Eesti oma muusikapärlid
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Eesti asi“ 10. VII Tartu Jaani kirikus.
Festival „Klaaspärlimäng“ sai tänavu Emajõe kallastel teoks üheksandat korda, kunstiliseks juhiks ikka Peeter Vähi. See suvine traditsioon tärkas juba aastal 1995 Pärnu raemuusika festivalina. Kuivõrd Sirbi eelmises numbris juba käsitleti mõnd „Klaaspärlimängu“ kontserti, peatun vaid klaveriõhtul „Eesti asi“, kus Kalle Randalu esitas eesti klaverimuusika pärleid ning Indrek Hirv…
Festival „Klaaspärlimäng“ sai tänavu Emajõe kallastel teoks üheksandat korda, kunstiliseks juhiks ikka Peeter Vähi. See suvine traditsioon tärkas juba aastal 1995 Pärnu raemuusika festivalina. Kuivõrd Sirbi eelmises numbris juba käsitleti mõnd „Klaaspärlimängu“ kontserti, peatun vaid klaveriõhtul „Eesti asi“, kus Kalle Randalu esitas eesti klaverimuusika pärleid ning Indrek Hirv…
4 minutit
Mängu maailma tühjad kohad
Kai Aareleid on varem avaldanud romaani „Vene veri“ (2011), luulekogud „Naised teel“ ja „Vihm ja vein“ (2015) ning perioodikas novelle, luulet ja artikleid. Novelli „Tango“ eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Romaani „Linnade põletamine“ kujunduses on Mari Kaljuste andnud mälupiltidele albumis tuhmunud mustvalgete fotode vormi. Osa piltide tähendustest on mälus kustunud. Need, mis alles,…
Romaani „Linnade põletamine“ kujunduses on Mari Kaljuste andnud mälupiltidele albumis tuhmunud mustvalgete fotode vormi. Osa piltide tähendustest on mälus kustunud. Need, mis alles,…
5 minutit
Kommentaar – Mis on muusikakriitikas valesti?
Viimasel ajal on olnud palju kurtmist muusikakriitika olukorra üle: miski oleks justkui mäda, aga mis nimelt? Vahetevahel peetakse muusikateemalisi vestlusringe, et suu puhtaks rääkida. Mõte on hea, aga välja kukub nagu alati: eksperdid, interpreedid ja komponistid kogunevad ümarlaua taha vaid selleks, et rituaalse mõnuga valdkonnast lahti öelda. Nii üks kui teine…
2 minutit
Sirbi muusikateemaliste kirjutiste võistluse laureaadid
I koht (1000 eurot)
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
Ergutuspreemia (à 300)
Taavi Hark, „Schnittke patukahetsuse kaleidoskoop“
Marge-Ly…
Erkki Tero, „Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg“
II koht (800 eurot)
Einike Leppik, „Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas“
III koht ( à 600 eurot)
Christian Fischer, „Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises“
Kaur Garšnek, „Queeni soojendamine“ Reet Ristmägi, „Leiutamine või leidmine?“
Ergutuspreemia (à 300)
Taavi Hark, „Schnittke patukahetsuse kaleidoskoop“
Marge-Ly…
1 minut
Tuntut vaheldumisi harva kõlavaga: hariv ja nauditav
„Klaaspärlimängu“ kontsert „Händel ja tema Londoni kolleegid“ 12. VII Tartu Jaani kirikus.
Tartu Jaani kirikus mängis Euroopa Liidu barokkorkester Lars Ulrik Mortenseni juhatusel ja soleeris plokkflöödivirtuoos Jan van Hoecke.
Kõigepealt sellest, mis sundis mind Murastest Tartusse kontserdile sõitma. Esmalt ehk hea inerts. Äsja oli lõppenud Haapsalu vanamuusikafestival, mis kulmineerus kohalikest muusikutest barokkorkestri…
Tartu Jaani kirikus mängis Euroopa Liidu barokkorkester Lars Ulrik Mortenseni juhatusel ja soleeris plokkflöödivirtuoos Jan van Hoecke.
Kõigepealt sellest, mis sundis mind Murastest Tartusse kontserdile sõitma. Esmalt ehk hea inerts. Äsja oli lõppenud Haapsalu vanamuusikafestival, mis kulmineerus kohalikest muusikutest barokkorkestri…
3 minutit
Robert Annusele on Henry roll ülimalt õigeaegne, läbivaid peaosi pole tal Eesti Draamateatris olnud, selle teatri trupis on näitlejal hirmutavalt lihtne kaotsi minna.
Siim Vahur
Merereis pähklikoores
Aegumatu püsib küsimus, kuidas tunda ära oma kutsumus ja sellele pühenduda, tegemata kompromisse südametunnistusega.
7 minutit
Erkki Tero
Eesti elektrooniline pärimusmuusika: värske vint või vältimatu küborg
Alles paaril viimasel aastal käibele tulnud termin „elektrooniline pärimusmuusika“ ei ole kindlasti uudisnähtus maailmamuusikas ega ka enneolematult uudne sümbioos Eesti…
3 minutit
Mis juhtuks, kui Tallinna tehnikaülikooli märgi asemel oleks MIT Tallinna kampus?
Valdek Laur
MIT Tallinna tehnikaülikool
Kas on mõistlik arendada oma brändi või tippülikoolilt teenus sisse osta?
3 minutit
Kõrboja pere ja naised
Ugala „Kõrboja perenaine“, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija Urmas Lennuk, lavastaja Vallo Kirs, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Pille Küngas, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Kulno Malva, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Kadri Lepp, Ott Aardam, Adeele Sepp, Luule Komissarov, Egon Nuter, Andres Tabun, Kiiri Tamm, Janek Vadi, Kristian Põldma, Rait Õunapuu, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Heigo Teder…
5 minutit
Schnittke patukahetsuse kaleidoskoop
Patu temaatika on oma peensustes ilmatult tähendustiine ja varjundiküllane, vast konfliktnegi. Ei saa siis kahetsemine kahvatumaks kogemuseks jääda, iseäranis keerukustest tulvil vaimu ja elulooga helilooja Alfred Schnittke (1934–1998) pilgu läbi, monumentaalse kooritsükli „Kaksteist patukahetsuse psalmi“ näitel.
Värskeim plaadistus Berliinis tegutseva RIAS Kammerchori esituses, peadirigent Hans-Christoph Rademanni juhtimisel annab küllaldase tõuke väikeseks sissevaateks. Selmet võtta…
Värskeim plaadistus Berliinis tegutseva RIAS Kammerchori esituses, peadirigent Hans-Christoph Rademanni juhtimisel annab küllaldase tõuke väikeseks sissevaateks. Selmet võtta…
3 minutit
Algustiitritele järgnevad efektsed kaadrid diivanil poseerivast modellihakatisest, 16aastasest Jessest (Elle Fanning).
Kaader filmist
Veresaun, ei mingit kahtlust
„Neoondeemoni“ räige vägivald ei tohiks Refni senise loomingu ja kinokunsti üldiste arengute taustal kedagi üllatada.
8 minutit
Viimastel aastatel on riik Euroopa Liidu toel astunud hoogsamaid samme kinnikasvanud niidukoosluste taastamiseks ja hooldamiseks, et nende elurikkust säilitada. Nii on näiteks projekti „Elu alvaritele“ käigus Lääne-Eestis taastamisel 2500 hektarit liigirikkaid loopealseid, loodetavasti käivitatakse lähiajal ka Eesti niidukoosluste kroonijuveeli – puisniitude – taastamisprojekt. Pildil on vaade hiljuti taastatud loopealsele Koguva külas Muhumaal, mis veel mõned aastad tagasi oli kaetud tiheda kadakavõsaga. Foto: Aveliina Helm
Igaühe loodus
Seisame suurte muutuste lävel ning kui me oma majandamist ja looduskaitsesüsteemi ei muuda, jätkub ökosüsteemide kadu ja liikide väljasuremine, pannes ohtu ka inimese mugava eksistentsi.
8 minutit
Pealelend – Kirke Kangro
Kumu siseõue näitust võib vaadelda 10. septembril Riias avatava rahvusvahelise skulptuuri suurürituse, Riia skulptuuri kvadriennaali sissejuhatusena. 1972. aastast regulaarselt toimuv Riia skulptuuri kvadriennaal on üks Läti kunstielu suuremaid ja väärikamaid rahvusvahelise kunsti sündmusi, võrreldav Tallinna graafikatriennaaliga. Olete sel aastal selle kunstisündmuse üks kaaskuraatoreid. Millised on selle kvadriennaali tähtüritused ja kas Eesti kunstnikud ka seal esinevad?…
1 minut
„Homse taeva all“ („Under tomorrows sky“) on Liam Youngi fiktiivse tulevikulinna projekt, mille raames teadlased, tehnoloogid, futuristid, ulmekirjanikud jpt visualiseerisid kujuteldavaid paiku ja maastikke.
Daniel Dociu
Liam Young – lähituleviku disainer
Piir linna kliendiks ja/või linnakodanikuks olemise vahel on hägune.
5 minutit
Kommentaar – Vähe pühendumust
Mure muusikaajakirjanduse pärast on Eestis olnud pidev. Muusikakriitika olukord oli erutav teema nii enne sõda kui nõukogude ajal, tänasest rääkimata.
Järelkasvu innustamiseks viidi aastal 1973 ajalehes Sirp ja Vasar läbi muusikateemaliste kirjutiste konkurss, mille esikoha pälvis Urve Lippus. Hiljem pole Sirbis taolist mõõduvõtmist enam tehtud. Praegune olukord on murettekitav: toimetused otsivad kirjutajaid/rääkijaid tikutulega taga. Hiljutisest…
Järelkasvu innustamiseks viidi aastal 1973 ajalehes Sirp ja Vasar läbi muusikateemaliste kirjutiste konkurss, mille esikoha pälvis Urve Lippus. Hiljem pole Sirbis taolist mõõduvõtmist enam tehtud. Praegune olukord on murettekitav: toimetused otsivad kirjutajaid/rääkijaid tikutulega taga. Hiljutisest…
1 minut
Autori diktaat ja selle lõpp
Paul Kuimeti näitus „Hiline pärastlõuna“ Tallinna Linnagaleriis kuni 24. VII.
Läksin Paul Kuimeti näitusele positiivse eelhäälestusega ja mul ei tulnud pettuda. Enamgi veel: kunstnik on osanud paari lihtsa, lausa banaalse võttega muuta üdini tuttavat ruumi sedavõrd, et suutsin täiesti unustada kõik, mida olin seal varem näinud. Tallinna Linnagaleriist on saanud ainult Kuimeti ruum.
Asi ei ole ei…
Läksin Paul Kuimeti näitusele positiivse eelhäälestusega ja mul ei tulnud pettuda. Enamgi veel: kunstnik on osanud paari lihtsa, lausa banaalse võttega muuta üdini tuttavat ruumi sedavõrd, et suutsin täiesti unustada kõik, mida olin seal varem näinud. Tallinna Linnagaleriist on saanud ainult Kuimeti ruum.
Asi ei ole ei…
3 minutit
Uusi tuuli etnoulmes
„Jututulpade“ viit lugu võib määratleda sõnaga „ulme“. Neist kaks „Suur nagu pakuk-lind“ ja „Las vahepeal mõtleb keegi muu“, esindavad traditsioonilist internatsionaalset fantastikat teiste planeetide ja eluvormide kaasamisega. Kolmas, „Kelle uni see on?“, on stiilne õudusjutt, ehkki tegevus toimub maa peal, tõenäoliselt Pärnus. Kahe loo, „Jututulpade“ ja „Manaduse“ sündmused leiavad aset rustikaalses eestipärases keskkonnas. Need mõjuvad kõige fantastilisemalt,…
3 minutit
Theresa May seisab klaaskuristiku serval
Klaaslaest, mis takistavat nähtamatult naiste kerkimist kõrgematesse võimusfääridesse, on kuulnud paljud. Märgatavalt vähemtuntud on teooria klaaskuristikust (glass cliff), mis klaaslaest läbi murdnud naisjuhte ees võib oodata.
Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on teooria, mille kohaselt naised murravad klaaslaest…
Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on teooria, mille kohaselt naised murravad klaaslaest…
4 minutit
Lektor Friedenthali köitev loeng
Inglid ja deemonid on olemuslikult sarnased, erinevus tuleb välja alles mõistmises.
Tunnistan, et lõpetasin „Inglite keele“ esimese lugemise segaste tunnetega. Raamatu alguspool ei suutnud mind köita, alailma läksid segi tegelaste nimed, kes on kes, kes kelle naine, mis ajas uus peatükk liigub: kõik tundus hektiline, katkendlik ja ühtlasi ka lektorlik, nagu peaks…
7 minutit
Lehetutvustus
Sel reedel Sirbis muusikateemaliste kirjutiste võistluse võidutööd
NELE PEIL: Theresa May seisab klaaskuristiku serval
Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on…
NELE PEIL: Theresa May seisab klaaskuristiku serval
Klaaskuristiku termin on sotsiaalpsühholoogias küllaltki uus: selle vermisid 2004. aastal Exeteri ülikooli teadlased Michelle Ryan ja Alex Haslam. Termini taga on…
4 minutit
Queeni soojendamine
5. juunil esines Tallinna lauluväljakul ansambel Queen koos Adam Lambertiga. Rokihiiglasi soojendas sel üritusel The Princes, mille koosseisu ise kuulun. Järgnev on osalusvaatlusel põhinev ehk sarnasused reaalsete isikute ja sündmustega on taotluslikud, kuid mitte ületamatud.
Põhiliselt on sõbrad-tuttavad minult küsinud, et kas saime siis ka jumalustega backstage’is ambroosiat süüa ja nektarit juua, kuidas tunne oli ja üldse. Mis…
Põhiliselt on sõbrad-tuttavad minult küsinud, et kas saime siis ka jumalustega backstage’is ambroosiat süüa ja nektarit juua, kuidas tunne oli ja üldse. Mis…
3 minutit
Hommikueine Los Angeleses: muutustest popmuusika tarbimises*
1980ndate alguses, kui olin just teismeikka jõudmas, avanes mu vanemal vennal võimalus viibida paar kuud LA-s. Wow! Kui ta tagasi tuli, jalas kuluvad Levis 501 teksased ja kauboisaapad, seljas valge T-särk (üleskeeratud varrukatega!) ja peas ekstravagantne õlgkübar, põhjustas see meie väikeses Lõuna-Saksa provintsilinnakeses parajat furoori. Mu vend pajatas…
7 minutit
Vassili Kandinsky. Ringid ringis. Õli lõuendil, 1923.
Wikimedia Commons
Leiutamine või leidmine?
Kunsti ja muusika tähendustaju erinevused fenomenoloogilise lähenemise kontekstis
5 minutit
Laura Viidebaum
Erakogu
Retooriliste kavaluste häll
Laura Viidebaum: „Antiikautorid mõistsid suurepäraselt, kuidas info ja kuulajatega manipuleerida, asju enda vajadustele vastavalt esitada, valitsejate võimuprogrammi veenvaks muuta jne.“
9 minutit
Härra Gywni ateljee ja perspektiivid nüüdismuusikas
Sattusin hiljuti lugema Alessandro Baricco romaani „Mr Gwyn“ (2011). Teose peategelane oma äärmiselt iseäraliku tundlikkusega ümbritseva suhtes pani mind sõnastama mõtteid, mis on tegelikult tuttavad ja alati olemas olnud, kuid miskipärast aeg-ajalt ununevad.
Jasper Gwyn on kirjanik, kes otsustab ühel päeval lõpetada kirjutamise ja kõik sellega seotud tegevused. Aja möödudes avastab…
Jasper Gwyn on kirjanik, kes otsustab ühel päeval lõpetada kirjutamise ja kõik sellega seotud tegevused. Aja möödudes avastab…
3 minutit
Piiblitund Ristikiviga
Emajõe Suveteatri „Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee“, autor Karl Ristikivi, dramatiseerija Loone Ots, lavastaja Andres Dvinjaninov, idee autor ja näitejuht Heiti Pakk, lavakujundaja Silver Vahtre, kostüümikunstnik Maarja Meeru, muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. Mängivad Guido Kangur (Eesti Draamateater), Marika Barabanštšikova (Vanemuine), Külliki Saldre (Vanemuine), Karin Tammaru (Endla), Ingrid Isotamm, Riho Kütsar (Vanemuine), Margus Jaanovits (Vanemuine),…
4 minutit
Närimata kont? Näritud kont!
Žürii valik on nüüd lugeja ees. Tiia Teder nendib ülal, et „mure muusikaajakirjanduse pärast on Eestis olnud pidev“. Aare Tool vastab siinsamas, et „muusikaajakirjanduse puuduste üle kurta on mugav, sest see võimaldab peenetundeliselt libiseda üle süsteemis sügavamal peituvatest ebakohtadest“. Mul on tunne, et see kont on liigagi näritud ega isuta enam haukama. Kui, siis…
2 minutit
Tundmatu maa
Hea tase, kompaktne idee ja ka väga noorte autorite õnnestunud tööd teevad väljapaneku nauditavaks.
Kirke Kangro kuraatorinäitus „Terra incognita: tuttav lõpmatus“ Kumu siseõues kuni 12. IX. Kunstnikud Kasper Bosmans (Belgia), Aksel Haagensen, Jacob Jessen (Taani), Marianne Jõgi, Hanna Piksarv, Kim de Ruysscher (Belgia), Kati Saarits, Augustas Serapinas (Leedu), Sten Saarits ja Sven Sosnitski, Philippe van…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides. Väikelinnad – Ava oma hing
Näitus „Leonhard Lapin, Malle Leis, Villu Jõgeva. Popkunstikujundid nõukogude perioodi Eesti kunstis“ Avangardi galeriis Pärnus kuni 29. VII ja rahvusvaheline linnaruumi projekt „Kilomeeter skulptuuri“ Rakveres kuni 24. VIII.
Väikelinnade käesoleva suve kunstinäitused tunduvad olevat hingelt soojad – olgu see väide siis subjektiivne või objektiivne. Publikut ei püüta šokeerida ega vägisi…
Väikelinnade käesoleva suve kunstinäitused tunduvad olevat hingelt soojad – olgu see väide siis subjektiivne või objektiivne. Publikut ei püüta šokeerida ega vägisi…
5 minutit
Ajujaht
Eerik-Niiles Kross ütles veel üsna selle aasta alguses, et Venemaa oma Itaalia suuruse SKTga ei tohiks Lääne jaoks olla eksistentsiaalne oht. Veider, et tänasel päeval tundub, justkui oleks absoluutselt ilma igasuguse SKT-ta grupeeringud muutunud Lääne jaoks eksistentsiaalseks ohuks. USA üks tuntuim konspiratsiooniteoreetik Alex Jones tavatses (ilmselt teeb seda siiani) igal võimalusel röökida, et sinu mõistuse pärast peetakse sõda!
Kui konteksti…
Kui konteksti…
2 minutit
Raine Karp kaante vahel
„Ema, vaata! Loss!“ hüüatas väikemees trollis, kui rahvusraamatukogu külg Endla tänavalt paistma hakkas. Paksud paekivist seinad, romantilised kaared ja laskeavade moodi aknad – poiss oli eksimatult tajunud rahvusraamatukogu arhitektuuri erilisust tavaliste linnamajade keskel.
Raine Karbi silmatorkavalt teistsugune looming on lõpuks kaante vahele saanud. Kaaned on kõvad, pilte on palju. Kuid monograafia see pole. Monograafia peaks olema uurimus,…
Raine Karbi silmatorkavalt teistsugune looming on lõpuks kaante vahele saanud. Kaaned on kõvad, pilte on palju. Kuid monograafia see pole. Monograafia peaks olema uurimus,…
6 minutit
Klähvib, ei pure – Preemiate salasõnumid
Esmakordselt välja antud Lepo Sumera preemia laureaat Toivo Tulev pani mu pea põlema. Kuidas nii? Profaankuulaja-jälgijana haarab parima nüüdishelilooja väljamõõtmisel käsi tihti millimeetrinihiku järele, seepärast au öökullitarkusele ja kotkapilgule. Ning muidugi preemia algatajatele Eesti Heliloojate Liidule ja Eesti Autorite Ühingule.
Mõnikord on mul kombeks hakata tugevast impulsist lähtudes keeruliselt mõtlema, proovida konstrueerida mõistlikku seletust,…
Mõnikord on mul kombeks hakata tugevast impulsist lähtudes keeruliselt mõtlema, proovida konstrueerida mõistlikku seletust,…
3 minutit
