2013-19 (3441)
Kristjan Raua laureaadid Juta Kivimäe, Rait Prääts, Tõnis Saadoja ja Evi Tihemets
6. mail anti Tallinna raekojas pidulikult üle tänavused Kristjan Raua medalid. Seekord pälvisid selle kunstiteadlane Juta Kivimäe, klaasikunstnik Rait Prääts, maalikunstnik Tõnis Saadoja ja graafik Evi Tihemets.
Kristjan Raua auhind on meie vanim, seda on välja antud juba nelikümmend aastat ning selle on saanud sada kuuskümmend kunstnikku-kunstiteadlast. Kristjan Raua autasu on…
Kristjan Raua auhind on meie vanim, seda on välja antud juba nelikümmend aastat ning selle on saanud sada kuuskümmend kunstnikku-kunstiteadlast. Kristjan Raua autasu on…
2 minutit
Meelelahutusportaal Menu – nüüdiskultuur või ERRor meie rahvusringhäälingus?
ERRi meelelahutusportaal Menu.
„Meediatund”, Vikerraadio, 22. IV 2013. Kobin: „ERR-i meelehautusportaal tekitab ebatervet konkurentsi”, Postimees 22. IV 2013.
Allikmaa: „Kas peaksime lõpetama ka „Ringvaate”, „Perepeo” ja kontsertülekanded?”, Postimees 22. IV 2013.
Lang: „ERR-i meelelahutusportaali mõttekust peab selgitama ERR-i nõukogu”, Postimees 3. V 2013.
Pea kaks kuud rõõmustab nüüdiskultuuri sõpru rahvusringhäälingu meelelahutusportaal.
„Menu kasuks…
„Meediatund”, Vikerraadio, 22. IV 2013. Kobin: „ERR-i meelehautusportaal tekitab ebatervet konkurentsi”, Postimees 22. IV 2013.
Allikmaa: „Kas peaksime lõpetama ka „Ringvaate”, „Perepeo” ja kontsertülekanded?”, Postimees 22. IV 2013.
Lang: „ERR-i meelelahutusportaali mõttekust peab selgitama ERR-i nõukogu”, Postimees 3. V 2013.
Pea kaks kuud rõõmustab nüüdiskultuuri sõpru rahvusringhäälingu meelelahutusportaal.
„Menu kasuks…
3 minutit
Usuelu olemine ja ristiusu tulemine
„Ühendav usk” käsitleb meie rahva usuelu kujunemist viimase tuhande aasta jooksul ja ristiusu jõudmist meie maale.
Dokumentaalfilm „Ühendav usk” (Maagiline Masin, 2013, 30 min), režissöör Elo Selirand, stsenarist Aldur Vunk, produtsent Kristiina Davidjants. Esilinastus 18. IV.
„Ühendav usk” on Eesti Kirikute Nõukogu panus kultuuripärandi aastasse. See film on meie rahva usuelu…
Dokumentaalfilm „Ühendav usk” (Maagiline Masin, 2013, 30 min), režissöör Elo Selirand, stsenarist Aldur Vunk, produtsent Kristiina Davidjants. Esilinastus 18. IV.
„Ühendav usk” on Eesti Kirikute Nõukogu panus kultuuripärandi aastasse. See film on meie rahva usuelu…
3 minutit
DVD-peegel: Nüüdisaja Herostratos
Mängufilm „27. peatükk. John Lennoni tapmine” („Chapter 27”, USA-Kanada 2007, 84 minutit), stsenarist ja režissöör J. P. Schaefer. Osades Jared Leto, Mark Lindsay Chapman, Lindsay Lohan, Mariko Takai jt.
Ta on sügavalt usklik, jumaldab biitleid, on abielus jaapani päritolu Gloria Abega ja tahab saada kuulsaks. Tema nimi on Mark David…
Ta on sügavalt usklik, jumaldab biitleid, on abielus jaapani päritolu Gloria Abega ja tahab saada kuulsaks. Tema nimi on Mark David…
2 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad / Avalik loeng
AIVE LIIBUSKEesti Maaülikool Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), geodeesiaDoktoritöö „Precise hydrodynamic levelling using pressure gauges with application to improvement of the Estonian National Levelling Network” („Rõhuanduritel põhinev täpne hüdrodünaamiline loodimine rakendatuna Eesti riikliku kõrgusvõrgu rekonstrueerimisel”) http://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/819/Aive_Liibusk_DO2013.pdf?sequence=1Juhendajad: prof Artu Ellmann ja PhD Harli JürgensonOponent: prof Markku Poutanen (Soome Geodeesia Instituut)Loodimine on mõõtmismeetod,…
5 minutit
Mis jääb koostöö ja vastupanu vahepeale?
Mõtlemise vastandab Arendt kurjusele ning Heidegger ütleb filmis: „Me elame, sest me oleme elus. Me mõtleme, sest me oleme mõtlevad olendid.”
Mängufilm „Hannah Arendt” (Saksamaa 2012, 113 min), režissöör Margarethe von Trotta, stsenaristid Pamela Katz ja Margarethe von Trotta, operaator Caroline Champetier, produtsent Bettina Brokemper. Osades Barbara Sukowa, Janet McTeer,…
Mängufilm „Hannah Arendt” (Saksamaa 2012, 113 min), režissöör Margarethe von Trotta, stsenaristid Pamela Katz ja Margarethe von Trotta, operaator Caroline Champetier, produtsent Bettina Brokemper. Osades Barbara Sukowa, Janet McTeer,…
8 minutit
Igavene Henrietta Lacks
ehk Kes on inimese enda bioloogilise informatsiooni omanik
Henrietta Lacks oli emakakaela vähki põdenud naisterahvas, kes 1951. aastal sellesse tõppe ka suri. Selle vaesuses elanud tubakafarmi töölise tegi surematuks ja ilmakuulsaks George Otto Grey, saksa päritolu õpetlane, kes Ameerika Ühendriikides Baltimore’is John Hopkinsi ülikoolis töötades Lacksi vähirakke enne naise surma…
Henrietta Lacks oli emakakaela vähki põdenud naisterahvas, kes 1951. aastal sellesse tõppe ka suri. Selle vaesuses elanud tubakafarmi töölise tegi surematuks ja ilmakuulsaks George Otto Grey, saksa päritolu õpetlane, kes Ameerika Ühendriikides Baltimore’is John Hopkinsi ülikoolis töötades Lacksi vähirakke enne naise surma…
4 minutit
Jälgimisühiskonna teke: Huxley kaudu Orwelli maailma
Euroopa privaatsusseadused on aegunud.
Eelmise sajandi kahtlemata tuntuimad düstoopia kirjeldused on pärit Aldous Huxley ja George Orwelli sulest. Tegu on diametraalselt erinevate visioonidega. Huxley kirjeldab maailma, kus inimloomus vallutatakse pakkudes talle piiritut mõnu ja mugavust. Orwelli ettekujutuses on valu ja pidev jälgimine see, mis inimese murrab ja võimule allutab.
Tänapäeva ühiskond…
Eelmise sajandi kahtlemata tuntuimad düstoopia kirjeldused on pärit Aldous Huxley ja George Orwelli sulest. Tegu on diametraalselt erinevate visioonidega. Huxley kirjeldab maailma, kus inimloomus vallutatakse pakkudes talle piiritut mõnu ja mugavust. Orwelli ettekujutuses on valu ja pidev jälgimine see, mis inimese murrab ja võimule allutab.
Tänapäeva ühiskond…
5 minutit
Õppetööta kool, parveloogika ja pikaealisuse saladus
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarja raames Tallinnas 18. aprillil esinenud Serbia päritolu arhitekt Srdjan Jovanović Weiss on viimased viisteist aastat elanud ja töötanud New Yorgis. Seal juhib ta oma arhitektuuribürood NAO1 ehk Normal Architecture Office (tõlkes Normaalse Arhitektuuri Büroo), mille tegevus hõlmab arhitektuuri, kuraatoritööd ja linnaehitust. Weiss on lõpetanud Harvardi…
3 minutit
Arhitektuurivõistluse võlu ja valu
Eesti Arhitektide Liidu näitus „Hea arhitektuurivõistlus” Tallinnas disaini- ja arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6) kuni 18. maini. Näituse kuraator on arhitekt Urmas Luure.
Disaini- ja arhitektuurigaleriis on väljas viimase kahekümne aasta jooksul arhitektide liidu osalusel korraldatud arhitektuurivõistluste võidutööd, mille järgi on valminud ka ehitised. Tõsi, üks esitletud maja – Tallinna Linnateatri hoone…
Disaini- ja arhitektuurigaleriis on väljas viimase kahekümne aasta jooksul arhitektide liidu osalusel korraldatud arhitektuurivõistluste võidutööd, mille järgi on valminud ka ehitised. Tõsi, üks esitletud maja – Tallinna Linnateatri hoone…
11 minutit
Nõmmel võtsid mõõtu jazzmuusikud
Nõmme Kultuurikeskuses leidis 3. ja 4. mail aset „Nõmme jazzi” meeskonna korraldatud XI rahvusvaheline noortekonkurss „Jazziartist 2013”. Võistluse, mille juured ulatuvad aastasse 2001, teevad atraktiivseks rahvusvahelisi jazzifestivale esindavad žüriiliikmed, kes kutsuvad silmapaistnud konkursandid esinema oma festivalidele. Sel korral sai end proovile panna vokaali ja bassi kategoorias. Kuulda sai mitmeid säravaid…
3 minutit
Pianistid „Jazzkaarel”
Tänavune „Jazzkaar” on taas seljataga, jätnud publikule hulganisti kustumatuid elamusi. Kontserdiprogramm oli eriilmeline, pakkudes nii energiast pakatavat fusion’it, elegantset ja minimalistlikku Euroopa jazzi kui ka parimat kodumaist muusikat. Hea tavana avanes võimalus nautida mitme omanäolise pianisti ülesastumisi nii ansambliliidri kui ka sideman’i rollis.
Kodumaistest pianistidest õnnestus kuulata peamiselt improvisatsiooni ja nüüdismuusika…
Kodumaistest pianistidest õnnestus kuulata peamiselt improvisatsiooni ja nüüdismuusika…
3 minutit
Holger Marjamaa – klaverinarkomaan varasest noorusest
Heiti Kruusmaa
Kaheksa-aastasena tegi ta oma jazzmuusikudebüüdi „Tudengijazzil”, 13aastasena esines „Jazzkaarel” ning neljateistkümneselt „Pori jazzi” lastefestivalil. Pikka aega on Holger Marjamaast Eesti jazzis räägitud kui erakordsest lapstalendist ja nüüd, 20aastasena, on ta siinsel jazzimaastikul juba vaata et veterani seisuses. Tänavusel festivalil „Jazzkaar” premeeriti Marjamaad noore jazzitalendi auhinnaga. Festivali järel tegin intervjuu…
Kaheksa-aastasena tegi ta oma jazzmuusikudebüüdi „Tudengijazzil”, 13aastasena esines „Jazzkaarel” ning neljateistkümneselt „Pori jazzi” lastefestivalil. Pikka aega on Holger Marjamaast Eesti jazzis räägitud kui erakordsest lapstalendist ja nüüd, 20aastasena, on ta siinsel jazzimaastikul juba vaata et veterani seisuses. Tänavusel festivalil „Jazzkaar” premeeriti Marjamaad noore jazzitalendi auhinnaga. Festivali järel tegin intervjuu…
4 minutit
Kontserdipeegel
Turangalîla-sümfoonia – muusika ja tundetoonid
Olivier Messiaeni Turangalîla-sümfoonia: Peep Lassmann (klaver), Valérie Hartmann-Claverie (Martenot’ lained), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), dirigent Olari Elts 26. IV Estonia kontserdisaalis.
Mida õieti tähendab see sõna, mida muusikaloos kunagi ei tõlgita? Olivier Messiaen (1908–1992) on selgitanud, et sanskriti keeles, kust tema selle leidis, on turangalîla tähenduste…
Olivier Messiaeni Turangalîla-sümfoonia: Peep Lassmann (klaver), Valérie Hartmann-Claverie (Martenot’ lained), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO), dirigent Olari Elts 26. IV Estonia kontserdisaalis.
Mida õieti tähendab see sõna, mida muusikaloos kunagi ei tõlgita? Olivier Messiaen (1908–1992) on selgitanud, et sanskriti keeles, kust tema selle leidis, on turangalîla tähenduste…
5 minutit
Lihtne kontseptsioon, ilus teostus
„Paradiis ja põrgu”: Hortus Musicus, solistid Kädy Plaas (sopran), Teele Jõks (metsosopran), Pavlo Balakin (bassbariton), Anto Õnnis (tenor), Tõnis Kaumann (bariton), Riho Ridbeck (bass), lavastaja Georg Rootering, dirigent Andres Mustonen. 24. IV Estonia kontserdisaalis.
Hortus Musicuse teatraalsete elementidega kontserdi „Paradiis ja põrgu” taga oli väga ilus ja lihtne kontseptsioon. Kava esimene…
Hortus Musicuse teatraalsete elementidega kontserdi „Paradiis ja põrgu” taga oli väga ilus ja lihtne kontseptsioon. Kava esimene…
2 minutit
Põhjalainetus ja pealisvirvendus
Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegini” Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon: muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Igor Nežnõi ja kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva (kõik kolm Moskva ooperiteatrist Helikon). 26. IV Vanemuise teatris.
Ilmselt seetõttu, et tänavu möödub 6. novembril 120 aastat Pjotr Tšaikovski surmast, on maailma lavadel lugematu arv…
Ilmselt seetõttu, et tänavu möödub 6. novembril 120 aastat Pjotr Tšaikovski surmast, on maailma lavadel lugematu arv…
5 minutit
Maal, kommunikatiivsus ja muutuv tuum
Vano Allsaluga vestlevad maalist Marian Kivila ja Reet Varblane.
EKA vabade kunstide üliõpilaste näitus „Muuttuum” Draakoni galerii keldrisaalis kuni 11. V, kuraator Vano Allsalu.
Reet Varblane: Enne otseselt „Muuttuuma” näituse ja maali olemusliku tuuma otsingute juurde asumist esitan küsimuse, mis mul tekkis Marko Mäetamme viimase näituse puhul Hobusepea ja Draakoni galeriis.…
EKA vabade kunstide üliõpilaste näitus „Muuttuum” Draakoni galerii keldrisaalis kuni 11. V, kuraator Vano Allsalu.
Reet Varblane: Enne otseselt „Muuttuuma” näituse ja maali olemusliku tuuma otsingute juurde asumist esitan küsimuse, mis mul tekkis Marko Mäetamme viimase näituse puhul Hobusepea ja Draakoni galeriis.…
5 minutit
Kas Viru ärikad on subkultuuri kandjad?
Mõtteid endiste Viru ärikate konverentsilt
Eesti Kunstiakadeemia tudengi Soho Fondi magistritöö praktiline pool ehk näitus „Viru ärikad” Hobusepea galeriis 7. – 18. VI 2012 sai veel ühe väljundi selle aasta 13. IV Viru hotellis peetud konverentsi ja endiste Viru ärikate kokkutuleku näol. Ettekannetega esinesid Aimar Ventsel („Püüe ärikaid laiemasse konteksti saada”),…
Eesti Kunstiakadeemia tudengi Soho Fondi magistritöö praktiline pool ehk näitus „Viru ärikad” Hobusepea galeriis 7. – 18. VI 2012 sai veel ühe väljundi selle aasta 13. IV Viru hotellis peetud konverentsi ja endiste Viru ärikate kokkutuleku näol. Ettekannetega esinesid Aimar Ventsel („Püüe ärikaid laiemasse konteksti saada”),…
3 minutit
Hipid & hipitsemine
Näitus „Nõukogude lillelapsed: 1970ndate psühhedeelne underground” Eesti Rahva Muuseumis kuni 4. IX, kuraatorid Kiwa ja Terje Toomistu.
Vaakumis on pussuhaiski hapnik.
Aleksander Müller
Ühtmoodi raske on kirjutada asjast, mida päris põhjalikult tunned, ja asjast, millest mitte midagi ei tea. Hipindus on valdkond, mille kohta võin öelda, et ma tast midagi tean, ja samas…
Vaakumis on pussuhaiski hapnik.
Aleksander Müller
Ühtmoodi raske on kirjutada asjast, mida päris põhjalikult tunned, ja asjast, millest mitte midagi ei tea. Hipindus on valdkond, mille kohta võin öelda, et ma tast midagi tean, ja samas…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
Trauma, dokumentalistika ja fiktsioon
Katrin Sarapuu näitus „O” Hobusepeas kuni 13. V, Alver Linnamäe näitus „Fiktsioon” („Fiction”) Draakonis kuni 11. V ja Tõnu Tunneli näitus „helemust/süsivalge” Tallinna Linnagaleriis kuni 19. V.
Tallinna hiline kevad kostitab fotokunstihuvilist galeriikülastajat kolme eripalgelise näitusega. Katrin Sarapuu, Alver Linnamäe ja Tõnu Tunneli isikunäitus pakuvad visuaalselt esteetilist…
Katrin Sarapuu näitus „O” Hobusepeas kuni 13. V, Alver Linnamäe näitus „Fiktsioon” („Fiction”) Draakonis kuni 11. V ja Tõnu Tunneli näitus „helemust/süsivalge” Tallinna Linnagaleriis kuni 19. V.
Tallinna hiline kevad kostitab fotokunstihuvilist galeriikülastajat kolme eripalgelise näitusega. Katrin Sarapuu, Alver Linnamäe ja Tõnu Tunneli isikunäitus pakuvad visuaalselt esteetilist…
5 minutit
Pealelend: Flo Kasearu
Flo Kasearu majamuuseumi (FKM) kunstiprojekti saab üsna mitmel viisil tõlgendada. Seda võib vaadata kui kunsti ja elu piire eiravat (omavahel segi ajavat) totaalset pidevalt muutuvat ruumiinstallatsiooni. See on kollektiivne looming, sest hõlmab kõik majalised (ja nende tehtava kunsti), teiselt poolt on maja igas osas (eksponeerimisruumis) väljas (näituseobjektina) mõni Flo Kasearu…
2 minutit
Kõik emad, streikige!
Tegevuskunsti lühivormide maraton „Made in Estonia” Kanuti gildi saalis 16. III , Flo Kasearu majamuuseum 24. IV – 5. V, edaspidi saab ekspositsiooni külastada välja kuulutatud sündmuste raames või leppides kunstnikuga kokku e-posti aadressil flo@flokasearu.eu.
„Ma arvan, et – kui välja arvata kodutööd ja lastekasvatamine ehk siis kodu- ja hooletöö –,…
„Ma arvan, et – kui välja arvata kodutööd ja lastekasvatamine ehk siis kodu- ja hooletöö –,…
4 minutit
Keskea rõõmud: leebus, lihtsus, muretus
Kõrgema lavakunstikooli nelja kunagise kursusekaaslase lavaline etteaste „Keskea rõõmud” Tartu Uues teatris ei ole näidendi järgi tehtud lavastus, vaid pigem vaba improvisatsiooniline tegevus – etendustel pole peaaegu midagi ühist, välja arvatud pealkiri. 26. aprillil enne „Keskea rõõmude” kolmandat etendust kogunesid Tallinnas vestlusringi selle lavastuse autorid-esitajad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek…
6 minutit
Kaks olmeapokalüptilist nägemust
„Penskarid” ja „Papa Karla”, autor Jaan Tooming, lavastaja Jüri Kaldmaa ja kunstnik Ursula Noor. Mängivad Ursula Noor ja Peeter Piiri. Esietendus 15. IV Tartu Kirjanduse Majas.
Sisemisi rütme lõhkuv lavastus – see oli mu esimene mõte pärast topeltlavastuse esmakordset nägemist. Ega palju ei eksinudki, kui mõelda tagasi sellele, millest oli lavastuses…
Sisemisi rütme lõhkuv lavastus – see oli mu esimene mõte pärast topeltlavastuse esmakordset nägemist. Ega palju ei eksinudki, kui mõelda tagasi sellele, millest oli lavastuses…
2 minutit
Inimesed laval
„Keskea rõõmud” on eksperiment, mis toimib siis, kui lavalolijad ei võta eksperimenteerimist vabandusena.
Tartu Uue teatri „Keskea rõõmud”, lavastaja Ingomar Vihmar, dramaturg Ivar Põllu, autorid, esitajad ja kujundajad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Margus Prangel. Esietendus 20. IV Tartu Uues teatris.
„Keskea rõõme” on plaanis esitada kaheksa korda ning…
Tartu Uue teatri „Keskea rõõmud”, lavastaja Ingomar Vihmar, dramaturg Ivar Põllu, autorid, esitajad ja kujundajad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Margus Prangel. Esietendus 20. IV Tartu Uues teatris.
„Keskea rõõme” on plaanis esitada kaheksa korda ning…
5 minutit
„I want to be a wannabe”
„Beibed”, autorid-esitajad Kaie Olmre-Hütt, Maike Lond, Henri Hütt ja Taavet Jansen. Esietendus 16. IV Kanuti gildi saalis.
Ma olen readymade, mu unistused on default.
Vahetan oma looki jookide vastu.
Olen tsüaniidisinine Avatar ja mu soontes voolab Coca-Cola blood.
Laval on kaks noort naist. Lavastus on „Beibed”. Aga need naised – nad on veidi teistmoodi…
Ma olen readymade, mu unistused on default.
Vahetan oma looki jookide vastu.
Olen tsüaniidisinine Avatar ja mu soontes voolab Coca-Cola blood.
Laval on kaks noort naist. Lavastus on „Beibed”. Aga need naised – nad on veidi teistmoodi…
3 minutit
Ida on Ida ja Lääs on Lääs …
Orhan Pamuk, Minu nimi on Punane. Tõlkinud Ly Seppel, toimetanud Tene Hook. Kujundanud Jan Garšnek. Pegasus, 2012. 519 lk.
Ma ei taha olla lihtsalt puu, tahan olla tema tähendus.
Orhan Pamuk, „Minu nimi on Punane”
„Oh, East is East, and West is West, and never the twain shall meet,” kirjutas üks Briti impeeriumi…
Ma ei taha olla lihtsalt puu, tahan olla tema tähendus.
Orhan Pamuk, „Minu nimi on Punane”
„Oh, East is East, and West is West, and never the twain shall meet,” kirjutas üks Briti impeeriumi…
7 minutit
Tartust Itaaliasse
3. mail esitleti Tartu Kirjanike Majas itaalia väikekirjastuse Gattomerlino välja antud nelja raamatut, kakskeelseid luulekogusid nagu Maarja Kangro „Pöördumatuseliblikas” („La farfalla dell’ irreversibilità”), Doris Kareva „Aja kuju” („L’ombra del tempo”), Kalju Kruusa „Viies tagavararatas” („La quinta ruota di scorta”) ning Antonio Possevino 1585. aastal Tartust saadetud kirja „Un gesuita tra…
2 minutit
Tuul iseenese sees
Juhan Liivi auhind anti Alatskivil sel aastal välja kolmekümne viiendat korda. See on vanusepiir, mille ületanud enam noore autori määratluse alla ei mahu. Seda rõõmustavam, et tänavuse karjasemärsi pälvis äsja oma teise luulekogu „Läved ja tüved” avaldanud 26aastane luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija Maarja Pärtna.
Luulesse tullakse mitmel viisil, ühed uljalt ja…
Luulesse tullakse mitmel viisil, ühed uljalt ja…
2 minutit
Saksa-eesti kirjanduspäevad
16. – 18. maini peetakse Tartus Saksamaa keele ja kultuuri akadeemia kevadkonverents, mille moto on „Palju keeli – üks maa”.
Saksamaa keele ja luule akadeemia külastab oma tegutsemisajal Eestit esimest korda. Kevadkonverentsi kohaks valiti Tartu, mis on tuntud linnana, kus kirjanduslik ja intellektuaalne elu on alati väga tähtsat rolli mänginud.…
Saksamaa keele ja luule akadeemia külastab oma tegutsemisajal Eestit esimest korda. Kevadkonverentsi kohaks valiti Tartu, mis on tuntud linnana, kus kirjanduslik ja intellektuaalne elu on alati väga tähtsat rolli mänginud.…
4 minutit
Post-sõnastik 15: elektrooniline heli
Helid, mille loomiseks on kasutatud arvuteid, süntesaatoreid ja teisi tehnoloogilisi vahendeid, on meie igapäevase auditiivse maailma loomulik osa. Neist on saanud järjest tehnikakesksema kultuuri ja keskkonna üks väljundeid, „uue maailma” energia manifestatsioon. Marinetti ja Co kunagine masinautoopia on vähemalt selles valdkonnas põhimõtteliselt teostunud. Sellele eelnes sajandi jagu õnnestunud eksperimente, aga…
2 minutit
Väärikus, individualism ja Eesti liberaalid
Reformierakond propageerib inimesest lugupidamist vastavalt sellele, mis inimesed on ära teeninud, vaesed on ära teeninud täpselt selle, kui palju nad on pingutanud.
Tänapäeval on arenenud riikides enesestmõistetavaks saanud mitmed liberalistliku mõtte traditsioonist pärit ideaalid nagu individuaalne vabadus, inimõigused, võrdne kohtlemine, sallivus jt. Üks neist on ka väärikus. Kuigi see on…
Tänapäeval on arenenud riikides enesestmõistetavaks saanud mitmed liberalistliku mõtte traditsioonist pärit ideaalid nagu individuaalne vabadus, inimõigused, võrdne kohtlemine, sallivus jt. Üks neist on ka väärikus. Kuigi see on…
7 minutit
Suured riigid on alati rääkinud üle väikeriikide pea
Rein Müllerson: „Moraalne ja pragmaatiline lähenemine rahvusvahelistele konfliktidele ja sündmustele ei ole tingimata vastuolus”
Rein Müllerson, Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tõlkinud Pille Kruus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 246 lk.
Rein Müllerson, Regime Change: From democratic peace theories to forcible regime change. Brill Academic Publishers, 2012. 256 lk.
Ahto…
Rein Müllerson, Demokraatia – kas inimkonna tulevik? Tõlkinud Pille Kruus. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2013. 246 lk.
Rein Müllerson, Regime Change: From democratic peace theories to forcible regime change. Brill Academic Publishers, 2012. 256 lk.
Ahto…
9 minutit
Valmis riik ja vagur rahvas
Marek Strandberg
Teisipäeval (7. V) oli riigikogus põgusal arutusel esimene harta ja rahvakogu protsessiga sisult haakuv eelnõu. Kuna kodanikele seadusandliku initsiatiivi ehk rahvaalgatuse õigust taotlev eelnõu pärines Keskerakonnalt, hääletas valitsusliit selle joonelt menetlusest välja. Sisulist arutelu polnud, nagu ka sama teema varasemates raundides. Muidugi on lihtne öelda, et Keskerakond pole oma…
Teisipäeval (7. V) oli riigikogus põgusal arutusel esimene harta ja rahvakogu protsessiga sisult haakuv eelnõu. Kuna kodanikele seadusandliku initsiatiivi ehk rahvaalgatuse õigust taotlev eelnõu pärines Keskerakonnalt, hääletas valitsusliit selle joonelt menetlusest välja. Sisulist arutelu polnud, nagu ka sama teema varasemates raundides. Muidugi on lihtne öelda, et Keskerakond pole oma…
2 minutit
