Ikooniröövlid
. . . . See lugu, mis ma Sulle nyyd räägin, oli päris ammu, enne suurt sõda veel. Sina olid siis alles oma isa munakotis, ei, Sul pold isagi veel syndind ja mina olin ka, näe, päris noor poiss. Me elasime perega seal Vahtsõliina taga. Enne olime linakasvatusega täitsa läbi tulnud, aga linahinnad läksid äkki alla ja varsti oli talu…
8 minutit
„Noorte kriitikute luubi all”
Kultuurikriitika võistlus „Noorte kriitikute luubi all” korraldati 2011. aastal teist korda. Kuna konkursi kavandamisel oli üks eesmärke kajastada võimalikult täielikult kogu Tallinna Euroopa kultuuripealinnaks olemise aasta sündmusi, viidi muusika-, tantsu-, filmi-, kunsti- ja interdistsiplinaarsete kunstide kriitika võistlus läbi kahes etapis ja kahel tasandil.
Poolprofessionaalse ehk A-tasandi tekstid olid oodatud spetsiaalselt konkursi tarbeks loodud uuele veebilehele…
Poolprofessionaalse ehk A-tasandi tekstid olid oodatud spetsiaalselt konkursi tarbeks loodud uuele veebilehele…
1 minut
Kay portreed – ajaloolaste ja antropoloogide unistus
Kahe briti kunstniku, William Hogarthi (1697–1764) 22 vase- ja terasgravüür ja John Kay (1742–1826) 26 vasegravüüri Tartu Linnamuuseumis kuni 25. II . Näituse tööd on pärit ameerika kultuuriajaloolase R. Paul Firnhaberi kogust.
Oma aja tuntud sotsiaalkriitiku William Hogarthi kõrval on šotlasest karikaturist ja miniaturist John Kay üpris tundmatu suurus, alles XX…
Oma aja tuntud sotsiaalkriitiku William Hogarthi kõrval on šotlasest karikaturist ja miniaturist John Kay üpris tundmatu suurus, alles XX…
2 minutit
Kaitsmisel väitekirjad 23. II – 2. III / Avalik loeng
ARDO ILLASTE, sünd 1982
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehniline füüsika
Doktoritöö „Analysis of Molecular Movements in Cardiac Myocytes” („Molekulaarsete liikumiste analüüs südamelihasrakkudes”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?648
Kaitsmine toimub neljapäeval, 23. veebruaril kl 13 Tallinnas TTÜ Küberneetika Instituudi ruumis B101.
Juhendaja: PhD Marko Vendelin
Oponendid: prof Allen Kaasik (Tartu Ülikool) ning PhD Pasi Tavi (Ida-Soome Ülikool)
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehniline füüsika
Doktoritöö „Analysis of Molecular Movements in Cardiac Myocytes” („Molekulaarsete liikumiste analüüs südamelihasrakkudes”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?648
Kaitsmine toimub neljapäeval, 23. veebruaril kl 13 Tallinnas TTÜ Küberneetika Instituudi ruumis B101.
Juhendaja: PhD Marko Vendelin
Oponendid: prof Allen Kaasik (Tartu Ülikool) ning PhD Pasi Tavi (Ida-Soome Ülikool)
1 minut
Mängujuhi võlumaailm
Mälupilte Tiiu Sillast
Me teeme, teeme ümber oma elu
üht hiigelmüüri inimtihedat.
Ka pikemad ei küüni üle ääre.
Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi
on lahkumisel ruumi jätnud piluks,
siis see, kes juhtus välja nägema
on äranähtu nimetanud iluks.
Ta samal hetkel ise läbi nähtud
ja pole kohta, kus võiks tunda häbi ta.
Suur saladus saab tema ainueluks,
tal iseennast au on läbida.
Juhan Viiding
Kui inimesed suureks saavad või…
Me teeme, teeme ümber oma elu
üht hiigelmüüri inimtihedat.
Ka pikemad ei küüni üle ääre.
Kui mõni sinnapoole väljalangend kivi
on lahkumisel ruumi jätnud piluks,
siis see, kes juhtus välja nägema
on äranähtu nimetanud iluks.
Ta samal hetkel ise läbi nähtud
ja pole kohta, kus võiks tunda häbi ta.
Suur saladus saab tema ainueluks,
tal iseennast au on läbida.
Juhan Viiding
Kui inimesed suureks saavad või…
5 minutit
Pühadust sedapuhku ei teotatagi
Kokkuvõttes on „Kormoranid” film soovmõtlemisest, igati inimlikust ja laialt levinud nähtusest.
Kui rääkida ainult filmist, siis on kõik kombes. „Kormoranid” on hea, mis sest, et burleskne. Leidub teatud sihtrühm vaatajaid, kellele jämekoomika hakkab koledasti vastu, nemad kirtsutaksid nina, aga ilmselt nad ei näegi seda filmi, nõnda pole ka taunivat suhtumist. Pean siin silmas just inetut…
Kui rääkida ainult filmist, siis on kõik kombes. „Kormoranid” on hea, mis sest, et burleskne. Leidub teatud sihtrühm vaatajaid, kellele jämekoomika hakkab koledasti vastu, nemad kirtsutaksid nina, aga ilmselt nad ei näegi seda filmi, nõnda pole ka taunivat suhtumist. Pean siin silmas just inetut…
6 minutit
Kaks jalga hea, neli jalga parem
Riigikontrolli audit „Riigi tegevus tippspordi toetamisel”, Jaan Martinson, „Riigikontroll kulutas asjatult raha” (Õhtuleht 8. II ), Peep Pahv, „Põhjakihti kuuluv amet” (Postimees 10. II ), „Reporteritund” (Vikerraadio, 10. II ), „Sport. Sport” (ETV , 8. ja 12. II ) ja „Ringvaade” (ETV , 20. II ).
Pealkirjaga, õigemini Orwelli „Loomade farmist” laenatu parafraseeringuga ei taha…
Pealkirjaga, õigemini Orwelli „Loomade farmist” laenatu parafraseeringuga ei taha…
2 minutit
Sillamäe kummitus
Tekib nagu mitu filmi ühes ja jääb pisut segaseks, kellest ja millest filmi on tahetud teha.
Dokumentaalfilm „Pärand” (Eesti-Soome 2012, 52 min), režissöör ja stsenarist Eeva Jäntti, operaatorid Rein Kotov ja Mait Mäekivi, helirežissöör Mart-Kessel Otsa, monteerija Kersti Miilen. Produtsent Pille Rünk, kaasprodutsent Timo Humaloja. Esilinastus 9. II kinos Artis.
Kummitus, mis soomlase Eeva Jäntti on tõmmanud koos Allfilmiga…
Dokumentaalfilm „Pärand” (Eesti-Soome 2012, 52 min), režissöör ja stsenarist Eeva Jäntti, operaatorid Rein Kotov ja Mait Mäekivi, helirežissöör Mart-Kessel Otsa, monteerija Kersti Miilen. Produtsent Pille Rünk, kaasprodutsent Timo Humaloja. Esilinastus 9. II kinos Artis.
Kummitus, mis soomlase Eeva Jäntti on tõmmanud koos Allfilmiga…
3 minutit
Muusikamaailm
MUUSIKAMAAILM
Philip Glass 75
Juubelipäeval 31. jaanuaril tegi American Composers Orchestra Carnegie Hallis Glassi IX sümfoonia USA esiettekande, kavas ka Arvo Pärdi „Lamentate”, juhatas Dennis Russell Davies. 1. II ja edasi Norfolkis-Fairfaxis-Richmondis (USA) 8 „Orphée” õhtut (dir Steven Jarvi) – üks Glassi paarist tosinast ooperist (NY Met’is oli laval ka „Satyagraha”), Viiulikontsert Bolognas, Reggio Emilias, Tamperes, orkestrimuusika Warwickis . . . . Märtsis…
Philip Glass 75
Juubelipäeval 31. jaanuaril tegi American Composers Orchestra Carnegie Hallis Glassi IX sümfoonia USA esiettekande, kavas ka Arvo Pärdi „Lamentate”, juhatas Dennis Russell Davies. 1. II ja edasi Norfolkis-Fairfaxis-Richmondis (USA) 8 „Orphée” õhtut (dir Steven Jarvi) – üks Glassi paarist tosinast ooperist (NY Met’is oli laval ka „Satyagraha”), Viiulikontsert Bolognas, Reggio Emilias, Tamperes, orkestrimuusika Warwickis . . . . Märtsis…
9 minutit
Uus: Evelin Seppar
Evelin Seppar on noor helilooja, kelle ooper „Teine” esietendub 26. veebruaril Nigulistes. Selle ooperi juures on nii palju põnevat ja eriskummalist, et paslik on rääkida helilooja endaga ja küsida, mis milleks täpselt vajalik on. Eelteadmiseks niipalju, et Seppar alustas heliloominguga 15aastaselt Alo Põldmäe juures muusikakeskkoolis. Aastast 2006 õpib ta muusikaakadeemias, kus pärast bakalaureusekraadi omandamist René Eespere juures…
3 minutit
Kontserdipeegel
Eliitkontsert
„Eliitkontserdid VI ”: Age Juurika klaveriõhtu 14. II Estonia kontserdisaalis.
Hea, et Eesti Interpreetide Liit on loobunud organisatsiooni nimetusest tuletatud pealkirjast ja hakanud oma muusikaõhtuid kutsuma otsekohese aususega, sest kõrgele klassile viitav nimetus „eliitkontsert” on, vähemalt 14 . veebruari klaveriõhtu näitel, kahtlemata sündmuse sisuga paremas kooskõlas. Elitaarseks kuulutamisega ollakse viimasel ajal ettevaatlik, kuna sellega näib kaasnevat kergelt halvustav…
„Eliitkontserdid VI ”: Age Juurika klaveriõhtu 14. II Estonia kontserdisaalis.
Hea, et Eesti Interpreetide Liit on loobunud organisatsiooni nimetusest tuletatud pealkirjast ja hakanud oma muusikaõhtuid kutsuma otsekohese aususega, sest kõrgele klassile viitav nimetus „eliitkontsert” on, vähemalt 14 . veebruari klaveriõhtu näitel, kahtlemata sündmuse sisuga paremas kooskõlas. Elitaarseks kuulutamisega ollakse viimasel ajal ettevaatlik, kuna sellega näib kaasnevat kergelt halvustav…
4 minutit
Miks meil ei ole oma suurt muusikalugu?
Rahvusvaheline muusikaloo konverents „New Music in History Writing and New Approaches to Writing Music History” 2. – 4. II EMTAs.
Küünlakuu esimestel päevadel toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias rahvusvaheline muusikaloo konverents, mis kandis ilusa sõnamänguga huvitavat pealkirja „Uus muusika muusikaloos ja muusikaloo uued uurimissuunad” („New Music in History Writing and New Approaches to Writing…
Küünlakuu esimestel päevadel toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias rahvusvaheline muusikaloo konverents, mis kandis ilusa sõnamänguga huvitavat pealkirja „Uus muusika muusikaloos ja muusikaloo uued uurimissuunad” („New Music in History Writing and New Approaches to Writing…
3 minutit
Ühe linna muutumine
Aare Olander, Kadunud vaated. Tallinna muutumine enam kui 400 fotol. Toimetanud Hele Pärn. Kujundanud Andres Tali. Tänapäev, 2011. 256 lk.
„Kas Tallinn on linn või küla, provintsilinn või metropol, on ta ilus või mitte, kas ta muutub aastatega elamisväärsemaks või vastupidi, selle üle on ikka ja jälle vaieldud.”
Küsimusega Tallinna olemuse ja muutumise kohta alustab Aare Olander möödunud…
„Kas Tallinn on linn või küla, provintsilinn või metropol, on ta ilus või mitte, kas ta muutub aastatega elamisväärsemaks või vastupidi, selle üle on ikka ja jälle vaieldud.”
Küsimusega Tallinna olemuse ja muutumise kohta alustab Aare Olander möödunud…
5 minutit
Salgamata ilusamad majad linnas
Tallinn XVII – XIX sajandi illustratsioonidel
Näitus „Mis linn see on . . . . . Tallinn XVII – XIX sajandi illustratsioonidel” Rahvusraamatukogus. Koostanud Ruth Hiie, Urve Sildre ja Larissa Petina, kujundanud Tiiu Laur ja Kadi Kiipus. Avatud kuni 31. III 2012.
Kuidas kujutati Tallinna vanades trükistes, vaate- ja tarbegraafikas (linnavaated, plakatid, ametitunnistused, kirjapaberid, post- ja mängukaardid), linnaplaanidel ja…
Näitus „Mis linn see on . . . . . Tallinn XVII – XIX sajandi illustratsioonidel” Rahvusraamatukogus. Koostanud Ruth Hiie, Urve Sildre ja Larissa Petina, kujundanud Tiiu Laur ja Kadi Kiipus. Avatud kuni 31. III 2012.
Kuidas kujutati Tallinna vanades trükistes, vaate- ja tarbegraafikas (linnavaated, plakatid, ametitunnistused, kirjapaberid, post- ja mängukaardid), linnaplaanidel ja…
4 minutit
Ukse avamise kunst
Mare Mikoffi näitus „Maria, Herman ja piiripost” Kondase keskuses Viljandis kuni 25. II.
Iga kord, kui avan näitusesaali ukse, kuigi tean suurepäraselt, mis mind ees ootab, ja Mare Mikoffi väljapaneku ruumidesse astun, võpatan automaatselt. Ukse taga põlvitava Herman Simmi skulptuur on kuidagi liiga suur ja liiga „kujulik”. Ilmselt oleks küll märksa hirmutavam, kui leiaksin muuseumis eest päris põlvitavas…
Iga kord, kui avan näitusesaali ukse, kuigi tean suurepäraselt, mis mind ees ootab, ja Mare Mikoffi väljapaneku ruumidesse astun, võpatan automaatselt. Ukse taga põlvitava Herman Simmi skulptuur on kuidagi liiga suur ja liiga „kujulik”. Ilmselt oleks küll märksa hirmutavam, kui leiaksin muuseumis eest päris põlvitavas…
3 minutit
Jalutuskäik galeriides
Pretensioonitud jooned
Joonistuste näitus „Napp” Pärnu Linnagaleriis raekojas (Uus tn 4) kuni 25. II. Kuraator Margot Kask.
Kui laps oskab hästi joonistada, siis tädid-onud ütlevad, et temast peaks saama kunstnik. Kui laps natuke suuremaks kasvab ja saabub reaalse karjäärivaliku aeg, siis niimoodi enam ei arvata ja leitakse, et inimene peaks otsima siiski ameti, mis leiva lauale toob. Näitusel…
Joonistuste näitus „Napp” Pärnu Linnagaleriis raekojas (Uus tn 4) kuni 25. II. Kuraator Margot Kask.
Kui laps oskab hästi joonistada, siis tädid-onud ütlevad, et temast peaks saama kunstnik. Kui laps natuke suuremaks kasvab ja saabub reaalse karjäärivaliku aeg, siis niimoodi enam ei arvata ja leitakse, et inimene peaks otsima siiski ameti, mis leiva lauale toob. Näitusel…
7 minutit
Pealelend: John Phillips
Näitus „Mälestusi külmast utoopiast” („Memoirs from a Cold Utopia”) oli kõigepealt väljas (29, VII – 18. XI 2011) Londonis. Kuidas tekkis idee korraldada idaeuroopa kunstnike üleminekuaega käsitlev näitus Londoni graafikaateljees londonprintstudio?
John Phillips, londonprintstudio juhataja: Meie graafikaateljee toimib ühelt poolt kui traditsiooniline graafikaateljee – seal saab trükkida graafikat, teiselt poolt aga oleme aga püüdnud sellest teha võimalikult…
John Phillips, londonprintstudio juhataja: Meie graafikaateljee toimib ühelt poolt kui traditsiooniline graafikaateljee – seal saab trükkida graafikat, teiselt poolt aga oleme aga püüdnud sellest teha võimalikult…
2 minutit
Mitmetine déjà-vu Kunstihoones
Näitus „Mälestusi külmast utoopiast” ehk „Memoirs from a Cold Utopia” Tallinna Kunstihoones kuni 26. II. Kuraator Eve Kask, kujundanud Terje Kallast ja Urmas Luure.
„Mälestusi külmast utoopiast” tekitab juba näitusesaali sisenemisel tugeva déjà-vu-tunde: paljutki oleks varem juba nagu näinud. Koonduslaagri õudused, defitsiidimajanduse tingimuses erilise tähenduse saanud kaup, Nõukogude Liidu lagunemine ning uue elu võimalusterohkus ja…
„Mälestusi külmast utoopiast” tekitab juba näitusesaali sisenemisel tugeva déjà-vu-tunde: paljutki oleks varem juba nagu näinud. Koonduslaagri õudused, defitsiidimajanduse tingimuses erilise tähenduse saanud kaup, Nõukogude Liidu lagunemine ning uue elu võimalusterohkus ja…
3 minutit
Disainer kui isiksus
Leonardo Meigase ülevaatenäitus „Head ajad” Kiek in de Kökis, 14.–29. II , helitaustaks Joosep Tormise remiks Sven Grünbergi ja Tiit Kikase helindeist.
Kiek in de Köki muuseumis eksponeeritud Leonardo Meigase ülevaatenäitusel näeb tema loomingut aastatest 1974–2011. Tegemist on disaineri enda koostatud retrospektiiviga, kus esitletud fotode ja arvutisimulatsioonide abil väga erineva mahuga tellimustöid: disaini väikevorme, graafilist disaini, tootedisaini,…
Kiek in de Köki muuseumis eksponeeritud Leonardo Meigase ülevaatenäitusel näeb tema loomingut aastatest 1974–2011. Tegemist on disaineri enda koostatud retrospektiiviga, kus esitletud fotode ja arvutisimulatsioonide abil väga erineva mahuga tellimustöid: disaini väikevorme, graafilist disaini, tootedisaini,…
4 minutit
Sissejuhatus igasugustesse asjadesse
Tootedisain. Asjad minu elus. Koostanud Karin Paulus, toimetanud Eva Näripea, keeleliselt toimetanud Katrin Hallas. Kujundanud Martin Rästa. Eesti Kunstiakadeemia, 2011. 302 lk.
Karin Paulus on koostanud tootedisaini teemal mahuka raamatu, mis kuulub kunstiakadeemia disainiraamatute sarja ja on selle viies väljaanne. Varasemate disaini puudutavate käsitluste hulka kuuluvad paar tõlketeost nagu krestomaatiline Nikolaus Pevsneri „Kaasaegse disaini…
Karin Paulus on koostanud tootedisaini teemal mahuka raamatu, mis kuulub kunstiakadeemia disainiraamatute sarja ja on selle viies väljaanne. Varasemate disaini puudutavate käsitluste hulka kuuluvad paar tõlketeost nagu krestomaatiline Nikolaus Pevsneri „Kaasaegse disaini…
3 minutit
Toetagem loovust!
Jan van Schaiki Tallinnas peetud loengust
Jani küüned olid erkkollaseks lakitud, et tagiga sobida. Veel nädal tagasi olid need säravroosad, sest siis kandis ta roosat pintsakut. „Ma lasen alati teha professionaalse maniküüri,” vastas ta küsivale pilgule. Küünte lakkimine sobivas toonis olevat alguse saanud ühest kunagisest projektist, kus arhitektid proovisid sobituda tellija korporatiivse mõttemaailmaga. See nõudis ka töötajatelt korporatsioonile…
Jani küüned olid erkkollaseks lakitud, et tagiga sobida. Veel nädal tagasi olid need säravroosad, sest siis kandis ta roosat pintsakut. „Ma lasen alati teha professionaalse maniküüri,” vastas ta küsivale pilgule. Küünte lakkimine sobivas toonis olevat alguse saanud ühest kunagisest projektist, kus arhitektid proovisid sobituda tellija korporatiivse mõttemaailmaga. See nõudis ka töötajatelt korporatsioonile…
3 minutit
Arhitektuuri kõigile
Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter Pere kõne liidu üldkogul
Meid on liidus 391 arhitekti, lisaks noortekogu 11 liiget. Arhitektide liit ühendab aktiivsemat osa Eesti arhitektidest ja me moodustame ligikaudu kolmandiku Eestis tegutsevatest arhitektidest. Meie, s.t ühe kolmandiku ülesanne on ärgitada ülejäänud kaht kolmandikku aktiivsusele ning seda mitte ainult projekteerimise valdkonnas, vaid ka ruumikultuuri, kultuuriruumi, mõtteruumi, seaduseruumi, ruumikunsti…
Meid on liidus 391 arhitekti, lisaks noortekogu 11 liiget. Arhitektide liit ühendab aktiivsemat osa Eesti arhitektidest ja me moodustame ligikaudu kolmandiku Eestis tegutsevatest arhitektidest. Meie, s.t ühe kolmandiku ülesanne on ärgitada ülejäänud kaht kolmandikku aktiivsusele ning seda mitte ainult projekteerimise valdkonnas, vaid ka ruumikultuuri, kultuuriruumi, mõtteruumi, seaduseruumi, ruumikunsti…
4 minutit
Armastan sind igavesti
Saksa ilmselt mängituim nüüdisaegne näitekirjanik Roland Schimmelpfennig on Eestis teenimatult tundmatu.
Eesti Draamateatri „Naine minevikust”, autor Roland Schimmelpfennig, tõlkija Kalle Hein, lavastaja ja kujundaja Ingomar Vihmar, valguskujundaja Triin Suvi, videokujundaja Kadri Hallik. Mängivad Kleer Maibaum (külalisena), Harriet Toompere, Roland Laos, Tiit Sukk ja Klaudia Tiitsmaa (Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane). Esietendus 15. II Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Kui eelmise…
Eesti Draamateatri „Naine minevikust”, autor Roland Schimmelpfennig, tõlkija Kalle Hein, lavastaja ja kujundaja Ingomar Vihmar, valguskujundaja Triin Suvi, videokujundaja Kadri Hallik. Mängivad Kleer Maibaum (külalisena), Harriet Toompere, Roland Laos, Tiit Sukk ja Klaudia Tiitsmaa (Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilane). Esietendus 15. II Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Kui eelmise…
4 minutit
Pealelend: Riina Viiding
Millised on Eesti Teatriliidu lähema aasta kirjastamisplaanid?
Riina Viiding, Eesti Teatriliidu vastutav sekretär: Isikuraamatute osas keskendume sellel aastal muusikateatri suurkujudele: hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud Mati Palmist kirjutab Allan Vurma ning Jaak Viller on koostanud raamatu „Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse”. Teatrikoolide raamatute sarjas ilmub „„Tallinfilmi” õppestuudio”, autor on Õie Orav. Teatrispetsiifiline, ent kindlasti väga oluline uudisteos on…
Riina Viiding, Eesti Teatriliidu vastutav sekretär: Isikuraamatute osas keskendume sellel aastal muusikateatri suurkujudele: hiljuti 70. sünnipäeva tähistanud Mati Palmist kirjutab Allan Vurma ning Jaak Viller on koostanud raamatu „Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse”. Teatrikoolide raamatute sarjas ilmub „„Tallinfilmi” õppestuudio”, autor on Õie Orav. Teatrispetsiifiline, ent kindlasti väga oluline uudisteos on…
1 minut
Intervjuudel põhinev mälestusteraamat
GITISe raamatu peamine viga on eesti stuudiost üldistava ülevaate puudumine.
GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948 – 1953. Koostanud Iivi Lepik ja Anne Tuuling, intervjueerinud Virve Koppel, toimetanud Ene Paaver, kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2011. 587 lk.
Tegemist ongi eeskätt mälestusteraamatuga, kus puudub analüüsiv ja üldistav ülevaade GITISe eesti stuudio tegevusest ja elust aastail…
GITIS. Eesti stuudio Moskvas 1948 – 1953. Koostanud Iivi Lepik ja Anne Tuuling, intervjueerinud Virve Koppel, toimetanud Ene Paaver, kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2011. 587 lk.
Tegemist ongi eeskätt mälestusteraamatuga, kus puudub analüüsiv ja üldistav ülevaade GITISe eesti stuudio tegevusest ja elust aastail…
4 minutit
Kommentaar. Kus on suured?
XXI sajandi teine kümnend jookseb ning teatrimask on naerul, kuid tegelikult on see kibe naer, sest suuri näitlejaid enam ei sünni. Miks? Valitseb kambakraatia, mitte lava, kus kasvaks tõelisi isiksusi.
NO99 ja Von Krahli teater on kambateatrid, mitte suurte näitlejate teatrid. Kui vaatame NO99 „Naftat” või „GEPi”, siis on seal gümnaasiumiõpilastele paras mõttemaailm, materjal, mis kõlbaks…
NO99 ja Von Krahli teater on kambateatrid, mitte suurte näitlejate teatrid. Kui vaatame NO99 „Naftat” või „GEPi”, siis on seal gümnaasiumiõpilastele paras mõttemaailm, materjal, mis kõlbaks…
2 minutit
Inimene, kelle mõtlemine on viskunud lõpmatusse
Margus Ansu / PM / SCANPIX
Eesti teatrikunsti uuenemisel oli teisigi noori eestvedajaid, aga tagasivaates paistab küll, et kõige mõjuvama sõna ütles selles asjas oma lavastustega kunagi…
Eesti teatrikunsti uuenemisel oli teisigi noori eestvedajaid, aga tagasivaates paistab küll, et kõige mõjuvama sõna ütles selles asjas oma lavastustega kunagi…
2 minutit
Keele kaudu elad ka enne oma aega
Piia Ruber
Mari Tarand: „Mina olen säilitaja. Ma ei ole uue vastu, aga tahaksin endist alles hoida, kui see on ilus ja hea”.
Oled olnud Wiedemanni keeleauhinna sünni juures, meenuta palun.
Kultuuritahteline…
Mari Tarand: „Mina olen säilitaja. Ma ei ole uue vastu, aga tahaksin endist alles hoida, kui see on ilus ja hea”.
Oled olnud Wiedemanni keeleauhinna sünni juures, meenuta palun.
Kultuuritahteline…
7 minutit
Kohtumine Noorusega
Gasthaus’ist jaama ei ole pikk tee. Kohver käe otsas, kõnnin sinnapoole. Päike on vajunud linna ümbritsevate lamedate mäeharjade taha, kevadõhtu jaheneb. Tulen Villukünka treppidest alla ja sammun läbi kesklinna. Tänavad on tühjad, mõni üksik inimene tuleb vastu. Jaamaesisel platsil tõukleb salk noorukeid. Nad räägivad türgi keeles. Türklasi näib linnas olevat rohkelt. Olen jaamahoones ainus reisija. Piletimüügiaken on…
2 minutit
Vastu seista unustuse pimedale ööle!
Janika Kronberg
Hellar Grabbit küsitleb Janika Kronberg
Kõigepealt palju õnne suure ja teenitud tunnustuse puhul!
Oled aastakümneid tegutsenud toimetaja ja kriitikuna, su kolm varasemat esseekogu „Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust”,…
Hellar Grabbit küsitleb Janika Kronberg
Kõigepealt palju õnne suure ja teenitud tunnustuse puhul!
Oled aastakümneid tegutsenud toimetaja ja kriitikuna, su kolm varasemat esseekogu „Vabal häälel: mõtteid kahesajast eesti raamatust”,…
2 minutit
Jaan Rääts – isepäine antiromantik
Erakogu
Ofelia Tuisk: „Jaan Räätsa muusika laulab harva, aga see-eest ta kõneleb, sageli isegi kirglikult”.
Äsja riikliku elutööpreemia pälvinud ja 2012. aasta oktoobris oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistav Jaan Rääts on…
Ofelia Tuisk: „Jaan Räätsa muusika laulab harva, aga see-eest ta kõneleb, sageli isegi kirglikult”.
Äsja riikliku elutööpreemia pälvinud ja 2012. aasta oktoobris oma kaheksakümnendat sünnipäeva tähistav Jaan Rääts on…
5 minutit
Maohaavade epiloogist ja meditsiini tulevikust
Andres Tennus
Intervjuu teadustegevuse eest riigi teaduspreemia saanud Heidi-Ingrid Maaroosiga
Millisel moel te teaduse juurde sattusite ja kas on olnud hetki, kui peas on olnud mõte midagi muud…
Intervjuu teadustegevuse eest riigi teaduspreemia saanud Heidi-Ingrid Maaroosiga
Millisel moel te teaduse juurde sattusite ja kas on olnud hetki, kui peas on olnud mõte midagi muud…
5 minutit
Riigi kultuuri ja teaduse aastapreemiad
Kultuuripreemi a 2011. aasta loominguliste saavutuste eest
Tõnu Kõrvits – loomingulise tegevuse eest 2011. aastal
Vt ka Sirp nr 46, 9. XII 2011, Elis Vesik „Tõnu Kõrvits ja Nõmme nostalgia”
Anu Lamp – osatäitmise eest lavastuses „Amy seisukoht”
Tiit Pääsuke – väljapaistva näitusetegevuse eest 2011. aastal
Vt ka Sirp nr 18, 5. V 2011, Mari Vallikivi…
Tõnu Kõrvits – loomingulise tegevuse eest 2011. aastal
Vt ka Sirp nr 46, 9. XII 2011, Elis Vesik „Tõnu Kõrvits ja Nõmme nostalgia”
Anu Lamp – osatäitmise eest lavastuses „Amy seisukoht”
Tiit Pääsuke – väljapaistva näitusetegevuse eest 2011. aastal
Vt ka Sirp nr 18, 5. V 2011, Mari Vallikivi…
1 minut
Diferentsiaalgeomeetria – kõverate ruumide keel
Lauri Kulpsoo
Lühivestlus elutöö eest riigi teaduspreemia saanud kauaaegse Tartu ülikooli õpetlase, professor Ülo Lumistega
Geomeetriat, seda tavalist, on koolis kõigile õpetatud, nagu ka matemaatilistest funktsioonidest tuletiste…
Lühivestlus elutöö eest riigi teaduspreemia saanud kauaaegse Tartu ülikooli õpetlase, professor Ülo Lumistega
Geomeetriat, seda tavalist, on koolis kõigile õpetatud, nagu ka matemaatilistest funktsioonidest tuletiste…
3 minutit
„Me ehitasime Eestit, mitte saatkonda või konsulaati”
Kulle Raig, Pitkä matka lähelle. Naapuriksi vapaa Viro. K&K Kirjastus, 2011. 316 lk.
Meil on tänaseks juba tubli riiulitäis raamatuid selle kohta, kuidas me uuesti iseseisvaks saime. Nende hulgas on nii mälestusi, dokumente kui ka analüüse, mis erineva detailsusega peegeldavad sündmusi Eestis või Moskvas ja mille keskmes on Eesti ja…
Meil on tänaseks juba tubli riiulitäis raamatuid selle kohta, kuidas me uuesti iseseisvaks saime. Nende hulgas on nii mälestusi, dokumente kui ka analüüse, mis erineva detailsusega peegeldavad sündmusi Eestis või Moskvas ja mille keskmes on Eesti ja…
3 minutit
Toomas Hendrik Ilves toob mõttesse Läti Henriku
Orjaööta poleks eurooplust. ELi laienemine jäi pidama Huntingtoni tsivilisatsioonide piiril.
Toomas Hendrik Ilves, Iivi Masso, Omal häälel. Tänapäev, 2012. 196 lk.
Raamatu „Omal häälel” lehekülgedel materialiseeruv Toomas Hendrik Ilves toob sagedamini kui kohati mõttesse Läti Henriku. Mõlemad on meie maanurgas kõige laiemas mõttes toonud maale läänt, selle kultuuri ja poliitikat. Nad on kujundanud…
Toomas Hendrik Ilves, Iivi Masso, Omal häälel. Tänapäev, 2012. 196 lk.
Raamatu „Omal häälel” lehekülgedel materialiseeruv Toomas Hendrik Ilves toob sagedamini kui kohati mõttesse Läti Henriku. Mõlemad on meie maanurgas kõige laiemas mõttes toonud maale läänt, selle kultuuri ja poliitikat. Nad on kujundanud…
4 minutit
„Ma ei taha olla kerglane …”
President Ilvesel tuleks saada just siseriiklikes küsimustes (veel) mõjusamaks kõnelejaks-kirjutajaks, et tajuksime teda peale riigimehe ka rahvamehena.
Toomas Hendrik Ilves, Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006–2011. Koostanud ja toimetanud Olari Koppel, Marek Tamm ja Kaarel Tarand. Kaane kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 377 lk.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja sõnavõttude valimik ilmus…
Toomas Hendrik Ilves, Suurem Eesti. Valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006–2011. Koostanud ja toimetanud Olari Koppel, Marek Tamm ja Kaarel Tarand. Kaane kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 377 lk.
Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja sõnavõttude valimik ilmus…
5 minutit
Downing Street 10 suurim
Roy Jenkins, Churchill. Tõlkinud Rein Turu, kujundanud Dan Mikkin. Varrak, 2011. 888 lk.
Iga uus Churchilli-raamat tekitab paratamatult kõhkluse, kas selle suuremehe kohta on võimalik veel midagi uut öelda. Kes on külastanud raamatupoode Inglismaal või Ameerika Ühendriikides, võib tunnistada, et riiulid on lookas kirjutistest, mille kaanel Churchill. XX sajandi kuulsaimat Briti peaministrit kasutavad kirjastused isegi siis, kui…
Iga uus Churchilli-raamat tekitab paratamatult kõhkluse, kas selle suuremehe kohta on võimalik veel midagi uut öelda. Kes on külastanud raamatupoode Inglismaal või Ameerika Ühendriikides, võib tunnistada, et riiulid on lookas kirjutistest, mille kaanel Churchill. XX sajandi kuulsaimat Briti peaministrit kasutavad kirjastused isegi siis, kui…
5 minutit
Naudingu edasilükkamine
Marek Strandberg
Psühholoogias tuntud vahukommi-eksperimendis pakutakse katsealustele nelja-aastastele valida, kas võtta vastu ja süüa kohe üks komm või siis oodata selle söömisega 15 minutit ja saada preemiaks veel teine komm. Edasises elus…
Psühholoogias tuntud vahukommi-eksperimendis pakutakse katsealustele nelja-aastastele valida, kas võtta vastu ja süüa kohe üks komm või siis oodata selle söömisega 15 minutit ja saada preemiaks veel teine komm. Edasises elus…
3 minutit
