Piirid
Kas vene keeles saab kirjutada eesti kirjandust? Anti Saare sõnul kerkib Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadega seoses igal kevadel küsimus, kas näiteks P. I. Filimonov ja Andrei Ivanov on vene keeles kirjutades eesti kirjanikud…
2 minutit
Maa, mõtsa ja inemiisi hoitmisõst. Lihtsähe
Vabariigi aastapäävä nätäl and põhjust märgota minkastki suurõst, tähtsäst ja ülembäst. Eesti sisemaa rahvas om maa- ja mõtsarahvas. Tuu om mi umaperä ja tugõvus. Eesti inemine ja kultuur saava väke maa seest, kasvu ja puu toova tuu väe ummi juuriga meile ligembäle. Püvvämi tuu väe sis kinni, tulõtami tarkuisi miilde ja…
4 minutit
P. I. Filimonov: „Ei ole elu nii tõsine, nagu eile olen kirjutanud.”
Veidi pärast romaani „Thalassa! Thalassa!”, mille eest P. I. Filimonov on värskelt nimetatud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali vabaauhinna nominendiks, ilmus tema novellikogu „Nekroloogide kirjutamise oskus”.
14 minutit
Lõimub – ei lõimu – lõimub?
P. I. Filimonov, Nekroloogide kirjutamise oskus. Novellid. Vene keelest tõlkinud Katrin Väli, Kajar Pruul ja autor, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Anne Pikkov. Kite, 2013. 216 lk.
4 minutit
Olemise suures ahelas
Viedemanni auhind eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise eest.
4 minutit
Vaatemänguvõim siin ja praegu
Guy Debord, Vaatemänguühiskond. Järelsõna Jaak Tomberg. Tõlkinud Anti Saar, toimetanud Kaia Sisask. Kujundanud Signe Ratso. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 187 lk.
8 minutit
Seosed, mitte objektid
Martin Buber, Sina ja mina.Tõlkinud Krista Räni, toimetanud ja kommenteerinud Anu Põldsam. Ilmamaa, 2013. 144 lk.
Mind pole filosoofiat lugedes kunagi huvitanud mitte niivõrd küsimus, kuhu see asetub mõtteloos, vaid isekalt hoopis see, kuhu asetub see mu enda pisikeses elus. Tahan kirjeldada, kuidas üks filosoofiline tekst võib kõnetada inimese otsinguid, kahtlusi, aga ka selgusehetki.
Mind pole filosoofiat lugedes kunagi huvitanud mitte niivõrd küsimus, kuhu see asetub mõtteloos, vaid isekalt hoopis see, kuhu asetub see mu enda pisikeses elus. Tahan kirjeldada, kuidas üks filosoofiline tekst võib kõnetada inimese otsinguid, kahtlusi, aga ka selgusehetki.
5 minutit
Janáček ja Prokofjev ooperilaval, Händelist rääkimata
On hooaegu, mil mõni unustatud või vähe mängitud ooper (nagu omal ajal Verdi „Attila” Estonias) üheaegselt mitmes juhtivas teatris taas üles leitakse ja efektselt lavale tuuakse, et elavdada sel viisil standardrepertuaari. Vaadates peamiselt saksakeelse Euroopa ooperiteatrite mängukava (meeles mõlkumas ka Pariis, Brüssel, Amsterdam), tundub, et XX sajandi muusikast püütakse…
4 minutit
Kas anarhism on Eestis populaarne?
Ülemöödunud pühapäeval jätkus Berliinis filmieestlaste seas elevust: sinise särava logoga kino CineStar ees, valgustatud puudega ehitud ja Berliini kohta üsna glamuurses Sony Centeri sisehoovis võis näha eesti filminaisi – parimad tualetid seljas ja huuled seksikalt punased – ning sirge seljaga filmimehi. Katrin Kissa, Veiko Õunpuu ja Mart Taniel seisavad koos mõne sõbraga kino fuajees,…
4 minutit
Šampanjat, kokaiini ja viinereid!
Säärast kompotti olevat endale lava taha nõudnud Nina Simone, kui uskuda Nick Cave’i meenutusi „Berlinalel” esilinastunud dokumentaalfilmis „20 000 päeva Maal” („20 000 Days on Earth”).
2 minutit
Üks omal kombel leebe festival
Tänavuse, numbrilt 64. „Berlinale” programmi ja sellega rööbiti peetud Euroopa filmituru kohta kirjutati, et tegemist olevat seekord leigete juhtumitega juba siis, kui üritused olid alles poole peal.
Tuleb möönda, et filmiturul pakiti kohvreid juba viiendal päeval, mis ilmselt osutas sellele, et filmiäri tänavu väga vilkalt ei kulgenud, või on siis filmiturundus suuremas mahus maistelt turulettidelt…
Tuleb möönda, et filmiturul pakiti kohvreid juba viiendal päeval, mis ilmselt osutas sellele, et filmiäri tänavu väga vilkalt ei kulgenud, või on siis filmiturundus suuremas mahus maistelt turulettidelt…
2 minutit
Éric Rohmeri inimnäoline autorikino
28. veebruarist kuni 9. märtsini linastub Sõpruses prantsuse uue laine režissööri Éric Rohmeri retrospektiiv.
4 minutit
Päriselu orkestreerimisest
Dokumentaalfilm „Heinz Valk” (Eesti 2014, 52 min), režissöör-stsenaristoperaator Kristjan Svirgsden. Linastub kinos Artis. Dokumentaalfilm „EuroEufooria” (Eesti 2014, 70 min), režissöör-operaator Ermo Säks, stsenaristid Ermo Säks ja Marit Ummelas. Linastub kinos Artis.
4 minutit
Tseremoonia hoiab kõrgmoodi vormis
Eestlased on esindusrõivastuse stiili, väljapeetud disaini ja etiketikohasuse poolest põhjanaabritest mitu sammu ette jõudnud.
Näitus „Miraažid. Mood vabariigi aastapäevaks” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis kuni 2. III, koostajad Anu Hint (Eesti Moekunstnike Ühendus) ja Česlija Čable-Zibene (Läti Disainerite Liit).
Näitus „Miraažid. Mood vabariigi aastapäevaks” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis kuni 2. III, koostajad Anu Hint (Eesti Moekunstnike Ühendus) ja Česlija Čable-Zibene (Läti Disainerite Liit).
3 minutit
Kas range või hooliv graafika?
Kahest rahvusvahelisest graafikanäitusest.
Näitus „Password: printmaking” ehk „Parool: graafika” Tallinna Kunstihoones kuni 16. III, kuraatorid Sofie Dederen, Daina Glavočić, Javier Martín-Jiménez, Marta Anna Raczek-Karcz, Jaanus Samma ja Božidar Zrinski.
Väljapanek „Print resonance” ehk „Graafika resonants” Eesti kunstiakadeemias kuni 28. II, kuraator Ingrid Ledent.
Näitus „Password: printmaking” ehk „Parool: graafika” Tallinna Kunstihoones kuni 16. III, kuraatorid Sofie Dederen, Daina Glavočić, Javier Martín-Jiménez, Marta Anna Raczek-Karcz, Jaanus Samma ja Božidar Zrinski.
Väljapanek „Print resonance” ehk „Graafika resonants” Eesti kunstiakadeemias kuni 28. II, kuraator Ingrid Ledent.
8 minutit
Arhitektuurinovellide katseaed
EALi ja BFMi koostöös sündinud arhitektuurifilmide „katseaed” on andnud esimesed elujõulised võrsed lühifilmide näol. Arhitektuuri ja filmikunsti sümbioos on suurepärane näide valdkondade omavahelisest läbikäimisest, mis peaks õigupoolest olema kõige loomulikum asi ja liigirikkuse tagatis meie siinses kultuurilises ökosüsteemis. Sellist mitmekesisust toetavat nähtust tuleb tingimata edasi arendada. Järgnev arvustus on samuti üks katsetus – teha…
4 minutit
Arhitektuurist, sisuliselt, filmikeeles
„Maja, mis peegeldab ajalugu”, režissöör-stsenarist Doris Tääker. Produtsent Veli Valentin Rajasaar. Operaator Madis Reimund, kunstnik Getter Vahar, helilooja-helirežissöör Tanel Kadalipp. Koristaja osas Helene Vannari.
„Disainimajakas”, režissöör-stsenarist Jānis Rižovs. Produtsent Kalev Smidt. Operaator Janar Hakk, kunstnik Epp Salulaid, helilooja Madis Kreevan, skulptor Edith Karlson. Osades Liis Tamm ja Kaarel Valter.
„Kolmas”, režissöör Maria Reinup, stsenaristid Greta…
„Disainimajakas”, režissöör-stsenarist Jānis Rižovs. Produtsent Kalev Smidt. Operaator Janar Hakk, kunstnik Epp Salulaid, helilooja Madis Kreevan, skulptor Edith Karlson. Osades Liis Tamm ja Kaarel Valter.
„Kolmas”, režissöör Maria Reinup, stsenaristid Greta…
4 minutit
Arhitektuurifilmidest
Arhitektidena oleme harjunud vaatama professionaalsetes arhitektuuriajakirjades optika abil sirgeks painutatud ja inimestest vabastatud arhitektuurifotosid, kust reaalne elu on viimseni välja destilleeritud. Kuidas tuleks aga kõnetada inimest, kes arhitektuuri iga päev kasutab? Kuidas viia temani arhitekti mõte? Nii saigi 2012. aasta sügisel õhku visatud idee teha midagi veidi tavapäratumat ehk kaasata noored filmitegijad ja lavastada mõned lühimängufilmid,…
1 minut
48-tunnine ideemaraton
„Vähem möla, pikem samm!” Sellise loosungi alla koondusid 7. kuni 9. veebruarini Tartus 48 tunniks 134 inseneri, tarkvaraarendajat, arhitekti ja disainerit, et luua distsipliinide koostööst sündivast sünergiast uusi leiutisi.
3 minutit
Jüri Talveti luuleseismograafia
Jüri Talvet, Eesti eleegia ja teisi luuletusi. 1981–2012. Toimetanud Siiri Ombler. Illustreerinud Lembit Karu, kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2014. 376 lk.
4 minutit
Romaan Eestist
Eksootika valusad õppetunnid.
Katrina Kalda, Jumalate aritmeetika. Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2013. 176 lk.
Katrina Kalda, Jumalate aritmeetika. Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2013. 176 lk.
8 minutit
Ungarlased andsid eesti tõlkijale mõõga
Ungari ühe mainekama kirjandusauhinna, Bálint Balassi mälestusmõõga sai tänavu eestlane Sander Liivak ungari kirjanduse vahendamise eest eesti keelde. Liivak on Elleni Niidu järel teine tõlkija, kes on suutnud eestindada Ungari renessansiajastu silmapaistvaima poeedi Bálint Balassi (1554–1594) värsse.
1 minut
Pealelend: Evelyn Raudsepp, Eesti Teatriliidu organisatsioonisekretär
Aasta pärast, kui teatrikuul antakse taas välja teatri aastaauhindu, on juba jõustunud mitmed seniseid eriauhindu puudutavad muutused. Millised on need plaanitavad muutused ja mis tingis vajaduse nende järele?
1 minut
Teatri aastaauhindade nominendid 2013. aasta loomingu eest
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Tallinna Linnateatris.
7 minutit
Teatri degradeerumine performance’iks
Postdramaatiline teatridiskursus on jõudmas oma äärmuslikumates avaldumisvormides ohtlikult lähedale punktile, kus koos draamaga hakkab kaotsi minema ka teater ise.
Rakvere teatri „Siseturism”, autor ja lavastaja kadrinoormets, laval Peeter Rästas. Esietendus 7. II Rakvere teatri väikeses saalis.
Rakvere teatri „Tähelaev”, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, laval Anneli Rahkema. Esietendus 7. II Rakvere teatri väikeses saalis.
Rakvere teatri „Siseturism”, autor ja lavastaja kadrinoormets, laval Peeter Rästas. Esietendus 7. II Rakvere teatri väikeses saalis.
Rakvere teatri „Tähelaev”, lavastaja Kertu Moppel, kunstnik Arthur Arula, laval Anneli Rahkema. Esietendus 7. II Rakvere teatri väikeses saalis.
8 minutit
Tudengiteatri madalseis – vähe vaimukust ja avangardistlikke seisukohavõtte
XII tudengite teatripäevad 14. – 16. II Viljandis.
2 minutit
Väljakurahva habras võit
Maidanist on saanud institutsioon, kes kirjutab parlamendile ette, milliseid seadusi ja kui kiiresti tuleb vastu võtta.
9 minutit
Suurmees mineviku varjus
Henrik Koppel muutis ideed tegudeks, pidades silmas kaugemaid eesmärke.
6 minutit
Kindlat meelt, härra president!
Hea president!
Lumi on läinud, nii et sel aastal vastlapäevaliugu lasta ei saa. Küll aga jõuab sel vastlapäeval teie lauale kiri, mis tahab teid libedale teele viia. See kiri on mehelt, kes enda sõnul vigu ei tee. Eksimatus on suurepärane omadus, kui see tõesti ka tegelikkuses võimalik oleks. See on kiri mehelt, kes oma vabariigi…
Lumi on läinud, nii et sel aastal vastlapäevaliugu lasta ei saa. Küll aga jõuab sel vastlapäeval teie lauale kiri, mis tahab teid libedale teele viia. See kiri on mehelt, kes enda sõnul vigu ei tee. Eksimatus on suurepärane omadus, kui see tõesti ka tegelikkuses võimalik oleks. See on kiri mehelt, kes oma vabariigi…
3 minutit
