2015-30 (3550)

Kolm T-d

Me tahame ikka pidada Eestit innovatsioonikeskuseks (Skype, e-valimised ja kõik need muud edulood). Ukraina kriisi alguses kerkis see teema veelgi pragmaatilisemalt esile: milline peaks Eesti olema, et liitlased tahaksid seda kaitsta ja vaenlastel puuduks soov rünnata, et Eesti oleks iseseisva ja mõjutamatuna väärtuslik. Otsiti viisi, kuidas Eesti võiks olla nagu…
Hundilastest rääkiv romaan murdis Leedus vaikimise tammi
Alvydas Šlepikas
Vladas Braziūnas

Hundilastest rääkiv romaan murdis Leedus vaikimise tammi

Alvydas Šlepikase sõnul vajavad leedu kirjanduses jätkuvat lahtimõtestamist ka holokaust ning Leedu ja Poola suhted.

Lyotard ja meie

Järgnevalt kõne alla võetav raamat on järjekordne sündmus prantsuse kaasaegse mõtlemise tõlkeprotsessis, mis on vaikselt toimunud juba paarkümmend aastat, kuid on viimase viie aasta jooksul kulgenud plahvatuslikult. Kui libistada pilk üle ilmunud tõlkeraamatute nimistu, siis pole kahtlust, et prantsuse mõtlemine (mitte üksnes kitsalt filosoofia) ületab kvantitatiivses mõttes kõik teised voolud,…

Kust tulevad Eesti juristid

Kui hästi on Eesti õigusteadlased pärast baltisakslaste ja Vene võimu lahkumist hakkama saanud?

Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu on paljuski katkestuste ajalugu. Vaevalt jõudis üks akadeemiliste juristide põlvkond midagi üles ehitada, kui uus riigivõim või ühiskondlik-poliitiline formatsioon tehtu osaliselt minema pühkis ja uues meeles ning enamasti ka…
Miguel Gomese rahutu hing
Nagu Araabia muinasjutukogumikuski, on Miguel Gomese „Araabia ööde“ lugude ühenduslüliks printsess šeherezade, siin aga pigem osalisena.
Kaader filmist

Miguel Gomese rahutu hing

Mängufilm „Araabia ööd, I osa. Rahutu hing“ („As Mil e Uma Noites: Volume 1, O Inquieto“, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits, 2015, 125 min). Linastub kinos Sõprus.
Poliitiline ja majanduslik surutis annavad kunstis tihti nauditavaid tulemusi, kõige paremad tööd valmivadki raskuste kiuste või ehk isegi nende tõttu ning üleüldse pole liialdus väita,…
Kuulda karjet
Ida-Preisimaalt põgenevad perekonnad 1940. aastate teises pooles.
restoringfamilylinksblog.com

Kuulda karjet

„Kas see tuleb lugu Tarzanist?“ küsisid noored Frankfurdi sakslased leedu näitlejalt ja filmirežissöörilt, kui kuulsid, et ta kirjutab hundilastest.
Ei, see polnud lugu Tarzanist. See oli lugu sõja üle elanud saksa lastest, kes pärast Ida-Preisimaa okupeerimist Nõukogude vägede poolt Leetu põgenesid ja seal ennast metsas varjasid. Kuid vahel on ka teadmatusel…
Psühhedeelia vastutustundlik lubadus
Inspection Medical Hermeneutics. Merevaigutuba, 1991.
Johannes Säre

Psühhedeelia vastutustundlik lubadus

EKKMi näitusel vaadeldakse psühhedeelse keha seni realiseerumata potentsiaali ja otsitakse väljundeid psühhedeelia teooriale ja meetodile.

Kontserdielu ja eesti muusika pärand

Eesti muusika (esitamise) olukord on hea. Nõnda tõdesid peaaegu kõik kontserdikorraldajad ning paljude muusikakollektiivide ja -institutsioonide esindajad kultuuriministeeriumi korraldatud juunikuisel ümarlaual. Teatavas mõttes võib sellega nõustuda. Eesti professionaalne muusika on maailmas selgelt nähtav. Selle osakaal moodustab kohapealsete korraldajate sõnul kontserdi- ja festivalikavadest umbes poole. Oluliselt on kasvanud uudisloomingu, sh algupäraste…

Raminagrobis mäletab VI

Sirp põleb
Nüüd siis, kiisu, on need kõige hirmsamad mälestused kirja pandud, läheme aga jälle tagasi turvalisse minevikku. Kõik hull on seal nii või teisiti möödas ja tagantjärele on kõik nii ohutu-ohutu. Muudkui mäleta ja kirjuta.
Näiteks tulekahjud. Kogu Sirbi minevik ju suisa põleb. Kui palju on neid toimetusi, mis kolm…
Myon ex machina
„Minu ruutjas leedis“ vastuseid ei anta, sest suur osa küsimusigi on alles esitamata. Üks on aga selge: Myonilt, tehisintellektilt, ei tasu neid vastuseid – deus ex machina – oodata.
Iko Freese / Drama Berlin

Myon ex machina

Gob Squadi, Berliini koomilise ooperi ja Beuthi-nimelise tehnikaülikooli neurorobootika uurimiskeskuse „My Square Lady“ autorid, lavastajad ja kunstnikud Gob Squad ehk Johanna Freiburg, Sean Patten, Sharon Smith, Berit Stumpf, Sarah Thom, Bastian Trost, Simon Will, muusikajuht ja dirigent Arno Waschk, robotijuht Manfred Hild. Mängivad Gob Squad, Manfred Hild ja tema meeskond…

Kõik on liikumine

Mathura „Käe all voogav joon“ on kontseptuaalne luulekogu, mille tekstide põhiosa tõukub autorit senise loometee vältel innustanud maalikunstnike teostest. Mõte raamatu kirjutamiseks tuli väidetavalt Kanada luuletajalt Stéphane D’Amourilt, kes oli mõnda aega tagasi samasuguse fookusega teose avaldanud.*
Eestikeelseid luulekogusid, kus on võetud sihiks dialoog kujutava visuaalkunstiga, ei ilmu just ülemäära tihti…

Brahmsi tüvisalvestis

Küllap on iga puhkpilli repertuaaris võimalik osutada mõningatele paladele, mis uhkes üksinduses kõrguvat kõige muu kohal. Johannes Brahmsi klarneti­sonaate krestomaatiliseks nimetada oleks isegi väheütlev – tema kahte Klar­neti­­sonaati op. 120 (nagu ka Triot op. 114 ja Kvintetti op. 115) võib pigem pidada sümbolteosteks, terve ajajärgu üldistuseks, horisondiks, mille poole püüdlevad…

Eesti muusikud maailmas: juuli

1. VII Leipzigis esitleb Kesksuve festival (Mid Sommer Festival) oma viimasel kontserdil artiste Leipzigi kultuurikeskuses Kulturfabrik „Werk 2“. Õhtu on ka Kristjan Järvi sügisel alanud neljaosalise festivalisarja „Go North“ lõppakordiks. Esinevad Kesk-Saksa Raadio (MDR) Leipzigi sümfooniaorkester Kristjan Järvi peadirigendikäe all, beatbox’i maailmameister Bellatrix, löökpillimängija Philipp Bernhardt, plokkflötist Dan Laurin, DJ…
Kõneaine

Kõneaine

Kas Helsingi Guggenheim läheneb oma lõpule?

Teadusest teistpidi

Tallinna tehnikaülikooli rahandusprofessori Karsten Staehri artiklit „Miks Eesti kõrgharidus ei jõua Põhjamaadele järele. Haridus ja teadus väärivad poliitikute, ajakirjanduse ja avalikkuse suuremat tähelepanu“ (Sirp 17. VII)* oli hea lugeda. Mulle meeldib, kui inimese mõte sõuab vabalt (August Sang, 1959). Karsten Staehr kirjeldab oma kogemusi tööst Tartu ülikoolis ja Tallinna tehnikaülikoolis, ei…

Ega elu ole haha udusulg

Soomlaste Meriteatteri suvelavastus ühendab paeluval moel folkloorse ainestiku ja tänapäevase teatrikeele.

Meriteatteri „Eikä merta enää ole” („Merd nagu õieti ei olegi“), autor ja lavastaja Anni Mikkelsson. Mängivad Laura Halonen, Vera Veiskola, Jaakko Ohtonen, Antti Autio ja Mait Joorits. Esietendus 1. VII Soomes Rööläs.
Meriteatteri on soome teatriteadlase ja lavastaja…

Ühe naise salamõnu on teise rutiin

Peter Strickland: „Sadomasohhismi kujutavad filmid hõlmavad tavaliselt üksnes seksuaalfantaasiat.“

Hetkest, mil ekraanil rullivad lahti „Burgundia hertsogi“ („The Duke of Burgundy“, Peter Strickland, 2014) retrolikud avatiitrid, on selge, et tegemist on Peter Stricklandi filmiga, eriti kuna tavalistele äramärkimistele järgneb veidi irooniline viide parfüümile kui ühele filmi loomise juures abiks olnud…
Vabaduse folk
Selle aasta folgil oli vabaduse sümbol Silver Sepp, kes oli ehitanud lavale kaldtee, mida mööda ärgitas mehi lavale jooksma ja ennast vabana tundma.
Patrik Tamm

Vabaduse folk

XXIII Viljandi pärimusmuusikafestival 23.–26. VII Viljandis.
Ma olen tüdinenud ütlustest, et Viljandi folk pole enam see. Läksin sellel aastal folgile teist korda ja juba eos oli tunne, et kui kavatsen üritust nautida, siis peaksin tundma ennast süüdi, sest kunagi oli folgitunne ju ikka palju ehedam ja praegu pole võimalik jõuda sellele…

Abstraktset kujundit joonistav käsi

Marje Üksine on kunstnik, kes mitte ainult ei tee kunsti, vaid mõtiskleb selle üle, mida ta teeb.

Marje Üksine tähistas 18. mail 70. sünnipäeva ja tegi sel puhul kaks näitust: „Avanemised” Tallinna Kunstihoone galeriis (3.–26. VII) ja „Joonistav käsi” rahvusraamatukogus (8.–29. V). Kuigi ta ise kinnitab, et „Avanemised” on…

Ekke Moori teekond maakoju

Tõnu Õnnepalu on August Gailiti „Ekke Moorist“ loonud ühtpidi algteose süžeed järgiva lavateksti, ent väikeste teisendamiste kaudu luulelise ja isikliku suhtega omamaailma, pealkirjaga „Ingeland“.

Saueaugu teatritalu „Ingeland“, autor Tõnu Õnnepalu (August Gailiti „Ekke Moori“ ainetel), lavastaja Aleksander Eelmaa, kunstnik Katarina Klett, muusikaline kujundaja Garmen Tabor, valguskujundaja…

Arhitektuurimaailma kuningad või orjad

Eric de Broche des Combes: „Arhitektuuri esitamine ei ole portree maalimine.“

Eesti kunstiakadeemia avatud loengute sarjas esines sel kevadel maailmakuulsa Prantsusmaa renderdusettevõtte Luxigon asutaja Eric de Broche des Combes. Loengusarja pikima aplausi pälvinud etteaste inspireeris ja pani mõtlema. Tekkinud küsimustele vastas Eric pedagoogilise täpsuse ja talle omase sarkasmiga, nii nagu…

Pealelend – Mait Joorits, näitleja

Näitleja Mait Joorits vahetab juba teist puhku Eesti teatri lavalauad Soome omade vastu: 2013. aastal osales ta Tamperes Telakka, Vanha Juko ja Rakvere teatri koostöölavastuses „Petroskoi“, sellel suvel mängib ta Rööläs Meriteatteri lavastuses „Eikä merta enää ole” („Merd nagu õieti ei olegi“).
Kuidas sa Meriteatterisse sattusid?
Sõber Jussi-Pekka Parviainen, kes oli ka…

Balkani kett

Palići filmifestival ühendab Euroopa filmitalente

27. mail 1999 üritati NATO rünnakute käigus Põhja-Serbias Palići järve ääres hävitada sealset meteoroloogiajaama, lõhkekeha kukkus aga järve ega plahvatanud. Nüüd, 16 aastat hiljem, on järves lebav elektrooniliselt juhitav rakett GBU-16 muutunud linnafolkloori peategelaseks, sest sellest immitsev uraan ja jumal teab mis veel on…

Rein Vihalemm teadusfilosoofina

18. juulil röövis traagiline õnnetus meilt silmapaistva filosoofi Rein Vihalemma. Tegemist oli mõtlejaga, kes oli aastakümneid kujundanud Eesti teadusfilosoofia ja -metodoloogia nägu, seda olulist filosoofiaharu suunanud ja sisuliselt arendanud nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Rein Vihalemm oli silmapaistev uurija, aga ka hinnatud pedagoog-juhendaja ja edukas organisaator.
Rein Vihalemma hariduslik taust oli…
Sirp