2016-22 (3592)
Tallinna Kunstihoone suures saalis on maalide vahele jäetud küll viisakas vahemaa, kuid sellegipoolest jääb suurest esindussaalist zip-faili mulje: see mõjub kui viieks nädalaks üles seatud kunstitalletamisruum.
Karolin Ott
Grandis, grandis, grandis
Tänavune kevadnäitus on veelgi suurem kui tavaliselt – meeleheitlikult soovitakse pakkuda kõigile midagi.
4 minutit
Tänavamuusikul on linnaruumis ülesanne innustada inimestevahelist läbikäimist, kaasalöömist, muuta linn vabamaks ja loomingulisemaks.
Taavet Kirja
Tänavamuusik ja tema koht
Dialoogis linnaga muudavad moosekandid paiga atmosfääri, nad teevad seda hea meelega ja teadlikult.
5 minutit
Filosoofia hiiglaslik uurimisvõrk
Mikael M. Karlsson: „Kui küsida, kas filosoofiat saab rakendada aktuaalsete praktiliste probleemide lahendamiseks, siis vastus paistab olevat: jah saab.
Islandi ülikooli filosoofia emeriitprofessor, Fääri saarte ülikooli õigusprofessor ja Tallinna ülikooli audoktor Mikael M. Karlsson oli Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku aastakonverentsi kutsutud esineja.1
Prof Mikael Karlsson, mis tõi sind filosoofiasse?
Mikael Karlsson: Mind…
Prof Mikael Karlsson, mis tõi sind filosoofiasse?
Mikael Karlsson: Mind…
9 minutit
Ungari – Ida-Euroopa keskmik
Polariseerumine Ungaris on nii terav, et Nõukogude nomenklatuursete tegelaste põimumine pärisliberaalidega või omaaegsete dissidentidega ei tule kõne alla.
Oleme küll ungarlastega hõimurahvas, kuid huvitaval kombel riikidevaheliseks suhtlemiseks mõeldud diplomaatilisi saatkondi enam ei ole – paar aastat tagasi sulgesid ungarlased saatkonna Tallinnas, veidi hiljem panid eestlased…
5 minutit
Toomas Tuulse ja tema 60 muusikas oldud aastat
Livia Viitol
Toomas Tuulse juubelisünnipäevale pühendatud kontsert „60 aastat muusikas“ 28. V Stockholmis Eric Ericsonhallenis.
Toomas Tuulse 70. sünnipäevale pühendatud kontsert tõi kokku hulgaliselt Rootsi ja Eesti muusikuid ja koorilauljaid ning arvuka kuulajaskonna. Kaheosaline kontsert oli üles ehitatud vastavalt pealkirjale: avapalale „Rõõmu valss“, mille Toomas Tuulse kirjutas kümneaastaselt, sekundeeris 2016. aastal…
Toomas Tuulse 70. sünnipäevale pühendatud kontsert tõi kokku hulgaliselt Rootsi ja Eesti muusikuid ja koorilauljaid ning arvuka kuulajaskonna. Kaheosaline kontsert oli üles ehitatud vastavalt pealkirjale: avapalale „Rõõmu valss“, mille Toomas Tuulse kirjutas kümneaastaselt, sekundeeris 2016. aastal…
2 minutit
HTMi veerg – Riigikeelekoll kimbutab …
Keda ja kuidas? Ikka on liikvel linnalegendid, et eesti keelt on teise emakeelega inimestele võimatu õpetada ja et neid, kes seda ei oska, kiusatakse taga. Eesti keele väidetav enneolematu keerukus ei tee muret vaid muukeelsetele, paanikat külvavad ka eestlased ise. Jutte sellest, et eesti keelt ei ole võimalik õppida, sest…
2 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Maarja Vaino, oled avaldanud arvamust, et praegu kehtivat keeleseadust tuleks kohendada.
Mida täpselt tuleks muuta ja miks?
Maarja Vaino, kirjandusteadlane: Seaduse eesmärk on „arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades“ – ilus ja õige, kuid paraku ei toeta seda…
Maarja Vaino, kirjandusteadlane: Seaduse eesmärk on „arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades“ – ilus ja õige, kuid paraku ei toeta seda…
2 minutit
Balti paviljon
Rahvusriikideülene visioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil.
Veneetsia XV arhitektuuribiennaal „Sõnumeid rindejoonelt“, Balti riikide ühine ekspositsioon „Balti paviljon“ Veneetsias Palasport Arsenale spordihoones kuni 27. XI 2016. Kuraatorid Kārlis Berziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa ja Jonas Žukauskas. Komissarid Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus), Jānis…
4 minutit
Võimalus kuuluda korraga kahte kultuuri
Toomas Tuulse: „Töö kooridega on kui punane joon minu elus.“
Stockholmi Eesti Segakoori dirigent, pianist ja helilooja Toomas Tuulse (sünd 21. III 1946 Stockholmis) on mitmekülne ja särav isiksus. Tema vanemad põgenesid nagu kümned tuhanded nende saatusekaaslased 1944. aasta sügisel Eestist Rootsi. Toomas Tuulsele on see andnud võimaluse kuuluda korraga…
5 minutit
Veel kord „Kadumisest“
Sten Ojavee kureeritud „Kadumisest ja kadumiseks“ on „Ladyfesti“ kõrval Eesti esimene tõsiseltvõetav kuraatoriprojekt, mille taustaks on rändekriisi kogemuslik foon.
Sten Ojavee kuraatoriprojekt „Kadumisest ja kadumiseks“ Tartu kunstimuuseumis 11. III – 29. V.
Nähtamatuse saavutamiseks pead sa olema superkangelane või naine, kes on üle 50 aasta vana.
Hito Steyerl,…
Nähtamatuse saavutamiseks pead sa olema superkangelane või naine, kes on üle 50 aasta vana.
Hito Steyerl,…
4 minutit
Kuhu on kadunud kunsti oponeerimisvõime?
Rein Kelpmani näitus „Argipäevased illusioonid“ Tartu Kunstimajas 5. – 29. V, Tiiu Pallo näitus „Puudutus“ Vabaduse galeriis 12. – 31. V, Marta Stratskase näitus „Possible“ ehk „Võimalik“ Vaalas kuni 11. VI ja Kristin Reimani näitus „Marmortasakaal“ EKA galeriis 6. – 26. V.
Kunstihuvilisele ei tule üllatusena, et viimaste aastate Eesti kunsti…
Kunstihuvilisele ei tule üllatusena, et viimaste aastate Eesti kunsti…
4 minutit
Võimuga kaasneb vastutus
Mängufilm „X-mehed. Apokalüpsis“ („X-Men: Apocalypse“, USA 2016, 143 min), režissöör Bryan Singer, stsenarist Simon Kinberg, operaator Newton Thomas Sigel. Osades James McAvoy, Michael Fassbender, Jennifer Lawrence, Oscar Isaac, Rose Byrne, Sophie Turner, Lucas Till jt.
Mutandid või muteerumine tähistab tihti midagi ebameeldivat või ettearvamatut. Sõnaraamatudefinitsiooni järgi on mutatsioon aga ka ainus…
Mutandid või muteerumine tähistab tihti midagi ebameeldivat või ettearvamatut. Sõnaraamatudefinitsiooni järgi on mutatsioon aga ka ainus…
4 minutit
Donetski lennujaama kaitsjaid hakati nende vastupidavuse tõttu küborgiteks kutsuma: ülekaaluka vaenlase rünnakuid ja suurtükiväe turmtuld trotsides suutsid nad sõjaaegset Stalingradi meenutanud lennujaama varemetes väga kaua vastu pidada.
Wikipedia
Ukraina riigikaitsjate psühholoogilised portreed
Loiko raamat pole mälestusmärk Donetski lennujaama kaitsjatele, vaid loob aluse uuele rahvuspoliitilisele müüdile, mida Ukraina riik ja praegune võim saab kasutada oma rahva kaitsetahte tugevdamiseks.
4 minutit
In memoriam Tõnu Mäsak
Tõnu Mäsak 21. IX 1936 – 27. V 2016
Lahkunud on maalikunstnik ja kauaaegne ERKI õppejõud Tõnu Mäsak.
Tõnu Mäsak alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis 1950. aastal ja lõpetas selle 1957. aastal joonistamise ja joonestamise õpetaja kutsega. Õpinguid jätkas ta Tallinnas kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal maalikunstniku kvalifikatsiooniga. Tema juhendaja oli Valerian Loik.
Aasta pärast…
Lahkunud on maalikunstnik ja kauaaegne ERKI õppejõud Tõnu Mäsak.
Tõnu Mäsak alustas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis 1950. aastal ja lõpetas selle 1957. aastal joonistamise ja joonestamise õpetaja kutsega. Õpinguid jätkas ta Tallinnas kunstiinstituudis, mille lõpetas 1963. aastal maalikunstniku kvalifikatsiooniga. Tema juhendaja oli Valerian Loik.
Aasta pärast…
1 minut
Selliseid filme enam ei tehta
Mängufilm „Head tüübid“ („The Nice Guys“, USA 2016, 116 min), režissöör Shane Black, stsenaristid Shane Black ja Anthony Bagarozzi, operaator Philippe Rousselot. Osades Russell Crowe, Ryan Gosling, Angourie Rice, Kim Basinger jt.
Üha rohkemate Ameerika filmide peamine turunduslik lähtepunkt ei paista seisnevat niivõrd selles, millised need filmid tänapäevases kontekstis on…
Üha rohkemate Ameerika filmide peamine turunduslik lähtepunkt ei paista seisnevat niivõrd selles, millised need filmid tänapäevases kontekstis on…
4 minutit
In memoriam Maris Valk-Falk
Maris Valk-Falk 21. XI 1934 – 19. V 2016
Lahkunud on pianist, pedagoog ja muusikateadlane Maris Valk-Falk.
Maris Valk-Falk lõpetas 1954. aastal Anna Klasi klaveriklassi õpilasena Tallinna Muusikakooli, 1959. aastal Laine Metsa õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning jätkas õpinguid aastatel 1979–1983 kaugõppijana Moskvas Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogika Instituudis pedagoogika ja metoodika kateedri aspirantuuris Avgusta…
Lahkunud on pianist, pedagoog ja muusikateadlane Maris Valk-Falk.
Maris Valk-Falk lõpetas 1954. aastal Anna Klasi klaveriklassi õpilasena Tallinna Muusikakooli, 1959. aastal Laine Metsa õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning jätkas õpinguid aastatel 1979–1983 kaugõppijana Moskvas Gnessinite-nimelises Muusikapedagoogika Instituudis pedagoogika ja metoodika kateedri aspirantuuris Avgusta…
2 minutit
Anti Saare „Juturaamatu“ staatus lastekirjandusena on enam kui kahtlane või tundub koguni valesti püstitatud küsimusena. Jüri Mildebergi illustratsioon raamatust.
Kuidas meil täiskasvanute maailmas asjad käivad?
Tartus elava produktiivse tõlkija ja kirjamehe Anti Saare värske „Juturaamat“ hakkab esiteks silma ilusa kujunduse poolest. Kunstnik Jüri Mildeberg ja kujundaja Villu Koskaru on andnud sellele ühelt poolt koduse, kuid stiilse ja isegi haruldast käsitööd meenutava juugendliku kuju. Mis tüüpi tekst „Juturaamat“ on ja missugust lugejat ta kõnetab, moodustab aga…
6 minutit
Digitaalsuse ja käsitöö vahel
Köleri auhinna laureaat Laura Põld: „Digitaalsele maailmale vastukäiguna on käeline-kontaktne meedium saanud aktuaalseks vabade kunstide teaduskondades üle maailma.“
Nädal tagasi kuulutati EKKMis tänavuseks Köler Prize’i võitjaks Laura Põld. Žürii hindas kunstniku avatud ja vastuvõtlikku lähenemist näituse olustikule ning tema leidlikkust ja loomingulisust eri materjalide kasutamisel. Publiku…
4 minutit
Viiest lühiloost mõjuvaima ekraniseeringu „Pealekaebajast süda“ on visuaalselt inspireerinud Argentina koomiksikunstniku Alberto Breccia looming.
Närvilised südametuksed põranda all
Animafilm „Edgar Allan Poe’ ebatavalised lood“ („Extraordinary Tales“, Hispaania-USA 2015, 73 min), režissöör Raúl García, stsenaristid Raúl García ja Stephan Roelants, põhineb Edgar Allan Poe’ lühijuttudel.
Nõustun tõlkija ja esseisti Kalle Kurega tema raamatu „Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust“1 järelsõnas mainituga, et „hirm“ ja „õudus“ on tavakõnes juba…
Nõustun tõlkija ja esseisti Kalle Kurega tema raamatu „Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust“1 järelsõnas mainituga, et „hirm“ ja „õudus“ on tavakõnes juba…
5 minutit
Mikko Roiha: „Teatris justkui jagatakse tundmust, et siin me kõik koos sellel maakeral elame ja siit ka kaome.“
Carolin Büttner
Teatris on küsimine enda näitamisest tähtsam
Mikko Roiha: „Kui räägime kultuurivahetusest ja sellest, et Soome teater – aga tõenäoliselt ka Eesti oma – ei käi palju piiri taga, siis põhjuseks on laiskus.“
7 minutit
Keelekeskkonna ja polüglottide müstifitseerimisest
Mõtteid Ungari keeletarga Kató Lombi raamatu puhul
Kató Lomb, Kuidas ma keeli õpin ehk Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed. Ungari keelest tõlkinud Sander Liivak, toimetanud Sven-Erik Soosaar. Kujundanud Piia Ruber. Verb, 2016.
Kató Lomb oli sotsialistliku Ungari Rahvavabariigi üks ustavaid teenreid ja staare, esimesi sünkroontõlke, kes võis tõlkida 16 keelest. Ta elas…
Kató Lomb oli sotsialistliku Ungari Rahvavabariigi üks ustavaid teenreid ja staare, esimesi sünkroontõlke, kes võis tõlkida 16 keelest. Ta elas…
4 minutit
Laiutamise kitsaskohad ehk Kui kitsalt on võimalik elada?
Poliitilistes tõmbetuultes on vaja arutleda meid kõiki puudutavate küsimuste üle, milleks käesoleval ajal on mõistagi rände- ja pagulaskriis. Sellele keskendub ka Veneetsia XV arhitektuuribiennaal pealkirjaga „Sõnumeid rindejoonelt“ („Reporting from the Front“). Saksamaa on biennaalil näitusega „Kodumaa loomine“ (Making Heimat“), mis otsib lahendust immigrantide integreerimisele. Oma riigi ja linna kohta kasutatakse…
4 minutit
Tere tulemast Jan Kausi teadvusesse!
Aastaid tagasi oli mul ühe hingedepäevateemalise leheloo ilmestamiseks kiiresti illustratsiooni vaja. Kunstnikku polnud käepärast, mistõttu tegin ise Paintis kollaaži. Pildil oli koduse ilmega aken ja aknalaual põles küünal, kardinad rippusid liikumatult, aknast paistis tähistaevas ja suures plaanis planeet Maa. See kunagine pildike meenus, kui lugesin Jan Kausi uut miniatuurikogumikku „Läheduste…
4 minutit
Pillide kuninganna Maarjamaal
Eesti klaveri ajaloo maiuspaladele heidab valgust helilooja ja klaverimuuseumi eestvedaja Alo Põldmäe koostatud album „Eesti klaver“.
Klaver on pillide kuninganna.
Aleksander Läte
Kui orel kunagi pillide kuningriiki valitsema asus, võttis ta endale mõne aja pärast ka (abi)kaasa. Väljavalitud kuningannaks sai klaver, Bartolomeo Christophori ellukutsutu. Nimetet graatsiline olevus sündis umbes…
Aleksander Läte
Kui orel kunagi pillide kuningriiki valitsema asus, võttis ta endale mõne aja pärast ka (abi)kaasa. Väljavalitud kuningannaks sai klaver, Bartolomeo Christophori ellukutsutu. Nimetet graatsiline olevus sündis umbes…
4 minutit
„Ilus on noorelt …“ trupi puhul oli tunda suurt soovi murda läbi jäiga Vanemuise-nimelise lõbusõidulaeva, vähemalt katset toksida selle seina väike mõlk.
Maris Savik
Kirsimahl ja kiletükid
„Ilus on noorelt …“ lavastajat ja truppi on ka huvitanud, miks käsitletakse noorust nii erilise ja eraldiseisvana.
4 minutit
Väikelaps ja muusika
Stefanie Stadler Elmeri uurimus peab silmas laia sihtgruppi, kõnetades kõiki kasvatuse ja haridusega tegelejaid.
Aegade vältel on mitu Šveitsi õpetajat, nt Johann Heinrich Pestalozzi (1746–1827), mõjutanud (muusika)kasvatust kaalukate uuenduslike ideede ja vaadetega, mis on laialdast kõlapinda leidnud ka Eestis. Uudset informatsiooni väikelapse muusikalisest ja keelelisest arengust pakub Zürichi…
4 minutit
Pealelend – Kristiina Reidolv, Vaba Lava juhatuse liige
Vaba Lava teatrikeskuses korraldatakse 4. juunil seminar „Teatrieksport – in või out“, kus otsitakse vastust küsimustele, milleks on väikeriigil vaja teatrieksporti ja -importi, mida annab see eesti kultuurile ning millist tüüpi festivale on Eestis vaja? Ühtlasi lõpeb siis Vaba Lava ja Läti Uue Teatri Instituudi välisprojekti „Theatre Expanded“ ehk „Avardunud teater“ raames korraldatud…
2 minutit
Muuseum kui modernistlik rituaal
Dorothea von Hantelmann: „On aeg aktsepteerida, et kunst ja kultuur on turumajandusest lahutamatud.“
Dorothea von Hantelmann on kunstikuraator ning kunstimuuseumide ja näituste ajaloo uurija, üks peamisi kaasaegse kunsti sündmuse „Documenta“ mõtestajaid. Hantelmann külastas Tallinna EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse koostöös korraldatud avalike loengute raames. Siinne…
5 minutit
In memoriam Ellen Niit
Ellen Niit 13. VII 1928 – 30. V 2016
Pärast pikka sisukat elu ja aastaid kestnud rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.
Ellen Niitu meenutades tuleb loomulikult kõigile esimesena meelde ta imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui…
Pärast pikka sisukat elu ja aastaid kestnud rasket haigust jõudis lõpule Ellen Niidu elutee. Kunagine pärjatud purjesportlane ületas Toonela jõe.
Ellen Niitu meenutades tuleb loomulikult kõigile esimesena meelde ta imeline lasteluule. Karud saavad aru, muidugi saavad. Mänguvesi on mõnes mõttes etemgi veel kui…
2 minutit
Pealelend – Johan Tali, Balti paviljoni kuraator
Miks on oluline arhitektuuribiennaalil Balti riike ühise regioonina esitleda?
Balti paviljoniga murtakse territooriumi ja regiooni mõiste lahti geopoliitikast ja riigipiiridest, kuid seejuures süvenetakse geopoliitilistesse teemadesse, et vaadata, kuidas territoorium on teisenenud ja millised tegurid edaspidist arengut mõjutavad. Veneetsia arhitektuuribiennaal on alati olnud maailma geopoliitilise olukorra peegeldus just rahvuspaviljonide näol. Aina globaliseeruvas…
Balti paviljoniga murtakse territooriumi ja regiooni mõiste lahti geopoliitikast ja riigipiiridest, kuid seejuures süvenetakse geopoliitilistesse teemadesse, et vaadata, kuidas territoorium on teisenenud ja millised tegurid edaspidist arengut mõjutavad. Veneetsia arhitektuuribiennaal on alati olnud maailma geopoliitilise olukorra peegeldus just rahvuspaviljonide näol. Aina globaliseeruvas…
2 minutit
Suletuse kuuspakk
Veel aasta alguses võideldi meedias riigikogu plaani vastu hävitada komisjonide istungite salvestised. Oponentide sõnul ei käi see kokku avatud valitsemisega. Sellega võib vaid nõustuda.
Kahjuks meenus see teema sel nädalal taas, kui Priit Pärn ei saanud kunstiakadeemia nõukogus piisavalt toetust professorina jätkamiseks. Mõista, mõista, kumb tsitaatidest on pärit EKA nõukogu kodukorrast…
Kahjuks meenus see teema sel nädalal taas, kui Priit Pärn ei saanud kunstiakadeemia nõukogus piisavalt toetust professorina jätkamiseks. Mõista, mõista, kumb tsitaatidest on pärit EKA nõukogu kodukorrast…
1 minut
Pool sajandit Ain Kaalepiga
Sarnaselt kõigi mõtlevate inimestega pole ka Kaalep vastandlike äratundmiste painest kogu elu vabanenud. Kuidas olnuks tal võimalik lahendus leida, kui inimsoo arengulooline tervik pole seda anda suutnud?
Seisneb siht vaimuinimese kokkuvõtlikus iseloomustamises, siis ennekõike tuleks juhinduda teadusliku lähenemisviisi vastandist. Tõsiteadus alustab üksikasjade tundmaõppimisest, et siis kitsa kandvusega…
7 minutit
„Tagada eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimine läbi aegade …“
Kõigis keelevaldkondades tuleb kokku leppida põhiseaduse eesmärgile vastav punane joon, millest allapoole ei tohi eesti keele kasutatavus langeda.
Haridus- ja teadusministril oli põhjust Eesti keelenõukogule (EKN) nõu anda, nagu sai lugeda ühest küünlakuisest pressiteatest. Küllap liigub nõu ka vastassuunas, ent kahes asjas oli Jürgen Ligil õigus: avaliku keelekasutuse…
5 minutit
Tilluke riigikeel globaalses maailmas
Irene Käosaar: „Eriline sümpaatia kuulub omavalitsustele, kus liidetakse vene ja eesti õppekeelega koolid ning noored, olenemata emakeelest, õpivad koos.“
Aili Künstler: Mind on aastaid häirinud riigi ja riigikeele tasandi ja üksikisiku keeleliste võimaluste segiajamine. Eesti venekeelse nn vähemuse halvast keeleolukorrast rääkimine tänapäeva globaalses meediamaailmas tundub kohatu. On ju…
6 minutit
Ain Kaalep
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Neli tähtpäevaküsimust vanameistrile
Mida soovida 90aastasele vanameistrile? Sünnipäevaks, olgu aastaid vähem või rohkem, kogus ümmargune või nurgeline, soovitakse ikka: „Palju õnne!“. Luuletaja ja filoloogi puhul tekib aga kohe tahtmine enne soovimist selle fraasi sisse vaadata. Sest tegelikult on fraas ju vorm, nagu karp või vaas – soovitakse õnne, aga mis on see õnn? Milline…
3 minutit
Ajakirja Keel ja Kirjandus järgmine peatoimetaja Johanna Ross.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Aeglane aktiivne lipulaev
Johanna Ross: „Keel ja Kirjandus peaks hoidma oma positsiooni sisukate ja heakeelsete teadustekstide avaldamiskohana.“
4 minutit
Priit Pärn. Kuidas nõukotta valgust ja soojust toodi. Illustratsioon Eno Raua raamatule „Kilplased“ (Tänapäev, 2016).
Vabadus olla rumal
Parafraseerides piiblit, jäävad meile need kolm – vabadus, vastutus ja rumalus –, kuid kõige suurem neist on rumalus.
12 minutit
Vaeslaps festivalil
Natuke rooska ja mõned ettepanekud parandamaks eesti kirjaniku nähtavust
Nüüd, kus mõlemad suured kirjandusfestivalid „Prima vista“ ja „HeadRead“ on õnnelikult möödas ja rõõmustav külastajate hulk kokku arvutatud, ei ole ehk patt poetada meepotti üks tõrvatilk. Nimelt: mulle tundub, et eesti kirjanik ei ole Eesti kirjandusfestivalidel piisavalt esindatud. Arvestades…
4 minutit
Francis Poulenci mono-ooperis „Inimhääl“ on kolm tegelast: naine (sopran Nathalie Gaudefroy), telefon ja ääretu äng.
Eesti Kontsert / Pressifoto
Sümfooniline mai – kontseptuaalne või konventsionaalne?
„Mis uudist?“ See ajakirjanduses muidu nii asjakohane küsimus riivab sümfooniakontsertide puhul delikaatset teemat. Sümfooniakontserdid on tavaliselt üsnagi ettearvatava ilmega ega tooda esileheuudiseid sageli – välja arvatud loomulikult siis, kui mängitakse näiteks Palmyra varemetes. Repertuaaril on ranged ajaraamid ja isegi kui vahepeal katsetatakse formaadis mõningaid uudsusi, seiskub pendel hooaja lõpus ikka…
5 minutit
Minimalistlik süsteemi murdmine
Hirmu variatsioonid ulatuvad lavastuses „Vormides hirmu“ lokaalsest globaalseni, inimeste (enese)hävituslikkusest maailma hävimiseni.
Vaba Lava „Vormides hirmu“, lavastaja Julian Hetzel, dramaturg Miguel Angel Melgares, kostüümikunstnik Gertjan Franciscus, muusikaline kujundaja Natalia Dominguez Rangel. Mängivad Miri Lee, Eva Susova, Tomislav Feller ja Svetlin Velchev.
Esietendus 13. V Vaba Lava teatrisaalis.
„Vormides…
Esietendus 13. V Vaba Lava teatrisaalis.
„Vormides…
3 minutit
Riigi maavarad on riigi strateegilise iseseisvuse ja majandamise alus.
Piia Ruber
Eesti geoteadused – kilbita või kilbil?
Maa- ja loodusvarade teema vajab asjalikku arutelu, kuhu kaasatakse geoloogid, teaduspoliitikud, majandusmehed ja keskkonnaspetsialistid.
4 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Mida arvab keelenõukogu sellest, et Eesti ülikoolid ei soovi enam eesti keeles haridust anda ja järjest vähem on eesti keeles tehtud magistri- ja doktoritöid? On selline tendents Eesti keeleseaduses sätestatuga kooskõlas?
Birute Klaas-Lang, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor: Arutlustes Eesti kõrghariduse keele üle on…
Birute Klaas-Lang, Eesti keelenõukogu esimees, Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor: Arutlustes Eesti kõrghariduse keele üle on…
2 minutit
