Radikaalne anarhist kirjutab kapitalismi ja bürokraatia troostitust ühiselust.
Silvia Brandi: „Kool on kui platvorm, kus arhitektuur sünnib teaduskoostöös.“
Andres Noormets: „Kui publikule vastu tulla, siis ma tahan teha kaks sammu vähem, kui nemad minu poole astuvad. Publikul sabas sörkida pole eetiline.“
Moodsate kultuste uurija Eileen Barker: „Kiirete ja radikaalsete muutuste aeg on uususundite tekkeks viljakas pinnas.“
Leide Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programmist
Arendajakeskne kaevanduste planeerimine tuleks muuta ühiskonnakeskseks.
Ülevaade lühidokkide sarja „Eesti lood“ 2014–2015 aastakäigust
„Onegin“ puudutab oma elulisusega, puhastades dramaatiliste läbielamiste ja kauni esteetikaga inimese hinge.
Sädemetest Islandi ja Eesti vahel ning väikeriigi võimalustest püsida pildil.
Koreograaf Kaja Lindal on pannud traditsioonilises lavastuses „Kehameel“ loojutustuse teenistusse tantsu-, sõna- ja nukuteatri.
Mida hakkame peale autodest vabaneva ruumiga?
Hayden Lorimer: ELi teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ dokumente lugedes tuleb kõvasti silmi kissitada, et näha valgust.
Hea näitus, aga noorusest jääb vajaka.
Tartus on vaadata õige mitmekesine, kuigi kõiges mitte just õnnestunud kunstipilt.
Moskva-meelseks kujunemisele eelnes võõrandumine oma ühiskonnast
Uuenev linn kui autopsühhogeograafia
Muusika aeg või muusika ajas
Emotsionaalne, kaasahaarav ja elamuslik
Tubin ja Berlioz nooruslikus võtmes
Ängi varjus
Tuntust ja tundmatust, heast ja halvast
Roman Koolmari avastamine
Kohtumine kahe Eddaga
Günter Grass – kes ja mis?
Meenutades Tomas Tranströmerit