2013-43 (3465)
Materialistliku meedia mudas
Ju on see paratamatu needus, et inimvaimu ideaalid siin maamunal pikkamööda loojumisele on määratud. Vastupanu pole kuigi avalik, eetos ja spiritualistlik logos võivad õilmitseda masside silme ja aju alt eemal, intellektuaalide klubides, ülikoolides, eriajakirjades, vahest ka kloostrites ja mingites sektides, karjades pole neil asja. Ja küllap on paratamatu ka see,…
2 minutit
Luuletavad naised
Iiri kõnekäänu järgi on kolm halvimat asja, mis võivad küla tabada, katusemeister tooreste õlgedega, külvaja, kes paneb paksult, ja naine, kes luuletab.
Pikka aega olin veendunud, et Eestit see probleem ei puuduta. Nii esiemade rahvalaul kui naiste loodud luule alates Koidulast on ju kõrgesti au sees hoitud, tänapäevalgi kehtivad luule avaldamiseks…
Pikka aega olin veendunud, et Eestit see probleem ei puuduta. Nii esiemade rahvalaul kui naiste loodud luule alates Koidulast on ju kõrgesti au sees hoitud, tänapäevalgi kehtivad luule avaldamiseks…
2 minutit
Ajaloo käsitlusest saab ajaloo allikas
Maydelli peaks vaatlema ainuüksi XIX sajandi baltisakslaste mõttemaailma allikana ja ei millegi muuna.
Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koostanud Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem, autorid Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, Ain Mäesalu, Inna Põltsam-Jürjo. Sirje Helme eessõna. Tõlkinud Aet Varik, Matthias Jost ja Katrin Kaugver. Kujundanud Angelika Schneider,…
Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koostanud Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem, autorid Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, Ain Mäesalu, Inna Põltsam-Jürjo. Sirje Helme eessõna. Tõlkinud Aet Varik, Matthias Jost ja Katrin Kaugver. Kujundanud Angelika Schneider,…
5 minutit
Hendrik Sepp, üks eestikeelse ajalooteaduse rajajaid
Hendrik Sepp, Läänemere ajalootuuled. Koostatud Simo Runnel, toimetanud Siiri Ombler. Kujundanud Kaljo Põllu. Sarjas „Eesti mõttelugu”. Ilmamaa, 2013. 496 lk.
3 minutit
Kaugel totaalsusest Lugu Ida-Euroopa „purustamisest”
Anne Applebaum, Raudne eesriie: 1945/1956. Tõlkinud Tõnis Värnik, toimetanud Malle Kiirend. Kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2013. 624 lk.
5 minutit
Koorimuusika meistriklass maestro McCreeshi käe all
See ei ole uudis, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor reisib, annab kontserte maailma eri paigus: sel hooajal Saksamaal, USAs, Singapuris, Suurbritannias, Norras, Austrias ja Sloveenias. Koori biograafiasse on kogunenud maailmanimed nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Sir Colin Davis, Marc Mikowski jpt, samuti esmaklassilised orkestrid: Mahleri kammerorkester, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Londoni…
3 minutit
Unustatud rahvad
Veljo Tormise „Unustatud rahvad”: kammerkoor Collegium Musicale, dirigent Endrik Üksvärav, abidirigent Miina Pärn, kunstnik-lavastaja Inga Vares 4. XI Hobuveskis.
2 minutit
Kirev ja põnev hingemaastik helides
EILi kontsert: Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp 7. XI Mustpeade majas.
2 minutit
Palju kuuldud klassika jätkusuutlikkus
Sari „Kuldne klassika”: Vanemuise Sümfooniaorkester, Christina Åstrand (viiul, Taani), dirigent Paul Mägi 8. XI Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Raskusteta tähtede poole
Konkursi „Klassikatähed 2013” võitja Marcel Johannes Kits (tšello) ja Martti Raide (klaver) ning trio koosseisus Robert Traksmann (viiul), Marcel Johannes Kits (tšello) ja Rasmus Andreas Raide (klaver) 5. XI Estonia kontserdisaalis.
2 minutit
Jazzielu renessanss Tartus
Tartu suurimale jazzisündmusele, festivalile „IDeeJazz” jõudsin sel aastal esmakordselt. Festival 1.–3. novembrini seljataga, hakkasin paljude silmaringi laiendavate muljete võrra rikkamana koduteel mõtlema, mida see natuke krüptiline ja mitmetähenduslikkusele viitava kirjapildiga „IDeeJazz” õigupoolest võiks tähendada. Ja jõudsin järelduseni, et igasugune muusika peaks sisaldama vähemalt üht värsket ideed, teisisõnu, olema originaalne ja…
3 minutit
Jakob Juhkami kontrollitud sürrealism
Hoolimata noorest east on Jakob Juhkam Eesti muusikahuvilistele juba tuttav. Praegu õpib ta Eesti muusika- ja teatriakadeemias heliloomingu ja elektronmuusika erialal. Peamiselt instrumentaalmuusikat viljelev progefanaatikust muusik on oma eeskujudena välja toonud teiste seas Frank Zappa, John Zorni ja Vaiko Epliku. Viimasega on ta lavalaudugi jaganud ning Epliku label’i Mortimer Snerd…
3 minutit
Tuhande platooga James Ferraro
Mutant Disco live: James Ferraro (NYC) 8. XI Von Krahli baaris.
2 minutit
Noored vihased naised
Täitsa kindel, et on olemas uus vihane eesti naisluule, selline, millist varem polnud. Muidugi, ma viitan siin labaselt ainult sotsiaal-bioloogilisele põimikule, seigale, et nonde raamatute autorid on naissoost ja mängivad oma raamatutes ka tänase Eesti naise sotsiaalse rolliga, teevad sellest tegelaskujust relva … aga ainult selles mõttes, nagu skalpellgi võib…
6 minutit
Eluterve punk?
Sveta Grigorjeva, Kes kardab Sveta Grigorjevat? Toimetanud Carolina Pihelgas, kujundanud Maris Kaskmann. Värske Rõhk, 2013. 86 lk.
6 minutit
Kohalik loomavalitsus ja selle valimised
Tark lambakari ei järgne oinale, kui jäär on kohal.
6 minutit
Ootamatus e-valimistel
Probleemide teke e-valimistel ei ole mitte e-valimiskorralduse nõrkus, vaid eelis, näidates, et probleemid on ilmsed, nähtaval ja lahendatavad.
3 minutit
Reaalharidusest füüsiku pilgu läbi
Suur osa õppeajast kulub hoopis filosoofilist laadi jutupuhumisele.
5 minutit
55. Veneetsia kunstibiennaali uued standardid
Kas saab laiendada juba laiendatud kunsti piire?
55. Veneetsia biennaal Giardinis, Arsenales ja mitmel pool Veneetsias kuni 24. XI, põhinäituse „Entsüklopeediline palee” kuraator Massimiliano Gioni.
55. Veneetsia biennaal Giardinis, Arsenales ja mitmel pool Veneetsias kuni 24. XI, põhinäituse „Entsüklopeediline palee” kuraator Massimiliano Gioni.
8 minutit
Tagasivaade Veneetsia biennaalile
Tänavune Eesti paviljon toimib väga hästi: intelligentne kunstnik intelligentse ja väga esteetilise projektiga.Kümne päeva pärast, 24. novembril suletakse järjekordne, 55. Veneetsia kunstibiennaal. Biennaali viimased nädalad on nii nagu möödunud korralgi hästi aktiivseks muutunud. 23. X leidis aset tuntud teoreetikute Hans Beltingu ja Georges Didi-Hubermani debatt, 2. XI tänavuse peakuraatori Massimiliano…
8 minutit
Energeetiline Ruudt Peters
Novembri teisel nädalal andis Ruudt Peters EKA ehte- ja sepakunsti eriala kutsel meistriklassi. Oli erakordselt emotsionaalne ja tormiline nädal.
8 minutit
Hea, et vaidlema ajab
Logeda elustiili ja põlvkondlike hoiakute esitamise tõttu võib „Free Range.Ballaad maailma heakskiitmisest” saada kultusfilmiks aastate pärast.
9 minutit
Suur sulatusahi
Etenduskunstide uusimad suunad ilmutasid end Norra festivalil „Meteoor”.
Rahvusvaheline etenduskunstide festival „Meteoor” 17. – 26. X Norras Bergenis.
Rahvusvaheline etenduskunstide festival „Meteoor” 17. – 26. X Norras Bergenis.
7 minutit
Puust Eesti
Uuemast puitarhitektuurist annab aimu Eesti Metsatööstuse Liidu korraldatud aasta parima puitehitise võistlus. Esitatu võib paista juhuvalikuna, kuid pakub siiski ainest praeguse arhitektuuri ja ehitamise üle laiemalt arutleda. Žüriis Targo Kalamehe, Peeter Pere, Indrek Petersoni, Marju Potisepa ja Hendrik Väljaga kaasajõlkumine andis selleks tublisti virgutust.
5 minutit
Transpordi energiasääst peitub asustusstruktuuris
Mari Jüssi: „Linn on kokkusaamise koht. ”
6 minutit
Neinar Seli avalikus valguses
Postimees, Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Delfi ja ERRi uudisteportaal 4.-5. XI, „Rahva oma kaitse” 8. XI, „Olukorrast riigis” 10. XI.
4 minutit
Londoni festivalil nähtust, PÖFFile ja meie kinodele mõeldes
Tean, et on lootusetult tüütu lugeda ülevaateid filmiüritustest, kuhu ise pole sattunud ja võib-olla ei satugi, ja nimekirju nende kavas olnud filmidest, mida endal pole lootust niipea näha. Sestap püüan siin tänavusel Londoni festaril vaadatust rääkides tõsta esile eeskätt linateoseid, mida saab kaeda peagi algaval PÖFFil ja meie kinodes.
4 minutit
