2012-9 (3383)
X-Panda – muusika täis ootamatuid pöördeid!
Ansambel X-Panda tegutseb 2009. aastast, koosneb neljast liikmest: Kaarel Tamra (klahvpillid), Karl-Juhan Laanesaar (trummid), Risto Virkhausen (kitarr) ja Tamar Nugis (basskitarr). Ansambel viljeleb unistavat, elektrooniliste sugemete ja vihaste kitarririffidega vürtsitatud muusikat. Vaatamata noorusele peavad X-Panda muusikud end erudeerituks ja täpseks, on karsked ja eesmärgikindlad. Mõne aasta pärast loodetakse musitseerida maailma…
5 minutit
President Ilves võiks vahel liivakastis mängida
Välireklaamid „100 põhjust, miks on Eestis hea elada”, presidendi kõne 24. veebruari vastuvõtul.
Kuni Eestis elamise paremuse jaburad ja naiivsed põhjused täitsid vaid Facebooki, polnud põhjust neist rääkida. Nüüd on Toomas Hendrik Ilvese inspireeritud haiged ja eesti rahvast solvavad tekstid reostanud ka Tallinna kesklinna avaliku ruumi. Seega on põhjust hädakella lüüa.
Võtame…
Kuni Eestis elamise paremuse jaburad ja naiivsed põhjused täitsid vaid Facebooki, polnud põhjust neist rääkida. Nüüd on Toomas Hendrik Ilvese inspireeritud haiged ja eesti rahvast solvavad tekstid reostanud ka Tallinna kesklinna avaliku ruumi. Seega on põhjust hädakella lüüa.
Võtame…
3 minutit
Eesti filmiburger on tulnud
Ei juhtu just tihti, et noored kinno eesti filmi tõttavad vaatama.
Mängufilm „Vasaku jala reede” (Tallinn Skyline Productions, 2012, 96 min), režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Osades Ivo Uukkivi, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hendrik Toompere jr, Priit Loog, Sten Karpov, Raivo Trass, Ago Roo, Ott Lepland, Salme Poopuu jt. Esilinastus…
Mängufilm „Vasaku jala reede” (Tallinn Skyline Productions, 2012, 96 min), režissöörid Andres Kõpper ja Arun Tamm. Osades Ivo Uukkivi, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hendrik Toompere jr, Priit Loog, Sten Karpov, Raivo Trass, Ago Roo, Ott Lepland, Salme Poopuu jt. Esilinastus…
3 minutit
Näitlejatöölt vaimustav, poliitiliselt ebakorrektne
„Raudne leedi” on film nagu mõni ooper, peaosas Meryl Streep, aga britid oskavad ka väiksematesse rollidesse meistreid leida ja neid suurepäraselt välja mängida.
Mängufilm „Raudne leedi” („The Iron Lady”, Inglismaa-Prantsusmaa 2011, 105 minutit), režissöör Phyllida Lloyd, stsenaarium Abi Morgan. Osades Meryl Streep, Jim Broadbent, Alexandra Roach, Richard E. Grant, Olivia Colman,…
Mängufilm „Raudne leedi” („The Iron Lady”, Inglismaa-Prantsusmaa 2011, 105 minutit), režissöör Phyllida Lloyd, stsenaarium Abi Morgan. Osades Meryl Streep, Jim Broadbent, Alexandra Roach, Richard E. Grant, Olivia Colman,…
4 minutit
Kimp 30. eluaastates režissööride filme
Noppeid Berliini filmifestivali „Foorumi” ja „Panoraami” programmist.
Suurte talviste filmifestivalide lõppakordina lõi oma küljekardinad lahti Berliini filmipidu, mis lõi külastajate rekordeid ja linastuvate filmide arvu. Tänaseks on vennad Tavianid ilmselt jõudnud leida oma Kuldkarule sobiva koha kamina peal, kuid lisaks Berlinale Palastis linastuvale võistlusprogrammile nägi Berliini festivali kõrvalprogrammides palju huvitavat. Vaadeldavas…
Suurte talviste filmifestivalide lõppakordina lõi oma küljekardinad lahti Berliini filmipidu, mis lõi külastajate rekordeid ja linastuvate filmide arvu. Tänaseks on vennad Tavianid ilmselt jõudnud leida oma Kuldkarule sobiva koha kamina peal, kuid lisaks Berlinale Palastis linastuvale võistlusprogrammile nägi Berliini festivali kõrvalprogrammides palju huvitavat. Vaadeldavas…
3 minutit
Hõimukalender ja film
Viimane suur, raske ja paljude piltidega kalender on koostatud 2012. ja 2013. aastaks. Eemalt vaadates väga pilkupüüdev trükis.
HÕIMUKALENDER 2012 – 2013, FINNO-UGRIC CALENDAR. Koostaja Enn Säde, kujundaja Peeter Laurits, toimetaja Eha Viluoja. Konsultandid Jaak Lõhmus, Mart Meri ja Tõnu Seilenthal, tõlkija Adam Cullen. Fotode autorid Lennart Meri, Aado Lintrop, Rein…
HÕIMUKALENDER 2012 – 2013, FINNO-UGRIC CALENDAR. Koostaja Enn Säde, kujundaja Peeter Laurits, toimetaja Eha Viluoja. Konsultandid Jaak Lõhmus, Mart Meri ja Tõnu Seilenthal, tõlkija Adam Cullen. Fotode autorid Lennart Meri, Aado Lintrop, Rein…
4 minutit
Avalikult arhitektuurist
EKA arhitektuuri teaduskonna avalike loengute sarjast
EKA arhitektuuri teaduskond alustas sel kevadel rahvusvahelise avatud loengute sarjaga, mis on mõeldud nii kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele, sellega seotud erialade praktikutele kui ka ruumikultuurihuviliste laiemale ringile. Loengud on tasuta ning avatud kõigile.
Ülikoolisiseselt on loengute seeria üks eesmärke siinse arhitektuuriõppe ning sellega tihedalt seotud…
EKA arhitektuuri teaduskond alustas sel kevadel rahvusvahelise avatud loengute sarjaga, mis on mõeldud nii kõigile tehiskeskkonna loomisega tegelevatele üliõpilastele, sellega seotud erialade praktikutele kui ka ruumikultuurihuviliste laiemale ringile. Loengud on tasuta ning avatud kõigile.
Ülikoolisiseselt on loengute seeria üks eesmärke siinse arhitektuuriõppe ning sellega tihedalt seotud…
3 minutit
Kultuurikaubamaja ja tuukrikell
Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühishoone arhitektuurivõistlusest
1
Võistlus oli edukas. Muidugi oli edukas. Väga hea võistlus oli. Auhinnatud tööd olid väga heal tasemel. Ja võidutöö oli silmapaistev. Selles oli midagi, mida salamahti oodatakse igalt arhitektuurivõistluselt – et lahendus jõuaks kaugemale lähteülesandest. Valmistaks üllatuse, mida on hirmkeeruline sisse kirjutada lähteülesandesse. Ja ületaks selle…
1
Võistlus oli edukas. Muidugi oli edukas. Väga hea võistlus oli. Auhinnatud tööd olid väga heal tasemel. Ja võidutöö oli silmapaistev. Selles oli midagi, mida salamahti oodatakse igalt arhitektuurivõistluselt – et lahendus jõuaks kaugemale lähteülesandest. Valmistaks üllatuse, mida on hirmkeeruline sisse kirjutada lähteülesandesse. Ja ületaks selle…
5 minutit
Pärlid metssigade koduõuel
Mis saaks kultuuri ja kultuurmaastikke armastaval inimesel olla selle vastu, kui maailmas, antud juhul Norras ja Islandil, leidub metseene-heategijaid, kes me laguneva kultuuripärandi päästmiseks lahkelt raha annavad. Aastaid tagasi hurraaga välja hõigatud, kuid oma rahaga katmata „Mõisakoolide programmi” nihutamine abikõlbulikuks oli valitsusest igati kena liigutus. Päästeti idee ja päästeti ehk…
3 minutit
Mõisakool – pärand ja regionaalarengu toetaja
Näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid” kuni 17. märtsini rahvusraamatukogu fuajeegaleriis. Näituse koostaja on Kuninglik Norra Saatkond, tekstid on kirjutanud Nele Rohtla ja Anton Pärn, fotograafid Toomas Vendelin ja Peeter Säre.
Küllap on nii kodu- kui välismaised huvilised korrastatud mõisakoolide juurde sattudes märganud silte infoga „EE A grants – Norway grants”.…
Küllap on nii kodu- kui välismaised huvilised korrastatud mõisakoolide juurde sattudes märganud silte infoga „EE A grants – Norway grants”.…
3 minutit
Ulja näoga ja vaimult vaba tudengiteater
Viljandi festival näitas, et kümne aastaga on kujunenud välja tudengiteatri häbematult uljas nägu.
X tudengite teatripäevad 10. – 12. II Viljandi kultuuriakadeemias.
Tudengite teatripäevad tõid teatripõllule pahvaku värske-vänget tuult: spontaansust, draamat, nakatavat mängulusti, olulist sõnumit, kompromissitut materjali ja eredat teatrikeelt. Kui Rait Avestik kurtis 2006. aastal Sirbis, et üliõpilasteater peaks julgemalt otsima…
X tudengite teatripäevad 10. – 12. II Viljandi kultuuriakadeemias.
Tudengite teatripäevad tõid teatripõllule pahvaku värske-vänget tuult: spontaansust, draamat, nakatavat mängulusti, olulist sõnumit, kompromissitut materjali ja eredat teatrikeelt. Kui Rait Avestik kurtis 2006. aastal Sirbis, et üliõpilasteater peaks julgemalt otsima…
6 minutit
Kommentaar. Veel kord tekstiküsimusest
Andreas W tõdeb oma kommentaaris „Tekstiküsimus” (Sirp 10. II ), et tekstile toetuvas eesti teatris on probleem lavastuste tekstide tasemega. Ta arutleb ka draamakoolituse efektiivsuse üle ja küsib, miks ei sekku dramaturgid enamasti prooviprotsessi ega aita kaasa „häälestatud ja ebamäärasustest puhastatud” lavastuste sünnile. Lavastusdramaturgina ja loovkirjutamiskoolituse juhendajana tekkis mul tahtmine…
3 minutit
Kommentaar. Nominentide nimekirja sosinad
Kui mu mälu ei peta, siis möödunud aastal sõnalavastuste eriauhinna koju viinud Ivar Põllu Tartu Uuest teatrist ütles kunagi, et ainult loll teeb teatrit auhinna pärast. Ilmselt see nii ongi, suurem osa aastast, kuid teatrikuul märtsis võib siin-seal siiski märgata närvilist nahistamist, mis eelneb esmalt teatri aastaauhindade nominentide ja hiljem…
2 minutit
Teatri aastaauhindade nominendid 2011. aasta loomingu eest
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Eesti Nuku- ja Noorsooteatris.
AASTA LAVASTUSAuhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. „Gilgameš ehk Igaviku nupp” (Von Krahli teater, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, helilooja Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo,…
AASTA LAVASTUSAuhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus. „Gilgameš ehk Igaviku nupp” (Von Krahli teater, idee autor ja lavastaja Peeter Jalakas, dramaturg Tarmo Jüristo, tehniliste lahenduste autor Enar Tarmo, helilooja Erkki Hõbe, videokunstnik Emer Värk, kunstnik Liisi Eelmaa, valguskunstnik Oliver Kulpsoo,…
6 minutit
Kontserdipeegel
Head reisi Balti kontserdiekspressile!
„Baltic Concert Express”: Irina Zahharenkova (klaver) ja Čiurlionise Keelpillikvartett 18. II Estonia kontserdisaalis.
Reis kulges marsruudil Estonia kontserdisaal – Jõhvi kontserdimaja – Peterburi Jaani kirik, reisijad olid aga hoopis Vilniusest ja Kuopiost. Leedu kvartetikultuur on peaaegu sama vana ja sama edukas kui kõigile teada korvpall.
Leedu tänapäev sisaldab vähemalt…
„Baltic Concert Express”: Irina Zahharenkova (klaver) ja Čiurlionise Keelpillikvartett 18. II Estonia kontserdisaalis.
Reis kulges marsruudil Estonia kontserdisaal – Jõhvi kontserdimaja – Peterburi Jaani kirik, reisijad olid aga hoopis Vilniusest ja Kuopiost. Leedu kvartetikultuur on peaaegu sama vana ja sama edukas kui kõigile teada korvpall.
Leedu tänapäev sisaldab vähemalt…
7 minutit
Kaasaegne muusika ja minevikumeenutused
Kammerkontsert: trio Farištamo Susi (klaver), Theodor Sink (tšello) ja Marten Altrov (klarnet) 21. II Viljandi muusikakooli orkestrimajas.
Viljandi publikut ei ole nüüdismuusikaga eriti hellitatud. Ilmselt arvatakse, et tänapäevane helikeel on väikelinna kuulajatele keerukas ja vähe köitev. Lähiminevikust meenuvad siiski mõned põnevad NYYD Ensemble’i esinemised, mida kohalike muusikasõprade hulgas tänini soojalt meenutatakse.
21.…
Viljandi publikut ei ole nüüdismuusikaga eriti hellitatud. Ilmselt arvatakse, et tänapäevane helikeel on väikelinna kuulajatele keerukas ja vähe köitev. Lähiminevikust meenuvad siiski mõned põnevad NYYD Ensemble’i esinemised, mida kohalike muusikasõprade hulgas tänini soojalt meenutatakse.
21.…
3 minutit
ERIline ooper
Ehkki peaks alustama hoopis originaalpealkirjast: „КЛАСcная опера” – just sellise peakirjaga galaetendus toimus 23. veebruaril Moskva ooperiteatris Helikon. Maestro Eri Klasile ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud galakontserdil esinesid Dmitri Bertmani lavastajakäe all teatri parimad naissolistid Larissa Kostjuk, Maria Mašulia, Anna Gretšiškina, Marina Karpetšenko jt. Miks vaid naised? Sest…
2 minutit
ERSO olulisemaid arengujooni
ERSO. Raadioansamblist riigi esindusorkestriks. Koostanud Maarja Kasema, toimetanud Jüri Hargel ja M. Kasema. Kujundanud DF Ltd. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2011. 142 lk.
Mis tahes kontserdile minnes on juba ette huvitav mõelda, kuidas üks või teine interpreet kavva võetud muusikat esitleb. Sama põnev on kätte võtta ka uut raamatut – näiteks, kuidas…
Mis tahes kontserdile minnes on juba ette huvitav mõelda, kuidas üks või teine interpreet kavva võetud muusikat esitleb. Sama põnev on kätte võtta ka uut raamatut – näiteks, kuidas…
2 minutit
Eesti viiulimeister Meeme Mälgi
On möödunud üle 35 aasta, kui New Yorgis suri eesti viiulimeister Meeme Mälgi. Et mälestus sellest ainulaadsest eestlasest ei vajuks unustushõlma, siis olen kogunud veel saadaval materjali temast. Toetudes nendele andmetele ja kasutades oma mälestusi, püüan lugejaile anda meistrist ülevaate. Nüüdseks on Mälgi viiulid kõlanud mitmel kontinendil ja nende heli…
3 minutit
Avalik loeng
Reedel, 2. märtsil algusega kl 10.15 peab prof Sergei Nekljudov vene keeles avaliku loengu „Tänapäeva folkloorsed ja mütoloogilised traditsioonid (Mongoolia 2006.–2010. a ekspeditsioonide materjalide põhjal)”. Loeng toimub Tartus Ülikooli 16 von Bocki maja auditooriumis 212. Lisatakse tõlge inglise keelde.
Kolmapäeval, 7. märtsil kl 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18) kunstikolmapäev…
Kolmapäeval, 7. märtsil kl 17.15 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis (Ülikooli 18) kunstikolmapäev…
2 minutit
Tundmatuks jäänud Eesti rohevöö
The Estonian Green Belt / Eesti rohevöö. Toimetanud Kalev Sepp, autorid Jüri Pärn, Anto Raukas, Argo Peepson ja Luule Lõhmus. Eesti Maaülikool, 2011. 96 lk. Väljaanne on valminud Balti rohekoridori projekti raames, vt http://www.balticgreenbelt.net/www.balticgreenbelt.net
2011. aasta lõpupoole ilmus üks üldistav uurimus, mis on jäänud teenimatult tähelepanuta. Enne raamatu juurde jõudmist tuleb…
2011. aasta lõpupoole ilmus üks üldistav uurimus, mis on jäänud teenimatult tähelepanuta. Enne raamatu juurde jõudmist tuleb…
3 minutit
Sohk ja füüsika
Kelle omad on teadmised, kui maksumaksja on maksnud nende tekitamise eest? Teadusajakirjad, kus seda teadmist jagatakse, ei taha oma saaki sugugi jagada vabalt ja kõigile. See on üks osa tänastest vaidlustest teadusmaailmas. Teisalt kummitab aina sagedamini avalikkust ka küsimus „teadusliku” liitega kaunistatud väidete tõepärasusest. Ja mitte ainult, vaid ka sellest,…
14 minutit
Kirke Kangro omad joped ehk Kuidas elevandilaps londi kaotas
Kirke Kangro näitus „Diskreetne elevant” Draakonis 14. – 26. II.
„„Palun vabandust”, pöördus elevandilaps väga viisakalt kahevärvilise püütonmao poole, „aga kas te võite mulle lahkesti öelda, mida krokodill sööb lõunaks?”
Esiteks on ebadiskreetne küsida, mida lõunaks süüakse. Seda nimetatakse tagarääkimiseks. Kui mingi probleem on, oleks õige ikka otse asjaosalise poole pöörduda. Kui…
„„Palun vabandust”, pöördus elevandilaps väga viisakalt kahevärvilise püütonmao poole, „aga kas te võite mulle lahkesti öelda, mida krokodill sööb lõunaks?”
Esiteks on ebadiskreetne küsida, mida lõunaks süüakse. Seda nimetatakse tagarääkimiseks. Kui mingi probleem on, oleks õige ikka otse asjaosalise poole pöörduda. Kui…
2 minutit
Mis on eesti algvorm?
Raivo Kelomehe näitus „Eesti algvorm” Vaala galeriis 2. – 29. II.
Vaala galerii näitusel on Raivo Kelomees keskendunud eesti (kunsti) algkujundile. Küsimust alge kohta peetakse filosoofia põhiküsimuseks, millele vastamise abil oleks võimalik vastata teistele olulistele küsimustele. Eesti visuaalse algvormi otsimine tähendab eesti visuaalse tõe otsimist.
Kelomees on esitanud kolmele kunstiteadlasele (Reet Varblane,…
Vaala galerii näitusel on Raivo Kelomees keskendunud eesti (kunsti) algkujundile. Küsimust alge kohta peetakse filosoofia põhiküsimuseks, millele vastamise abil oleks võimalik vastata teistele olulistele küsimustele. Eesti visuaalse algvormi otsimine tähendab eesti visuaalse tõe otsimist.
Kelomees on esitanud kolmele kunstiteadlasele (Reet Varblane,…
3 minutit
Tallinna omaalgatuslikud kunstiruumid
Omaalgatuslik kunstiruum ehk artist run space on ülemaailmselt levinud termin, mis tähistab kunstnike endi organiseeritud galeriid või projektiruumi. Esmakordselt Eestis on praegu selliste kohtade buum – hoolimata majanduslangusest, aga võib-olla mingil kombel isegi tänu sellele. Kunsti- ja projektiruumid tekivad ja kaovad, avades oma uksed tihti vägagi ihaldusväärsetel pindadel Tallinna linnaruumis.…
3 minutit
Vaikiv kangelane ja kunsti paradoks
Kaido Ole näitus „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumus kuni 15. IV.
Kaido Ole näituse „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” saatesõnast tuleb välja, et autori suurim probleem on „paratamatu vastuolu inimese unistuste ja ideaalide abstraktsuse ning igapäevategevuse halastamatu konkreetsuse vahel”. Täiesti üldinimlik probleem, mille sõnastusest tuleb antud juhul siiski välja, et…
Kaido Ole näituse „Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” saatesõnast tuleb välja, et autori suurim probleem on „paratamatu vastuolu inimese unistuste ja ideaalide abstraktsuse ning igapäevategevuse halastamatu konkreetsuse vahel”. Täiesti üldinimlik probleem, mille sõnastusest tuleb antud juhul siiski välja, et…
4 minutit
Mida oodata nüüdiskunstilt?
Sirbis number 5 alustati EKA õppetoolide juhatajatele küsimuste esitamist nüüdisaegse kunsti õpetamine kohta. Seekord saavad sõna kunstipedagoogika osakonna juhataja Annely Köster, disaini teaduskonna klaasikunsti osakonna juhataja Mare Saare ja kunstiteaduse instituudi juhataja kt Andres Kurg. Palun tooge välja kolm olulist momenti, mida nüüdisaegse kunsti õpetamisel tuleb silmas pidada. Miks? Kas…
5 minutit
Jüri Haini kiituseks
Jüri Dubov
talle Jaan Krossi kirjandusauhinna omistamise puhul*
Jaan Krossi kirjandusauhind, mida kirjaniku nimeline sihtasutus annab välja 2010. aastast, on eriline selle poolest, et võimaldab esile tõsta põhimõtteliselt igaüht, kes eesti või maailmakultuuri hüvanguks kirjapulka liigutab. Mitte ainult poeete, prosaiste ja dramaturge, vaid ka esseiste ja följetoniste, tõlkijad ja teadlased iseenesestki mõista…
talle Jaan Krossi kirjandusauhinna omistamise puhul*
Jaan Krossi kirjandusauhind, mida kirjaniku nimeline sihtasutus annab välja 2010. aastast, on eriline selle poolest, et võimaldab esile tõsta põhimõtteliselt igaüht, kes eesti või maailmakultuuri hüvanguks kirjapulka liigutab. Mitte ainult poeete, prosaiste ja dramaturge, vaid ka esseiste ja följetoniste, tõlkijad ja teadlased iseenesestki mõista…
8 minutit
Friedebert Tuglase novelliauhinnad
Eva Maria Vint-Warmington
Täna, 2. märtsil kuulutatakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses pidulikult välja järjekordsed Tuglase novelliauhinnad Kätlin Kaldmaale novelli „Kui poisid tulid” (Looming, nr 12) ja Toomas Vindile novelli „Pettekujutelmade linnuparv” (raamatus „Kunstniku elu”) eest. Žürii eelvalikusse kuulusid veel ka Mehis Heinsaare „Tagasitulek”, Kärt Hellerma „Mängumeri”, Andrei Hvostovi „Astma”, Toomas Raudami…
Täna, 2. märtsil kuulutatakse Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses pidulikult välja järjekordsed Tuglase novelliauhinnad Kätlin Kaldmaale novelli „Kui poisid tulid” (Looming, nr 12) ja Toomas Vindile novelli „Pettekujutelmade linnuparv” (raamatus „Kunstniku elu”) eest. Žürii eelvalikusse kuulusid veel ka Mehis Heinsaare „Tagasitulek”, Kärt Hellerma „Mängumeri”, Andrei Hvostovi „Astma”, Toomas Raudami…
4 minutit
(:)tead, poeet, ole parem vait
Gabriel Zaid, Liiga palju raamatuid. Tõlkinud Kätlin Kaldmaa, toimetanud Kai Aareleid. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 40.
Ma ei ole Zaidi raamatust rääkides objektiivne, sest mulle väga meeldivad esseeraamatud. Enamgi veel, ma jaotan kultuure rassistlikult esseekultuurideks ja esseeoskamatuteks kultuurideks. Väikerahvaste kultuur, olgu näiteks toodud eesti kultuur, too piinlikult tüüpiline esseeoskamatu kultuur, ei…
Ma ei ole Zaidi raamatust rääkides objektiivne, sest mulle väga meeldivad esseeraamatud. Enamgi veel, ma jaotan kultuure rassistlikult esseekultuurideks ja esseeoskamatuteks kultuurideks. Väikerahvaste kultuur, olgu näiteks toodud eesti kultuur, too piinlikult tüüpiline esseeoskamatu kultuur, ei…
3 minutit
Issanda koerad raamatu sees
Aleksander Müller, Jumal, kes oli näinud koeri. Memuaarid. Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011. 143 lk.
Kivisildnik, (:)raadiopastor. Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011. 156 lk.
Mõlemas vaadeldavas raamatus kohtume Jumala ja koeraga. Ehkki Aleksander Müller liigitab ennast pigem koerte kui jumalate seltsi (Müller, lk 18) ja ilmutusmees (:)kivisildnik eristab karavan- ja koerkirjanikke (Kivisildnik, lk 52),…
Kivisildnik, (:)raadiopastor. Jumalikud Ilmutused, Pärnu 2011. 156 lk.
Mõlemas vaadeldavas raamatus kohtume Jumala ja koeraga. Ehkki Aleksander Müller liigitab ennast pigem koerte kui jumalate seltsi (Müller, lk 18) ja ilmutusmees (:)kivisildnik eristab karavan- ja koerkirjanikke (Kivisildnik, lk 52),…
3 minutit
Post-sõnastik: abjekt, abjektsioon
„Jälkus ootab ja puhkab sügavustes ning inimeste vankuvad linnad kõdunevad.”1 Nii sõnastas ameerika õuduskirjanik H. P. Lovecraft inimese olukorra XX sajandi esimesel poolel. Inimese eksistents on sümboolse „millegi” pidev ähvardus. See lause võiks siinkohal olla ka piltlik vaste prantsuse poststrukturalistliku mõtlemise rüpes sündinud abjektsuse mõistele. Psühhoanalüüsist lähtuvast vaatest postajastu subjektile…
2 minutit
Milleks õhutada vaenu tühja koha pealt?
7. veebruaril kuulutas kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital välja 2011. aasta nominendid. Eesti Päevaleht on järjepidevalt tõstatanud küsimuse, miks ei ole algupärase eesti proosa kategooria nomineeritute seas eestivene kirjanikku Andrei Ivanovi oma tõlketeosega „Peotäis põrmu” (Varrak, 2011, tlk Ilona Martson).1
EPLi vastukajad põhinevad õigupoolest kahel erineval asjal: 1) miks ei saa nomineerida tõlkeraamatut…
EPLi vastukajad põhinevad õigupoolest kahel erineval asjal: 1) miks ei saa nomineerida tõlkeraamatut…
3 minutit
Ida-Virumaa ja vastutus
Kindlasti on nõukogude korra venestamispoliitika tekitanud probleeme, ent tuleb tegeleda ka sellega, mis edasi saab.
6. veebruaril toimus riigikogus arupärimine „Ida-Virumaa majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise kohta (nr 89)”. Selle fookusse kuulus ka 9. IX 2010 valitsuse poolt heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Arupärimisel peaminister Andrus Ansipile küsib riigikogu liige…
6. veebruaril toimus riigikogus arupärimine „Ida-Virumaa majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise kohta (nr 89)”. Selle fookusse kuulus ka 9. IX 2010 valitsuse poolt heaks kiidetud Ida-Virumaa tegevuskava aastateks 2010–2014. Arupärimisel peaminister Andrus Ansipile küsib riigikogu liige…
4 minutit
Kas hammas hamba vastu – või kannatus kannatuse kõrvale
Anette Großbongardt, Uwe Klußmann, Norbert F. Plötzl (Hg.), Die Deutschen im Osten Europas. Eroberer, Siedler, Vertriebene. Deutsche Verlags-Anstalt, München, Spiegel-Verlag, Hamburg 2011. 303 lk.
Kas ajaloo vangiks jäämine on ohverrahva möödapääsematu saatus? Eestis tundub see nii olevat, kuid lootus jääb – ehk on paarkümmend aastat eestlastele lihtsalt liiga lühike aeg, et…
Kas ajaloo vangiks jäämine on ohverrahva möödapääsematu saatus? Eestis tundub see nii olevat, kuid lootus jääb – ehk on paarkümmend aastat eestlastele lihtsalt liiga lühike aeg, et…
7 minutit
Kui karu kartis raadiot
Venelaste sõjad Soome, Afganistani ja Gruusiaga ning ingliskeelne maailmameedia
Gordon F. Sander, Lahing Soome pärast 1939-1940. Tõlkinud Olavi Teppan, toimetanud Leino Pahtma, kaane kujundanud Jüri Kass. Varrak, 2011. 494 lk.
Soome XX sajandi ajaloos ei ole Talvesõjaga võrreldavat teist sündmust, mis oleks sedavõrd palju köitnud eestlaste tähelepanu. Ei Soome iseseisvumine, sellele järgnenud…
Gordon F. Sander, Lahing Soome pärast 1939-1940. Tõlkinud Olavi Teppan, toimetanud Leino Pahtma, kaane kujundanud Jüri Kass. Varrak, 2011. 494 lk.
Soome XX sajandi ajaloos ei ole Talvesõjaga võrreldavat teist sündmust, mis oleks sedavõrd palju köitnud eestlaste tähelepanu. Ei Soome iseseisvumine, sellele järgnenud…
3 minutit
Teise maailmasõja valikud mõjutavad meiegi elu
Nõukogude Liit ei saanud 1939. aastal MRPd sõlmides teada, et Saksamaa teda kaks aastat hiljem ründab. MRP pole vabandatav Nõukogude Liidu Saksamaa-vastaseks sõjaks valmistumisega.
Ian Kershaw, Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma. Tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Kalev Lattik. Varrak, 2011. 668 lk.
Teise maailmasõja käsitlus tundub olevat justkui valmis, seda pole…
Ian Kershaw, Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma. Tõlkinud Ehte Puhang, toimetanud Kalev Lattik. Varrak, 2011. 668 lk.
Teise maailmasõja käsitlus tundub olevat justkui valmis, seda pole…
3 minutit
Streigi toetuseks
Marek Strandberg
Tulekul on streik ja sellised asjad on mulle ikka meeldinud. Ka praegune meeldib, tegevuskunsti sündmusena kõige selle esteetika ja iluga. Asjaosalistele on tegu mõistagi eeskätt läbirääkimistehnikaga. Üks pool on selgelt identifitseeritav (haridustöötajad) ja ta esitab oma soovid. Probleem on teise poole ebamäärasus, sest vastutus üldhariduse eest jaguneb ja hajub…
Tulekul on streik ja sellised asjad on mulle ikka meeldinud. Ka praegune meeldib, tegevuskunsti sündmusena kõige selle esteetika ja iluga. Asjaosalistele on tegu mõistagi eeskätt läbirääkimistehnikaga. Üks pool on selgelt identifitseeritav (haridustöötajad) ja ta esitab oma soovid. Probleem on teise poole ebamäärasus, sest vastutus üldhariduse eest jaguneb ja hajub…
3 minutit
