Selle suve suur raamaturõõm
Erich Kõlar: Kuulake ennast muusikasse. Koostanud ja kommenteerinud Jaak Viller, toimetaja Tiina Mattisen, keeletoimetaja Tiina Lias. Kujundanud ja küljendanud Piia Ruber. Eesti Teatriliit, 2012. 423 lk.
Eriti paeluvaid proosažanre on mitmesugused eluloo- ja mälestusteraamatud: memuaristika, autograafika, biograafika. Sellised teosed oma individuaalsete inimsaatustega on väga värvikaks täiendmaterjaliks muusika, teatri, üldse kultuuri, sõja, poliitika ja ajaloo valdkondadele. Päris…
Eriti paeluvaid proosažanre on mitmesugused eluloo- ja mälestusteraamatud: memuaristika, autograafika, biograafika. Sellised teosed oma individuaalsete inimsaatustega on väga värvikaks täiendmaterjaliks muusika, teatri, üldse kultuuri, sõja, poliitika ja ajaloo valdkondadele. Päris…
6 minutit
Aaviku Selts 20aastane
Kõnekoosolek 28. septembril kell 15 TLÜs (S-240)
Johannes Aavik nagu paljud teised pagulasharitlased oli Nõukogude okupatsiooni ajal persona non grata. Üksnes poolsalamisi oli võimalik tema isikut, tegevust ja ideid käsitleda. Kui teaduslikku uurimistööd üldse õnnestus teha, siis üksnes vaevaliselt hangitud erilubadega, millega lasti raamatukogu kinnisesse, salahoidlasse tutvuma Aaviku kirjutistega. Alles Eesti taasiseseisvaks mõtlemise aegu sai keelemehest jälle…
Johannes Aavik nagu paljud teised pagulasharitlased oli Nõukogude okupatsiooni ajal persona non grata. Üksnes poolsalamisi oli võimalik tema isikut, tegevust ja ideid käsitleda. Kui teaduslikku uurimistööd üldse õnnestus teha, siis üksnes vaevaliselt hangitud erilubadega, millega lasti raamatukogu kinnisesse, salahoidlasse tutvuma Aaviku kirjutistega. Alles Eesti taasiseseisvaks mõtlemise aegu sai keelemehest jälle…
2 minutit
Kas patriootiline või sotsiaalne?
Valentin Kuik oskab inimesi lihtsate vahenditega portreteerida.
Dokumentaalfilm „Reis” (F-Seitse OÜ, 2011, 30 min), stsenarist ja režissöör Valentin Kuik, operaator Arvo Vilu, helirežissöör Mart Kessel-Otsa, monteerija Kadri Kanter, produtsent Reet Sokmann.
Proloog ja alguskaadrid viisid mu mõttele, et tegemist tuleb lauspatriootilise filmiga. Aastavahetus, ilutulestik, „Mu isamaa” laul, edasi laulukaar ja kõik muu mitte just iseäranis originaalne…
Dokumentaalfilm „Reis” (F-Seitse OÜ, 2011, 30 min), stsenarist ja režissöör Valentin Kuik, operaator Arvo Vilu, helirežissöör Mart Kessel-Otsa, monteerija Kadri Kanter, produtsent Reet Sokmann.
Proloog ja alguskaadrid viisid mu mõttele, et tegemist tuleb lauspatriootilise filmiga. Aastavahetus, ilutulestik, „Mu isamaa” laul, edasi laulukaar ja kõik muu mitte just iseäranis originaalne…
4 minutit
Järjepidevalt väärtusi luues
12. – 16. IX peeti Lihulas ja Haapsalus X Matsalu loodusfilmide festivali.
Käes on aeg, mil võib tõdeda, et Matsalu loodusfilmide festivali peeti kümnendat korda. Kümme aastat – on seda ühe filmifestivali kohta vähe või palju? Mulle tundub, et seda on piisavalt palju, et üks festival võiks välja kujundada oma äratuntava näo ning leida oma…
Käes on aeg, mil võib tõdeda, et Matsalu loodusfilmide festivali peeti kümnendat korda. Kümme aastat – on seda ühe filmifestivali kohta vähe või palju? Mulle tundub, et seda on piisavalt palju, et üks festival võiks välja kujundada oma äratuntava näo ning leida oma…
5 minutit
Eesti Ekspressi omavärav
Oma suurepäraste saavutuste ja tugeva PR-masinaga on Eesti kujundanud endale eduka väikse riigi maine. Maailmakuulsad ajalehed avaldavad uudiseid järjekordsest edukast IT-idufirmast või kui ilus on Eestisse reisida. Isegi hiljutine Twitteri-sõda riigipea ja Nobeli laureaadi vahel tõestas rahvusvahelisele avalikkusele, et Eesti teab, mis ta teeb.
Sirvisin aga hiljuti New York Daily Newsi – USA tiraažilt neljandat ajalehte…
Sirvisin aga hiljuti New York Daily Newsi – USA tiraažilt neljandat ajalehte…
2 minutit
Seeneliste karm ekslemine
Toomas Hussari „Seenelkäik” on satiir inimestest, kes on kaotanud inimlikkuse.
Mängufilm “Seenelkäik” (Allfilm, 2012, 93 min), režissöör ja stsenarist Toomas Hussar, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Rein Kotov, kunstnik Kristiina Lõuk, kostüümikunstnik Eva-Maria Gramakovski, helilooja Arian Levin, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Ivo Felt. Osades Raivo E. Tamm, Elina Reinold, Juhan Ulfsak, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr,…
Mängufilm “Seenelkäik” (Allfilm, 2012, 93 min), režissöör ja stsenarist Toomas Hussar, produtsent Piret Tibbo-Hudgins, operaator Rein Kotov, kunstnik Kristiina Lõuk, kostüümikunstnik Eva-Maria Gramakovski, helilooja Arian Levin, monteerija Tambet Tasuja, helirežissöör Ivo Felt. Osades Raivo E. Tamm, Elina Reinold, Juhan Ulfsak, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr,…
3 minutit
Hortus, Väravatorn ja Mustonen on peaaegu sünonüümid
Nelikümmend aastat lava valitseda on elutöö: mitte ainult ansambli juhi, vaid kogu grupi elutöö. Ka nende panus, kes kunagi olnud ja siit edasi eneseteostuse radadele läinud, on selles neljakümneaastases tulemis. Hortus Musicus on firmamärk, millel on kindel sisu ja kvaliteet, ka nimi Muusika Aed on kaunis.
1972. aastal oli Andres…
1972. aastal oli Andres…
5 minutit
Märgiline „Stabat mater”
Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert: Antonín Dvořáki „Stabat mater” op. 58 koorile, solistidele ja orkestrile, esitasid Magdalena Risberg (sopran) ja Katarina Giotas (metsosopran) Rootsist, Seok Be Ha (tenor) Lõuna-Koreast, Krišjānis Norvelis (bass) Lätist, Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) koos Tartu Noortekooriga (koormeistrid Kadri ja Riho Leppoja) ning Vanemuise SO, dirigeeris Vanemuise teatri peadirigent…
3 minutit
Inimhinge müsteeriumi puudutades
Pärdi Keskuse filmiõhtud ja Nargeni festivali Pärdi päevad
Arvo Pärdi muusika kõnetab inimolemuse kõige sügavamaid kihte, mida lühinägelikule tarbimisele õhutav ühiskond püüab inimeste teadvuses tasalülitada. Teemasid nagu hinge teadvustatud teekond duaalses, materiaalsena näivas maailmas ning hingevalu, mis kaasneb polaarses maailmas elamise ja sellest tulenevate konfliktidega, aga ka võimalust tõusta vaimus kõige ebaõigluse, koleduste ja kannatuste…
Arvo Pärdi muusika kõnetab inimolemuse kõige sügavamaid kihte, mida lühinägelikule tarbimisele õhutav ühiskond püüab inimeste teadvuses tasalülitada. Teemasid nagu hinge teadvustatud teekond duaalses, materiaalsena näivas maailmas ning hingevalu, mis kaasneb polaarses maailmas elamise ja sellest tulenevate konfliktidega, aga ka võimalust tõusta vaimus kõige ebaõigluse, koleduste ja kannatuste…
7 minutit
Jookide ja joomise märgilisest olemusest
Paul Manning, Semiotics of Drink and Drinking. Continuum, 2012. 245 lk.
Burgunder kuningatele, šampanja hertsoginnadele, klarett härrasmeestele.
Prantsuse ütlus
Selgitades algajale asjahuvilisele, mis on märkide tähendusi, omavahelisi suhteid ja kasutust uuriv teadus nimega semiootika ning mida õigupoolest tähendab see, et me elame läbi ja lõhki märgilises maailmas, on tulus alustada kõige argisemate nähtuste nagu…
Burgunder kuningatele, šampanja hertsoginnadele, klarett härrasmeestele.
Prantsuse ütlus
Selgitades algajale asjahuvilisele, mis on märkide tähendusi, omavahelisi suhteid ja kasutust uuriv teadus nimega semiootika ning mida õigupoolest tähendab see, et me elame läbi ja lõhki märgilises maailmas, on tulus alustada kõige argisemate nähtuste nagu…
5 minutit
Semiootika, fenomenoloogia, psühhoanalüüs ja kolm provokatsiooni
Mihhail Lotmani 60. sünnipäeva puhul
Ma tahaksin tänase sündmuse puhul rääkida nende kolme teaduse omavahelistest naginatest ja nihetest – hõõrdumisest tekkinud teoreetilistest väljakutsetest, mis sunnivad semiootiku, fenomenoloogi ja psühhoanalüütiku oma harjumuslikust mugavustsoonist väljuma. Selline olukord tekib, kui kõrvutada nende uurimisparadigmade heuristilisi võimalusi mõne kultuurifenomeni analüüsimisel. Aga järgnevat võib…
Ma tahaksin tänase sündmuse puhul rääkida nende kolme teaduse omavahelistest naginatest ja nihetest – hõõrdumisest tekkinud teoreetilistest väljakutsetest, mis sunnivad semiootiku, fenomenoloogi ja psühhoanalüütiku oma harjumuslikust mugavustsoonist väljuma. Selline olukord tekib, kui kõrvutada nende uurimisparadigmade heuristilisi võimalusi mõne kultuurifenomeni analüüsimisel. Aga järgnevat võib…
8 minutit
Andkem toidule ajalugu!
Tallinna ülikoolis toimus Balti toidukultuuri konverents.
Toidust rääkimine on viimastel aastakümnetel saanud omaette huvipakkuvaks kultuuriliseks fenomeniks. Teema on vallutanud ajalehti ning ajakirju, raadio- ja telesaateid, turismindust, näitusi ning kirjandust väga erinevas vormis ja erineva sõnumiga: kord võrgutatakse eksootiliste mõnudega, kord kehalise ja vaimse identiteedi modelleerimise lubadustega või köetakse üles söögiga seotud hirme. Ümmargusi kehavorme, mida jumaldati renessansis,…
Toidust rääkimine on viimastel aastakümnetel saanud omaette huvipakkuvaks kultuuriliseks fenomeniks. Teema on vallutanud ajalehti ning ajakirju, raadio- ja telesaateid, turismindust, näitusi ning kirjandust väga erinevas vormis ja erineva sõnumiga: kord võrgutatakse eksootiliste mõnudega, kord kehalise ja vaimse identiteedi modelleerimise lubadustega või köetakse üles söögiga seotud hirme. Ümmargusi kehavorme, mida jumaldati renessansis,…
6 minutit
Kommentaar. Kaks faktitäpsustust „Taaskohtumisele kunstitontidega” (Sirp 7. IX)
* Jaan Toomiku installatsiooni „Projekti 16.05 1992 – 31.05.1992” taustade ja tähenduste kohta on põhjaliku artikli kirjutanud Hanno Soans näitusekataloogis „Möh? Fui! Öäk! Ossa! Vau! Eesti kaasaegse kunsti klassika” (Tartu Kunstimuuseum, 2012, festival „Art ist kuku nu ut”). Toomiku töö „kohalik meediakarjäär” sai nii…
1 minut
Kunstikonstant
Ilu on vaataja silmades. See tähendab, kui inimene näeb või otsib ilu, siis ta justkui võtab taskust värvilise klaasitüki ja vaatab sellest läbi. Kui inimene pühapäeval perega kunstimuuseumisse läheb, siis nii nad kõnnivad, hommikupudru sees, puhtad riided seljas, igaühel kollane, roosa või muidu kirju klaasitükk näpus. Ja midagi muud tarka sellise klaasitüki kohta öelda ei ole kui „kollane…
2 minutit
Mare Vindi ja tema põlvkonna väärtustest
Mare Vindi tušijoonistused „Pargimaastikud” Tallinna Linnagaleriis kuni 30. IX ja näitus „Mineviku linnad” Vabaduse galeriis kuni 25. IX.
Mare Vindi loomingu puhul on senini tõstetud esile selle stilistilisi ja esteetilisi aspekte, väga vähe tähelepanu on minu arvates pälvinud tema tööde tähenduslik pool. See, mida Vint oma piltidega öelda tahab, jääb küll minu spekulatsiooniks,…
Mare Vindi loomingu puhul on senini tõstetud esile selle stilistilisi ja esteetilisi aspekte, väga vähe tähelepanu on minu arvates pälvinud tema tööde tähenduslik pool. See, mida Vint oma piltidega öelda tahab, jääb küll minu spekulatsiooniks,…
3 minutit
Pealelend. Kadri Laas
Kas „Tallinna teisipäev” vastas ootustele?
Kadri Laas, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht: „Tallinna teisipäev” galeriide ühisavamisena oli esimene omataoline üritus kunstimaastikul ning kuna ürituse peamine eesmärk oli avada galeriid laiemale publikule, siis see eesmärk sai täidetud. Õhtu jooksul käis osalevatest galeriidest läbi sadu inimesi, seega ületas ettevõtmine kindlasti ootused ning on hea näide, kuidas ideepõhiselt ja minimaalsete…
Kadri Laas, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht: „Tallinna teisipäev” galeriide ühisavamisena oli esimene omataoline üritus kunstimaastikul ning kuna ürituse peamine eesmärk oli avada galeriid laiemale publikule, siis see eesmärk sai täidetud. Õhtu jooksul käis osalevatest galeriidest läbi sadu inimesi, seega ületas ettevõtmine kindlasti ootused ning on hea näide, kuidas ideepõhiselt ja minimaalsete…
1 minut
Tallinna teisipäev
Kordaminekud ja ebaõnnestumised, viiekordselt
Hausi galeriis, 1Galeriis, Tami galeriis, Temnikova ja Kasela galeriis, Vaala galeriis 11. IX.
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel katsetati Tallinnas ülemöödunud teisipäeva õhtul korraga mitme näituse avamist koondavat formaati. „Tallinna teisipäevaks” nimetatud ettevõtmine kaasas viis pealinna galeriid. Kui mujal maailmas on niinimetatud kobaravamise idee laialt levinud, siis Eestis on tegemist veel harva nähtusega. Lähiminevikust meenub…
Hausi galeriis, 1Galeriis, Tami galeriis, Temnikova ja Kasela galeriis, Vaala galeriis 11. IX.
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse eestvedamisel katsetati Tallinnas ülemöödunud teisipäeva õhtul korraga mitme näituse avamist koondavat formaati. „Tallinna teisipäevaks” nimetatud ettevõtmine kaasas viis pealinna galeriid. Kui mujal maailmas on niinimetatud kobaravamise idee laialt levinud, siis Eestis on tegemist veel harva nähtusega. Lähiminevikust meenub…
2 minutit
Kommentaar. Omaalgatuste tähtis roll
Mind ajendas sellist arutelu korraldama soov tundma õppida nüüdis-Eesti kultuurilisi omaalgatusi ja neid, kes algatusi käima lükkavad: idealistlikke ja ettevõtlikke inimesi, visionääre, kes sageli ei sobitu juba olemas struktuuridesse ega kohku oma idee nimel talumast majanduslikku ebastabiilsust, sotsiaalsete tagatiste puudumist jms. Sümpoosionil peetud ettekandes keskendusin omaalgatuse ja institutsioonide vahelisele dünaamikale, mis on üks…
2 minutit
Püsirahastus elujõulisele kodanikualgatusele
Sümpoosion „Käsi, mis sind toidab” Mooste kunsti ja sotsiaalpraktika keskuses 25. VIII.
Nagu hiljuti Moostes peetud Eesti sõltumatute kultuurialgatuste sümpoosioni pealkirjast järeldada võib, oli arutlusel ka rahastajate suhe oma „ülalpeetavatega”, kuid peamiselt keerles diskussioon kodanikualgatuse olemuse ning avaliku tunnustuse vajaduse ümber. Vaieldi väikeste huvigruppide hääle legitiimsuse üle esinduskogudes, kuulati uurijate ettekandeid Eesti…
Nagu hiljuti Moostes peetud Eesti sõltumatute kultuurialgatuste sümpoosioni pealkirjast järeldada võib, oli arutlusel ka rahastajate suhe oma „ülalpeetavatega”, kuid peamiselt keerles diskussioon kodanikualgatuse olemuse ning avaliku tunnustuse vajaduse ümber. Vaieldi väikeste huvigruppide hääle legitiimsuse üle esinduskogudes, kuulati uurijate ettekandeid Eesti…
5 minutit
Rakvere teatri uus hooaeg uurimise all
Rakvere teater alustas 6. septembril oma 73. hooaega Toomas Hussari lavastusega „Uurimise all”. Läinud reedel lisandus sellele kevadel lavakunstikooli lõpetanud Paavo Piigi kirjutatud ja Auri Jürna lavastatud lõputöö „Lõputöö”.
Järgmise uuslavastusena jõuab 30. novembril Rakvere teatri väikeses saalis lavale tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni (varem on Eestis lavastatud tema näidendeid „Teisel pool”, „See pärnapuulehtla”,…
Järgmise uuslavastusena jõuab 30. novembril Rakvere teatri väikeses saalis lavale tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni (varem on Eestis lavastatud tema näidendeid „Teisel pool”, „See pärnapuulehtla”,…
1 minut
Matsirahva topised sakste uurimise all
Tammsaare algteos näikse Hussari lavastuses üsna kõrvaliseks, pelgalt ettekäändeks taanduvat.
Rakvere teatri „Uurimise all”, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija ja lavastaja Toomas Hussar, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Arian Levin. Mängivad Eduard Salmistu, Velvo Väli, Mait Joorits, Anneli Rahkema, Erni Kask, Marin Mägi, Tarvo Sõmer, Lauri Kaldoja ja Eili Neuhaus. Esietendus 6. IX Rakvere…
Rakvere teatri „Uurimise all”, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija ja lavastaja Toomas Hussar, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Arian Levin. Mängivad Eduard Salmistu, Velvo Väli, Mait Joorits, Anneli Rahkema, Erni Kask, Marin Mägi, Tarvo Sõmer, Lauri Kaldoja ja Eili Neuhaus. Esietendus 6. IX Rakvere…
4 minutit
Kommentaar. Madli Pesti, Rait Avestik
Tänavune „Draama” oli tõstnud fookusesse näitleja. Mida olemuslikku näitas festival eesti näitleja kohta?
Madli Pesti, teatrikriitik
Eesti näitleja on pigem alalhoidlik kui seiklushimuline. Pigem turvalisust otsiv kui eksperimentidest vaimustuv. Pigem sõna austav kui ise sõnastada püüdev. Pigem suuline kui kehaline. Pigem küsiv kui vastav. Pigem rahulik kui rahmeldav. Pigem sosistav kui karjuv. Pigem alluv…
Madli Pesti, teatrikriitik
Eesti näitleja on pigem alalhoidlik kui seiklushimuline. Pigem turvalisust otsiv kui eksperimentidest vaimustuv. Pigem sõna austav kui ise sõnastada püüdev. Pigem suuline kui kehaline. Pigem küsiv kui vastav. Pigem rahulik kui rahmeldav. Pigem sosistav kui karjuv. Pigem alluv…
1 minut
Kumb oli enne: näitleja või lavastaja?
Tänavusel „Draama” festivalil tõsteti fookusesse näitleja. Paistab, et õigusega.
Aasta tagasi „Draama” festivali ajal ütles selle peakorraldaja Margus Kasterpalu kõigi konkursil osalenud lavastuste etendumise järel trupile mälestusesemeid ulatades saateks ühe ja sama, väidetavalt festivali tookordselt kuraatorilt Priit Raualt pärineva lause: „Suurepärane näitlejatöö on elementaarne, ainult sellepärast kedagi festivalile ei kutsuta”. „Draama” tänavuaastane kuraator…
Aasta tagasi „Draama” festivali ajal ütles selle peakorraldaja Margus Kasterpalu kõigi konkursil osalenud lavastuste etendumise järel trupile mälestusesemeid ulatades saateks ühe ja sama, väidetavalt festivali tookordselt kuraatorilt Priit Raualt pärineva lause: „Suurepärane näitlejatöö on elementaarne, ainult sellepärast kedagi festivalile ei kutsuta”. „Draama” tänavuaastane kuraator…
4 minutit
Arhitektuurimaailm
Taas algas festival „Disainiöö”
Eile algas järjekorras seitsmes Eesti disainerite liidu korraldatud disainifestival „Disainiöö”. Tänavu keskendutakse valdkondadele, kus disaini roll elukeskkonna paremaks muutmisel on toonud käegakatsutavaid tulemusi.
„Disainiöö” on disaini- ja arhitektuurirahva ja disainihuviliste seas oodatud mitmekülgse programmiga sündmus. Festivali raames tutvustatakse nii kohalike kui rahvusvaheliste disainerite loomingut, toimuvad seminarid, konkursid. Kontaktiööl keskendutakse disainerite ja ettevõtete koostööle, üritustel räägivad…
Eile algas järjekorras seitsmes Eesti disainerite liidu korraldatud disainifestival „Disainiöö”. Tänavu keskendutakse valdkondadele, kus disaini roll elukeskkonna paremaks muutmisel on toonud käegakatsutavaid tulemusi.
„Disainiöö” on disaini- ja arhitektuurirahva ja disainihuviliste seas oodatud mitmekülgse programmiga sündmus. Festivali raames tutvustatakse nii kohalike kui rahvusvaheliste disainerite loomingut, toimuvad seminarid, konkursid. Kontaktiööl keskendutakse disainerite ja ettevõtete koostööle, üritustel räägivad…
2 minutit
Mulje linnahallist
Kalamaja töötoa raames Eestis viibinud Poola arhitekt, arhitektuuribüroo VROA Architekci üks asutajatest, õppejõud, doktorant ja ajakirja A10 Poola korrespondent Łukasz Wojciechowski (sünd 1978) külastas ka meie mereäärset kummituslikku linnahalli ning kohtus selle arhitekti Raine Karbiga. Wojciechowski on kirglik nõukogude ajastu arhitektuuri fanaatik ning Sirp palus tal kommenteerida meie omaaegset esindusarhitektuuri.
Łukasz Wojciechowski: Raine Karp ütleb, et arhitektuuriteooria on…
Łukasz Wojciechowski: Raine Karp ütleb, et arhitektuuriteooria on…
1 minut
Kalarannahooaeg kestab
Kalaranna töötuba 6. – 8. IX
Septembri alguses kogunes Eesti Disaini Majja Kalasadama juures seltskond kodu- ja välismaiseid arhitekte, maastikuarhitekte ja kunstnikke. Kokku tõi nad Goethe instituudi algatatud projekt „Making Heimat”, mille raames korraldati Kalaranna ja linnaplaneerimise teemal töötuba (läbiviijad Kadri Klementi ja Siiri Vallner).
Linnahalli ja Patarei vahel asuv rannariba ning selle juurde kuuluv tühermaa võsa, mere…
Septembri alguses kogunes Eesti Disaini Majja Kalasadama juures seltskond kodu- ja välismaiseid arhitekte, maastikuarhitekte ja kunstnikke. Kokku tõi nad Goethe instituudi algatatud projekt „Making Heimat”, mille raames korraldati Kalaranna ja linnaplaneerimise teemal töötuba (läbiviijad Kadri Klementi ja Siiri Vallner).
Linnahalli ja Patarei vahel asuv rannariba ning selle juurde kuuluv tühermaa võsa, mere…
5 minutit
Ilmutusi ilmaolust
Bhartrhari, Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks. Tõlkinud Martti Kalda ja Mathura. Kujundanud Sirje Ratso. TLÜ Kirjastus, 2012. 126 lk.
Tallinna Ülikooli Kirjastus rõõmustab meid juba mõnda aega väärtlugemise sarjaga „Bibliotheca Asiatica”, kus on juba ilmunud kommenteeritud tõlkeid jaapani, hiina ja korea keelest. Mõnus käepärane ja tasku sobituv formaat, stiilne kujundus, korralik tõlge ja asjatundlikud kommentaarid. Viimati…
Tallinna Ülikooli Kirjastus rõõmustab meid juba mõnda aega väärtlugemise sarjaga „Bibliotheca Asiatica”, kus on juba ilmunud kommenteeritud tõlkeid jaapani, hiina ja korea keelest. Mõnus käepärane ja tasku sobituv formaat, stiilne kujundus, korralik tõlge ja asjatundlikud kommentaarid. Viimati…
2 minutit
Edasi paradiisi, südame väel
Tõnu Õnnepalu, Mandala. Kujundanud Britt Urbla Keller, korrektuuri lugenud Katre Koit. Varrak, 2012. 244 lk.
„Kirjanik kirjutab praeguse aja lugu. Ning aja lugu kordub meie peas ja jääbki korduma,” kuulutas Tõnu Õnnepalu juba viis aastat tagasi raadio Ööülikoolis ajaloo korduvusest rääkides. Tema enda järgnenud luulekogu „Kevad ja suvi ja . . . .” ning pihtimuslik kiriromaan „Paradiis” (mõlemad…
„Kirjanik kirjutab praeguse aja lugu. Ning aja lugu kordub meie peas ja jääbki korduma,” kuulutas Tõnu Õnnepalu juba viis aastat tagasi raadio Ööülikoolis ajaloo korduvusest rääkides. Tema enda järgnenud luulekogu „Kevad ja suvi ja . . . .” ning pihtimuslik kiriromaan „Paradiis” (mõlemad…
3 minutit
Kassikangas
Kõnelus Tõnu Õnnepaluga ööl vastu esimest juubelit
„Mandala” on su seitsmes romaan, kui „Flandria päevikutki” romaanina lugeda. Ja „Kevad ja suvi ja” on omakorda luulepäevik. Mis ajendab enamasti kirjutama – idee, ettepanek, harjumus? –…
„Mandala” on su seitsmes romaan, kui „Flandria päevikutki” romaanina lugeda. Ja „Kevad ja suvi ja” on omakorda luulepäevik. Mis ajendab enamasti kirjutama – idee, ettepanek, harjumus? –…
7 minutit
Eetikadebatti tuleb pidada eetiliselt
Eetikadebatti tuleb pidada eetiliselt. Ajalehe Sirp 14. septembri 2012 numbris avaldati Ragne Kõutsi artikkel „Teadlaskond vajab eetikadebatti”.
Selles heidetakse ette, et Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu töökord ei välista huvide konflikte. Veelgi enam, Ragne Kõuts väidab, et on aset leidnud korruptiivne juhtum, kus „toetuse sai projekt, mille põhitäitja on seotud lähedase perekondliku sideme kaudu hindamisnõukogu liikmega”,…
Selles heidetakse ette, et Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu töökord ei välista huvide konflikte. Veelgi enam, Ragne Kõuts väidab, et on aset leidnud korruptiivne juhtum, kus „toetuse sai projekt, mille põhitäitja on seotud lähedase perekondliku sideme kaudu hindamisnõukogu liikmega”,…
1 minut
Ühest akadeemilisest vereliinist
Ajalehes Sirp (14.09) ilmus teineteise kaisus kaks artiklit, mille mõlema autorid töötavad Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis. Ühe artikli „Teadlaskond vajab eetikadebatti” autor oli meediauuringute lektor Ragne Kõuts, kes esitas tervele hulgale oma kolleegidele (neid küll nime pidi nimetamata) süüdistuse korruptsioonis. Kuna Ragne Kõuts õpetab ajakirjanikele kutse-eetikat ja on õppevahendi „Huvide konflikti käsiraamat…
4 minutit
Eesti Teadusagentuur sügistormis
Vastuseks Halliki Harro-Loidile teadusraha jagamise asjus
Eesti Teadusagentuuri tegevuse esimene poolaasta on kulgenud üpris tormiselt. Esimese aasta ülesannete loetelu, mille alles märtsis iseseisva asutusena käivitunud teadusagentuur haridus- ja teadusministeeriumilt kaasa oli saanud, oli suur. Esmane ning kõige olulisem ülesanne oli läbi viia eelmisel aastal teaduskorralduse seadusega ette nähtud muudatused teaduse rahastamise süsteemis. Uue asutuse loomine…
Eesti Teadusagentuuri tegevuse esimene poolaasta on kulgenud üpris tormiselt. Esimese aasta ülesannete loetelu, mille alles märtsis iseseisva asutusena käivitunud teadusagentuur haridus- ja teadusministeeriumilt kaasa oli saanud, oli suur. Esmane ning kõige olulisem ülesanne oli läbi viia eelmisel aastal teaduskorralduse seadusega ette nähtud muudatused teaduse rahastamise süsteemis. Uue asutuse loomine…
7 minutit
Kas ikka hinnata teadust numeroloogia ja maagia toel?
Meie parim humanitaarteaduslik ajakiri on endiselt Akadeemia ja õnneks ei ole selle toimetus üritanud ennast nõiakunstiga tähtsaks teha.
Jüri Alliku teadlaste tasemest rääkiv ja illustreerivat kontekstist välja rebitud graafikut sisaldav arvamusartikkel 17. septembri Postimehes kandis pealkirja „Humanitaaride hälin ja raev”. Mõistan nüüd meie presidendi kontrollimatut viha Twitteris tendentslike kontekstiväliste graafikute ja…
Jüri Alliku teadlaste tasemest rääkiv ja illustreerivat kontekstist välja rebitud graafikut sisaldav arvamusartikkel 17. septembri Postimehes kandis pealkirja „Humanitaaride hälin ja raev”. Mõistan nüüd meie presidendi kontrollimatut viha Twitteris tendentslike kontekstiväliste graafikute ja…
7 minutit
Targa sõitlus või albi laul, ma ei tea
Marek Strandberg
Halb kunst tõi kaasa vereohvreid. Nagu varemgi, põhjustab islamikriitiliste teoste levitamisega kaasnev vägivald arutelusid kunstis lubatu ja sõnavabaduse piiride üle. Ja seda loomulikult vabas läänes, mitte…
Halb kunst tõi kaasa vereohvreid. Nagu varemgi, põhjustab islamikriitiliste teoste levitamisega kaasnev vägivald arutelusid kunstis lubatu ja sõnavabaduse piiride üle. Ja seda loomulikult vabas läänes, mitte…
3 minutit
Eestist eestlastele, Veneetsias
Kaugele Põhja-Itaaliasse reisinud linnahall, mis biennaalil mustade kardinate taha peideti ja mida retroperspektiivse uurimistööna esitleti, jätab õhku küsimuse: kellele on Eesti ekspositsioon mõeldud?
„Arhitektuuribiennaali idee on hääbumas: järele on jäänud tühjad rahvuslikud „kontseptuaalsed” installatsioonid või pelgalt „kriitiline” dokumentatsioon, mis on kõrvutatud võimutsevate hagiograafiliste isikunäitustega (Zaha Hadid, Norman Foster, Herzog ja de Meuron jne),” ütleb Michael…
„Arhitektuuribiennaali idee on hääbumas: järele on jäänud tühjad rahvuslikud „kontseptuaalsed” installatsioonid või pelgalt „kriitiline” dokumentatsioon, mis on kõrvutatud võimutsevate hagiograafiliste isikunäitustega (Zaha Hadid, Norman Foster, Herzog ja de Meuron jne),” ütleb Michael…
3 minutit
