2013-3 (3425)
„Tähelaeva” kaptenid ja „Jutusaate” ankrud
„Tähelaev” ETVs pühapäeviti kell 10.
„Jutusaade” Vikerraadios pühapäeviti kl 10.
Pühapäeva hommikud on ju enda jaoks. Juba kümmekond aastat sisustavad minu selle päeva hommikut Eesti Televisiooni „Tähelaev” ja Vikerraadio „Jutusaade”. Kuidas kunagi, tuleb teha raske valik, sest saated algavad ühel ja samal ajal. „Tähelaeva” persoon on varem välja reklaamitud, „Jutusaates” on üllatuskülaline.…
„Jutusaade” Vikerraadios pühapäeviti kl 10.
Pühapäeva hommikud on ju enda jaoks. Juba kümmekond aastat sisustavad minu selle päeva hommikut Eesti Televisiooni „Tähelaev” ja Vikerraadio „Jutusaade”. Kuidas kunagi, tuleb teha raske valik, sest saated algavad ühel ja samal ajal. „Tähelaeva” persoon on varem välja reklaamitud, „Jutusaates” on üllatuskülaline.…
3 minutit
Lilleke keset pasamerd
Õpilane äratab õpetajas surnud kirjaniku, aga keskklass ei suuda päriselt ärgata.
Mängufilm „Kodus” („In the House” / „Dans la maison”, Prantsusmaa 2012, 105 min), režissöör ja stsenarist François Ozon, operaator (Jérôme Alméras), produtsent Eric Altmayer. Osades Kristin Scott Thomas, Fabrice Luchini, Emmanuelle Seigner, Denis Ménochet jt. Linastub Tartus, Tallinnas ja Narvas.
Nii…
Mängufilm „Kodus” („In the House” / „Dans la maison”, Prantsusmaa 2012, 105 min), režissöör ja stsenarist François Ozon, operaator (Jérôme Alméras), produtsent Eric Altmayer. Osades Kristin Scott Thomas, Fabrice Luchini, Emmanuelle Seigner, Denis Ménochet jt. Linastub Tartus, Tallinnas ja Narvas.
Nii…
3 minutit
Draama kinolinal ja ka saalis
Esilinastusel teavitati, et Vahur Laiapea uusimas dokumentaalfilmis „Võidupäeva ootus Siberi Haida külas” kujutatakse eelmisel sajandivahetusel Haida külla kolinud setosid, sinna pärimust koguma läinud folkloristide Anu Korbi ja Andreas Kalkuni taaskohtumist nendega ning võidupühaks valmistumist. Režissöör juhatas filmi sisse, rääkis oma senistest suhetest setodega ning et selle filmi tegemine viis ta…
2 minutit
Mida tohib, mida sobib? Kinos ja kirjanduses
Dokumentaalfilm „Võidupäeva ootus Siberi Haida külas” (Ikoon 2013, 36 min), režissöör, operaator, produtsent Vahur Laiapea, monteerija Urmas Sepp, tõlge seto keelest ja kasutatud fotod Andreas Kalkun, muusikaline kujundaja Jaak Lutsoja. Esilinastus 8. I Kinomajas.
Sattusin Tallinna Kinomajja vaatama Vahur Laiapea uut dokki „Võidupäeva ootus Siberi Haida külas”. Sinna kanti rändas teiste…
Sattusin Tallinna Kinomajja vaatama Vahur Laiapea uut dokki „Võidupäeva ootus Siberi Haida külas”. Sinna kanti rändas teiste…
3 minutit
Kahjuks lahja leib
Vahest võiks enne filmi vaatamist ennast täis juua, püksi kusta ja nutta?
Mängufilm „Joomahullu päevaraamat” („Juoppohullun päiväkirja”, Soome 2012, 84 min), režissöör ja stsenarist Lauri Maijala Juha Vuorineni romaani ainel. Osades Joonas Saartamo, Krista Kosonen, Esko Salminen, Santu Karvonen jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
Võib-olla oleksin pidanud Lauri Maijala filmi vaatama…
Mängufilm „Joomahullu päevaraamat” („Juoppohullun päiväkirja”, Soome 2012, 84 min), režissöör ja stsenarist Lauri Maijala Juha Vuorineni romaani ainel. Osades Joonas Saartamo, Krista Kosonen, Esko Salminen, Santu Karvonen jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinos.
Võib-olla oleksin pidanud Lauri Maijala filmi vaatama…
2 minutit
Ring ümber iseenese kahvatu varju
Mängufilm „360” (Suurbritannia-Austria-Prantsusmaa-Brasiilia 2011, 110 min), režissöör Fernando Meirelles, stsenarist Peter Morgan. Osades Rachel Weisz, Jude Law, Anthony Hopkins, Lucia Siposová, Moritz Bleibtreu jt. Linastub Hobujaama tänava kobarkinos.
Mängufilm „360” kuulub populaarsete multinarratiivsete filmide alamžanri, n-ö hüperlink-filmide hulka (nagu filmikriitik Roger Ebert neid nimetab), kus eraldiseisvad lood liidetakse tegelastevaheliste sidemete abil…
Mängufilm „360” kuulub populaarsete multinarratiivsete filmide alamžanri, n-ö hüperlink-filmide hulka (nagu filmikriitik Roger Ebert neid nimetab), kus eraldiseisvad lood liidetakse tegelastevaheliste sidemete abil…
3 minutit
Harilikult eriline, eriliselt harilik
Rootsi arhitektuuribüroo Tham & Videgård Arkitekter esinemisest Tallinnas
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas esines 29. novembril Tallinnas Tham & Videgård Arkitekteri 1 arhitektid-omanikud Bolle Tham ja Martin Videgård. Tham & Videgård Arkitekter on ajaga kaasas käiv ja head arhitektuuri tootev Rootsi väikefirma, kus töötab 15 inimest. Partnerid Bolle Tham ja Martin…
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas esines 29. novembril Tallinnas Tham & Videgård Arkitekteri 1 arhitektid-omanikud Bolle Tham ja Martin Videgård. Tham & Videgård Arkitekter on ajaga kaasas käiv ja head arhitektuuri tootev Rootsi väikefirma, kus töötab 15 inimest. Partnerid Bolle Tham ja Martin…
4 minutit
Üksteist suvist hetke ja linnainstallatsioonide käsitlusi
„LI FT 11” kataloog „Üksteist suvist hetke”. Koostajad Margit Aule ja Margit Argus, toimetaja Margit Aule. Väljaandja KAOS Arhitektid, 2012. 158 lk.
Hiljuti ilmus pärast pikka viivitust kultuuripealinna ürituste raames toimunud linnainstallatsioonide festivali „LIFT 11” kataloog. Ootamine polnud asjata, sest tegu on küllaltki sisuka trükisega, mis pakub huvitavat lugemist nii „LIFT…
Hiljuti ilmus pärast pikka viivitust kultuuripealinna ürituste raames toimunud linnainstallatsioonide festivali „LIFT 11” kataloog. Ootamine polnud asjata, sest tegu on küllaltki sisuka trükisega, mis pakub huvitavat lugemist nii „LIFT…
2 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Uue aasta intervjuu arhitektuurikeskuse juhi Ülar Margiga
Arhitektuurikeskus on töötanud tänaseks ligi neli aastat. Miks keskus loodi ja millega olete nende aastate jooksul hakkama saanud?Keskuse loomise põhjus oli see, et arhitektuuri valdkonnas on hulk asju, mis jäävad muuseumi, kooli ja liidu huvide vahele: üldine rahva harimine, arhitektuuri populariseerimine jne. Meil on…
Arhitektuurikeskus on töötanud tänaseks ligi neli aastat. Miks keskus loodi ja millega olete nende aastate jooksul hakkama saanud?Keskuse loomise põhjus oli see, et arhitektuuri valdkonnas on hulk asju, mis jäävad muuseumi, kooli ja liidu huvide vahele: üldine rahva harimine, arhitektuuri populariseerimine jne. Meil on…
10 minutit
Glitch ehk jõnksumuusika
Glitch on tehniline apsakas. Ingliskeelne termin tuli laiemasse kasutusse 1960ndatel seoses ameeriklaste kosmoseprogrammiga. See on anomaalne voolukõikumine, katkestus, tühik, viga süsteemis. Etümoloogilist seost võib näha saksakeelse sõnaga glitschen – „libisema”. Muusikaterminina viitab see veaesteetikast inspireeritud suundumustele elektroonilises mitteakadeemilises muusikas alates 1990ndate keskpaigast. Eesti keeles on raske leida ideaalset vastet, kuid…
2 minutit
Kvintett versus kolm kvartetti
„Eliitkontserdid VI”: Peep Lassmann, Mikk Murdvee, Maria Katrina Suss, Johanna Vahermägi ja Henry-David Varema 8. I Estonia kontserdisaalis.
Nii nägi välja Peep Lassmanni eliitkontsert 8. jaanuaril. Väga põnevalt komponeeritud kava tekitas mitmeid ootamatuid seoseid. Klaverikvartette ja -kvintette leiab läbi muusikaajaloo palju ning reeglina on need vormid ka alati väga kõrge kvaliteediga.…
Nii nägi välja Peep Lassmanni eliitkontsert 8. jaanuaril. Väga põnevalt komponeeritud kava tekitas mitmeid ootamatuid seoseid. Klaverikvartette ja -kvintette leiab läbi muusikaajaloo palju ning reeglina on need vormid ka alati väga kõrge kvaliteediga.…
2 minutit
Heliloomingu juurde tõi „ebaõnnestunud” viiuldajakarjäär
Kerri Kotta küsitleb noort heliloojat Elo Masingut
Elo Masing on Londonis resideeriv eesti helilooja, kes õpib Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia (Royal Academy of Music) kompositsiooni eriala doktorantuuris, võttes akadeemia toetusel eratunde Rebecca Saundersilt. Hiljuti võitis Masing oma klaveriduo „studies in resonance” („etüüdid resonantsidele”) eest Alan Bushi kompositsioonipreemia. Möödunud aastal osales ta ka…
Elo Masing on Londonis resideeriv eesti helilooja, kes õpib Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia (Royal Academy of Music) kompositsiooni eriala doktorantuuris, võttes akadeemia toetusel eratunde Rebecca Saundersilt. Hiljuti võitis Masing oma klaveriduo „studies in resonance” („etüüdid resonantsidele”) eest Alan Bushi kompositsioonipreemia. Möödunud aastal osales ta ka…
8 minutit
Maailma esiettekanne metropolis
V rahvusvahelise muusikafestivali „Euroopa jõulud” (26. XII 2012 – 7. I 2013) lõpetas Moskvas roomakatoliku katedraalis Andres Uibo autoriõhtu, maailma esiettekandel tema sümfoonia „Uus Jeruusalemm”, esitajaiks Venemaa klassikakanali Radio Orfei sümfooniaorkester, koor Blagovest ja organist Aleksei Šmitov dirigent Andrei Jakovlevi juhatusel.
Uibo on 1980. aastast andnud üle tuhande soolokontserdi peamiselt Euroopas…
Uibo on 1980. aastast andnud üle tuhande soolokontserdi peamiselt Euroopas…
4 minutit
Heietusi Bachi festivali järel
II Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival 1. – 7. jaanuaril Nigulistes
Istun, muljed-mõtted lasevad ringiratast. Just äsja kobrutas advendi-, jõulu- ja aastalõpu muusikaelu üle ääre, kellele siis nüüd veel uhke ja tihe, 13 üritusega nädal meil siin, Tallinnas? Üldsegi mitte niivõrd endile, vaid eelkõige intelligentsele (kuigi mitte eriti muusikatuttavale) vene keskklassi turistile, sest…
Istun, muljed-mõtted lasevad ringiratast. Just äsja kobrutas advendi-, jõulu- ja aastalõpu muusikaelu üle ääre, kellele siis nüüd veel uhke ja tihe, 13 üritusega nädal meil siin, Tallinnas? Üldsegi mitte niivõrd endile, vaid eelkõige intelligentsele (kuigi mitte eriti muusikatuttavale) vene keskklassi turistile, sest…
2 minutit
Esimene lugemine: „Nukuteatri juhatuse koosolek”
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri „Puhh”, lavastaja Vahur Keller. Esietendus 2. XII 2012 Tallinnas Viktoria keskuses.
I
Eva-Liisa Linderi blogisissekanne „Eesti Nuku- ja Noorsooteatri jõululavastusest „Puhh”” (ilmunud 27. XII 2012 Eesti Teatriliidu lasteteatri žürii blogis lasteteater.wordpress.com): „Kui Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kodulehelt uue inspiratsioonist ja rühmatööst sündiva jõululavastuse tutvustust lugesin, tekkis rõõmus ootus…
I
Eva-Liisa Linderi blogisissekanne „Eesti Nuku- ja Noorsooteatri jõululavastusest „Puhh”” (ilmunud 27. XII 2012 Eesti Teatriliidu lasteteatri žürii blogis lasteteater.wordpress.com): „Kui Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kodulehelt uue inspiratsioonist ja rühmatööst sündiva jõululavastuse tutvustust lugesin, tekkis rõõmus ootus…
4 minutit
Inimesed on loomu poolest lobisejad
„Uus elektriline tantsusaal” on põgus sissevaade minevikuahelates inimeste ellu.
Eesti Draamateatri „Uus elektriline tantsusaal”, autor Enda Walsh, tõlkija Reet Kandimaa, toimetajad Sander Pukk ja Maria Lee Liivak, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, valguskujundaja Kalle Karindi. Mängivad Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Kersti Heinloo ja Tiit Sukk. Esietendus…
Eesti Draamateatri „Uus elektriline tantsusaal”, autor Enda Walsh, tõlkija Reet Kandimaa, toimetajad Sander Pukk ja Maria Lee Liivak, lavastaja Sander Pukk, kunstnik Annika Lindemann, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, valguskujundaja Kalle Karindi. Mängivad Ülle Kaljuste, Kaie Mihkelson, Kersti Heinloo ja Tiit Sukk. Esietendus…
3 minutit
Kuidas kaitsta näitlejat iseenda eest?
„Pedagoogilisest poeemist” ja „Detoxist” moodustuv tervik näitab justkui võimalusi, kuidas Stanislavski meetodil ülima kunstitõe nimel lõhutud psüühika jaapani-mõjulise rituaali abil taas terveks teha.
Teatri NO99 „Pedagoogiline poeem”, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Mängivad Marika Vaarik ning lavakunstikooli XXVI lennu üliõpilased Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest,…
Teatri NO99 „Pedagoogiline poeem”, lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Mängivad Marika Vaarik ning lavakunstikooli XXVI lennu üliõpilased Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest,…
4 minutit
Infoühiskonnast hereetiliselt V
Kas Eestis on oht araabia kevade laadseteks sündmusteks?
Istmikuga tajutavad muudatused ühiskonnas tulenevad tehnika ja tehnoloogia eksponendina kõrgustesse pürgivast arengust. Utreerides võib öelda, et tänapäeval, vähemasti Euroopas, elame ülearu hästi. Tehnika on muutunud odavaks ning seda jaksab endale lubada isegi naabri koer.1 1950ndatel näiteks oli pealtkuulamistehnika (salamikrofonid ja -kaamerad) jõukohane vaid…
Istmikuga tajutavad muudatused ühiskonnas tulenevad tehnika ja tehnoloogia eksponendina kõrgustesse pürgivast arengust. Utreerides võib öelda, et tänapäeval, vähemasti Euroopas, elame ülearu hästi. Tehnika on muutunud odavaks ning seda jaksab endale lubada isegi naabri koer.1 1950ndatel näiteks oli pealtkuulamistehnika (salamikrofonid ja -kaamerad) jõukohane vaid…
5 minutit
Väike jääaeg Põhjamaade kultuuris
Ülle Sillasoo küsitleb soome kliimaajaloo uurijaid.
Jõulueelsel nädalal väisasid Tallinna ülikooli ajaloo instituudi keskkonnaajaloo keskust soome teadlased, et kõnelda väikesest jääajast ja tolleaegsest ühiskonnast. Toiduajaloo uurija Ritva Kylli Oulu ülikoolist, kes osaleb ühiskonna heaolu ja keskkonda käsitlevas projektis „Üleilmatoit mõjutamas ääremaad: imporditud toiduained ja luksuskaubad Põhja-Soomes XVIII ja XIX sajandil”, oli…
Jõulueelsel nädalal väisasid Tallinna ülikooli ajaloo instituudi keskkonnaajaloo keskust soome teadlased, et kõnelda väikesest jääajast ja tolleaegsest ühiskonnast. Toiduajaloo uurija Ritva Kylli Oulu ülikoolist, kes osaleb ühiskonna heaolu ja keskkonda käsitlevas projektis „Üleilmatoit mõjutamas ääremaad: imporditud toiduained ja luksuskaubad Põhja-Soomes XVIII ja XIX sajandil”, oli…
5 minutit
Suure juhi noortekoondise ajaloolabor
Näitus „Tiiu Lind” Tartu Y-galeriis kuni 27. I.
Kas kellelegi meenub mõni näitus Eestis, millele kunstiväline isik oleks andnud pealkirjaks kõige väärtuslikuma, mis tal on – oma nime? Tunnistades oma vähest kogemust, kaldun siiski arvama, et seda pole tehtud. Psühhiaatriatudeng Tiiu Lind haarati totaalselt Tartu ülikooli maalikunsti magistrantide kunstiprojekti ja temast…
Kas kellelegi meenub mõni näitus Eestis, millele kunstiväline isik oleks andnud pealkirjaks kõige väärtuslikuma, mis tal on – oma nime? Tunnistades oma vähest kogemust, kaldun siiski arvama, et seda pole tehtud. Psühhiaatriatudeng Tiiu Lind haarati totaalselt Tartu ülikooli maalikunsti magistrantide kunstiprojekti ja temast…
2 minutit
Mitte just tingimata niimoodi, kui paistab
Paul Kuimeti ja Laura Tootsi ühisnäitus Temnikova ja Kasela galeriis Müürivahe tänavas kuni 10. II.
Külastades Paul Kuimeti ja Laura Tootsi ühisnäitust Temnikova ja Kasela galeriis Müürivahe tänava ruumides, tuli paratamatult meelde Eha Komissarovi hiljuti Eesti Ekspressis tehtud kokkuvõte möödunud aastast, kus ta rõhutas messigaleriide erilist rolli. Õigupoolest polegi selles, vaid…
Külastades Paul Kuimeti ja Laura Tootsi ühisnäitust Temnikova ja Kasela galeriis Müürivahe tänava ruumides, tuli paratamatult meelde Eha Komissarovi hiljuti Eesti Ekspressis tehtud kokkuvõte möödunud aastast, kus ta rõhutas messigaleriide erilist rolli. Õigupoolest polegi selles, vaid…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides
Mees, kes astub saatusele vastu
Duncan Robertsoni näitus „Õitsev needus” Hopis kuni 20. I.
Tõdemuses, et Hopi galerii on väikeste kompaktsete projektide näitamiseks väga hea paik, ei ole midagi uut. Šoti kunstnik Duncan Robertson on aga ühe tervikprojektina – selle sees – esitanud kümmekond üksteist sisuliselt täiendavat kunstiprojekti. Nimelt projekti, ükskõik kui…
Duncan Robertsoni näitus „Õitsev needus” Hopis kuni 20. I.
Tõdemuses, et Hopi galerii on väikeste kompaktsete projektide näitamiseks väga hea paik, ei ole midagi uut. Šoti kunstnik Duncan Robertson on aga ühe tervikprojektina – selle sees – esitanud kümmekond üksteist sisuliselt täiendavat kunstiprojekti. Nimelt projekti, ükskõik kui…
6 minutit
Raoul Kurvitza suurim projekt on elada kunstnikuna
Piia Ruber
Kolmteist küsimust Raoul Kurvitzale
Teed praegu mahukat retrospektiivi. Kas sinu loomingus on midagi, mida oled tagasivaatel teistmoodi hindama õppinud? No on ikka küll. Aga see ei ole nüüd üleöö juhtunud, et ma nüüd teen suu lahti, et oot, paistab hoopis teistmoodi. See on ikka pikem protsess. Rääkides konkreetselt varajasest Rühm…
Kolmteist küsimust Raoul Kurvitzale
Teed praegu mahukat retrospektiivi. Kas sinu loomingus on midagi, mida oled tagasivaatel teistmoodi hindama õppinud? No on ikka küll. Aga see ei ole nüüd üleöö juhtunud, et ma nüüd teen suu lahti, et oot, paistab hoopis teistmoodi. See on ikka pikem protsess. Rääkides konkreetselt varajasest Rühm…
5 minutit
Pealelend. Andres Kurg
EKA kunstiteaduse instituudi loengusari toob Tallinna rahvusvahelise kunstiteaduse suurnimesid. Kes tulevad? Kas loengud on mõeldud ainult EKA inimestele – tudengitele, õppejõududele?
Andres Kurg, EKA kunstiteaduse instituudi juhataja kt: Sellel õppeaastal, 2012. ja 2013. aasta vahetusel, sai 20 aastat sellest, kui Eesti kunstiakadeemiasse loodi eraldi kunstiteaduse instituut (KTI) ja Tallinnas hakati õpetama…
Andres Kurg, EKA kunstiteaduse instituudi juhataja kt: Sellel õppeaastal, 2012. ja 2013. aasta vahetusel, sai 20 aastat sellest, kui Eesti kunstiakadeemiasse loodi eraldi kunstiteaduse instituut (KTI) ja Tallinnas hakati õpetama…
2 minutit
Suuremeelne kingitus
Näitus „Kollektsionääri kirg. Hõbe ja graafika Reinansi kogust” Mikkeli muuseumis kuni 5. V.
Sven Alur Reinansi pärijate abikaasa Marje ja poeg Ilmari Eesti Kunstimuuseumile kingitud kunstikogu on kaheldamatult üliväärtuslik ja enneolematu annetus Eesti kultuuri varasalve. On põhjust arvata, et ka Alur Reinans ise oleks selle otsuse kindlasti heaks kiitnud. Kuna ma…
Sven Alur Reinansi pärijate abikaasa Marje ja poeg Ilmari Eesti Kunstimuuseumile kingitud kunstikogu on kaheldamatult üliväärtuslik ja enneolematu annetus Eesti kultuuri varasalve. On põhjust arvata, et ka Alur Reinans ise oleks selle otsuse kindlasti heaks kiitnud. Kuna ma…
4 minutit
Kus on meie rahvusmuuseum?
Muuseum on üks eripärane asutus. Sellest pole kuidagi võimalik lahkuda nii, et paned ukse kinni ja unustad kõik, mis seal oli. Ikka jääb igaüht saatma emotsioon näitustest, muuseumis kuuldud lugu, nähtud ese või uus kogemus.
Mind jäi lisaks kõigele sellele saatma veel ka palju küsimusi ja võimalikke vastuseid, mida eri põhjustel…
Mind jäi lisaks kõigele sellele saatma veel ka palju küsimusi ja võimalikke vastuseid, mida eri põhjustel…
4 minutit
ERM on kogu Eesti visiitkaart
Esmaspäeval ametisse astuv Eesti Rahva Muuseumi uus direktor Tõnis Lukas räägib Sirbile, kuidas ERM lähiaastail Tartut ja Eestit muudab ja mis tast muud kasu on.
Iga muuseum koosneb tegevusahelast kogumine-säilitamine-uurimine-näitamine. Kõik ülejäänu saab võimalikuks alles siis, kui on olemas pidevalt täienevad kogud. ERMi kaubamärk on talurahva vara, aga ega seda enam…
Iga muuseum koosneb tegevusahelast kogumine-säilitamine-uurimine-näitamine. Kõik ülejäänu saab võimalikuks alles siis, kui on olemas pidevalt täienevad kogud. ERMi kaubamärk on talurahva vara, aga ega seda enam…
8 minutit
Jacob Grimm ja Wilhelm Grimm ja muinasjuttude selged silmad
200 aastat tagasi, 1812. ja 1813. aasta vahetuseks, ilmus Jacob ja Wilhelm Grimmi saksa muinasjuttude kogumiku „Kinder- und Hausmärchen” esimene osa. Selle sündmuse tähistamiseks peeti 17.–20. detsembrini Kasselis, ühes vendade kodulinnadest, kongress „Muinasjutud, müüdid ja kaasaeg” („Märchen, Mythen und Moderne”). Osavõtt oli arvukas ja esindatud kõik maailmajaod.
Vendade müüt
Müüdi mõiste on…
Vendade müüt
Müüdi mõiste on…
5 minutit
Juhan Liivist ja tema luulest
Jüri Talvetiga vestleb Rein Veidemann
Tartu ülikooli kaua-aegsest maailmakirjanduse professorist, mitme esseekogu ja paljude tõlkeraamatute autorist, rahvusvahelise kirjandusteadusliku ajakirja Interlitteraria peatoimetajast, aga ka mitmesse keelde tõlgitud luuletaja Jüri Talvetist on viimase viie aasta sees kujunenud hoopis Eesti juhtivamaid Liivi-tundjaid. „Hoopis” väljendab siin üllatust, sest ühe tunnustatuma hispaania ning ladina-ameerika kirjanduse asjatundja…
Tartu ülikooli kaua-aegsest maailmakirjanduse professorist, mitme esseekogu ja paljude tõlkeraamatute autorist, rahvusvahelise kirjandusteadusliku ajakirja Interlitteraria peatoimetajast, aga ka mitmesse keelde tõlgitud luuletaja Jüri Talvetist on viimase viie aasta sees kujunenud hoopis Eesti juhtivamaid Liivi-tundjaid. „Hoopis” väljendab siin üllatust, sest ühe tunnustatuma hispaania ning ladina-ameerika kirjanduse asjatundja…
6 minutit
Pilk päevapiltniku portfelli
Tõnu Noorits ja Andres Herkel, Laama ja Linnart. Tiibet ja Eesti Go Reisiraamat, 2012. 152 lk.
Piltnikult sõnu naljalt kätte ei saa. Tema on pealtvaataja, kes püüab hetki ning kõneleb valguse ja varju keeles. Päevapiltnik Tõnu Noorits olla püüdnud oma kaamera sisse kaks kaalukat meest ja tahtnuvat nad ühiste kaante vahele…
Piltnikult sõnu naljalt kätte ei saa. Tema on pealtvaataja, kes püüab hetki ning kõneleb valguse ja varju keeles. Päevapiltnik Tõnu Noorits olla püüdnud oma kaamera sisse kaks kaalukat meest ja tahtnuvat nad ühiste kaante vahele…
2 minutit
Šokiteraapiline sünniahel
E. M. Cioran, Lagunemise lühikursus. Tõlkinud Leena Tomasberg. Vagabund, 2002. 254 lk.
E. M. Cioran, Sündimise ebaõnnest. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak, 2012. 266 lk.
Ciorani soov mitte silma torgata ei kandnud vilja. Kui see ülepea siiras oli, sest ühes kohas ta kinnitab: „Kui maailmapõlust üksi piisab, et pühakuks saada, siis ma küll…
E. M. Cioran, Sündimise ebaõnnest. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak, 2012. 266 lk.
Ciorani soov mitte silma torgata ei kandnud vilja. Kui see ülepea siiras oli, sest ühes kohas ta kinnitab: „Kui maailmapõlust üksi piisab, et pühakuks saada, siis ma küll…
4 minutit
Aforism kui edasilükatud enesetapp
E. M. Cioran kannab oma elueitust nagu dändi lipsu, tema eluterve nihilism mõjub karastavalt kui emotsionaalne ja intellektuaalne jääsuplus.
E. M. Cioran, Sündimise ebaõnnest. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak, 2012. 266 lk.
Elame ajastul, kus elu – see mateeria nakkushaigus – on moes, tema järele on inimeste seas püsiv nõudlus, ta on ülendatud…
E. M. Cioran, Sündimise ebaõnnest. Tõlkinud Tõnu Õnnepalu. Varrak, 2012. 266 lk.
Elame ajastul, kus elu – see mateeria nakkushaigus – on moes, tema järele on inimeste seas püsiv nõudlus, ta on ülendatud…
5 minutit
Mida teha klaaslaega?
Mitte-eestlastest ametnike praegune osakaal on selgelt väiksem mitte-eestlaste osakaalust nii Eesti elanikkonnas kui kodanikkonnas.
Paljud arvavad, et venelaste karjäärivõimalusi Eesti Vabariigis takistab nn klaaslagi. Ametlikke karjääripiiranguid ei ole, samas aga kõrgematele ja parematele ametipositsioonidele jõudmine aga ei õnnestu – nähtamatu käsi tuleb ette. Tavaliselt on klaaslae osas tegu arvamustega, mida keegi…
Paljud arvavad, et venelaste karjäärivõimalusi Eesti Vabariigis takistab nn klaaslagi. Ametlikke karjääripiiranguid ei ole, samas aga kõrgematele ja parematele ametipositsioonidele jõudmine aga ei õnnestu – nähtamatu käsi tuleb ette. Tavaliselt on klaaslae osas tegu arvamustega, mida keegi…
3 minutit
Majandusteaduse blues ja tragöödia surm kõhukorinast
Ikka progressi ja rohkemaid hüvesid tõotanud teadus kuulutab äkitselt elukvaliteedi paratamatut langust.
Kaupo Vipp, Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. DS Varahaldus OÜ, 2012. 331 lk.
Sedamööda, kuis lihtsalt kättesaadavat energiat jääb järjest napimaks, saab majanduses kulla, dollari jms kunstlike asendusväärtuste omamise asemel järjest määravamaks reaalsete energiaühikute omamine.Biofüüsik Paul Weisz
1. Inimese võõrandumine
Teaduse arengulugu on tihti…
Kaupo Vipp, Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. DS Varahaldus OÜ, 2012. 331 lk.
Sedamööda, kuis lihtsalt kättesaadavat energiat jääb järjest napimaks, saab majanduses kulla, dollari jms kunstlike asendusväärtuste omamise asemel järjest määravamaks reaalsete energiaühikute omamine.Biofüüsik Paul Weisz
1. Inimese võõrandumine
Teaduse arengulugu on tihti…
10 minutit
Valimisuuringutest mõne hiljutise idee valguses
Valimisea langetamise ja lastele lisahääle andmise pooldajad pole mõelnud sellele, milline on valimisreeglite tegelik mõju indiviidide käitumisele ja seeläbi poliitika ja ühiskonna toimimisele.
Mure Eesti riigi tuleviku pärast on viimasel ajal esile toonud kaks valimisõiguse muutmise ideed: võimaliku valimisea langetamise, lastevanematele lisahääle andmise. Mõlemat küsimust puudutavat debatti on peetud demograafilistele muutustele…
Mure Eesti riigi tuleviku pärast on viimasel ajal esile toonud kaks valimisõiguse muutmise ideed: võimaliku valimisea langetamise, lastevanematele lisahääle andmise. Mõlemat küsimust puudutavat debatti on peetud demograafilistele muutustele…
6 minutit
Minister tembutab jälle
Marek Strandberg
ehk Poe taga, pudel Bocki peos, end loojaks undan
Närused ja viletsad on nad. Mitte iial ei suuda see sigatsev lumpen ja pööbel, deklaratiivne ja mittemidagiütlevaid ettepanekuid tegev keskpärane seltskond tõusta kõrgusele, mis võimaldaks mõista nende valitsemisala juhtiva ja korraldava ministri kogu vaimusuurust. Kommunism neis enestes, undamine, et neil pole…
ehk Poe taga, pudel Bocki peos, end loojaks undan
Närused ja viletsad on nad. Mitte iial ei suuda see sigatsev lumpen ja pööbel, deklaratiivne ja mittemidagiütlevaid ettepanekuid tegev keskpärane seltskond tõusta kõrgusele, mis võimaldaks mõista nende valitsemisala juhtiva ja korraldava ministri kogu vaimusuurust. Kommunism neis enestes, undamine, et neil pole…
2 minutit
