Selge ebavõrdsus
Riigikogus algas arutelu eelnõu 107 OE ehk „Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks” üle. Vaevalt et parlamendikomisjon probleeme lahendab või vähendab, kuid juba esimene arutelu tõestas, et sellist komisjoni on hädasti vaja, kui juba riigikoguski leidub saadikuid, kes soolise võrdõiguslikkuse probleemi teisejärguliseks peavad, pisendavad või lausa eitavad ning kohati naeruvääristada püüavad. Mõned pillutud pärlid: „See väga…
1 minut
Kommentaar – Kartul ja Kastrul TABURET
Netikeeles tähendab sõna (või lause või koguni tekstijupi) üleni suurtähtedega kirjutamine karjumist, lugejaile üritatakse midagi eriti intensiivselt ja valjusti selgeks teha. Näiteks: „SA OLED KAKADUU!“ Kirjakeeles viitab üleni suurtähtedega kirjutamine aga sellele, et tegemist on algustäht- või valiktähtlühendiga. Igati sobilik näide on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organisation). Pean…
2 minutit
Äripäeva reedestest numbritest näeme selgemalt, et kultuur on esmajoones individualistlik eneseabi protseduur, osa liberaalsest saavutuskultuurist, mis aitab esmaspäeviti veelgi suurema hooga tormata tootmise koerakuuti. Äripäev, 30. X. digar.ee
Aeg ja ajataju kultuuriajakirjanduses
Eesti kultuuriajakirjanduse valdavaks koha- ja ajamääruseks on „siin ja praegu“. Sellest, mis oli ja tuleb, suurt juttu ei tehta.
7 minutit
Kommentaar – Nädal kultuuriajakirjanduses
Kas kultuuriajakirjanduse leib peab tulema samast ahjust, kust muud uudised, küsib Johannes Saar siinsetel külgedel, kurtes samas, et Eesti kultuuriajakirjanduse jaoks kehtib ainult üks mõõt: nädal ehk „siin ja praegu“. Küsimus on õigustatud, sest kultuuriajakirjandusele omistame ikka rohkem vabadust ja isepäisust, kui seda tasub oodata eeldatavalt objektiivsest päevauudistevoolust.
Tõepoolest ei pea see leib…
Tõepoolest ei pea see leib…
3 minutit
Kust tulevad rassistid?
Viimasel ajal on Eesti ühiskonda järgemööda lõhestanud mitu ideoloogilist konflikti. Eelmisel aastal lahknesid arvamused teravalt kooseluseaduse osas, tänavu aga suhtumises teistest maailmajagudest Euroopasse saabuvatesse pagulastesse. Paljud inimesed on pidanud üllatuma ning mõned lausa häbi tundma, et nende kaasmaalaste seas on järsku esile kerkinud suur hulk rassiste.
Kultuurisotsioloog Ann Swidler kirjutab raamatus „Kultuur ja sotsiaalne käitumine“, et rahulikul…
Kultuurisotsioloog Ann Swidler kirjutab raamatus „Kultuur ja sotsiaalne käitumine“, et rahulikul…
3 minutit
„Peaks vist ukse avama …“
Kunstniku- ja kirjanikupalk on ad hoc plaaster, mitte süsteemne lahendus.
Teate ju küll seda anekdooti, mida muu hulgas meiegi kohta räägitud (jah, teie, kuuevarbalised). Toas istub kolm eestlast. Heliseb uksekell. Tunni möödudes ütleb esimene eestlane: „Uksekell vist helises . . . .“ Läheb veel tund ja teine lausub: „Peaks vist ukse avama. . . .“ Kulub veel üks tund…
4 minutit
Tate Modern avab 2016. aasta 17. juunil uue Herzogi ja de Meuroni projekteeritud üheteistkümne korrusega juurdeehitise, millega laieneb muuseumi ekspositsioonipind poole võrra.
Pressifoto
Keegi ei saa millekski suureks lõpuni valmis olla
Maarja Oviir-Neivelt: „Kõige rohkem kahju teeb meile enda marginaliseerimine ja kultuurilise alaväärsustunde tekitamine.“
11 minutit
Allveelaevade demagnetiseerimiskeskus põhjarannikul Hara lahe ääres on üks Nõukogude militaarpärandi lummavamaid objekte, mis vääriks lammutusprogrammist säästmist.
Toomas Tuul
Mida teha varemetega
XXI sajandi varemetekäsitlus ei piirdu enam sugugi ainult antiikse ja keskaegse ehituskunsti jäänustega.
5 minutit
Kaspar Janice „Piano“ on leidlik kommentaar linnaelule.
Kaader filmist
Urbaansus ja eksperimentaalsus
Uued Eesti animafilmid „Animated Dreams’il“
4 minutit
Ussaida ilmunud lind
Lauri Sommer: „Enamik inimesi on juba nii seatud, et ilma sisemiste kriisideta pole edasiminekut.“
Lauri Sommeri viimane luuleraamat „K. L. ja N.“ ilmus 2008. aastal. Sellele järgnesid menukad proosateosed „Kolm yksiklast“ (2010), „Räestu raamat“ (2012) ja „Sealpool sood“ (2014). Et järg võib olla taas luule käes, aimus mullu, kui Sommer pälvis Loomingus avaldatud luuletuse „Väikeste sammudega,…
5 minutit
Soolisus teatris naispilgu läbi
Sugu on sotsiaalne kontseptsioon, seda ei määra ükski kromosoom.
Musta Kasti „Tanknaine. Laevatüdruk“, autor Piret SG, lavastaja ja esitaja Jaanika Tammaru, muusikud Tõnis Kirsipu ja Tobias Tammearu, valguskujundaja Rommi Ruttas. Esietendus 29. IX Tartu Genialistide klubis.
Pole uudis, et soolise ebavõrdsuse teema kummitab Eesti ühiskonnas nii palgalõhena kui ka soostereotüüpidena. Räägitakse naiste ja meeste…
Pole uudis, et soolise ebavõrdsuse teema kummitab Eesti ühiskonnas nii palgalõhena kui ka soostereotüüpidena. Räägitakse naiste ja meeste…
5 minutit
Järgmine mahasõit „Maastik“.
Erakogu
Maastik on maailma tajumise viis
Maastikuarhitektuuri tuleb käsitada kui proovikivi, sest selle raamistik muutub lakkamatult.
4 minutit
Erakogu
Pealelend – MARIA-KRISTIINA SOOMRE, kultuuriministeeriumi kunstinõunik
Katja Novitskova esinemine New Yorgi moodsa kunsti muuseumi näitusel „Kujutiste ookean“ on esimene Eesti kunstniku ülesastumine MoMAs. Kuidas see juhtus?
Katja Novitskova…
Katja Novitskova…
3 minutit
Fanaatiliste koorijuhtide uus põlvkond
Kontserdisari „Noored juured“ 3. XI Tallinna Metodisti kirikus. Noorte koorijuhtide kontserdil esinesid rahvusooperi Estonia poistekoor Juhanid, kammernaiskoor Sireen, Nuku koor, Inseneride meeskoor. Dirigeerisid Jaanika Kuusik, Ülle Tuisk, Tiiu Sinipalu, Saale Kreen, Jaanus Väljaots ja Kuldar Schüts.
Hingedeaeg on olnud Eesti koorimuusikale viljakas. Mõned päevad enne kontserti „Noored juured“ sai nautida Tallinna Jaani kirikus…
Hingedeaeg on olnud Eesti koorimuusikale viljakas. Mõned päevad enne kontserti „Noored juured“ sai nautida Tallinna Jaani kirikus…
3 minutit
Klišeedele ja nende küsimärgi alla panekule üles ehitatud etendus lõppes uue klišeega – üheskoos endli tegemisega.
Marianne Karm
Tõelised inimesed tegevuskunstnikust lavastaja käes
Õed Tiina ja Mai Sööt on suutnud leida värske lähenemise, kuidas tuua publikuni pärisinimeste päriselu.
4 minutit
Ida-Euroopa naised Viinis
Bruno Kreisky Forumi feminismikonverentsi ajendas veendumus, et Ida-Euroopa naiste sotsialismijärgsest ühiskogemusest on liiga vähe räägitud.
„Kas te teate, mida Arendt ütleb soorollide kohta?“ küsis Krassimira Daskalova.
„Ma ei tea,“ ütles Ulrike Lunacek. „Ma ei ole nii palju Arendtit lugenud.“
„Kas ta selle kohta üldse midagi . . . .“ alustasin ma.
„Null!“ hüüatas Daskalova ja näitas sõrmedega nulli.…
„Ma ei tea,“ ütles Ulrike Lunacek. „Ma ei ole nii palju Arendtit lugenud.“
„Kas ta selle kohta üldse midagi . . . .“ alustasin ma.
„Null!“ hüüatas Daskalova ja näitas sõrmedega nulli.…
5 minutit
Vabadus solvata ja solvuda
Kas tõesti ei aita erisuguste teemade teadvustamine kaasa sellele, et paremini mõista, vaid lihtsalt lisab objekte, keda mitte mõista?
Vaba Lava „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“, idee autor ja lavastaja Tiina Sööt, teksti autor Aet Kuusik, lavakujundaja Mai Sööt, helikujundaja Eerik Kändler ja valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Anna-Liisa Reppo, Merike…
3 minutit
Karlova teatri „Romeo vs. Julia“. Väiksel, vaatajate suhtes kõrgel ning tühjal laval avalduvad segamatult Indrek Ojari ja Elina Reinoldi suutlikkus ja/või tahe rakendada ka pisut estraadlikumas laadis oma võimeid ja oskusi kõrgel tasemel.
Signe Milkov
Romeo ja Julia ärakasutamine
Kui Karlova teatri variant Romeo ja Julia vanaduspäevade loost on humoorikas ja kerge, siis Eesti Draamateatris on astutud melodraama libedale teele.
5 minutit
„Helekamber“ eesti keeles
Roland Barthes, keeruline inimene ja nakatav mõtleja, oli grafomaan. Ta kuulus prantsuse esseistikakoolkonda, mille alguses seisab Montaigne, ja jätkab tema joont. Nad mõlemad teavad ainult üht kirjasuunda: edasi. Nad ei tõmba iial midagi selja tagant maha. Kui mõte sõlme jookseb, siis nad mitte ei kohenda varem öeldut, vaid püüavad välja vingerdada, evitades mingeid ennekuulmatuid ad…
4 minutit
Aherainemägi ja mahajäetud kopp Kohtla-Nõmmel kaevanduspark-muuseumi lähistel.
CC / Vikpeedia
Ämblik ja muud loomad
Mõtted pärast 16. oktoobril toimunud strateegiliste maavarade konverentsi
6 minutit
Barthes’i efekt
Tõnis Kahu
See on vahest tagantjärele tarkus, aga ma mäletan, et kui sain esimest korda veidigi süveneda sellesse, mida Roland Barthes on kirjutanud, tundsin, et olin midagi selletaolist vajanud mingisuguse isikliku tühiku täiteks juba aastaid. See tühik, see minu probleem, oli algaja muusikakriitiku probleem ehk siis – kuuled midagi ja tahad sellest kirjutada ja sõnad saavad otsa. Sa jätad…
See on vahest tagantjärele tarkus, aga ma mäletan, et kui sain esimest korda veidigi süveneda sellesse, mida Roland Barthes on kirjutanud, tundsin, et olin midagi selletaolist vajanud mingisuguse isikliku tühiku täiteks juba aastaid. See tühik, see minu probleem, oli algaja muusikakriitiku probleem ehk siis – kuuled midagi ja tahad sellest kirjutada ja sõnad saavad otsa. Sa jätad…
3 minutit
Kaks ja pool tundi hinge kinni hoides
Lastemuusikal „Karlsson katuselt“ Astrid Lindgreni samanimelise jutustuse ainetel: helilooja Tauno Aints, libretist Wimberg, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja Ain Mäeots, kunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Priitu Adlas, koreograaf Andre Laine. Osades Mikk Jürjens (Väikevend), Sepo Seeman (Karlsson), Kaire Vilgats (Majasokk), Jassi Zahharov (onu Julius), Helen Lokuta (ema), Mart Laur (isa), Kadri Kipper (Bettan), Andres Köster…
3 minutit
Tööstuspärandi väärtus
Ida-Virumaal ootab paarkümmend tehismäge nutikaid mõtteid.
Maavarade kaevandamine on olnud tsivilisatsiooni arengu eeldus ja vältimatu kaasnähtus. Juba inimese eellased tegelesid sihipäraselt tööriistade valmistamiseks sobivate kivide otsimisega ning parimates leiukohtades kujunesid välja suisa kivimurrud.
Eesti on maavarade poolest teadupärast vaene, mis aga on väikesele riigile pigem õnneks, sest maast hõlpsalt kättesaadav tulu teeb inimesed…
Eesti on maavarade poolest teadupärast vaene, mis aga on väikesele riigile pigem õnneks, sest maast hõlpsalt kättesaadav tulu teeb inimesed…
4 minutit
Temnikova ja Kasela galerii „Paris Internationale“ messil Pariisis 2015. aasta novembris. Väljapanekus on näha Dan Mitchelli ja Gili Tali tööd.
Temnikova ja Kasela galerii
Räägime kunstiekspordist
Eesti kunsti praegune uks maailma on pigem Ida-Euroopa kui Põhjamaad.
9 minutit
Elu võimalikkusest Võrumaal
Lauri Sommeri austajatel on põhjus rõõmustamiseks, Sommeril on tulnud välja uus luuleraamat, arvult seitsmes. Ja mitte vaid uus, et jälle . . . . et nagu igal aastal . . . ., vaid üle tüki aja taas, sest viimasest on möödas juba – tõepoolest! – seitse aastat.
„kunagi“ on rahulik raamat. Enamasti üsna paikne: ankurdunud ühe väikse koha – Võrumaa, täpsemalt Sänna ja selle piirkonna külge. Ja…
„kunagi“ on rahulik raamat. Enamasti üsna paikne: ankurdunud ühe väikse koha – Võrumaa, täpsemalt Sänna ja selle piirkonna külge. Ja…
4 minutit
Tõrva tahab Stalini surma-aastal avatud toonases stiilis kinomaja uuele hingamisele äratada.
Britt Randma
Antibanausne ettevõtmine Läti lähistel
Vaatamata dokiajalugu läbivale lustakale mängulisusele pole see kultuurivald vabanenud tegelikkusega tõsiteaduslikus läbikäimises olija oreoolist.
7 minutit
Pilvede tähtsusest
1982. aastal tuli Prantsusmaal välja mängufilm „La passante du Sans-Souci“, tõlkes nt „Mööduja“. Filmi peaosades mängivad Michel Piccoli ja Romy Schneider. Meid huvitab aga hoopis peategelase nooruspõlve kujutav näitleja Wendelin Werner, kelle hilisem karjäär on, tõsi, näitlemisest küll kaugeks jäänud.
Wendelin Werner on tõenäosusteooria professor Šveitsi föderaalses tehnikainstituudis (ETH Zürich) ja sealjuures ka mu järeldoktorantuuri juhendaja. 2006. aasta…
Wendelin Werner on tõenäosusteooria professor Šveitsi föderaalses tehnikainstituudis (ETH Zürich) ja sealjuures ka mu järeldoktorantuuri juhendaja. 2006. aasta…
6 minutit
Mudlumi raamatu peategelasel on asjadega kohati intiimsem ja lähedasem suhe, kui teda ümbritsevate inimestega.
Krõõt Tarkmeel
Ilusa tüdruku kõrtsikurblik argipäevapoeesia
Mudlumil on ilmunud teine raamat. Seekord siis pikem jutustus. Praeguseks on ilmunud juba parasjagu arvustusi, enamasti kiitvaid, sekka ka mõni kriitilisem. See siin on mõlemat.
Alustada tuleb…
Alustada tuleb…
4 minutit
Õpetaja tulemusi näeme alles aastate pärast
Galakontsert „Jaan Õun 70“ 17. X Estonia kontserdisaalis ja „EElista EEstimaist“ 29. X Suurgildi hoones.
Arvustada ühes kirjutises kahte väga eriilmelist kontserti pole kerge ülesanne, kuid kuna nende kahe kontserdi puhul võib tõmmata ühe olulise paralleeli, siis otsustasin seda siiski teha. 17. oktoobril tähistati Eesti Flöödiühingu algatatud kontserdiga Jaan Õuna 70. sünniaastapäeva…
Arvustada ühes kirjutises kahte väga eriilmelist kontserti pole kerge ülesanne, kuid kuna nende kahe kontserdi puhul võib tõmmata ühe olulise paralleeli, siis otsustasin seda siiski teha. 17. oktoobril tähistati Eesti Flöödiühingu algatatud kontserdiga Jaan Õuna 70. sünniaastapäeva…
4 minutit
Uued levifilmid PÖFFil
Mida vaadata? See on PÖFFi tegelik iga-aastane slogan. Ehk toob valuliku dilemma puhul veidi leevendust info levisse jõudvate filmide kohta, mille osakaal tundub PÖFFi programmis vaikselt kasvavat. Kompliment laienevale leviturule, aga kohustus festivalile panustada pigem ennekõike oma identiteeti.
Tänavusest PÖFFi programmist leiame koguni 26 filmi, mis jõuavad edaspidi ka Eesti kinodesse. Ehk julgustab teave nende kohta otsima…
Tänavusest PÖFFi programmist leiame koguni 26 filmi, mis jõuavad edaspidi ka Eesti kinodesse. Ehk julgustab teave nende kohta otsima…
2 minutit
Saage tuttavaks – Eesti esiprõmmija!
Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlusel astub võistlustulle Merily Porovart.
19. kuni 21. novembrini peetakse Tartus Vilde Tervisekohvikus ühtaegu „Hullunud Tartu“ festivali ja luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlust. „Hullunud Tartu“ ühendab juba traditsiooniliselt kirjanduse, kunsti ja muusika. Luuleprõmm on nähtus, kus luuletajad loevad võidu peale oma tekste, kuid erinevalt eelvoorudest, kus parima valis publik, hindab…
1 minut
Maailm ja muusika kohtusid Budapestis
1994. aastast saadik Euroopa linnades ringelnud WOMEX (World Music Expo) jõudis nüüd esmakordselt Ida-Euroopasse: maailmamuusika suurfoorum peeti 21. – 25. X Budapestis. Olin ilmselt ainuke raamatukoguinimene 2500 registreeritud delegaadi hulgas. Siinkohal kajastan üksiküritaja muljeid sellelt plaadifirmade, produtsentide, mänedžeride, kontserdikorraldajate ja festivaliorganisaatorite väga mitmekihiliselt ja huvitavalt, kuid hoomamatult ürituselt.
WOMEX toimus kesklinnast veidi eemal Pesti-poolsel…
WOMEX toimus kesklinnast veidi eemal Pesti-poolsel…
3 minutit
Nimiosa laulab Lauri Vasar
Atmosfäärikas ja meisterlik „Figaro pulm“ Berliinis
Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“ („Le nozze di Figaro“, libretist Lorenzo da Ponte) Berliini Riigiooperis. Dirigent Gustavo Dudamel, lavastaja Jürgen Flimm, kunstnik Magdalena Gut, kostüümid Ursula Kudrna, osades: Ildebrando D’Arcangelo (krahv), Dorothea Röschmann (krahvinna), Anna Prohaska (Susanna), Lauri Vasar (Figaro), Marianne Crebassa (Cherubino) jt. Esietendus Berliini Riigiooperis 7. XI 2015.
Eelmisel nädalavahetusel Berliini…
Eelmisel nädalavahetusel Berliini…
2 minutit
Bauhausi asutaja rõhutas vajadust arendada välja disainidistsipliin, mis hõlmaks skaalat pisimast suurimani, võttes omaks „totaalse arhitektuuri“ põhimõtted, selle uue orgaanilise arhitektuuri, mis on üheaegselt tööstusajastu toodanguks ja väljenduseks. Fotol Herbert Bayeri loodud kirjatüüp Bauhausi kooli fassaadil Dassaus.
Wikipedia
Lusikast linnani
Mul ei ole lihtne võrrelda teadus- ja kõrgharidusvaldkondi, kus mul on olnud võimalus töötada nii praegu Eestis kui ka eelneva kogemusena Itaalias, ja viise, kuidas need on eri riikides struktureeritud, kuna keskkond…
4 minutit
Barthes’i ei huvita foto semiootiline, psühhoanalüütiline või sotsioloogiline analüüs, ta soovib analüüsida neid tundeid, neid ihasid, mida foto temas äratab.
Jerry Bauer
Roland Barthes’i uus aktuaalsus
Neeme Lopp ja Marek Tamm: Barthes aimas fotograafia buumi ette, kirjutades: „Kõik muutub piltideks; muud peale piltide ei toodeta, tarbita ega ole ka olemas.“
9 minutit
Fausti ohvriand hingedeajal
Maria Faust: „Minu helikeel on praegu jazzis toimuvaga võrreldes muidugi üliromantiline.“
Eesti saksofonist ja helilooja Maria Faust võitis 2014. aastal Taani muusikaauhindade jaotamisel aasta jazzihelilooja ning aasta stiilideülese (crossover) albumi tiitli. Sealtpeale on tema tuntus jazzimaailmas kasvanud ning esinemiskutseid Euroopa festivalidele on tulnud ridamisi.
„Tampere Jazz Happening’i“ kavas oli Maria Fausti „Sacrum facere“ hingedepäeva eelõhtul.…
„Tampere Jazz Happening’i“ kavas oli Maria Fausti „Sacrum facere“ hingedepäeva eelõhtul.…
3 minutit
