2012-38 (3412)
Kas mõistus tuleb koju?
Rooma Klubi pidas Bukarestis aastakonverentsi.
Saabusin äsja Bukarestist, kus keskpäeva kolmekümnekraadises kuumuses, kuid Rumeenia Keskpanga katuse all konditsioneeritud turvalises jaheduses, toimus Rooma Klubi esitrükise „Kasvu piirid” („The Limits to Growth”) 40. aastapäevale pühendatud aastakonverents deviisi all „Mõistuse jõud”. Panga välissuhete pealik ütles mulle globaalsele soojenemisele viidates, et mis teil seal põhjamaal…
Saabusin äsja Bukarestist, kus keskpäeva kolmekümnekraadises kuumuses, kuid Rumeenia Keskpanga katuse all konditsioneeritud turvalises jaheduses, toimus Rooma Klubi esitrükise „Kasvu piirid” („The Limits to Growth”) 40. aastapäevale pühendatud aastakonverents deviisi all „Mõistuse jõud”. Panga välissuhete pealik ütles mulle globaalsele soojenemisele viidates, et mis teil seal põhjamaal…
5 minutit
Kaitstud väitekirjad
ALEKSEI ZAIDENTSAL Tallinna TehnikaülikoolKaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused Doktoritöö „Investigation of Estonian Oil Shale Thermobituminization in Open and Closed System” („Termobituumeni moodustumine Eesti põlevkivist avatud ja suletud süsteemis”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?783 Juhendajad: PhD Ille Johannes ja prof Jüri Soone Oponendid: prof James W. Bunger (USA), em-prof Rein Munter (TTÜ) ja PhD Aare…
3 minutit
Pealelend. Jüri Allik
Madis Masingu kirjutis, mis oli suunatud Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna psühholoogia instituudi vastu, tingis ka mõned küsimused psühholoogia instituudi juhatajale Jüri Allikule.
Madis Masing kirjeldab oma kogemust ülikoolis psühholoogia õppimisest üsna kriitiliselt. Missugune on tema kokkupuude Tartu ülikoolis õpetatava psühholoogiaga?
Madis Masing visati edasijõudmatuse tõttu ülikoolist välja. Kui ma õigesti mäletan,…
Madis Masing kirjeldab oma kogemust ülikoolis psühholoogia õppimisest üsna kriitiliselt. Missugune on tema kokkupuude Tartu ülikoolis õpetatava psühholoogiaga?
Madis Masing visati edasijõudmatuse tõttu ülikoolist välja. Kui ma õigesti mäletan,…
1 minut
Teaduse piirivalvest
Teaduse ulatuse piir on üldjuhul selge. Teadus on heal tasemel, kui sellega aetakse inimkonnale olulist asja ja tehakse seda, kasutades kirjeldusvõimelist ja kontrollitavat teadmist ja seda juurde tekitades. Jätnud kõrvale metodoloogia nüansid, pole raske ette kujutada, kui palju on kõikvõimalikku ebateadust nii tekstides, mõtetes kui ka tegudes. Kuigi, miks peaks…
2 minutit
Kes raviks tervishoidu?
Arstide streik ei lõpe enne, kui poliitiline võim võtab vastutuse kanda.
Tervishoiu arengule olulised otsused tehakse sageli külmast tulu-kulu analüüsist lähtuvalt. Arstikunstist on saanud tõenduspõhine meditsiin, patriarhaalne arsti-patsiendi suhe on asendunud teenindaja-kliendi suhtega. Mis teha, moodsad ajad. Peale töötüli lõpetamise kannab arstide ja tervishoiutöötajate streik endas soovi kaasa rääkida ühiskonna ees…
Tervishoiu arengule olulised otsused tehakse sageli külmast tulu-kulu analüüsist lähtuvalt. Arstikunstist on saanud tõenduspõhine meditsiin, patriarhaalne arsti-patsiendi suhe on asendunud teenindaja-kliendi suhtega. Mis teha, moodsad ajad. Peale töötüli lõpetamise kannab arstide ja tervishoiutöötajate streik endas soovi kaasa rääkida ühiskonna ees…
4 minutit
Tulevikus võiks vaadata kultuuri laiemalt
Tänavuse „Stalkeri” festivaliga oli Kultuurikatlal hea võimalus anda avalikkusele aimu, kuidas võiks tulevikus toimida see maja, täis võimalusi, häid nõuandeid, professionaalset tuge, avalikkusele aga eelkõige elamusi ja kultuuri. Räägitakse, et tänavune „Stalker” tähistas publiku viimast kohtumist Kultuurikatlaga selle praegusel, räämas kujul. (Kas tõesti läheb lõpuks põhjalikumaks ehituseks?!)
Nii Kultuurikatel kui ka…
Nii Kultuurikatel kui ka…
2 minutit
Nüüdisklassika on Eestis väga tugev
Maria Möldri intervjuu Jan Bangiga
Jan Bang on üks Norra tuntumaid muusikaprodutsente ja ühtlasi mullu ka Tallinnasse laienenud festivali „Punkt” üks kunstilisi juhte. Selgub, et Bang on ka tulihingeline eesti muusika toetaja – tänavu esines ju festivalil „Punkt” Weekend Guitar Trio.
Üllatusin veidi, kui sain teada, et te ei olegi džässitaustaga. See…
Jan Bang on üks Norra tuntumaid muusikaprodutsente ja ühtlasi mullu ka Tallinnasse laienenud festivali „Punkt” üks kunstilisi juhte. Selgub, et Bang on ka tulihingeline eesti muusika toetaja – tänavu esines ju festivalil „Punkt” Weekend Guitar Trio.
Üllatusin veidi, kui sain teada, et te ei olegi džässitaustaga. See…
5 minutit
Kadri Voorand säras Euroopa jazzorkestri solistina
20. septembril lõppes Kiievis tänavune Euroopa jazzorkestri (European Jazz Orchestra) ringreis, kus Eestit esindas vokalist Kadri Voorand. Lillesülemid ja braavohüüded saatsid pea iga lugu, kus Voorand osales.
Euroopa jazzorkester on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ja Taanis tegutseva organisatsiooni Swinging Europe ühisprojekt, mille eesmärgiks on pakkuda Euroopa 18–30aastastele jazzmuusikutele unikaalne kogemus töötada…
Euroopa jazzorkester on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ja Taanis tegutseva organisatsiooni Swinging Europe ühisprojekt, mille eesmärgiks on pakkuda Euroopa 18–30aastastele jazzmuusikutele unikaalne kogemus töötada…
2 minutit
Orgaanika ja anorgaanika muusikas
EMTA sügisfestival 27. – 29. IX Tallinnas
Käisin Eesti muusika- ja teatriakadeemia selleaastasel sügisfestivalil tutvumas kompositsiooniosakonna tudengite loomingu ning John Cage’ile pühendatud kontserdiga. Lugejani tahan tuua üldmulje ja mõttekatked, mis kuuldust-nähtust tekkisid.
Alustuseks üliõpilaste kontserdist. Kuulda võis noorte heliloojate akustilist ja elektroakustilist muusikat. Viimane tegi natuke ettevaatlikuks: kõige hullem trikk, mida võib…
Käisin Eesti muusika- ja teatriakadeemia selleaastasel sügisfestivalil tutvumas kompositsiooniosakonna tudengite loomingu ning John Cage’ile pühendatud kontserdiga. Lugejani tahan tuua üldmulje ja mõttekatked, mis kuuldust-nähtust tekkisid.
Alustuseks üliõpilaste kontserdist. Kuulda võis noorte heliloojate akustilist ja elektroakustilist muusikat. Viimane tegi natuke ettevaatlikuks: kõige hullem trikk, mida võib…
3 minutit
Meie laulumaailm ja utoopiasse kalduvad uitmõtted
Ooperi- ja operetikontsert 23. IX Mustpeade majas ja muusikapäeva galakontsert 3. X Estonia kontserdisaalis.
Selle artikli pealkiri sai inspiratsiooni Jaak Tombergi eelmise Sirbi artiklist „Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast”, kust leidsin muu hulgas sellised mõttekillud: „Utoopia tähistas oma sisseõnnistamishetkel, Thomas Moruse ajal, head mitte-kohta, midagi paremat, mida pole olemas.[—] Praeguses tavakasutuses tähendab…
Selle artikli pealkiri sai inspiratsiooni Jaak Tombergi eelmise Sirbi artiklist „Teostamatuse printsiibist ja teatriutoopiast”, kust leidsin muu hulgas sellised mõttekillud: „Utoopia tähistas oma sisseõnnistamishetkel, Thomas Moruse ajal, head mitte-kohta, midagi paremat, mida pole olemas.[—] Praeguses tavakasutuses tähendab…
4 minutit
Saarest Tormiseni
ehk Rikkalikke sügisande koorimuusika kodupõllult
„Eesti rahwusliku helikunsti rajaja” tiitlit on pakutud nii Rudolf Tobiase kui Mart Saare puhul, mõlema suurkuju teosed tõid hooaja avakavades kuulajateni meie parimad koorid. Lisaks Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontserdile sai septembri lõpus kuulata Eesti Rahvusmeeskoori Venemaa-turnee kava ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Tobiase-Regeri kontserti.
Tormise ja kirikumuusikaga
Eesti…
„Eesti rahwusliku helikunsti rajaja” tiitlit on pakutud nii Rudolf Tobiase kui Mart Saare puhul, mõlema suurkuju teosed tõid hooaja avakavades kuulajateni meie parimad koorid. Lisaks Mart Saare 130. sünniaastapäeva kontserdile sai septembri lõpus kuulata Eesti Rahvusmeeskoori Venemaa-turnee kava ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori Tobiase-Regeri kontserti.
Tormise ja kirikumuusikaga
Eesti…
3 minutit
Kuus marginaali Jaan Räätsa teemal
Kunagi umbes kolm aastakümmet tagasi oli toonase kultuurilehe Sirp ja Vasar viimane, 16. lehekülg üleni huumori päralt. Mõnikord ilmus seal olmeliste naljade kõrval ka absurdihuumorit. Mäletan tollelt küljelt siiani ühte värvikat sententsi (kahjuks ei meenu enam selle autori nimi): Mõisasaks näidanud rahvale Räätsa. Rahvas polla uskunud.
*
Kui aastal 1992 sai Jaan…
*
Kui aastal 1992 sai Jaan…
1 minut
Jaan Rääts. Valitud teosed
Jaan Rääts 80: pianistid Lauri Väinmaa ja Rein Rannap, viiuldaja Mari Poll, klaveriduo Nataly Sakkos – Toivo Peäske, trio Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Andreas Raide, Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten 5. X Estonia kontserdisaalis.
Nii sobib ju küll tähistada soliidset sünnipäeva Estonia kontserdisaalis kontserdiga, mille publiku kohta võib…
Nii sobib ju küll tähistada soliidset sünnipäeva Estonia kontserdisaalis kontserdiga, mille publiku kohta võib…
2 minutit
Gruusia film hiilgas Brežnevi klanni aastail
Gruusia rahvusliku filmikunsti hiilgeaeg oli 1960. – 1980. aastail, kui sel maal tegutses veel filmistuudio Qartuli Pilmi (ehk venepäraselt Gruzija-Film). 1921. aastal loodud trust Gozkinoprom Gruzii kandis aastail 1938–1953 nimetust Thbilisi filmistuudio. Ühtekokku vändati Gruusia-Filmis umbkaudu 1200 linateost. Lisaks kohalikule koloriidile on gruusia filmidele iseloomulik pehme huumor, allegooria ja inimsõbralikkus.
Gruusia…
Gruusia…
3 minutit
Eesti filmiuudised
Ilmar Raagi „Eestlanna Pariisis ” jõudis koju
Täna hakkab Eesti kinodes jooksma Ilmar Raagi täispikk mängufilm „Eestlanna Pariisis”, kus kujutatud kahte eesti naist metropolis. Väikelinnast pärit naisel (Laine Mägi) õnnestub leida tööd Pariisi kesklinnas, kus ta hakkab hooldama enesetapukalduvustega vanaprouat (Jeanne Moreau). Suurlinna üksildase ilmadaami ja provintsist tulnud hooldaja suhe kasvab…
Täna hakkab Eesti kinodes jooksma Ilmar Raagi täispikk mängufilm „Eestlanna Pariisis”, kus kujutatud kahte eesti naist metropolis. Väikelinnast pärit naisel (Laine Mägi) õnnestub leida tööd Pariisi kesklinnas, kus ta hakkab hooldama enesetapukalduvustega vanaprouat (Jeanne Moreau). Suurlinna üksildase ilmadaami ja provintsist tulnud hooldaja suhe kasvab…
4 minutit
Vastandite ühtsus jääb logisema
Kui kohtuvad õndsad armastajad ja verejanulised narkokartelli loomad.
Mängufilm „Metslased” („Savages”, USA 2012, 131 minutit). Režissöör Oliver Stone, stsenarist Don Winslow, Shane Salerno ja Oliver Stone. Osades Benicio Del Toro, Salma Hayek, John Travolta,Taylor Kitsch, Blake Lively, Aaron Johnson, Demián Bichir jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Raske on leida objektiivset põhjendust,…
Mängufilm „Metslased” („Savages”, USA 2012, 131 minutit). Režissöör Oliver Stone, stsenarist Don Winslow, Shane Salerno ja Oliver Stone. Osades Benicio Del Toro, Salma Hayek, John Travolta,Taylor Kitsch, Blake Lively, Aaron Johnson, Demián Bichir jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Raske on leida objektiivset põhjendust,…
2 minutit
Kuidas teha unelmate seriaali?
Katsudes end kurssi viia kõigi sellesügiseste uute või uut hooaega alustavate kodumaiste teleseriaalidega, jõudsin õige pea selleni, et hakkasin nende tekstist küsilauseid välja kirjutama. Käsi väsis küll hullusti ära, aga nädala pidasin siiski vastu.
Avastasin seaduspära: mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (s.t kvaliteetsema) sarja saab. On nimelt tõde, mida…
Avastasin seaduspära: mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (s.t kvaliteetsema) sarja saab. On nimelt tõde, mida…
4 minutit
Kalurid ja kalurid
Ilu väljaspool Kilulinna, seal, kus püütakse räime.
Dokumentaalfilm „Elu lainetel” (Vesilind, 2011, 30 min), stsenarist, operaator ja režissöör Riho Västrik, monteerija Kersti Miilen. Sarjast „Eesti lood”.
Riho Västriku filmid on mulle ikka meeldinud, olen neist ka kirjutanud. Ent praegune … Milline kaunis meri, milline kaunis rand, milline suurejooneline taevas! Peaaegu ehtne tuli.…
Dokumentaalfilm „Elu lainetel” (Vesilind, 2011, 30 min), stsenarist, operaator ja režissöör Riho Västrik, monteerija Kersti Miilen. Sarjast „Eesti lood”.
Riho Västriku filmid on mulle ikka meeldinud, olen neist ka kirjutanud. Ent praegune … Milline kaunis meri, milline kaunis rand, milline suurejooneline taevas! Peaaegu ehtne tuli.…
2 minutit
Valguse viimine
Vilsandile sõitjaid oli lisaks minule seekord neli. Juba saare põhielanikuks saanud Heino Väli, Küti talumaja kaasomanik Juhan Saar, suure maa ahvatlustest eemalelu alles alustav Aleksander Suuman ja muidugi paadimees Evald.
Kogu tee Kihelkonnast sadamani hoidis Sass süles kaunist sinakasroosa kupliga laualampi. Sellel oli paigas kõik sinna juurde kuuluv. Õhkõrn kõrge klaaskorsten,…
Kogu tee Kihelkonnast sadamani hoidis Sass süles kaunist sinakasroosa kupliga laualampi. Sellel oli paigas kõik sinna juurde kuuluv. Õhkõrn kõrge klaaskorsten,…
1 minut
Kölni ülikooli professori külaskäik
Väljaspoolt Nõukogude Liidu piire, ehk teisiti öeldes väliskülaliste omal algatusel kutsumine ja vastuvõtt polnud Eesti Kirjanike Liidul ette nähtud. Külalised saabusid Moskva, see tähendab NSV Liidu Kirjanike Liidu lähetusel ja Eestis viibimise aja kulusid katva garantiikirjaga. Meie ülesanne oli korraldada külalise majutamine hotelli, vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu juhatuses, kohtumine kirjanike…
4 minutit
Mälupilte kirjanike liidust
Olen liige sellest ajast, kui kirjanike liitu sai astuda vaid siis, kui oli kutsutud. Kuidas juhatus ettepaneku sõnastas-vormistas, ei mäleta, küll aga Henn-Kaarel Hellatit vastu tulemas Tartus ülikooli taga umbes seal, kus praegu seisab Gustav Adolf, ja lausumas: „Võiksite hakata liitu astumise peale mõtlema” – küllap kuulus ta ise siis…
2 minutit
Suure laeva roolikambris
Usutlus Ülo Tuulikuga
Olite 1986. aastast alates pikka aega Eesti Kirjanike Liidu välissekretär ning hiljem aseesimees. Mis oli eelduseks-põhjuseks sellisele nomenklatuursele ametikohale valimisel – parteilisus, kirjanikutuntus või kolleegide silmis väärt isikuomadused?
Parteilisus kukub kohe ära sel lihtsal põhjusel, et parteisse ma ei kuulunud. Nii Lennart Mere, aastal 1985, kui minu valimine sekretäriks…
Olite 1986. aastast alates pikka aega Eesti Kirjanike Liidu välissekretär ning hiljem aseesimees. Mis oli eelduseks-põhjuseks sellisele nomenklatuursele ametikohale valimisel – parteilisus, kirjanikutuntus või kolleegide silmis väärt isikuomadused?
Parteilisus kukub kohe ära sel lihtsal põhjusel, et parteisse ma ei kuulunud. Nii Lennart Mere, aastal 1985, kui minu valimine sekretäriks…
11 minutit
Eesti Kirjanikkude Liidu algusaegadest
XX sajandi kolmanda aastakümne algust, mil Eesti Kirjanikkude Liit loodi, võib kahtlusteta pidada Eesti riigi kõige demokraatlikumaks ajajärguks. Tegu oli eesti kultuuri ajaloo vaimuliikuvuselt ühe eredaima perioodiga, uute julgete, teedrajavate ideede tekkimise ajaga, mil ajakirjanduse veergudel võis rääkida ja kirjutada kõike. Vaimusädemeid pilduvate tungaldena süttisid kirjanduslikke ja kultuurilisi sihte rihtivad…
4 minutit
Viini kunstimessi uuenenud nägu
Viini kunstimessi uusi kunstilisi juhte Christina Steinbrecheri ja Vīta Zamanit intervjueerib Andra Orn.
Tänavuse Viini kunstimessi (20. – 23. IX) uued loomingulised juhid Vīta Zaman ja Christina Steinbrecher on suutnud vaid kolme kuuga anda messile oma näo. Mahukas programm tutvustas Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa nüüdiskunsti.
Tänavusel Viini messil oli esindatud 122 galeriid…
Tänavuse Viini kunstimessi (20. – 23. IX) uued loomingulised juhid Vīta Zaman ja Christina Steinbrecher on suutnud vaid kolme kuuga anda messile oma näo. Mahukas programm tutvustas Kesk-, Ida- ja Kagu-Euroopa nüüdiskunsti.
Tänavusel Viini messil oli esindatud 122 galeriid…
6 minutit
Vanad klassikud, uued peegeldused
Jüri Ojaveri isikunäitusel tekib kunstniku loomingust uus kontseptuaalne teos.
Jüri Ojaveri näitus „Song” Tallinna Kunstihoones kuni 28. X, kuraator Reet Varblane, kujundaja Martin Pedanik.
Jüri Ojaveri võib kahtlemata nimetada üheks leidlikumaks ja mitmekesisema loominguga kunstnikuks, kellele on 1990. aastate algusest eesti kunstis kuulunud oluline, lausa krestomaatiline roll. Tema mälu ja paiga temaatikat…
Jüri Ojaveri näitus „Song” Tallinna Kunstihoones kuni 28. X, kuraator Reet Varblane, kujundaja Martin Pedanik.
Jüri Ojaveri võib kahtlemata nimetada üheks leidlikumaks ja mitmekesisema loominguga kunstnikuks, kellele on 1990. aastate algusest eesti kunstis kuulunud oluline, lausa krestomaatiline roll. Tema mälu ja paiga temaatikat…
4 minutit
Nüüdiskunstist Eestis ja Tartus
Festival „Art ist kuku nu ut 7. IX – 30. IX”: Chris Fitzpatricku kuraatoriprojekt „Sõida tasa üle silla” Nooruse galeriis 7. – 30. IX, Rael Arteli kuraatoriprojekt „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” Tartu kunstimuuseumis kuni 18. XI, Kuku Nunnu stipendiaadi Eike Epliku isikunäitus „Tüdruk, kes kõike…
6 minutit
Arhitektuurimaailm
Johan ja Maria Laidoneri mälesturmärgi ideekonkursi võitsid (3500 eurot) kunstiakadeemia arhitektuuritudengid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski võistlustööga „Taaskohtumine”.
Viimsi vallal on plaan rajada mälestusmärk Johan Laidonerile ja tema abikaasale Maria Skarbek-Kruszewska-Laidonerile. Korraldati ideekonkurss, mille eesmärk oli mälestusmärgi monumentaal-arhitektuurne ideelahendus Viimsi mõisaparki, kus asus kuni 1940. aastani Laidoneride kodu.
Žürii hindas võidutöös lihtsust,…
Viimsi vallal on plaan rajada mälestusmärk Johan Laidonerile ja tema abikaasale Maria Skarbek-Kruszewska-Laidonerile. Korraldati ideekonkurss, mille eesmärk oli mälestusmärgi monumentaal-arhitektuurne ideelahendus Viimsi mõisaparki, kus asus kuni 1940. aastani Laidoneride kodu.
Žürii hindas võidutöös lihtsust,…
2 minutit
Maamajad muutuste tuules
15. ja 16. oktoobril peeti Telliskivi loomelinnakus „Ökomässu” ja „Ökomessi”, paralleelselt töötubadega olid väljas toodete ja teenusepakkujate stendid. Mõlemal päeval toimus ka seminar, kus kuulati ettekandeid hoonete sisekliima, energiatõhususe ja kultuuriväärtuste teemal.
Koos Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhi Elo Lutsepaga tutvustasime seal rahvusvahelise HELTHi projekti raames (Healthy and Energy-efficient Living in…
Koos Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhi Elo Lutsepaga tutvustasime seal rahvusvahelise HELTHi projekti raames (Healthy and Energy-efficient Living in…
2 minutit
Kes juhib elukeskkonna kavandamist?
Veronika Valgu intervjuu Euroopa arhitektuuripoliitika eestkõneleja Jan Olbrychtiga
Jan Olbrycht, Euroopa parlamendi urbanistika rühma (Urban Intergroup*) president ja Poola saadik, on Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil väljendanud seisukohta, et küsimus pole selles, kas, vaid kuidas liikmesriikide arhitektuuripoliitika aitab Euroopal ellu viia 2020. aasta strateegiat. Tema sõnade kohaselt peaksid arhitektid aitama ühiskonnal ette näha…
Jan Olbrycht, Euroopa parlamendi urbanistika rühma (Urban Intergroup*) president ja Poola saadik, on Euroopa arhitektuuripoliitika foorumil väljendanud seisukohta, et küsimus pole selles, kas, vaid kuidas liikmesriikide arhitektuuripoliitika aitab Euroopal ellu viia 2020. aasta strateegiat. Tema sõnade kohaselt peaksid arhitektid aitama ühiskonnal ette näha…
5 minutit
Noor ja äge
Helena Karelson, üks kolmest, kelle vahel läks jagamisele tänavune parima noore disaineri auhind Säsi
Helena Karelson (25) on andekas, aga tõenäoliselt sündinud ka õnnesärgis. Tema tegemised õnnestuvad, neist räägitakse ja kirjutatakse maailma pressis. Kuus aastat tagasi, pärast Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetamist, asus ta õppima Londoni Kingstoni ülikooli. Ehkki gümnaasiumis õppis ta…
Helena Karelson (25) on andekas, aga tõenäoliselt sündinud ka õnnesärgis. Tema tegemised õnnestuvad, neist räägitakse ja kirjutatakse maailma pressis. Kuus aastat tagasi, pärast Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetamist, asus ta õppima Londoni Kingstoni ülikooli. Ehkki gümnaasiumis õppis ta…
3 minutit
Kontaktist laevahukuni
Eesti Draamateater alustas 23. septembril oma 92. hooaega Martin Alguse kirjutatud ja Ingomar Vihmari lavastatud „Kontaktiga”. Teatri suures saalis taasesietendus 7. oktoobril Priit Pedajase lavastatud „Kaevuritest kunstnikud”, mida kaks suve tagasi mängiti Viinistu kunstimuuseumi katlamajas. 9. oktoobril sai väikeses saalis lavaküpseks iiri näitekirjaniku Enda Walshi näidend „Uus elektriline tantsusaal”, mille…
2 minutit
Kontakt on loodud
Vaadata on üsnagi lõbus, ent pärast tunned, et kõik oli hoopiski kurb.
Eesti Draamateatri „Kontakt”, autor Martin Algus, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Illimar Vihmar. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kristo Viiding, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjuško ja Martin Algus. Esietendus 23. IX Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Martin Alguse…
Eesti Draamateatri „Kontakt”, autor Martin Algus, lavastaja Ingomar Vihmar ja kunstnik Illimar Vihmar. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Kristo Viiding, Ain Lutsepp, Jaan Rekkor, Marta Laan, Märt Avandi, Maria Avdjuško ja Martin Algus. Esietendus 23. IX Eesti Draamateatri väikeses saalis.
Martin Alguse…
3 minutit
Fine 5 tantsumandala meditatiivne kokkupuistamine
Tantsuteatri Fine 5 „Mandala”, koreograafid-lavastajad Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik, kostüümikunstnik Kristiina Viirpalu ja visuaali autor Rain Saukas. Tantsivad Helen Reitsnik, Laura Kvelstein, Dmitri Kruus, Gert Preegel, Simo Kruusement, Endro Roosimäe, Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik. Etendused 3. – 5. IX teatris NO99.
Sellel sügisel on tantsuteatril Fine 5 ümmargune tähtpäev:…
Sellel sügisel on tantsuteatril Fine 5 ümmargune tähtpäev:…
3 minutit
Lavastaja loomingu materjal on ka näitleja looming
Piia Ruber
Lembit Peterson: „Oluline on, et inimesed teeksid seda, mis on neile tähtis”
Tallinnas Püha Katariina kirikus esietendub täna Theatrumi „Onu Vanja”. Anton Tšehhovi näidendi on lavastanud Lembit Peterson, stsenograaf on Vladimir Anšon. On suvi, kuumus matab hinge. Ühes maamõisas on koos inimesed, kes igatsevad ja ootavad leevendust. Midagi on väga…
Lembit Peterson: „Oluline on, et inimesed teeksid seda, mis on neile tähtis”
Tallinnas Püha Katariina kirikus esietendub täna Theatrumi „Onu Vanja”. Anton Tšehhovi näidendi on lavastanud Lembit Peterson, stsenograaf on Vladimir Anšon. On suvi, kuumus matab hinge. Ühes maamõisas on koos inimesed, kes igatsevad ja ootavad leevendust. Midagi on väga…
7 minutit
Esimene kord aina muutub, kui seda uuesti meenutatakse
Kohaliku traditsiooni taaselustamine tähendab alati mälustiku ümbersõnastamist, mitte tõelise korduse kinnipüüdmist.
Riikidevahelise mobiilsuse, info- ja digitaaltehnoloogia kiire arengu ning üleilmastumise, riigivõimu ja riigiüleste organisatsioonide ebakindlate suhete ajastul on kasvanud piirinähtuste tähtsus, kuigi piiride tähendus aina muutub ja rohkeneb. Kuidas võiks teie arvates humanitaarteadused vastata sellisele arengule?
Stephen Wolfe: Teatud mõttes on humanitaarteadused…
Riikidevahelise mobiilsuse, info- ja digitaaltehnoloogia kiire arengu ning üleilmastumise, riigivõimu ja riigiüleste organisatsioonide ebakindlate suhete ajastul on kasvanud piirinähtuste tähtsus, kuigi piiride tähendus aina muutub ja rohkeneb. Kuidas võiks teie arvates humanitaarteadused vastata sellisele arengule?
Stephen Wolfe: Teatud mõttes on humanitaarteadused…
4 minutit
Kuidas konstrueeritakse maailmavaateid ja kujutelmi
1990ndatel kõnelesid mõned piiriuurijad „piirideta maailmast” – idee, mis kerkis üles neoliberaalses majanduskirjanduses. Kriitilisemalt mõtlevad piiriuurijad ei tunnustanud seda ideed tõenäoliselt küll mitte kunagi.
Piiriuuringutel on pikk ajalugu. Millise panuse annab piiride mõtestamine poliitika ja praktiliste küsimuste (sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike jne) tõlgendamisse? Mida võiksid piiriuuringud pakkuda igaühele tema igapäevaelus?
Anssi Paasi: Piiriuuringud…
Piiriuuringutel on pikk ajalugu. Millise panuse annab piiride mõtestamine poliitika ja praktiliste küsimuste (sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike jne) tõlgendamisse? Mida võiksid piiriuuringud pakkuda igaühele tema igapäevaelus?
Anssi Paasi: Piiriuuringud…
3 minutit
Piir on see, kust algab kohalolu
Piiride tõmbamine ja nende ületamine on kultuuriuuringutes üks erialasid ühendav hoovus, olemuslik nii kultuuri kirjeldamisele kui enesemääratlemisele. Kultuuripiiride dünaamiline ja mitmepalgeline roll mõistmis- ja tõlgendamisprotsessis on valitud kultuuriuurimise valdkondi hõlmavaks teemaks ka kultuuriteooria tippkeskuse (Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt) tänavuaastasel sügiskonverentsil „Kultuuripiiride dünaamika: sisemine, väline ja vahepealne vaatenurk” („In, Out and…
1 minut
Kuidas sünnib uus kultuuris?
Kas innovatsioon on põhiolemuselt neoliberaalne sõnakõlks, mis allutab kultuuri majandusvälja reeglitele, nagu viimasel ajal Bourdieu’-sõpradest Eesti literaatide ridade vahelt lugeda võib?
Pealkirjas tõstatatud teemal on viimase paari aasta kestel Eesti avalikkuses veidi kaootilisel kombel üksjagu arvatud, mistõttu on põhjendatud mõningane koondav kommentaar. 1970ndate lõpul sõnastas Umberto Eco raamatus „Lugeja roll” kaks…
Pealkirjas tõstatatud teemal on viimase paari aasta kestel Eesti avalikkuses veidi kaootilisel kombel üksjagu arvatud, mistõttu on põhjendatud mõningane koondav kommentaar. 1970ndate lõpul sõnastas Umberto Eco raamatus „Lugeja roll” kaks…
7 minutit
Küsimusi sünnipäevaks
Marek Strandberg
Ennemuiste oli nii, et kõigepealt oli hulk kirjanikke ja alles seejärel sündis neist ka liit. Nüüd on kirjanike liidu tegevuspõlv Tallinnas Harju tänavalgi pikem kui suurel osal liidu liikmetest vanust turjal – ja kui juba liit on, küll siis ka kirjanikke juurde sünnib. Ennemuiste käisid seesolijad väljasolijaid liikmeks kutsumas,…
Ennemuiste oli nii, et kõigepealt oli hulk kirjanikke ja alles seejärel sündis neist ka liit. Nüüd on kirjanike liidu tegevuspõlv Tallinnas Harju tänavalgi pikem kui suurel osal liidu liikmetest vanust turjal – ja kui juba liit on, küll siis ka kirjanikke juurde sünnib. Ennemuiste käisid seesolijad väljasolijaid liikmeks kutsumas,…
2 minutit
