2015-15 (3535)
Valitsevale klassile on äärmiselt mugav arusaam, et töö on iseenesest moraalne väärtus ja inimene, kes suuremal osal oma ärkveloleku ajast ei taha ennast allutada töödistsipliinile, ei vääri midagi.
Wikipedia
Vaba loovus on kapitalismi surmaoht
Radikaalne anarhist kirjutab kapitalismi ja bürokraatia troostitust ühiselust.
6 minutit
Teisipäeval 14.36
Kolmapäeval, 15. aprillil tähistati esimest korda Eestis mitmekesisuse päeva, millega kutsuti märkama iga inimese tähtsust.
Võib-olla tundub eraldi mitmekesisuse teema tõstatamine mõnele punnitamisena, kuid avalikus debatis tundub aina kasvavat lõhe eri hierarhiliste tasandite retoorika osas. Kui ühismeedias kõlab järjest julgemalt mitmekesisust ja võrdsust hindav ning soo- ja rahvuspõhiselt korporatiivset Eestit kritiseerivaid…
Võib-olla tundub eraldi mitmekesisuse teema tõstatamine mõnele punnitamisena, kuid avalikus debatis tundub aina kasvavat lõhe eri hierarhiliste tasandite retoorika osas. Kui ühismeedias kõlab järjest julgemalt mitmekesisust ja võrdsust hindav ning soo- ja rahvuspõhiselt korporatiivset Eestit kritiseerivaid…
2 minutit
„Osaluskontsertide“ sarja viies kontsert „Kuula!“ 30. märtsil kinokohviku Sinilind saalis.
Krista Mölder
Muusika ja tehnoloogia – vahendid või vigurid?
Ma mäletan üht elektronmuusika foorumipostitust, kus küsiti, kas kellelgi on kogemusi ühe ajutegevust registreeriva sensori kasutamise kohta. Üks vastustest oli, et „kui soovid muuta ajulaineid muusikaks, siis võta viiul ja mängi. Tundlikumat kontrollerit kui käsi ja sõrmed ei suuda ilmselt keegi kunagi ehitada”. Kas nii kategooriliselt, aga suuresti olen sellega…
5 minutit
Fab Lab on kuju saanud vastavalt päikesepaneelide efektiivsetele kalletele. Kataloonia arhitektuuri edendamise instituut
Energiat tootev samblafassaad ja prinditavad majad
Silvia Brandi: „Kool on kui platvorm, kus arhitektuur sünnib teaduskoostöös.“
4 minutit
Vanemuises tehtud „Deemonid“ (fotol Sten Karpov ja Marika Barabanštšikova) on üks kolmest lavastusest, mille eest Andres Noormets pälvis parima lavastaja aastaauhinna.
Gabriela Liivamägi
Teatri retked avastamata aladele
Andres Noormets: „Kui publikule vastu tulla, siis ma tahan teha kaks sammu vähem, kui nemad minu poole astuvad. Publikul sabas sörkida pole eetiline.“
12 minutit
Kuidas pääseda broilerivardast?
Uut koalitsiooni on meedias korduvalt nimetatud kõhklusliiduks. Pole ka ime, sest nii mõnigi koalitsioonilepingusse kirjutatud põhimõte on juba enne valitsuse ametisseastumist üle parda heidetud. Näiteks ei vasta uue valitsuse isikkoosseis kuidagi lepingu järgmisele punktile: „Seisame selle eest, et naiste roll Eesti poliitikas suureneb. Seame sihiks liikuda ühiskonnaelu juhtimisel soolise tasakaalu…
3 minutit
Eileen Barker on Londoni majanduskooli (London School of Economics) sotsioloogia emeriitprofessor. Barkeri põhiline uurimishuvi on uususundid ja kultused. Mahuka akadeemilise töö kõrval on ta asutanud ka heategevusliku uurimisasutuse INFORM. Eileen Barker esineb 22. aprillil Tartu ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse kevadkonverentsil, kõneledes uususunditega seonduvatest piiritõmbamistest – kes/mis kuhu kuulub, millal ja miks? Kultuuriteooria tippkeskus on Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi projekt.
youtube.com
Jumalat ei saa sõltumatu muutujana võrrandisse tuua
Moodsate kultuste uurija Eileen Barker: „Kiirete ja radikaalsete muutuste aeg on uususundite tekkeks viljakas pinnas.“
6 minutit
Teaduskriitika kui ajakirjandusžanr
27. märtsi Sirp oli pühendatud kriitikakunstile ning oma vaate sellele pakkusid kõigi Sirbis kajastatavate valdkondade esindajad … peale teaduse. Mis annab alust mõtiskleda küsimuse üle, kas teadus saab olla või peaks olema kriitika objekt võrdväärselt teatri, kunsti või kirjandusega. Kas teaduskriitika kui ajakirjandusžanr on mõeldav? Mida peaks see endast kujutama?…
3 minutit
Meest võib kaunistada nii üllas keep … Filmi „Universumi valitsejad“ plakat
Tuntust ja tundmatust, heast ja halvast
Leide Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali programmist
5 minutit
Elamud Raua põik 3 (Teedeministeeriumi ametnike maja) ja 5 (kohtunike maja), 1939. Vaade vana raadiomaja kohalt enne selle ehitamist.
Eesti Arhitektuurimuuseum
Roman Koolmari avastamine
Arhitekt Roman Koolmar (1904–1971) ei kuulu eesti arhitektuuriloo kaanonisse. Olukorras, kus klassikud on uurijatel enam-vähem selitatud, on ju kogu aeg kiusatus mõelda, et ega keegi ole põhjuseta tähelepanu alt välja jäänud, äkki pole lihtsalt osatud märgata.
Koolmari isik ja looming toovad Eesti ajalukku terve rea huvitavaid seiku. Nende pere oli optandid,…
Koolmari isik ja looming toovad Eesti ajalukku terve rea huvitavaid seiku. Nende pere oli optandid,…
5 minutit
Kukruse mäe 3D mudel. Põlevkivi kasutamisel allesjäävast aherainest on loodud Ida-Virumaal mitmeid tehislikke mägesid, mis kipuvad aga põlema minema. Neist tuntuim, Kukruse aherainemägi on seest põlenud juba aastakümneid.
Marko Kohv
Maavarade kasutamise põhimõtted on vananenud
Arendajakeskne kaevanduste planeerimine tuleks muuta ühiskonnakeskseks.
5 minutit
Günter Grass – kes ja mis
Surm ise on nii naiivne, et ainult kinnistab naivistlikku arusaama kirjandusest: oli kirjanik, tulid teosed – ei ole kirjanikku, uusi teoseid pole enam oodata. Viimne kaas on kinni löödud. Jääb vaid üle ning üles lugeda, mida ta kõik endast maha jättis. Aga katkenud side annab vabaks elu kontinendi, mis paratamatult triivib…
3 minutit
Uus minister seisab õige pea silmitsi küsimusega, miks peaks kultuuriministeerium üldse iseseisev valitsemisasutus olema.
Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda
Nõnda siis on kultuuriministri portfell esmakordselt iseseisvuse veerandsajandi jooksul sattunud sotsiaaldemokraadi kätte – praegune sots Jaak Allik ju ei olnud aastatel 1996–1999 ministripõlve pidades endas veel vasakpoolsuse algeid leidnud ning tegutses Koonderakonna paremtsentristlikul positsioonil. Hiljemalt sügiseks ehk hetkeks, mil valitsus viib riigikokku arutamiseks 2016. aasta riigieelarve eelnõu, on ka selge,…
5 minutit
„Vendade Karuputkede“ Miku ja Madise elust rääkiv dokk on tragikoomiline rabelemine nagu elu ise.
3 × kaader filmist
12 vaadet Eestile
Ülevaade lühidokkide sarja „Eesti lood“ 2014–2015 aastakäigust
8 minutit
Berliozi reekviemi esituseks kokku kutsutud koosseis pani saali võimalused proovile: lavapinda oli juurdeehitisega tublisti juurde võidetud ja 90liikmeline segakoor paiknes lava tagaosas astmelistel tellingutel.
Kristel Üksvärav
Tubin ja Berlioz nooruslikus võtmes
Eduard Tubina „Reekviem langenud sõduritele“ 9. III Tallinna Kaarli kirikus, esitasid TAM, Toomas Trass (orel), Helen Lepalaan (metsosopran), Mart Kivi (trompet), Vambola Krigul ja Anto Õnnis (löökpillid) ning dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis. Tubina VII sümfoonia jm 29. III Estonia kontserdisaalis, esitasid TMKK SO ja dirigent Mikk Murdvee. Hector…
5 minutit
Sõnamänguline sürrealism
„Värske raamatu“ sarjas on ilmunud järjekordse andeka luuletaja debüütkogu. Kristjan Haljak on noor prantsuse filoloog ja juba mõnda aega Värske Rõhu kaasautor. Tema tõlkijasulest on Loomingu Raamatukogus ilmunud Charles Baudelaire’i „Mu alasti kistud süda“ (2014) ja „Ninniku raamatukogus“ tulemas Comte de Lautréamont’i „Maldorori laulud“. Ühesõnaga, ta pole mitte mingisugune roheline poisike,…
2 minutit
Urve Küttneri maalilised metalltaiesed ja Nils Hindi kolmemõõtmelised ruumiobjektid on omavahel nii peenes kokkukõlas, et mõjuvad nagu üks teos.
Peeter Sirge
Näitusesoovitusi tarbekunstisõpradele
Urve Küttneri ja Nils Hindi näitus „Protsess“ Tallinna Linnagaleriis kuni 19. IV ja Sofi Aršase näitus „Taevalik kookon ja mõned maapealsed lisandid. Situatsioon II“ Hopi galeriis kuni 19. IV.
Mõnedes asjades siin elus saab olla kindel: kui metallikunstnikel on väljas hea näitus, siis on kusagil parajasti ka väga hea klaasikunsti väljapanek. Sellised on…
Mõnedes asjades siin elus saab olla kindel: kui metallikunstnikel on väljas hea näitus, siis on kusagil parajasti ka väga hea klaasikunsti väljapanek. Sellised on…
3 minutit
Luana Georgi loodud Tatjana on psühholoogiliselt sügav, siiras ja üdini naiselik roll. Jonatan Davidssoni Onegin on aga külm, sügavalt depressiivne, sügavas kriisis mees.
Harri Rospu
Emotsionaalne, kaasahaarav ja elamuslik
„Onegin“ puudutab oma elulisusega, puhastades dramaatiliste läbielamiste ja kauni esteetikaga inimese hinge.
3 minutit
Rejkyavíki nüüdiskunsti festivali „Sequences“ ehk „Read“ kuraatorid Edda Kristin Sigurjónsdóttir ja Edda Halldórsdóttir on veendunud, et tuleb lihtsalt jätkata selle tegemist, mis meeldib ja oluline tundub, küll siis tuleb ka tunnustus.
Kaarin Kivirähk
Kohtumine kahe Eddaga
Sädemetest Islandi ja Eesti vahel ning väikeriigi võimalustest püsida pildil.
6 minutit
„Sipelgapesa“ peategelane on 700 boksiga garaažide kompleks Lasnamäel.
Kaader filmist
Lasnamäe mikrokosmos
Dokumentaalfilm „Sipelgapesa“ (Eesti 2015, 83 min), režissöör-stsenarist Vladimir Loginov, operaator Max Golomidov. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Artis, Solaris, Sõprus, Ekraan, Astri ja Elektriteater.
Uus eesti dokumentaalfilm „Sipelgapesa“ pakub lühinovelle, vinjette, anekdoote ja ballaade 1980. aastatel Lasnamäele ehitatud hiiglasliku garaažikompleksi elust. Nõukogude impeeriumi lõpuaastatel valminud 700 kohaga garaažide Colosseum võis oma algusaegadel mahutada…
Uus eesti dokumentaalfilm „Sipelgapesa“ pakub lühinovelle, vinjette, anekdoote ja ballaade 1980. aastatel Lasnamäele ehitatud hiiglasliku garaažikompleksi elust. Nõukogude impeeriumi lõpuaastatel valminud 700 kohaga garaažide Colosseum võis oma algusaegadel mahutada…
4 minutit
John Banville osales mullu kirjandusfestivalil „HeadRead“.
Dmitri Kotjuh / kotjuh.com
Ängi varjus
„Nagu enamikus John Banville’i romaanides on siingi keskmes intelligentne, pisut närune tegelane, keda vaevab sisemine tühjus, ebaautentsus ning kes ei oska oma rollimängude ja teeskluste tagant enam tabada oma pärisloomust ja ehtsaid motiive. Säärane esteetiliselt tundlik kameeleonlik karakter püüab oma elu varjuteatrile tagasi vaadates leida mõnd pidepunkti, mis lubaks hinnata…
8 minutit
Ameerika kirjaniku Lizi Boydi „Taskulamp“ („Flashlight“), kus pole kasutatud teksti, vaid idee on edasi antud leidliku visuaali abil.
Internet
Bologna lasteraamatumess, lastekirjanduse maailmavitriin
30. märtsist 2. aprillini peeti 52. korda Bologna lasteraamatumessi (Bologna Children’s Book Fair), mis on iga-aastane tippsündmus lastekirjanduse maailmaareenil. Ei ole juhus, et sündmus leiab aset maailma kuulsaimas ülikoolilinnas: mess sai viiekümnendate lõpus alguse just nimelt seal toimunud teedrajavatest lastekirjanduse konverentsidest. Raamatumessis nähakse tihti kunstnike ja kirjanike üritust, kuid samavõrd…
5 minutit
Meenutades Tomas Tranströmerit
Esimest korda puutusin Tomas Tranströmeri luulega kokku vist tänu Betti Alverile tema kodus Tartus Koidula tänavas, majas, kus tudengipõlves elas kord ka Andres Ehin ja oli elanud Anna Haava. Niisiis väga poeetilises paigas. Betti Alveri elutoas oli laud ja laual kõrge virn raamatuid. Üks neist oli ingliskeelne rootsi uuema luule…
5 minutit
Ratastoolil lebav baleriin (Triinu Leppik-Upkin) on juba iseenesest niivõrd mõjus ja kõnekas vaatepilt, et sõnad on üleliigsed.
Mart Laul
Varvaskingad minevikku viival trepil
Koreograaf Kaja Lindal on pannud traditsioonilises lavastuses „Kehameel“ loojutustuse teenistusse tantsu-, sõna- ja nukuteatri.
3 minutit
Muusika aeg või muusika ajas
Aeg kui meie elutunnetuse küllaltki materialiseeritud väärtus voolab aina kiiremini ning et tolles liikumises midagigi märgata, on vaja ta hetkeks seisma panna. Seetõttu on väga ammune traditsioon märkida ära punktid inimese kulgemisel ajas. Kuna kogu loodud mateeria on niivõrd võnke- ja pöörlemiskeskne, siis aitab aastast aastasse või ka sajandist sajandisse…
3 minutit
Kui autod enam nii palju ruumi ei võtaks võiks Ülemiste ristmikust saada rippuv aed. Vanale raudteele asetatud High Lane park New Yorgis.
Wikipedia
Uuenev linn kui autopsühhogeograafia
Mida hakkame peale autodest vabaneva ruumiga?
4 minutit
Kui uus on uus muusika tegelikult?
Ansambel U: kontsert „URR-9: poliitika“ 17. III Eesti Raadio 1. stuudios.
Tarmo Johannes (flöödid, helimängude tarkvara) ja Tammo Sumera (helindus) „Osaluskontsertide“ sarja viies kontsert „Kuula!“ 30. III kinokohviku Sinilind saalis.
Artikli pealkirjas toodud küsimus on ajendatud kahest märtsikuisest eksperimentaalsest uue muusika kontserdist. Täpsemalt nende kontsertide kavast, kus nüüdisheliloojate loomingu kõrval võis sama egiidi all kuulda…
Tarmo Johannes (flöödid, helimängude tarkvara) ja Tammo Sumera (helindus) „Osaluskontsertide“ sarja viies kontsert „Kuula!“ 30. III kinokohviku Sinilind saalis.
Artikli pealkirjas toodud küsimus on ajendatud kahest märtsikuisest eksperimentaalsest uue muusika kontserdist. Täpsemalt nende kontsertide kavast, kus nüüdisheliloojate loomingu kõrval võis sama egiidi all kuulda…
3 minutit
Eksonüümi mordva ei leia ersa ega mokša keelest
Ersa ja mokša keele aluseks on ühismordva keel. Mordva, ersa ja mokša sõnatüved võivad pärineda indoeuroopa keeltest, kusjuures sõna mordva on allikates kasutatud varem (VI saj) kui sõnu ersa ja mokša (X saj). Seetõttu tuntigi sajandeid eeskätt eksonüümi mordva.
Mordva keeled kuuluvad uurali keelte soome-ugri rühma. Mordva (eriti ersa) ja läänemeresoome keeltel on…
Mordva keeled kuuluvad uurali keelte soome-ugri rühma. Mordva (eriti ersa) ja läänemeresoome keeltel on…
4 minutit
Glasgow ülikooli kultuurigeograafia professor Hayden Lorimer.
Uus geograafia välistab mis tahes eluvormide välistamise
Hayden Lorimer: ELi teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ dokumente lugedes tuleb kõvasti silmi kissitada, et näha valgust.
5 minutit
Margit Peil 4. II 1964 – 6. IV 2015
Lahkunud on Margit Peil, muusikateadlane ja -tegelane, Eesti Heliloojate Liidu liige.
Margiti muusikaõpingud algasid Jõgeva Lastemuusikakoolis ja jätkusid Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. 1989. aastal lõpetas ta muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, tema diplomitööd „Schützi vaimulikud suurteosed ja saksa protestantliku muusikaesteetika kujunemine“ juhendas Toomas Siitan.
Aastail 1988–1990 töötas Margit Peil Tartu II Muusikakoolis…
Margiti muusikaõpingud algasid Jõgeva Lastemuusikakoolis ja jätkusid Georg Otsa nimelises Muusikakoolis. 1989. aastal lõpetas ta muusikateaduse erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, tema diplomitööd „Schützi vaimulikud suurteosed ja saksa protestantliku muusikaesteetika kujunemine“ juhendas Toomas Siitan.
Aastail 1988–1990 töötas Margit Peil Tartu II Muusikakoolis…
1 minut
Võistlema oodatakse bestsellereid
6. aprillil kuulutati välja veel üks suurima auhinnafondiga kirjandusvõistlus. Selle kutsus ellu kirjastus Pilgrim ja kannab see nime „BestSeller“. Auhinnafond 10 000 eurot jaotatakse kolme kategooria (ilukirjanduslik proosa, aimekirjandus ja lastekirjandus) võitjate vahel. Tänuväärne algatus, eriti aime- ehk populaarteadusliku kirjanduse puhul (mitte segi ajada tarbekirjandusega), millel pole seni oma võistlust olnud.…
2 minutit
Eesti lasteluule inglise keeles
Möödunud nädalal esitleti lasteluuletuste kogumikku „Siilid ja pingviinid“. Raamatust leiab paralleelselt eesti ja inglise keeles Jaanus Vaiksoo, Hando Runneli, Ilmar Trulli, Ellen Niidu, Heljo Männi, Peeter Volkonski, Leelo Tungla, Viivi Luige ja Juhan Liivi tekstid. Katrin Kaevu illustreeritud kogumikuga on kaasas CD. Tegemist on teadaolevalt esimese eesti lasteluuletuste raamatuga inglise…
2 minutit
Moskva-meelsusele eelnes võõrandumine oma ühiskonnast
Semper ja Vares-Barbarus olid väga ideoloogilised. Aastakümneid levinud arusaam, et Vares-Barbarus läks Nõukogude režiimi teenistusse naiivse poliitikakauge boheemlasena, ei pea paika.
Tiit Hennoste on oma retsensiooni (Sirp 13. III) mu raamatule „Punased I“ koostanud otsekui dissertatsiooni oponeeringuna, kuhu hulganisti autorile suunatud küsimusi vahele lükitud ja võib-olla ka mõni etteheide teadlikult teravamaks…
Tiit Hennoste on oma retsensiooni (Sirp 13. III) mu raamatule „Punased I“ koostanud otsekui dissertatsiooni oponeeringuna, kuhu hulganisti autorile suunatud küsimusi vahele lükitud ja võib-olla ka mõni etteheide teadlikult teravamaks…
6 minutit
Aukartustäratava haardega sotsioloogiaõpik
Eestis jõuab sotsioloogia tavateadvusse peamiselt erakondade populaarsuse edetabelite kaudu. Kuigi meil on sotsioloogiaalast tõlkekirjandust, napib omakeelseid laiahaardelisi käsitlusi. Sotsioloogia klassikaliste autorite kohta ei ole välja antud sellist koguteost nagu filosoofide mõtteid tutvustav „20. sajandi mõttevoolud“. Nii võib vabalt juhtuda, et tõlgitud baastekstide mõju jääb kesiseks, kuna lugeja ei oska neid…
4 minutit
Mari-Leen Kiipli, Kulla Laasi, Aap Tepperi, Mari Volensi ja Kristina Õlleku koostöös sündinud „Mikro #2“ on CMYK värvikoodi põhine ruumiinstallatsioon. Ruumi sisenemisel tervitab vaatajat pimedus, pehme, vetruv ja ebastabiilne põrand, suits ning omapärane vikerkaare tõlgendus.
Joonas Vangonen
Noorusest, emotsioonideta
Hea näitus, aga noorusest jääb vajaka.
5 minutit
Veiko Klemmer on viimastel aastatel esinenud õige sagedasti maalidega, kas siis isiku- või grupinäitustel, saanud stipendiume ja pälvinud tähelepanu. Vaade tema Tartu Kunstimaja väljapanekule „Avamaa“.
Indrek Grigor
Maalitekst ja tekstimaal
Tartus on vaadata õige mitmekesine, kuigi kõiges mitte just õnnestunud kunstipilt.
3 minutit
Moskva-meelseks kujunemisele eelnes võõrandumine oma ühiskonnast
Uuenev linn kui autopsühhogeograafia
Muusika aeg või muusika ajas
Emotsionaalne, kaasahaarav ja elamuslik
Tubin ja Berlioz nooruslikus võtmes
Ängi varjus
Tuntust ja tundmatust, heast ja halvast
Roman Koolmari avastamine
Kohtumine kahe Eddaga
Günter Grass – kes ja mis?
Meenutades Tomas Tranströmerit
