2015-05 (3525)

Vägivaldne vabadus

Tammsaare on kirjutanud, et ühe vabadus on teisele vägivald ja mõlemad on teineteise suhtes kurdid.
Pärast 11. septembri rünnakuid sai maailma (eelkõige muidugi USA) lennujaamade turvakontroll uue tähenduse. Eestis räägiti pronksiöö järel, et ehk oleks politseil vaja midagi, mis paharette paremini ohjeldaks – näiteks elektrišokirelvi ehk tasereid.
Nüüd hakkavad tasapisi ilmnema ka…
Mis tähtsust on sellel, kes loob?
Autoriõiguse seaduse puhul on palju diskussiooni põhjustanud ka nn. tühja kasseti maks, mille kohaselt läheb tühjade infokandjate müügist protsent autorikaitsele. Nagu nimigi ütleb, on kassetimaks kaasaegsel failide mahalaadimise ajastul täiesti ajast ja arust. Erki Kasemets. Uus informatsioon. Kohaspetsiifiline installatsioon, CD, DVD jmt, segatehnika, 2013.

Mis tähtsust on sellel, kes loob?

Enne kui hakata võtma seisukohta autoriõiguse seadusesse plaanitavate muudatuste osas, võiks peatuda kas või hetke ning mõelda laiemalt liikumiste ja jõujoonte peale, mille tõttu on üldse välja kujunenud nüüdisaegne olustik autori ja tema õiguste ümber.
Niipalju on selge, et autori mõistes ei ole midagi enesestmõistetavat, vaid see on tekkinud mingil ajal.…
Autori õigustest teise osapoole pilgu läbi
Horia Varlan / CC Flickr

Autori õigustest teise osapoole pilgu läbi

Jaanuari keskel käis ajakirjandusest läbi uudis ligi sajast noorest filmitegijast, kes astusid Eesti Kinoliitu, et seista uue ja õiglasema autoriõiguse seaduse eest. Mul on väga hea meel, et loomeliit uusi liikmeid juurde sai, aga kogu aktsioon jättis ometi lahtisest uksest sissemurdmise mulje. Eelmise eelnõuversiooniga ei olnud rahul ei autorid ega…

Vana maja lammutamine uue eskiisita

Autoriõiguse seaduse muudatus ja filmikunst

Kui Niko Tinbergen ühel 1947. aasta kahenädalasel uuringuretkel Terschellingi kaunites düünides kajakapoja nina ette papist kajakapea mudeli pistis, ei osanud ta tõenäoliselt aimatagi, et sellest eksperimendist algav töö saab teedrajavaks mitte ainult loomade käitumise teaduses etoloogias, vaid hakkab andma ka kõnekat infot küsimuses, miks…

Autoriõiguse aspektid teaduses ja õppetöös

Suuremad ülikoolid moodustasid 28. jaanuaril Datacite Eesti konsortsiumi.

Autoriõigused teaduses ja õppetöös võtavad arvesse kõiki seadustes ettenähtud aspekte. Autoriõigusi sätestavate seaduste muutmine on väga delikaatne teema, sest autorite huvid peavad jääma kaitstuks, kuigi on selge, et autoriõiguste ranged piirangud ei tohi takistada teaduse arengut ega õppetöö järjepidevust.
Autoriõiguste teemaga haakub ka suurte…

Brian Giffey – elunautleja ja agent Eestis

Eesti ajaloolased näivad mõnikord omapärase kasti või seisusena. Kes ajalooloenguid kuulanud, võivad end sinna kuuluvaks pidada. Pole tähtis, kas nad teevad edaspidi mälu-, sise-, välis-, kultuuri-, teadus-, kapo-, kaitsepoliitikat või ajakirjandust. Väljastpoolt pürgijatel on aga keeruline ajaloolase tiitlit pälvida: latti hoitakse kõrgel, kohati lausa kunstlikult, kangekaelselt ja skandaalselt.
Tiina Tamman väitles…
Antikangelase põrandaalused seiklused
Andrei Ivanov
Ave Maria Mõistlik / Wikipedia

Antikangelase põrandaalused seiklused

Andrei Ivanovi Skandinaavia-teemalise triloogia teise raamatu „Bizarre“ (2012) äsja ilmunud tõlge jätkab sarja esimese romaani „Hanumani teekond Lollandile“ (2009, eesti keeles 2012) teemat illegaalsest elust võõral maal. Nende kahe raamatu vahel on eesti keeles ilmunud veel Taani teemat puudutav jutustus „Minu Taani onuke“ (2007, e.k 2010), rohkem Eesti lähiajaloo olusid…

Üks, kaks, enne, pärast

Õppida ennast tundma Eesti kogemuse kaudu

Iga aasta algus avab uued võimalused Baltimaade põhja- ja lõunaosas, lootused on suured ja vaimne jõud täies vormis. Näituseplaanid, mis alles mõne päeva eest elasid ainult Exceli ja Wordi programmis ning ringlesid maailmas e-kirjade kujul, on hakanud võtma füüsilist vormi. Taas on läinud käima…

Kuus ühele ehk Kes saab noore arhitekti preemia?

Korraldaja Eesti Arhitektide Liit
Panustajad Heldur Meerits ja reisibüroo Go Travel
Preemiaks 5000-eurone reisitšekk
Üksikkandidaadid Kadri Klementi, Toomas Paaver, Eero Palm;
kollektiivkandidaadid Koko Arhitektid (Raivo Kotov, Andrus Kõresaar), Kamp Arhitektid (Jan Skolimowski, Peeter Loo, Kaspar Kruuse) ning Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke.
Žürii: arhitektuuriajakirja A10 peatoimetaja Indira van’t Klooster, arhitekt Tõnu Laigu, arhitekt ja…

Katarsis

Pika sissejuhatusega lühiarvustus

Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera 5. I Mustpeade majas ning Arete Teemets – Martti Raide (kaastegev Toomas Vavilov) ja Pavlo Balakin – Sten Lassmann 17. I Tallinna raekojas.
Vapustav elamus Galina Grigorjeva autoriõhtust, kus muusikud viisid Paul Hillieri käe all pilgeni täis saali jagu kuulajaid kõrgemasse, vaimsusega…

Soovid, mis põlesid ära – hüpnoosvalguseks tunneli lõpus?

Lühidalt: eeskätt helilooja, produtsendi ning Metro Luminali asutajaliikmena tuntud Rainer Jancis on kirja pannud oma sügavalt isikliku nägemuse ansambli nelja aastakümne (1987–2013) kujunemisloost, mida arvukate kaasteeliste kaaselugi peegeldava unenäo asemel oleks ehk mõnevõrra paslikum nimetada joovastavalt traagiliseks probleemülesandeks.
Hakatuseks küll manitsetakse lugejat mitte takerduma liigsesse tõsimeelsusse, ent sealsamas tunnistab autor suurejoonelist…

Patriotism kui vampiirlus

Mängufilm „Foxcatcher“ (USA 2014, 134 min), režissöör Bennett Miller, stsenaristid E. Max Frye ja Dan Futterman, operaator Greig Fraser, helilooja Rob Simonsen. Osades Channing Tatum, Steve Carell, Mark Ruffalo, Sienna Miller, Vanessa Redgrave jt. Linastub kinodes Coca-Cola Plaza, Solaris, Cinamon ja Ekraan.
Krahv Dracula motiivi – vanamees imeb noorte verd –…
Lumehang, infonälg ja pelmeenid puljongiga
Vasakult: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi koos lahkete võõrustajatega külalistemaja Mumõ Dor köögis.
2 × Muš Nadii

Lumehang, infonälg ja pelmeenid puljongiga

Jaanuaris käis Udmurdimaal hõimlastele esinemas kolm eesti luuletajat: Triin Soomets, Jaan Malin ja Roomet Jakapi. See oli juba viies Muš Nadii eestvedamisel aset leidnud eesti kirjanike külaskäik. Varem on udmurte väisanud Maarja Kangro, Mihkel Kaevats, Jürgen Rooste, Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Eva ja Indrek Koff, Jan Rahman ja Contra. Palusin…

Ekspeditsioon psüühika kolikambrisse

Dokumentaalfilm „Keldris“ („Im Keller“, Austria 2014, 81 min), režissöör Ulrich Seidl, stsenaristid Ulrich Seidl ja Veronika Franz, operaator Martin Gschlacht. Linastub kinos Sõprus.
Eestlaste kodudes on keldril tähtis koht. Keldris hoitakse hoidiseid ja talvekartuleid. Keldrisse tassitakse üleliigne kola, mida ei raatsita kuidagi ära visata. Siin on kilekotid krimpleenkleitide ja alt laienevate…

Robert Nerman 10. II 1946 – 1. II 2015

Robert Nerman oli silmapaistvamaid Tallinna ajaloo asjatundjaid, kõige viljakam ja põhjalikum Tallinna ajalooliste eeslinnade uurija, üks esimesi, kes nägi Tallinna puitarhitektuuris ning erinäoliste asumite terviklikus kultuuriruumis väärtust.
1978. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud Nerman töötas 1980. aastail Tallinna Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsioonis ja seejärel toonases riiklikus projekteerimisinstituudis Kommunaalprojekt. 1991. – 1992. aastani…

Mänglev vahekokkuvõte

Auväärse kunstiinstitutsiooni esindusnäitus võib olla mänguline, peaasi et sisu välja kannab.

Läti kunstiakadeemia näitus „Mis seal Riias toimub?“ Tartus Nooruse galeriis kuni 15. II.
Kõige võimsam kunstielamus Eestis ootab praegu ees Tartus Nooruse galeriis. Selleks on Läti kunstiakadeemia rektori Aleksejs Naumovsi maal „Burano“ ja see ripub sama…

Pealelend – Liisa Nurmela, XIII tudengite teatripäevade peakorraldaja

13. – 15. veebruarini korraldatakse Viljandis XIII tudengite teatripäevad, festivali eestvedajaiks on Viljandi kultuuriakadeemia tudengid.
Milliseid truppe ja milliste lavastustega on seekord oodata?
Tudengite teatripäevad on suunatud eelkõige üli- ja rakenduskõrgkoolide harrastusteatritele. Tänavu on festivalile oodata välismaiseid teatritruppe Soomest ja Lätist: vastavalt Helsingi Üliõpilasteater ja teatritrupp Zona. Eestist on teatreid kuus: Uru…

Et valetamisest rääkides tõele vastavaks jääda

Valminud on uurimistöö petukäitumisest.

Uurimistöö petukäitumisest, mille tulemused olid prof Talis Bachmanni juhendamisel saanud kuue ja poole aastaga kaante vahele, ületas meediauudise künnise kahel korral: 2011. aastal kogus rahvusvahelist kajastust ja klikke meie esimene sel teemal ilmunud teadusartikkel ning tänavu kaitstud doktoriväitekiri pälvis meedia tähelepanu kodumaal. Kuna me uurisime…

Eristuvad CDd anno 2014

Nüüd, kus Eesti muusika auhindade suur galaüritus on seljataha jäänud ja laureaadid pärjatud, peaks kõigil huvilistel olema selge, mida olulist Eesti (pop)muusika ja plaatide maastikul mullu toimus. Kahtlemata pälvisid Curly Strings jms artistid teenitult oma tunnustuse mitmes kategoorias (näiteks parim plaat, aasta lugu jne). Ent see pole siiski veel tervikpilt,…
Tehisintellekt – mis oli, mis on uus ja mis tuleb?
Robot Kismeti lõi 1990ndate teises pooles dr Cynthia Breazeal Massachusettsi tehnoloogiainstituudis. Kismet jäljendab näoilmete, liigutuste ja häälitsustega emotsioone – roboti tehisnärvivõrk on loodud silmas pidades inimkäitumist. Praegu puhkab Kismet muuseumis.
Wikipedia

Tehisintellekt – mis oli, mis on uus ja mis tuleb?

Eesti entsüklopeedia (1998) defineerib tehisintellekti (tehisaru) kui arvuti suutlikkust jäljendada inimese vaimset tegevust, ja teiseks, kui arvutiteaduse ja -tehnika haru, kus uuritakse tehisaru omavate arvutisüsteemide loomise meetodeid ja ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil. Mõistet kasutatakse seega kahes tähenduses – see võib tähistada nii teatava arvutisüsteemi omadust kui ka uurimissuunda, mis tegeleb selliste…

Ülo Kaevats in memoriam

Eesti avalikkus jääb Ülo Kaevatsit mäletama filosoofi, teadusorganisaatori ja Eesti Vabariigi ühe taastajana. Terve põlvkonna Eesti intellektuaalidega sidus aga Ülo Kaevatsit kõige väärtuslikum, mida me nii väga vajasime ja jagada saime – ausameelsus, vastupanuvaim ja kõigutamatu ustavus ühistele väärtustele.
1947. aasta sügisel Hiiumaal sündinud Ülo Kaevatsi tulek Eesti avalikku ellu sai…

Vananemise talutav kergus

Aleksander Eelmaa on lavastajana sama delikaatne ja näiliselt taanduv kui näitlejana, tema režii eeldab tähelepanelikku vaatlemist.

Eesti Draamateatri „Viimasel minutil“, autor Carin Mannheimer, tõlkija Anu Saluäär-Kall, lavastaja Aleksander Eelmaa, kunstnik Krista Tool, valguskunstnik Priidu Adlas, muusikaline kujundaja Lauri-Dag Tüür. Mängivad Ülle Kaljuste, Maria Klenskaja, Kaie Mihkelson,…

Suusabaasis on tantsupidu

Nukuteatri „1i“, autorid ja lavastajad Siim Tõniste ja Kaisa Selde, helikujundaja Ekke Västrik, valguskujundaja Triin Rahnu. Mängib Kaisa Selde. Esietendus 11. I Nukuteatri vahesaalis.
Kui mõelda Jan Uuspõllu ja Andrus Kiviräha peale, siis paistab küll, et meis kõigis on peidus kübeke tütarlast, kes ihkab saada pruuniks teiseks juuniks, ent siiski annan…
Me kõik oleme Hollywoodis, aga mõni meist vaatab tähti
Parima naispeaosa Oscarile on Julianne Moore nomineeritud küll teise filmi eest, kuid Havana Legrandi roll „Tees tähtedeni“ võib osutuda oluliseks kaalukeeleks võitja selgitamisel.
Kaader filmist

Me kõik oleme Hollywoodis, aga mõni meist vaatab tähti

Mängufilm „Tee tähtedeni“ („Maps to the Stars“, Kanada-USA-Saksamaa-Prantsusmaa 2014, 111 min), režissöör David Cronenberg, stsenarist Bruce Wagner, operaator Peter Suschitzky, helilooja Howard Shore. Osades Julianne Moore, Mia Wasikowska, Robert Pattinson, John Cusack jt.
Kanada kultusrežissöör David Cronenberg on igati huvitav ja häiriv filmitegija. Ta on saanud tuntuks sürreaalsete filmidega „Judinad“ („Shivers“,…

Inna Taarna-Länts 20. VIII 1926 – 30. I 2015

Lahkunud on Eesti Näitlejate Liidu auliige, teatripedagoog, teatrilooliste raamatute autor Inna Taarna.
Sõjaväelasest isa ja koreograafi-tantsupedagoogi Nadežda Taarna peres sündinuna sai ta esimesed lavakogemused lapsena Narva teatris, kus töötas tema ema. Tantsijana tegi ta kaasa Teise maailmasõja ajal Uljanovskis ning Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis 1943–1944. Tantsijakarjäär jätkus ka pärast tagalast naasmist…

Hirmuga allutatud Venemaa

Anatoli Sobtšaki poliitiline testament „Stalin. Isiklik toimik“ hoiatab Venemaad Stalini-ihaluse eest.

Levada keskuse hiljutise uuringu järgi pidas Stalini rolli ajaloos positiivseks 52 protsenti venemaalasi, negatiivseks 30 protsenti. Stalinit ülistavate-õigustavate raamatute hulk kasvab Moskva raamatupoodide riiuleil iga aastaga, hoolimata sellest, et isegi ametliku hinnangu järgi ei jäänud Stalini repressioonide ohvrite…

Koorielu kui elukestva õppe võimalus

Mõtteid ja kokkuvõtteid meie koorimuusikast Raul Talmari pilgu läbi

Dirigent ja muusikakirjastaja Raul Talmar valiti Eesti Kooriühingu (EKÜ) esimeheks 2013. aastal. Muusikahuvilisele on ta kindlasti tuntud segakoori Noorus ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise naiskoori kauaaegse dirigendina, samuti kirjastuse Talmar ja Põhi juhina. Praegu juhatab ta segakoori K.O.O.R., mis…

Lillehaldjas Pöial-Liisist kivisse raiutud naistraktoristini

Mõtteid Eesti 1960ndate ja 1970ndate kunstist ja naiskunstnikest

1960ndad ja ka 1970ndate algus oli naljakas aeg laiade pükste, lühikeste seelikute ning naiivse usuga tulevikku ja kosmosesse – kunst kuulus rahvale. Seitsmekümnendad algasid tegelikult juba kuuekümnendatel, esimesed pääsukesed tulid isegi juba 1957. aastal, kui kunstnikud käisid Moskvas ülemaailmsel noorsoofestivalil ja…

Taastulek Kõivu juurde

Eesti lähikümnendite teatris pole kohaliku ja ka üldinimliku identiteediga seonduvaid teemasid käsitlenud keegi nii järjepidevalt, sügavalt ja metafüüsiliselt hõlmavalt kui Priit Pedajas.

Eesti Draamateatri „Keskmängustrateegia“, autor Madis Kõiv, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur ja videokunstnik Tauno Makke. Mängivad Mait…

Vastulause

Lugenud Marko Lõhmuse arvamuslugu „… ja kuhu kaob raha ehk Punk on oluline“, tahan punklaulupeo riikliku toetamise kaitseks veidi sõna võtta.
Kultuuriministeerium eraldas sellele 10 000 eurot. Lõhmus toob paralleeli: „Sama suure ehk 10 000-eurose toetusega peab Villu Veski korraldama Muhus nii XIX festivali „Juu jääb“ kui ka üle poole aasta…

Kogumik kui käsiraamat

„Naiskunstnik ja tema aeg” ei tulnud tühjale kohale. Feministlike (kunsti)käsitluste hulk ei ole küll vahest nii suur, kui võiks olla, kuid neid on ilmunud järjepanu. Naiskunstnike loomingut ei ole meie uues kunstiajaloos vaadatud kunstivoolude ja esteetilise mõtte arengu ehk siis suurte meeskunstnike kõrval vormis „ja neid saatvad teised tähtsad isikud”,…

Baltivene kirjanduse võimalikkusest ja tegelikkusest

Novembris viibis Tallinnas leedu kirjandusteadlane Taisija Laukkonen. Vilniuse ülikoolis vene filoloogiks õppinud ja seejärel Leedu Kirjanduse ja Rahvaluule Instituudis tegutsev teadlane kaitses 2012. aastal doktoritöö Leedu venekeelse kirjanduse toimimisstrateegiatest nõukogude ajal ja hiljem.1 Praeguseks on ta oma uurimisvaldkonda laiendanud kõigi Baltimaade venekeelsele kirjandusele. Eesti keeles on temalt varem ilmunud artikkel…
Sirp