2013-16 (3438)
Mees ja kass
John Gribbin, Erwin Schrödinger and The Quantum Revolution. Bantam Press, 2013. 368 lk.
John Gribbini lähenemine teadusloole ja selles ühe vaieldamatult olulise muudatuse teinud Erwin Schrödingeri (1887–1961) eluloole on nauditav, kuna ta laotab lugeja ette mitmeplaaniliselt nii ajaloo-, isiklikud kui ka teadussündmused. Ses mõttes on Gribbini raamat „Erwin Schrödinger ja kvantrevolutsioon”…
John Gribbini lähenemine teadusloole ja selles ühe vaieldamatult olulise muudatuse teinud Erwin Schrödingeri (1887–1961) eluloole on nauditav, kuna ta laotab lugeja ette mitmeplaaniliselt nii ajaloo-, isiklikud kui ka teadussündmused. Ses mõttes on Gribbini raamat „Erwin Schrödinger ja kvantrevolutsioon”…
6 minutit
Arusaamatus filmivaldkonnas
Sõnavõtt Eesti Kinoliidu korralisel üldkogul 9. IV 2013
Möödunud eesti filmi juubeliaasta oli täiesti edukas, rahvas tuli kenasti kinno omamaist filmi vaatama. Ent lisaks juubeliaasta sündmustele ja uutele teostele oli aastal 2012 avalikkuses võrdlemisi palju ka juttu filmivaldkonnast ja just sellest tahan rääkida.
Jaanipäeva künnisel kuulutas ajaleht Postimees tähtsa filmireformi tulekust.…
Möödunud eesti filmi juubeliaasta oli täiesti edukas, rahvas tuli kenasti kinno omamaist filmi vaatama. Ent lisaks juubeliaasta sündmustele ja uutele teostele oli aastal 2012 avalikkuses võrdlemisi palju ka juttu filmivaldkonnast ja just sellest tahan rääkida.
Jaanipäeva künnisel kuulutas ajaleht Postimees tähtsa filmireformi tulekust.…
2 minutit
Film on produtsendi vaimu laps
9. aprilli pärastlõunal kogunes Eesti Kinoliidu filmirahvas oma traditsioonilisele aastakoosolekule. Viimasel ajal on loodud palju erialaühinguid. Nende esindajad olid tulnud Tallinna Kinomajja kinoliitu tervitama ning minus kui dokumentaalfilmide noores produtsendis tekitasid need sõnavõtud mõningaid mõtteid.
Film on audiovisuaalne kunst, see tähendab, et filmi mõiste sisu võib erialati inimese või looja seisukohalt…
Film on audiovisuaalne kunst, see tähendab, et filmi mõiste sisu võib erialati inimese või looja seisukohalt…
3 minutit
HÕFF nostalgitseb
Nädalavahetusel algab Baltimaade suurim žanrifilmide festival.
Aprilli viimasel nädalavahetusel asetleidev VIII Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) jätkab kaheksa aastat tagasi püstitatud missiooni täitmisega. Uusi tuuli ette kuulutavad põnevad ja ekstravagantsed žanrifilmid, vähe näidatud filmiklassika, lahedad eriüritused ja kohale sõitnud filmikülalised on osa põhjustest, mis tõmbab igal kevadel sadu fänne üle…
Aprilli viimasel nädalavahetusel asetleidev VIII Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF) jätkab kaheksa aastat tagasi püstitatud missiooni täitmisega. Uusi tuuli ette kuulutavad põnevad ja ekstravagantsed žanrifilmid, vähe näidatud filmiklassika, lahedad eriüritused ja kohale sõitnud filmikülalised on osa põhjustest, mis tõmbab igal kevadel sadu fänne üle…
3 minutit
Tulemas on uus põlvkond filmitegijaid
Autoreid autasustati BoBi (Best of BFM) kujukestega.
TLÜ Balti filmi- ja meediakooli 2012. aasta tudengifilmide auhinnad: parim film muusikal „Viimane Romeo” (rež Moonika Siimets) parim režissöör Moonika Siimets, filmid „Viimane Romeo” ja „Oled see sina?” parim dokumentaalfilm „Elukunst” (rež Tiina Haak, Annamari Kenk) parim telesaade „Koolitee” (rež Madis Veltman) parim kunstnik…
TLÜ Balti filmi- ja meediakooli 2012. aasta tudengifilmide auhinnad: parim film muusikal „Viimane Romeo” (rež Moonika Siimets) parim režissöör Moonika Siimets, filmid „Viimane Romeo” ja „Oled see sina?” parim dokumentaalfilm „Elukunst” (rež Tiina Haak, Annamari Kenk) parim telesaade „Koolitee” (rež Madis Veltman) parim kunstnik…
6 minutit
Need ei vaata tagasi
„Eurydiket” iseloomustab läbivalt irooniline hoiak „vanaaegse” läbielamisteatri suhtes.
Soome Rahvusteatri „Eurydike”, autor Sarah Ruhl, tõlkija Michael Baran, lavastaja Yana Ross, dramaturg Eva Buchwald, kunstnik Zane Pihlström, helilooja Antanas Jasenka, valguskujundaja Aslak Sandström ja videokujundaja Petri Tarkiainen. Mängivad Emmi Parviainen, Harri Nousiainen, Juha Muje, Petri Manninen, Terhi Panula jt. Esietendus 20.…
Soome Rahvusteatri „Eurydike”, autor Sarah Ruhl, tõlkija Michael Baran, lavastaja Yana Ross, dramaturg Eva Buchwald, kunstnik Zane Pihlström, helilooja Antanas Jasenka, valguskujundaja Aslak Sandström ja videokujundaja Petri Tarkiainen. Mängivad Emmi Parviainen, Harri Nousiainen, Juha Muje, Petri Manninen, Terhi Panula jt. Esietendus 20.…
4 minutit
Vähid Helsingi teatrikivide all
Karmistuvates majandusoludes jagunevad Soome teatrid üha selgemalt meelelahutus- ja kunstiteatriteks.
Majanduskriis jõudis Soome või vähemalt sealsesse meediasse eelmisel aastal, kui hakati regulaarselt teada andma koondamisest ja mitmesuguste maksude-aktsiiside tõusust. Löögi alla ei ole sattunud mitte ainult napsu- ja suitsumehed, vaid ka maiasmokad (magusaaktsiis!) ning kultuurihuvilised, sest toetus kultuuriinstitutsioonidele on vähenenud.…
Majanduskriis jõudis Soome või vähemalt sealsesse meediasse eelmisel aastal, kui hakati regulaarselt teada andma koondamisest ja mitmesuguste maksude-aktsiiside tõusust. Löögi alla ei ole sattunud mitte ainult napsu- ja suitsumehed, vaid ka maiasmokad (magusaaktsiis!) ning kultuurihuvilised, sest toetus kultuuriinstitutsioonidele on vähenenud.…
4 minutit
Talv ja tuisk
Tennessee Williamsi kriitilise realismi vaimus kirjutatud lugu mõjub tänapäeval hoopis kriitilise fantastikana.
Rakvere teatri „Suvi ja suits”, autor Tennessee Williams, tõlkija Jaak Rähesoo, lavastaja Mait Joorits, kunstnik Elina Naan ja kostüümikunstnik Britt Samoson. Mängivad Natali Lohk, Kristo Viiding, Saara Kadak, Velvo Väli, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Toomas Suuman, Eduard Salmistu…
Rakvere teatri „Suvi ja suits”, autor Tennessee Williams, tõlkija Jaak Rähesoo, lavastaja Mait Joorits, kunstnik Elina Naan ja kostüümikunstnik Britt Samoson. Mängivad Natali Lohk, Kristo Viiding, Saara Kadak, Velvo Väli, Tiina Mälberg, Anneli Rahkema, Toomas Suuman, Eduard Salmistu…
2 minutit
Raadioteatri auhinna pälvis Hans Kaldoja
Rahvusringhäälingu Raadioteatri näitlejaauhinna tänavune laureaat on Hans Kaldoja. Oma mitme aastakümne pikkuse näitlejatööga on ta pälvinud raadiorežissööride usalduse: rahvusringhäälingu fonoteegis säilitatakse praegu ligi 700 Hans Kaldoja osalusega helisalvestist, kuhu kuulub 130 kuuldemängurolli, 62 viieosalist järjejuttu, 116 „Meelejahutaja” sketši, arvukalt õhtujutte ja luulesaateid.
Hans Kaldoja lõpetas 1969. aastal Draamateatri õppestuudio. Aastatel 1965–1992…
Hans Kaldoja lõpetas 1969. aastal Draamateatri õppestuudio. Aastatel 1965–1992…
1 minut
Videvikutund keskpäeval
„Hans ja Grete …” on mõeldud lastele, ent väga sobilik ka täiskasvanutele.
Tartu Uue teatri „Hans ja Grete …”, lavastajad, kunstnikud ja esitajad Kristel Leesmend ja Siim Angerpikk. Esietendus 22. IX 2012 Tartu Uues teatris.
Kiri ja selle abil kultuuri üleskirjutamine on inimajaloos üks ütlemata uus leiutis: paar tuhat aastat on paarikümne…
Tartu Uue teatri „Hans ja Grete …”, lavastajad, kunstnikud ja esitajad Kristel Leesmend ja Siim Angerpikk. Esietendus 22. IX 2012 Tartu Uues teatris.
Kiri ja selle abil kultuuri üleskirjutamine on inimajaloos üks ütlemata uus leiutis: paar tuhat aastat on paarikümne…
3 minutit
Kevadised hääled Kunstihoones aastal 2013
3. aprillil, päev pärast loomeliitude pleenumi nostalgilist istungit riigikogus, avati Tallinna Kunstihoones XIII kevadnäitus, meie kunstirahva kevadpleenum. Kevadnäituse formaadi üle on palju vaieldud. Nõukogude ajast armsaks saanud sündmus on radikaalsemais ringkondades iroonilist turjaturritust tekitanud pea igal kevadel, kui kunstnike liidu algatatud ja valitud kuraatori ja teemaga näitus taas vaadata. Sedapuhku…
3 minutit
Kunstikevad jälle käes
EKLi XIII aastanäitus Tallinna Kunstihoones kuni 5. V, kujundanud Kaarel Eelma.
Mul on hea meel, et vana kevadnäituse formaat on jälle tagasi. See annab kõigile võimaluse, mille mullusel kevadnäitusel kasutasid ära paljud kunstnikud Olev Subbist Aapo Pukini. Aastaid on noored kunstikriitikud alustanud sealt, kust omal ajal minagi: ülevaatenäitused on mingi nõukogude…
Mul on hea meel, et vana kevadnäituse formaat on jälle tagasi. See annab kõigile võimaluse, mille mullusel kevadnäitusel kasutasid ära paljud kunstnikud Olev Subbist Aapo Pukini. Aastaid on noored kunstikriitikud alustanud sealt, kust omal ajal minagi: ülevaatenäitused on mingi nõukogude…
3 minutit
Kunstiteadlaste aastaauhind Eva Näripeale
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu tänavuse aastaauhinna pälvis filmiuurija ja kunstiajaloolane Eva Näripea (1980). Näripea on uurinud endise idabloki filmiajalugu ning narratiivi, ideoloogia ja ruumi suhteid Eesti filmikunstis. Kunstiakadeemia kirjastajana on ta aidanud kaasa mitmete oluliste kunsti- ja disainiajaloo raamatute ilmumisele hoolika toimetaja ja tõlkijana. Eva Näripea on olnud ka…
1 minut
Ratsionaalne müstika
Kiwa näitus „Sisene nimetusse” („enter the untitled”) Vaala galeriis kuni 4. V.
Umbes viis aastat tagasi avas Kiwa ArtDepoo galeriis isikunäituse „Pilves ei millestki” („High on Nothing”) eimillestki. Avamisele eelnenud intervjuus ütles kunstnik, et näitus oleks täitnud oma eesmärgi ka siis, kui kõik eksponeeritud tööd oleksid jäänud teostamata ning tühja galeriisse…
Umbes viis aastat tagasi avas Kiwa ArtDepoo galeriis isikunäituse „Pilves ei millestki” („High on Nothing”) eimillestki. Avamisele eelnenud intervjuus ütles kunstnik, et näitus oleks täitnud oma eesmärgi ka siis, kui kõik eksponeeritud tööd oleksid jäänud teostamata ning tühja galeriisse…
3 minutit
Kunstnikuportreede looja Jake Auerbach
Piia Ruber
Hea kunstnikufilmi saab teha vaid siis, kui kunst inspireerib ja isik pakub huvi.
Kumu auditooriumi filmiprogrammi üks huvipunkte on olnud filmid kunstnikust, olgu siis dokumentaalsed monograafiad kas elu- või/ja loominguülevaatena või ka sisselõiked mõnda kunstnikule või avaramalt kunstiväljale või -ajaloole olulisse seika, nähtusesse, sündmusesse, aga ka kunstilised filmid, režissööri…
Hea kunstnikufilmi saab teha vaid siis, kui kunst inspireerib ja isik pakub huvi.
Kumu auditooriumi filmiprogrammi üks huvipunkte on olnud filmid kunstnikust, olgu siis dokumentaalsed monograafiad kas elu- või/ja loominguülevaatena või ka sisselõiked mõnda kunstnikule või avaramalt kunstiväljale või -ajaloole olulisse seika, nähtusesse, sündmusesse, aga ka kunstilised filmid, režissööri…
7 minutit
Kontserdipeegel
Üks nägu, kaks palet
„Suur sümfoonia”: ERSO, dirigent Neeme Järvi, solistid Mihkel Peäske (flööt), Cornelia Lootsmann (harf) 11. IV Vanemuise kontserdimajas ja 12. IV Estonia kontserdisaalis.
Kui kriitikule piletit telliti, oli saal juba peaaegu välja müüdud. Kuna külgrõdu viimasest reast ei olnud just suurem asi kuulata, otsustasin raadiost jälgida ka Tallinna…
„Suur sümfoonia”: ERSO, dirigent Neeme Järvi, solistid Mihkel Peäske (flööt), Cornelia Lootsmann (harf) 11. IV Vanemuise kontserdimajas ja 12. IV Estonia kontserdisaalis.
Kui kriitikule piletit telliti, oli saal juba peaaegu välja müüdud. Kuna külgrõdu viimasest reast ei olnud just suurem asi kuulata, otsustasin raadiost jälgida ka Tallinna…
4 minutit
Tubina „Kogutud teoste” kümnes köide
Täna kell 16 algab EMTA kammersaalis Rahvusvahelise Tubina Ühingu aastakoosolek, kus annavad aru juhatuse esimees Vardo Rumessen ja tegevdirektor Toomas Velmet ning valitakse uus juhatus. Koosoleku järel esitletakse Eduard Tubina „Kogutud teoste” XXII köidet ja kõlavad seal avaldatud helitööd: Keelpillikvartett (Eesti pillilugudele), Eleegia keelpillidele ja Klaverikvartett cis-moll.
Tundub isegi imelik anda…
Tundub isegi imelik anda…
3 minutit
Eesti trompetistid taas võidukad
XXIV rahvusvahelised trompetipäevad ja konkurss „Trompetitalendid”
Avatus uutele õpisuundadele ja vastastikku inspireeriv kontakt kolleegidega on hoidnud Eesti trompetikoolkonda jätkuvalt kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Selleks, et noortel oleks eeskujusid, tuleb kuulata tippe. Äärmiselt tänuväärne on seejuures alles hoida juba väljakujunenud traditsioone. EMTA ja MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio koostöös toimusid 10. märtsist kuni 9.…
Avatus uutele õpisuundadele ja vastastikku inspireeriv kontakt kolleegidega on hoidnud Eesti trompetikoolkonda jätkuvalt kõrgel rahvusvahelisel tasemel. Selleks, et noortel oleks eeskujusid, tuleb kuulata tippe. Äärmiselt tänuväärne on seejuures alles hoida juba väljakujunenud traditsioone. EMTA ja MTÜ Aavo Otsa Muusikastuudio koostöös toimusid 10. märtsist kuni 9.…
2 minutit
Rikkad lapsed
„Noor muusik” 4. – 8. IV Mustpeade majas ja Estonia kontserdisaalis
Järjekordne konkurss noorukestele pilliõppijatele! Võib tekkida mõte, et palju neid võistumängimisi küll vaja on ja kas üldse ongi? Kui võtame kokku viimase aja konkursid ainuüksi klaverimängijatele, siis, uskuge või mitte, on neid aastas kümne ringis. Poleks ülearune teadvustada, millised need…
Järjekordne konkurss noorukestele pilliõppijatele! Võib tekkida mõte, et palju neid võistumängimisi küll vaja on ja kas üldse ongi? Kui võtame kokku viimase aja konkursid ainuüksi klaverimängijatele, siis, uskuge või mitte, on neid aastas kümne ringis. Poleks ülearune teadvustada, millised need…
3 minutit
„Jazzkaare” sisu ja piire kompamas
Täna algab Tallinnas 24. korda „Jazzkaar”. Festival vältab siin 28. aprillini, üle Eesti aga tervelt kaks nädalat, alates 16. aprillist. Tänavused peaesinejad on Charles Lloyd New Quartet, jaapani klaverivirtuoos Hiromi ning vokalistid Zara McFarlane ja Gregory Porter. Euroopa tippjazzi esindavad 14 maa muusikud. „Jazzkaare” kodu Merepaviljon muutub kahe nädalavahetuse õhtutel…
3 minutit
Hea võimalus Eesti muusikaga kontakti saada
Aprilli algul käis Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week, TMW) kontserte peale tavapubliku kuulamas hulganisti siia kutsutud muusikaprodutsente. Sirp avaldab valiku muljeid TMW välisdelegaatidelt, kes tulid festivalile spetsiaalselt professionaalsete nüüdismuusika spetsialistidena, Eesti muusika päevade külalistena.
Staffan Mossenmark, GAS (Gothenburg Art Sounds, Rootsi): Sain TMW-l veedetud päevadest palju energiat. Nüüdismuusika ja popmuusika segamine…
Staffan Mossenmark, GAS (Gothenburg Art Sounds, Rootsi): Sain TMW-l veedetud päevadest palju energiat. Nüüdismuusika ja popmuusika segamine…
3 minutit
Kõrvutusi Eesti muusika päevadelt
On tähelepanuväärne, et Eesti muusika päevadel (EMP) on viimasel ajal olnud kindel läbiv kontseptsioon. Eelmisel aastal oli see mäletatavasti „Naabrivalve” (mis tähendas ka Eesti naaberriikide heliloojate teoste ettekandeid), tänavusel EMPil (1. – 7. IV) aga „Kõrvutused”, mis tähendas ühtlasi kolme sellenimelist kontserti. Ent mitmesuguseid üritusi plaaniti tänavu EMPile kokku 14,…
4 minutit
Puhka rahus, Loo sild
Kui sõidan Tallinna-Peterburi maanteed mööda Kuusaluni, siis sel teelõigul on mu teadvuses vähemalt kaks jõge ja silda: Pirita ja Jägala jõe omad. Viimane jõudis mu teadvusse küll alles siis, kui sõitsin kanuumatkal Peterburi maantee alt läbi. Jah, maantee alt ja mitte silla alt, sest see tänane kiirtee on triikinud maastiku…
3 minutit
Nii et lagunev arhitektuuripärand ja edukas Eesti riik?
Mida peaks tegema teadlane, kes ühel päeval avastab, et kogu ta uurimisaines, millele ta on aastaid innustunult oma aega pühendanud ja millest ta lootis kirjutada hiilgava väitekirja, on hävinud. Ei ühtegi loetavat allikat enam, kõik kirjad ürikutes on tuhmunud. Miks on ta kulutanud need kümnendid oma elust? Midagi sellist võis…
2 minutit
Talv läbi ja kevad käes!
Kultuuripärandi aasta „Pärijata pole pärandit” kestab
Kultuuripärandi aasta algus on olnud toimekas: aasta egiidi all on pärandiaasta kalendri järgi toimunud juba ligi 90 sündmust – üks sündmus iga päeva kohta. Lisaks arvukalt neid, mis kalendriformaati ei mahu. Kevad algas aga tõelise publikurekordiga: 27. märtsil Eesti Vabariik 95 meeskonnaga kahasse korraldatud…
Kultuuripärandi aasta algus on olnud toimekas: aasta egiidi all on pärandiaasta kalendri järgi toimunud juba ligi 90 sündmust – üks sündmus iga päeva kohta. Lisaks arvukalt neid, mis kalendriformaati ei mahu. Kevad algas aga tõelise publikurekordiga: 27. märtsil Eesti Vabariik 95 meeskonnaga kahasse korraldatud…
4 minutit
Tallinna kõige paremini restaureeritud majad
Märtsis tehti Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis kokkuvõtteid 2012. aasta miljööväärtuslike hoonestusalade ning kultuurimälestiste restaureerimistöödest. Üle vaadati lõpule jõudnud komplekssed restaureerimistööd ning valiti välja parimad, anti preemiaid ja jagati tunnustust.
2012. aasta restaureerimistööde saak oli, nagu ikka, eelmistel aastatel külvatud seemne vili. Auhindade ja tunnustusega sai kaetud peaaegu kogu kultuurimälestiste temaatiline spekter. Äramärkimist…
2012. aasta restaureerimistööde saak oli, nagu ikka, eelmistel aastatel külvatud seemne vili. Auhindade ja tunnustusega sai kaetud peaaegu kogu kultuurimälestiste temaatiline spekter. Äramärkimist…
4 minutit
Rahvuskirjanduse sisse- ja väljavaated
Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi „Rahvuskirjandus XXI sajandil: sisse- ja väljavaated” esinejate vastused kahele küsimusele:
1. Millised on teie kirjanduse suundumused tänapäeval?
2. Mis tagab rahvuskirjanduse elujõu?
Søren Vinterberg (Taani), tõlkija ja päevalehe Politiken kriitik
1. Uueks suundumuseks võib lugeda eemaldumist minimalismist ning naasmist laiema jutustuste juurde. Pärast 20 aastat…
1. Millised on teie kirjanduse suundumused tänapäeval?
2. Mis tagab rahvuskirjanduse elujõu?
Søren Vinterberg (Taani), tõlkija ja päevalehe Politiken kriitik
1. Uueks suundumuseks võib lugeda eemaldumist minimalismist ning naasmist laiema jutustuste juurde. Pärast 20 aastat…
8 minutit
Kirjandusfoorum
5. aprillil, Eesti Kirjanike Liidu aastakoosolekuga samal ajal toimus rahvusraamatukogus Balti raamatumessi raames kaheksa riigi kirjanduseksperte kaasav foorum, kus keskenduti Põhja- ja Baltimaade kirjanduse arengusuundadele ja probleemidele. Siinkohal väljavõtteid ettekannetest.
Katarina Gäddnäs, Soome: Üks mu sõbranna luges hiljuti lennukis raamatut. Ta kahetses, et endale kergemat lugemist kaasa ei võtnud, sest raamat…
Katarina Gäddnäs, Soome: Üks mu sõbranna luges hiljuti lennukis raamatut. Ta kahetses, et endale kergemat lugemist kaasa ei võtnud, sest raamat…
8 minutit
Tugevasti Eesti ajalugu kujundanud organisatsioon
Klaus Militzer, Saksa Ordu ajalugu. Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel, AS Atlex, Tartu 2013. 222 lk.
„Orduriik, mis maast ja rahvast välja kasvas, oli tugev ja korraldatud riik. Meie ei saa sellele riigiüksusele vaadata kui võõrale asjale.” * Need laused pärinevad aastast 1938, Johan Laidoneri Vanemuise teatrimajas peetud kõnest. Kindral kritiseeris…
„Orduriik, mis maast ja rahvast välja kasvas, oli tugev ja korraldatud riik. Meie ei saa sellele riigiüksusele vaadata kui võõrale asjale.” * Need laused pärinevad aastast 1938, Johan Laidoneri Vanemuise teatrimajas peetud kõnest. Kindral kritiseeris…
3 minutit
Auerbachi anatoomia ja autonoomia
Kirjandus kui tegelikkuse kujutamise figuraalne (aja)lugu
Erich Auerbach, Mimesis. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Urmas ja Iti Tõnisson. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 720 lk.
Erich Auerbachi 1946. aastal ilmunud pretsedenditult monumentaalne, kahekümnes põhjalikus peatükis koguni kolmel aastatuhandel kirjutatud kirjandustekste hõlmav tegelikkuse esitamise ajalugu „Mimesis” algab teose vahest kuulsaima peatükiga „Odysseuse haavaarm”,…
Erich Auerbach, Mimesis. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Urmas ja Iti Tõnisson. Kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2012. 720 lk.
Erich Auerbachi 1946. aastal ilmunud pretsedenditult monumentaalne, kahekümnes põhjalikus peatükis koguni kolmel aastatuhandel kirjutatud kirjandustekste hõlmav tegelikkuse esitamise ajalugu „Mimesis” algab teose vahest kuulsaima peatükiga „Odysseuse haavaarm”,…
10 minutit
Ja pealegi nad sõdisid omavahel
Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. Tuleks nagu välja, et kui uurida Euroopa ajalugu, siis on see teadus, aga kui Eesti või mõne küla ajalugu, siis kodulugu ja rahvuslik piiratus. Mis on…
5 minutit
Mina ei olnud rahvarindes
Marek Strandberg
Kunagi 800 aasta pärast löövad ajaloolased tuliseid lahinguid selle üle, kuidas käis XX sajandi lõpukümnenditel Eesti iseseisvuse taastamine. Ajas ja materjalis orienteerumine ei saa olema lihtne. Juba praeguseks on selle aja ja olude kohta kokku kirjutatud mägede kaupa teoseid, mis oma erapoolikuselt ei jää sugugi alla Läti Henriku omaaegsele…
Kunagi 800 aasta pärast löövad ajaloolased tuliseid lahinguid selle üle, kuidas käis XX sajandi lõpukümnenditel Eesti iseseisvuse taastamine. Ajas ja materjalis orienteerumine ei saa olema lihtne. Juba praeguseks on selle aja ja olude kohta kokku kirjutatud mägede kaupa teoseid, mis oma erapoolikuselt ei jää sugugi alla Läti Henriku omaaegsele…
2 minutit
