I vaatuse etendas Venemaa tempokalt. Kõigest kolm nädalat pärast seda, kui Vene armee eriväed hõivasid Krimmi poolsaare strateegilised punktid, mängiti kohalike venemeelsete separatistide poolt maha referendum, mis lõppes veenva 96,77% ülekaaluga Venemaaga ühinemise poolt.
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” ütleb 20. punktis: „Väärtuslikum osa kultuuripärandist digiteeritakse 2018. aastaks. [—] Riigi poolt rahastatud ja riigi haldusalas olevate institutsioonide poolt digiteeritud teosed on vastava õiguse olemasolul reeglina vabalt kättesaadavad.” See on suurejooneline plaan, Eesti võimalus kinnitada oma e-riigi (kuhtuma hakkavat?) kuvandit ja olla eeskujuks teistele riikidele. Sirp…
Kes ei teaks Johannes Pääsukest, eesti filmipioneeri ja meisterlikku fotograafi: filmidest tema poliitsatiirilist „Karujahti”, fotojäädvustustest küllap üle võlli kiikuvaid Muhu jõmpsikaid või Tarvastu poissi puujalgrattaga. Kogu Pääsukese fotoloomingut on vähem kui 2000 ülesvõtet, millest suurem osa on hoiul Eesti Rahva Muuseumis, ning see on tervenisti digiteeritud. Aga kui paljusid tema…
Marek Tamm: „Vaba ligipääsuga teaduskirjastamise süsteemi puhul on oht, et kaob ära kvaliteedisõel ja veeb ummistub teadustekstidest, mille seast oluliste ja uuenduslike ülesleidmine võib osutuda võimatuks.”
Ühel möödunud detsembrikuu teisipäeval küsisin Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteli käest, millised on muuseumi teadustöö teemad. Direktor vastas, et muuseum ei ole teadusasutus. Tardusin soolasambaks: „Seda uudist annab seedida.” Artel naeratas: „Jah, seedi.” „Kunagi oli Tartu kunstimuuseum Tartu kunstiteaduse keskus?” – „Enam ei ole. Nüüd on uued ajad.”Kuna olen juba…
Praegustest valikutest sõltub, kus oleme kahekümne aasta pärast.
Madridis tänavu veebruaris 33. korda korraldatud rahvusvahelisel kunstimessil ARCO on Eesti nüüdiskunsti ajaloos sümboolne, kuigi esmapilgul pigem episoodiline tähendus.
Tallinna graafikatriennaali noorte kunstnike näitus Rundumi projektiruumis 6. – 14. III. Kuraatorid Tanja Muravskaja ja Marko Nautras, kunstnikud Jenny Grönholm, Søren Herschel, Helena Kesküla, Mairi Mölder, Ann Pajuväli, Ats Parve ja Ede Raadik.
Mart Laar, Impeeriumi vastulöök: Vene-Gruusia sõda, august 2008. Toimetanud Hille Saluäär. Kujundanud Mihkel Laar. Read, 2014. 136 lk.
Bukarestis 2008. aasta aprillis NATO tippkohtumisel eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel Gruusia ja Ukraina NATO-liikmesuse tegevuskava riiulilepaneku kibedad viljad mõjuvad tänini.
RAMi esiettekannete kontsert „Primo vere” ehk „Varakevad” Mikk Üleoja dirigeerimisel 6. III Tallinna Metodisti kirikus, kaastegevad Aare Tammesalu ja Levi-Danel Mägila (tšellod).IGOR GARŠNEK
Väide, justkui oleks igasugune muusika ühtviisi õige ja vajalik, on kahtlemata meeldiv ja mingist küljest vaadates ka omajagu tõene. Kuid salata ei saa sedagi, et eri muusikanähtustel on ühiskonnas erinev koht, mille määratlemisel võib kriitiline mõte ulatada abikäe.
Veebruaris esitles Eesti muusika- ja teatriakadeemia uut vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasi Loreta (http://ema.edu.ee/loreta), mis teeb kättesaadavaks võõrkeelsete ooperite, oratooriumide, kantaatide, laulude ja liturgiliste žanride eestikeelsed toimetatud tõlked. Praegu on andmebaasis esindatud 53 heliloojat ja 43 tekstiautorit, kokku umbes 250 tõlget üheksalt tõlkijalt.
15. ja 16. märtsil viidi Tallinnas juba seitsmendat korda läbi rahvusvaheline noorte kammermuusikafestival „In corpore”, korraldajaks Tallinna muusikakeskkool (TMKK) ja Eesti Kammermuusikaõpetajate Ühing ning osalemas 13–20aastased muusikaõpilased Riiast, Vilniusest, Helsingist, Tartust ja Tallinnast.
7. märtsil kogunes Viljandi Pärimusmuusika aida väiksesse saali 70 muusikaajalooõpetajat üle Eesti arutamaks intrigeerival teemal „Millist muusikalugu õpetame lastele XXI sajandil?”. Osalejate enamiku moodustasid muusikakoolide muusikaajaloo õpetajad, kuid kaasa lõi ka üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Kohtumise korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) muusikaosakond, päeva juhtis muusikaakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Toomas Siitan. Ettekande tegid…
Programmis „Riia – Euroopa kultuuripealinn 2014” anti 15. ja 16. märtsil Läti ülikooli suures aulas esiettekannete kontsert „Merevaigu laulud”, kus koor Kamēr esitas Jānis Liepiņši juhatusel 17 helilooja laule läti rahvamuusika ainetel. Selleks telliti teoseid paljude maade heliloojatelt, nende seas meie Peeter Vähilt. Autorite seas olid ka Vladimir Martõnov (Venemaaa),…
Paar kommunikatsiooniprobleemi seoses lavastusega „Life is very hard”.
Von Krahli teatri „Life is very hard” („Elu on väga raske”), lavastajad Robert M. Johanson, Marit Sirgmets ja Simona Biekšaitė, kunstnik Simona Biekšaitė, tekstide autorid Von Krahli teatri trupp ja lavastajad. Mängivad Tiina Tauraite, Erki Laur, Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis…
Mis muutub, kui kultuuripärand digiteeritakse? Ühest küljest pärandi materiaalsus: füüsilise objekti asemel säilitakse andmekandjail elektrilisi laenguid. Lisaks pelgalt materiaalsele kontekstile tahan aga keskenduda küsimusele, millist mõju me ootame digiteerimisest ühiskonnale – nii pärandiga tegelevatele institutsioonidele kui üldisele kultuuri- ja sotsialiseerumispraktikale.
Filmipärand kuulub digiteerimisele. Ilmselt on sellest kuulnud ka kõige filmikaugem lehelugeja. Filmilindid on tehnoloogiale jalgu jäänud ja filmipärandi jätkuvaks kasutamiseks ning tutvustamiseks on nüüd tarvis kõik saja aasta jooksul valminud audiovisuaalsed materjalid digiteerida.
Johanna Jõekalda: „Arhitektuuri ohustab ainult üks nähtus ja nimelt iganenud arusaamad.”
Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam rääkisid biennaaliks valmistumisest ja 10. – 12. jaanuaril soolalaos koos Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega korraldatud pop-up-installatsioonist „Sisend-väljund” („Input-Ouput”).
2011. aasta 17. detsembri hommikul ei tajunud veel keegi täpselt, milleni viib sama päeva lõunaajal aset leidnud sündmus. Tuneeslane Muhammad Bou`azizi süütas end rahvarohkel tänaval põlema, hüüdes: „Kuidas ma peaksin end suutma elatada?”. Ametnike ükskõiksuse ja väljapressimiste ohver oli viidud meeleheitlikku olukorda. Bou`azizi suri hiljem haiglas. Traagiliste tagajärgedega tegu vallandas…
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.