.
Näitus „Suur maalritöö“ Evald Okase muuseumis 3. – 31. VIII, kuraator Liisa Kaljula, kunstnikud Helmi Arrak, Merike Estna, Mihkel Ilus, Kristi Kongi, Marie Kõljalg, Laura Põld, Uku Sepsivart, Anna Škodenko ja Mart…
4 minutit
Kunstnik, aktivist ja arvamusfestival
Kuna arvamusfestivalile tullakse oma arvamust avaldama, siis julgetakse seal ka kunsti kohta midagi arvata, selle üle arutleda.
Arvamusfestivalil oli sel aastal kohal ka sotsiaalseid teemasid käsitlevat kunsti: Kumu kuraator Kati Ilves oli pannud kokku spetsiaalse väljapaneku „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“. Esindatud olid sellised siinsesse varasalve kuuluvad teosed nagu…
7 minutit
Kodusõja keerdkäikude kaja
David Trueba: „Arvo Pärdi „Fratres“ on ideaalne metafoor Hispaania kodusõjale, mis on jäänud siiani saladuseks uurimise kiuste.“
Hispaania režissöör David Trueba esitles Arvo Pärdi filmipäevadel mängufilmi „Salamise sõdurid“,1 mis põhineb Javier Cercase samanimelisel menuromaanil ja räägib Hispaania kodusõjast. David Trueba ka tuntud kirjanik, kolumnist, stsenarist ja näitleja, kes on…
5 minutit
„Silueti“ tihe plasttorumets loob välisel vaatlusel haruldase optilise efekti: must kast on ühe nurga alt läbinähtav, teise nurga alt mõjub aga tiheda täismassiivina. Objekti sisu ja välise vormi vaheline skisofreenilisus avaldab muljet.
Paco Ulman
Ruumipoeesia prototüüpimine
Kuidas luuakse ruumi, kus saab olla üksi, kuid samal ajal ka inimeste seas.
4 minutit
Õnne on üle hinnatud
Maren Ade: „Sakslastel on kombeks öelda, et tõelise huumorisoone tunnuseks on oskus kõige üle naerda, hoolimata oludest. Minu meelest käivad huumor ja kannatused tihti käsikäes.“
Kui üks film on Cannes’i programmi välja jõudnud, võib juhtuda igasuguseid asju: väljavilistamist, jukerdamist esilinastuse kostüümiga, veel väljavilistamist. Igatahes on…
5 minutit
Eesti rahvusvahelistumise maamärk avalikus ruumis
Rahvusvaheline mõõde on nüüdiskultuuri lahutamatu osa. Möödunud sajandi kahekümnendatel lõid kõrgharidusega noored avangardistid Eesti vabariigi, ehitasid üles modernse riigi ja eesti omakultuuri. Rahvusvahelistumine tähendas tookord sama, mida praegugi: olla tuntud ja konkureerida võrdsena globaliseeruvas maailmakultuuride peres.
Kui majanduse olukord muutub kiiresti, siis inimese mõttemaailma ümberkujunemine võtab aega. Viiskümmend aastat elu suletud…
Kui majanduse olukord muutub kiiresti, siis inimese mõttemaailma ümberkujunemine võtab aega. Viiskümmend aastat elu suletud…
2 minutit
Miks vajavad tehnika ja teadus erinevat filosoofiat
Teaduse edenemine hoiab teadusliku teadmise olemuse küsimuse pidevalt tähelepanu all. Õnneks ei ole tehnika puhulgi asi lootusetu.
Möödunud aastal ilmunud teadusfilosoofia ülevaates sai lubatud, et see ei jää viimaseks filosoofia alajaotusi tutvustavaks kirjutiseks. Sealsamas sisaldus ka vihje tehnikafilosoofiale. Käesolev ongi nüüd lõpuks valminud üritus esitada põgus sissevaade valdkonda,…
8 minutit
Auhind – Elis Vesik, helilooja
Helilooja Elis Vesik pälvis 2014. aastal Austria väikelinnas Mürzzuschlagis Viini muusika- ja etenduskunstide ülikooli rahvusvahelises heliloojate suveakadeemias (International Summer Academy of the mdw – University of Music and Performing Arts Vienna) preemia, mille osa oli kirjutada teos Belgia ansamblile Frectales. 25. augustil toimuski Viinis Arnold Schönbergi keskuses Elis Vesiku uudisteose „To Become a Tree“ ehk…
2 minutit
Tõestamata vastandused
Keskmine teatrikülastaja on endiselt naine, pigem noorem või keskealine, kõrgharidusega ja elab linnas.
Teatri positsioon ja roll ühiskonnas. Aruande koostaja ja projekti juht Juhan Kivirähk, Turu-uuringute AS, 2016. Tellijad Eesti Etendusasutuste Liit ja Eesti Teatriliit.
Mida teha uuringuga, mis kinnitab, et viimase ligi viieteistkümne aastaga pole teatriskäimise harjumustes, seda…
Mida teha uuringuga, mis kinnitab, et viimase ligi viieteistkümne aastaga pole teatriskäimise harjumustes, seda…
4 minutit
E-kolekringel
Mariliin Vassenini luulekogu šikis mustas ümbrikus püüab raamaturiiulil kindlasti pilku. Salapärasel tumedal ümbrisel säravad kontrastselt valged tähed: E / LEE / GIAD // ELEG / IE / S. Meeles tärkab kohe seos aastatetaguse projektiga, mille abil leiti lõpuks Eesti Vabariigile palju kõneainet tekitanud brändilogo WEL / COME / TOEST /ONIA. Värsitehniliselt oli logo puhul tegu siiretega, mis ei…
4 minutit
Tudenginäituse puuduste kõrval tuleb Viljandi puhul esile aga nende leidlikkus ja värskus. Kui New Yorgis kujunes välja juhunäituse formaat põhjusel, et ülerahvastatud loomeväljal lihtsalt ei jätkunud piisavalt professionaalseid institutsionaalseid pindu, kus oma töid eksponeerida, siis Viljandis oli kasutatud sellist formaati, et tungida otse melu südamesse.
Heikki Leis
Pärimus olgu argielu orgaaniline osa
Viljandi kultuuriakadeemia tudengid ja õppejõud näitavad oma peenrad ausalt ette ega püüa vaatajat üle kavaldada.
4 minutit
Ott Raun toas number kaheksa.
Repro raamatust
Ott Rauna kahekümne aasta aruanne
Kõige igavamas elulooraamatus, mida olen lugenud, on portreteeritud J. R. R. Tolkieni läbi tema elu. See on lihtsalt hämmastav, kui igav – välises mõttes – oli elu mehel, kes ometi mõtles välja XX sajandi ühe suurima, detailseima ja armastatuima fantaasiamaailma. Ma isegi ei mäleta, kas ma lugesin selle lõpuni. Elulookirjanduses, mille koosseisu ma paigutaksin ka mälestused,…
7 minutit
Aleksandri aed on loodusesse uppunud ideaalmaailm, millele vastandub kaasaja küüniline materialism.
Kaader filmist
Tasakaal toob lunastuse
Mille mu perekond on minusse istutanud, selle istutan mina oma lastesse.
Talmud
Lühimängufilm „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat“ (Alasti Kino, Eesti 2016, 39 min), režissöör Janno Jürgens, stsenaristid Anti Naulainen ja Janno Jürgens, operaator Mart Raun, helilooja Liisa Hirsch. Osades Evald Aavik, Tiina Tauraite, Oliver Linnas, Rain Simmul, Taavi Tõnisson jt
2012. aasta lühimängufilmis „Distants“ on Janno Jürgens mänginud…
Talmud
Lühimängufilm „Räägitakse, et tomatid armastavad rokkmuusikat“ (Alasti Kino, Eesti 2016, 39 min), režissöör Janno Jürgens, stsenaristid Anti Naulainen ja Janno Jürgens, operaator Mart Raun, helilooja Liisa Hirsch. Osades Evald Aavik, Tiina Tauraite, Oliver Linnas, Rain Simmul, Taavi Tõnisson jt
2012. aasta lühimängufilmis „Distants“ on Janno Jürgens mänginud…
4 minutit
Pealelend – Siim Tuksam, PARTi (Practice for Architecture, Research and Theory) asutaja ja arhitekt, Eleringi kõrgepingemasti disainlahenduse võistluse võidutöö „Soorebane“ kaasautor.
Kuidas sündis mast „Soorebane“?
Me tahtsime algusest peale, et see mast oleks puidust. Hakkasime uurima, mis tingimustel saab puitu kasutada. Mitmete inseneride kaudu jõudsime lõpuks Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisani. Tema näitas meile, mida sellises mõõtkavas näiteks Norras puitsildade vallas üldse ehitatud on. Seal ei arva ju keegi, et puit mädaneb…
Me tahtsime algusest peale, et see mast oleks puidust. Hakkasime uurima, mis tingimustel saab puitu kasutada. Mitmete inseneride kaudu jõudsime lõpuks Tallinna tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna dekaani Martti Kiisani. Tema näitas meile, mida sellises mõõtkavas näiteks Norras puitsildade vallas üldse ehitatud on. Seal ei arva ju keegi, et puit mädaneb…
2 minutit
Chungin on oma ekstravagantsuses siinsele kultuuriruumile maaväline nähtus. Popmuusika üldisemal taustal on ta justkui valel ajal vales kohas. Ta kannab endas popkultuuris oluliste kümnendite väärtusi – glam-rock’i teatraalsust, punkskeene kustumatut energiat ja nihilismi, grunge tahumatust ja psühhedeelia ohjeldamatut vabadust.
Taavi Arus
Ühe tuvi lugu
Kuidas Chunginist sai Spungin.
6 minutit
Viis nobelisti vestlusringis. Vasakult paremale Walther Nernst (keemiaauhind 1920), Albert Einstein (Nobel teoreetilise füüsika alal 1921) Max Planck (füüsikaauhind 1918), Robert Andrews Millikan (füüsikaauhind 1923) ja Max von Laue (füüsikaauhind 1914).
Creative Commons
Kvantilm
Saatesõnakunsti kiituseks. Teaduse arengut ja tulemusi tuleb tunda originaalsete uurimuste kaudu, mitte referaatide vahendusel.
5 minutit
Kommentaar Kaks küsimust Jaan Elkenile
Sirja-Liisa Eelma lõpetas EKA 1996. aastal. Kas maalikunst üldse ja selle sees eesti oma on kahekümne aastaga palju muutunud ning kuidas Eelma sinna sobitub?
Jaan Elken: Näitan oma Tartu ülikooli teooriaaines „Maalimine lubatud!“ 1990ndate, eelkõige maalikunstnike liidu initsieeritud suurnäituste arhiivivideoid. Kui neid poleks, võiks ehk tõesti spekuleerida muutumismantraga – tegelikult on…
Jaan Elken: Näitan oma Tartu ülikooli teooriaaines „Maalimine lubatud!“ 1990ndate, eelkõige maalikunstnike liidu initsieeritud suurnäituste arhiivivideoid. Kui neid poleks, võiks ehk tõesti spekuleerida muutumismantraga – tegelikult on…
2 minutit
Pealelend – Aivar Mäe, rahvusooperi Estonia peadirektor
Paides arvamusfestivalil peetud vestlusring „Muusikateatri järelkasv – kelle mure?“ on muusikarahva ärevile ajanud. Sirbis on arutelust juba kirjutanud Auri Jürna (19. VIII), selles lehenumbris lisandub Tui Hirve arvamuslugu ning muusikateatri järelkasvu teemat on käsitletud ka Klassikaraadios. Rahvusooper tervitab diskussiooni jätkumist ja Aivar Mäe esitab meeleldi ka oma nägemuse.
Mida tehakse Estonias süsteemselt selleks, et hoida…
Mida tehakse Estonias süsteemselt selleks, et hoida…
3 minutit
Luhtunud lootuse monument
Sooster kui isepäine mõtleja ja kunstnik tuleb hästi välja ka populaarteadusliku füüsikakäsitluse illustratsioonides.
Ülo Soosteri näitus „Lähedane ja kauge füüsika“ Tartu kunstimuuseumis kuni 2. X. Kuraator Kadri Mägi, graafiliselt kujundanud Jaan Evart. Näitusega kaasneb raamat füüsikaprofessor Jaak Kikase kommentaaridega.
Ei ole ilmselt sage juhtum, kui…
Ei ole ilmselt sage juhtum, kui…
3 minutit
Ta lendab siiski
Eesti muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkester 31. VIII Berliini kontserdimaja rahvusvahelisel noorteorkestrite festivalil „Young Euro Classic 2016“. Dirigent Paul Mägi, solist Marrit Gerretz-Traksmann. Kavas Liisa Hirschi „Mechanics of Flying“ ehk „Lendamise mehaanika“ (esiettekanne), Arvo Pärdi „Lamentate“ (2002), Eduard Tubina Sümfoonia nr 2 h-moll „Legendaarne“ (1937).
Liisa Hirschi teos pälvis festivalil „Young Euro…
Liisa Hirschi teos pälvis festivalil „Young Euro…
4 minutit
Oivaline kohtumispaik luulele, keelele ja nende uurimisele
1988. aastal tutvustas ETV esimest korda väliseesti aktivisti T. H. Ilvest. Teda küsitlenud kriitik Toomas Haug tõi vestluses kuuldavale ühe mällu sööbinud repliigi, öeldes, et meie seltskondades armastati stagnaajal rääkida värsijalgadest, kuigi käerauad olnuks hoopis aktuaalsem kõneaine. Tõepoolest, 1970ndatel ja 1980ndatel olid värsijalad tuline vestlusteema. Noor radikaal Jaak Põldmäe tahtis need sootuks ära kaotada,…
7 minutit
Oivaline kohtumispaik luulele, keelele ja nende uurimisele
Õnne on üle hinnatud
Kunstnik, aktivist ja arvamusfestival
Peeter Müürsepa „Miks vajavad tehnika ja teadus erinevat filosoofiat“
Eesti rahvusvahelistumise maamärk avalikus ruumis
Ühe tuvi lugu. Indrek Spungini „Lahtise peaga ahvi näoga poiss“
Meremäe talumees ei taha künda leelotades
