2014-11 (3481)
XXI sajandi tuleproov
I vaatuse etendas Venemaa tempokalt. Kõigest kolm nädalat pärast seda, kui Vene armee eriväed hõivasid Krimmi poolsaare strateegilised punktid, mängiti kohalike venemeelsete separatistide poolt maha referendum, mis lõppes veenva 96,77% ülekaaluga Venemaaga ühinemise poolt.
3 minutit
Digi
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” ütleb 20. punktis: „Väärtuslikum osa kultuuripärandist digiteeritakse 2018. aastaks. [—] Riigi poolt rahastatud ja riigi haldusalas olevate institutsioonide poolt digiteeritud teosed on vastava õiguse olemasolul reeglina vabalt kättesaadavad.” See on suurejooneline plaan, Eesti võimalus kinnitada oma e-riigi (kuhtuma hakkavat?) kuvandit ja olla eeskujuks teistele riikidele. Sirp…
2 minutit
Digitaalne kultuuripärand ehk Laseme Pääsukese puurist välja
Kes ei teaks Johannes Pääsukest, eesti filmipioneeri ja meisterlikku fotograafi: filmidest tema poliitsatiirilist „Karujahti”, fotojäädvustustest küllap üle võlli kiikuvaid Muhu jõmpsikaid või Tarvastu poissi puujalgrattaga. Kogu Pääsukese fotoloomingut on vähem kui 2000 ülesvõtet, millest suurem osa on hoiul Eesti Rahva Muuseumis, ning see on tervenisti digiteeritud. Aga kui paljusid tema…
10 minutit
Posthumaanide kultuur
Uute tehnoloogiate mõjutusel ei ole meie järeltulijad enam inimesed, vaid järelinimesed.
8 minutit
Avaõiguslike vahenditega tehtud uurimistöö peaks olema vabalt kasutada
Marek Tamm: „Vaba ligipääsuga teaduskirjastamise süsteemi puhul on oht, et kaob ära kvaliteedisõel ja veeb ummistub teadustekstidest, mille seast oluliste ja uuenduslike ülesleidmine võib osutuda võimatuks.”
8 minutit
Kas see on koloniaalne situatsioon?
Ühel möödunud detsembrikuu teisipäeval küsisin Tartu Kunstimuuseumi direktori Rael Arteli käest, millised on muuseumi teadustöö teemad. Direktor vastas, et muuseum ei ole teadusasutus. Tardusin soolasambaks: „Seda uudist annab seedida.” Artel naeratas: „Jah, seedi.” „Kunagi oli Tartu kunstimuuseum Tartu kunstiteaduse keskus?” – „Enam ei ole. Nüüd on uued ajad.”Kuna olen juba…
3 minutit
Enne São Paulot tasub käia ARCO-l
Praegustest valikutest sõltub, kus oleme kahekümne aasta pärast.
Madridis tänavu veebruaris 33. korda korraldatud rahvusvahelisel kunstimessil ARCO on Eesti nüüdiskunsti ajaloos sümboolne, kuigi esmapilgul pigem episoodiline tähendus.
Madridis tänavu veebruaris 33. korda korraldatud rahvusvahelisel kunstimessil ARCO on Eesti nüüdiskunsti ajaloos sümboolne, kuigi esmapilgul pigem episoodiline tähendus.
4 minutit
Tudengitelt ootaks julgemat, radikaalsemat ja kriitilisemat meelt
Tallinna graafikatriennaali noorte kunstnike näitus Rundumi projektiruumis 6. – 14. III. Kuraatorid Tanja Muravskaja ja Marko Nautras, kunstnikud Jenny Grönholm, Søren Herschel, Helena Kesküla, Mairi Mölder, Ann Pajuväli, Ats Parve ja Ede Raadik.
2 minutit
Kunstnikuvastutus
Tallinna XV graafikatriennaali peaauhinna võitnud Edmunds Jansonsi näitus „Hüljeste saar” („The Isle of Seals”) Tallinna Linnagaleriis kuni 23. III.
1 minut
Valid häbi, saad sõja
Mart Laar, Impeeriumi vastulöök: Vene-Gruusia sõda, august 2008. Toimetanud Hille Saluäär. Kujundanud Mihkel Laar. Read, 2014. 136 lk.
Bukarestis 2008. aasta aprillis NATO tippkohtumisel eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel Gruusia ja Ukraina NATO-liikmesuse tegevuskava riiulilepaneku kibedad viljad mõjuvad tänini.
Bukarestis 2008. aasta aprillis NATO tippkohtumisel eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel Gruusia ja Ukraina NATO-liikmesuse tegevuskava riiulilepaneku kibedad viljad mõjuvad tänini.
4 minutit
Vasakust või paremast ajupoolkerast mõjutatud maailmanägemine?
Evolutsiooniteooriast loodusteadustes ja humanitaarias geeni-meemi analoogia ja selle kriitika näitel
5 minutit
Resonabilis eksperimenteerib vanamuusikaga
Ansambel Resonabilis: Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt), Aare Tammesalu (tšello) 8. III Neitsitorni muuseumkohvikus.
3 minutit
Tallinna Kammerorkestri uus hingamine
„Mozarti esimene ja viimane”: Kalev Kuljus (oboe), Tallinna Kammerorkester ja dirigent Risto Joost 8. III Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Värsked tuuled RAMi kevadkontserdil
RAMi esiettekannete kontsert „Primo vere” ehk „Varakevad” Mikk Üleoja dirigeerimisel 6. III Tallinna Metodisti kirikus, kaastegevad Aare Tammesalu ja Levi-Danel Mägila (tšellod).IGOR GARŠNEK
2 minutit
Kriitikakunst: kes peaksid seisma muusikakriitika parema käekäigu eest?
Väide, justkui oleks igasugune muusika ühtviisi õige ja vajalik, on kahtlemata meeldiv ja mingist küljest vaadates ka omajagu tõene. Kuid salata ei saa sedagi, et eri muusikanähtustel on ühiskonnas erinev koht, mille määratlemisel võib kriitiline mõte ulatada abikäe.
2 minutit
Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas
Veebruaris esitles Eesti muusika- ja teatriakadeemia uut vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasi Loreta (http://ema.edu.ee/loreta), mis teeb kättesaadavaks võõrkeelsete ooperite, oratooriumide, kantaatide, laulude ja liturgiliste žanride eestikeelsed toimetatud tõlked. Praegu on andmebaasis esindatud 53 heliloojat ja 43 tekstiautorit, kokku umbes 250 tõlget üheksalt tõlkijalt.
1 minut
„In corpore” – üheskoos
15. ja 16. märtsil viidi Tallinnas juba seitsmendat korda läbi rahvusvaheline noorte kammermuusikafestival „In corpore”, korraldajaks Tallinna muusikakeskkool (TMKK) ja Eesti Kammermuusikaõpetajate Ühing ning osalemas 13–20aastased muusikaõpilased Riiast, Vilniusest, Helsingist, Tartust ja Tallinnast.
1 minut
Kas XXI sajandi õpilane vajab muusikalugu?
7. märtsil kogunes Viljandi Pärimusmuusika aida väiksesse saali 70 muusikaajalooõpetajat üle Eesti arutamaks intrigeerival teemal „Millist muusikalugu õpetame lastele XXI sajandil?”. Osalejate enamiku moodustasid muusikakoolide muusikaajaloo õpetajad, kuid kaasa lõi ka üldhariduskoolide muusikaõpetajaid. Kohtumise korraldas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia (VKA) muusikaosakond, päeva juhtis muusikaakadeemia muusikateaduse osakonna juhataja Toomas Siitan. Ettekande tegid…
4 minutit
„Merevaigu laulud” kultuuripealinnas
Programmis „Riia – Euroopa kultuuripealinn 2014” anti 15. ja 16. märtsil Läti ülikooli suures aulas esiettekannete kontsert „Merevaigu laulud”, kus koor Kamēr esitas Jānis Liepiņši juhatusel 17 helilooja laule läti rahvamuusika ainetel. Selleks telliti teoseid paljude maade heliloojatelt, nende seas meie Peeter Vähilt. Autorite seas olid ka Vladimir Martõnov (Venemaaa),…
2 minutit
Von Krahli teatri pildirikastuslik kartuliestraad
Paar kommunikatsiooniprobleemi seoses lavastusega „Life is very hard”.
Von Krahli teatri „Life is very hard” („Elu on väga raske”), lavastajad Robert M. Johanson, Marit Sirgmets ja Simona Biekšaitė, kunstnik Simona Biekšaitė, tekstide autorid Von Krahli teatri trupp ja lavastajad. Mängivad Tiina Tauraite, Erki Laur, Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis…
Von Krahli teatri „Life is very hard” („Elu on väga raske”), lavastajad Robert M. Johanson, Marit Sirgmets ja Simona Biekšaitė, kunstnik Simona Biekšaitė, tekstide autorid Von Krahli teatri trupp ja lavastajad. Mängivad Tiina Tauraite, Erki Laur, Jim Ashilevi, Kait Kall, Ott Kartau, Liis…
5 minutit
Vastulause: järelikult läks korda
Tänan Valle-Sten Maistet mu teksti lugemast, kaasa mõtlemast ning arvamust avaldamast. Lisan mõne lause selgituseks, täpsustuseks ja vabanduseks.
3 minutit
Taas üks väike häda kriitika pärast
Samal teemal: Alvar Loog, Teatri degradeerumine performance’iks. – Sirp 28. II.
5 minutit
Vii laps juba täna teatrisse!
ASSITEJ presidendi Yvette Hardie’ pöördumine 20. märtsi ülemaailmse noore vaataja teatri päeva puhul.
2 minutit
Audiovisuaalse pärandi digiteerimine kui radikaalne kultuurimuutus
Mis muutub, kui kultuuripärand digiteeritakse? Ühest küljest pärandi materiaalsus: füüsilise objekti asemel säilitakse andmekandjail elektrilisi laenguid. Lisaks pelgalt materiaalsele kontekstile tahan aga keskenduda küsimusele, millist mõju me ootame digiteerimisest ühiskonnale – nii pärandiga tegelevatele institutsioonidele kui üldisele kultuuri- ja sotsialiseerumispraktikale.
5 minutit
Digitaalne filmipärand – kellele ja kuidas?
Filmipärand kuulub digiteerimisele. Ilmselt on sellest kuulnud ka kõige filmikaugem lehelugeja. Filmilindid on tehnoloogiale jalgu jäänud ja filmipärandi jätkuvaks kasutamiseks ning tutvustamiseks on nüüd tarvis kõik saja aasta jooksul valminud audiovisuaalsed materjalid digiteerida.
3 minutit
Vaba (küber)ruumi võimalikkusest. Teel Veneetsia XIV arhitektuuribiennaalile
Johanna Jõekalda: „Arhitektuuri ohustab ainult üks nähtus ja nimelt iganenud arusaamad.”
Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam rääkisid biennaaliks valmistumisest ja 10. – 12. jaanuaril soolalaos koos Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega korraldatud pop-up-installatsioonist „Sisend-väljund” („Input-Ouput”).
Järgmise Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorid Johanna Jõekalda, Johan Tali ja Siim Tuksam rääkisid biennaaliks valmistumisest ja 10. – 12. jaanuaril soolalaos koos Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega korraldatud pop-up-installatsioonist „Sisend-väljund” („Input-Ouput”).
6 minutit
Ohtlikud värsid
2011. aasta 17. detsembri hommikul ei tajunud veel keegi täpselt, milleni viib sama päeva lõunaajal aset leidnud sündmus. Tuneeslane Muhammad Bou`azizi süütas end rahvarohkel tänaval põlema, hüüdes: „Kuidas ma peaksin end suutma elatada?”. Ametnike ükskõiksuse ja väljapressimiste ohver oli viidud meeleheitlikku olukorda. Bou`azizi suri hiljem haiglas. Traagiliste tagajärgedega tegu vallandas…
2 minutit
Meil veel on raamaturiiulid
Kirjanduse digiteerimise teemal vestlevad Marin Laak ja Marju Mikkel Eesti Kirjandusmuuseumist. Laak on IUT uurimisteema juht, digitaalse kirjandusajaloo vedurite „ERNI. Eesti kirjanduslugu tekstides 1924–25” ja „Kreutzwaldi sajand” idee autor ning Eesti muuseumide aastaauhinna 2013. aasta nominendi, raamatu „The Digital Turn: User’s Practices and Cultural Transformations” („Digitaalne pööre: kasutajapraktikad ja kultuurilised…
7 minutit
Pealelend: Ülle Talihärm, Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik
Mis on mullu loodud digitaalse kultuuripärandi nõukogu ja millega see tegeleb?
1 minut
Netitekstid
2. osa. Ringlevad käsikirjad: Sandra Jõgeva „Avalikud ja salajased märkmed”, Peedu Saare „Pascual”.
10 minutit
Bitimünt – kas tuleviku maksevahend?
Andreas Antonopoulos: „Bitimünt (bitcoin) pole võrguraha. See on rahavõrk.”
5 minutit
Maniakk Putin ja ajudeta venelased
Eesti meedia ja valitsuse eesmärgid seoses Ukrainas toimuvaga on ühised.
4 minutit
