2012-34 (3408)
Kultuurikorraldaja välimääraja
Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) on tänaseks õpetatud kultuurikorraldust magistriõppe tasemel juba kümme aastat. See annab põhjust küsida, kas need kümme aastat on end õigustanud ning kui aktsepteeritud ja kaalukas on kultuurikorraldaja roll tänases kultuuri- ja loomeruumis loomemajanduse mõiste populariseerimise taustal? Oma mõtteid jagavad eri valdkondades tegutsevad kultuurikorraldajad, kes on…
6 minutit
Filmimees Sergo Rahomäe lahkumine
Kahetsusväärse hilinemisega jõudis meieni teade Moskvast: 17. juunil 2012 suri 71. eluaastal režissöör ja operaator Sergo Rahomägi, sünnilt Tallinna poiss, kes servapidi ju Eestigi filmis üksjagu tegutsenud. Ja üpris ebahariliku sünnitunnistusega poiss, peaks vist ütlema. Tema ema Ida oli üks neid Ameerika Ühendriikide naiivseid vasakpoolseid idealiste, kes tuli 1920. aastate…
1 minut
Pealelend. Triinu Aron
Sõltumatu Tantsu Ühendus korraldab 17. ja 18. septembril Tallinnas Okasroosikese lossis ja Kiek in de Köki alt algavates bastionikäikudes II nüüdistantsufestivali „Hommik”. 18. – 20. septembrini toimub aga nende korraldusel tantsufestival „Baltic Bubble” („Balti mull”), mis Põhjamaade tantsuvõrgustiku keðja suurkohtumise raames toob Tallinna valiku Baltimaade nüüdistantsu tähelepanuväärseid loojaid.
Milline on seekordse…
Milline on seekordse…
1 minut
Sel aastal tuleb sügis teisiti
Erakordselt suur hulk uusi kodumaiseid saatesarju meie telekanalites teeb algava sügishooaja kahtlemata huvitavaks. Kas ka meeldejäävaks ja elamusi pakkuvaks, ei julge veel ennustada. Liiga paljud uued saated on ekraanile jõudnud vaid korra või üldse mitte. Reklaami ja muud promotööd on tehtud aga aukartustäratvalt palju. Ja kindlasti pole see alati nii…
3 minutit
Inspireeriv eesti film
Kirjandusmuuseumis peeti konverents „Tagasi Hukkunud Alpinisti hotelli”.
Eestlased on armastanud ja armastavad oma teatrit. Etendused on enamasti välja müüdud. See tuleb ilmselt pikast seltsimajade traditsioonist. Kutseline teater sai jalad alla esimese vabariigi ajal. Seepärast oligi soveti Eestis teatritegemisse kätketud iseseisvusaja nostalgia ja miks ka mitte, kultuuriinimeste vabadusvõitluse varjatud seeme.
Kino ja filmiga…
Eestlased on armastanud ja armastavad oma teatrit. Etendused on enamasti välja müüdud. See tuleb ilmselt pikast seltsimajade traditsioonist. Kutseline teater sai jalad alla esimese vabariigi ajal. Seepärast oligi soveti Eestis teatritegemisse kätketud iseseisvusaja nostalgia ja miks ka mitte, kultuuriinimeste vabadusvõitluse varjatud seeme.
Kino ja filmiga…
3 minutit
Ameerika Eestis
Kaks dokumentaalfilmi sarjast „Eesti lood”: naeruväärne kavandamine ja kavakindel tegutsemine.
Dokumentaalfilm „Kartuli Wabariik” (Alasti Kino, 2011, 29 min), režissöör Kätlin Kaganovitš, operaator Mart Raun.
See kardulavabariigi film on tehtud juba mineval aastal keerlevast loost asja ümber, mis pidi avatama juba 2010. aastal (kaader filmist näitab vana Laanemetsa koolimaja seinal silti: Laanemetsa Kartulimuuseum,…
Dokumentaalfilm „Kartuli Wabariik” (Alasti Kino, 2011, 29 min), režissöör Kätlin Kaganovitš, operaator Mart Raun.
See kardulavabariigi film on tehtud juba mineval aastal keerlevast loost asja ümber, mis pidi avatama juba 2010. aastal (kaader filmist näitab vana Laanemetsa koolimaja seinal silti: Laanemetsa Kartulimuuseum,…
6 minutit
Lollus läheb müügiks isikupära sildi all
„Korilane jäi ellu, sest tundis taimi. Veebikorilane peab ka teadma, mis kõlbab süüa ja kus see kasvab,” ütleb keeleteadlane Krista Kerge vestluses Tiia Penjamiga hariduse ja selle kvaliteedi üle.
Tiia Penjam: Kvaliteetse ja n-ö libahariduse vahe käriseb kõikjal maailmas. Infotehnoloogia areng loob meile üha uusi hüvesid ja mugavusi ning püüd hakkama…
Tiia Penjam: Kvaliteetse ja n-ö libahariduse vahe käriseb kõikjal maailmas. Infotehnoloogia areng loob meile üha uusi hüvesid ja mugavusi ning püüd hakkama…
6 minutit
Biosemiootika ehk Tähendusest eluslooduses
Seoses suvel Tartus peetud biosemiootikute aastakonverentsiga on mõttekas tutvustada tärkavat teadusala biosemiootikat, selle uurimisobjekte ja mõningaid mõttekäike.
17.–22. juulil toimus Tartus konverents „Gatherings in Biosemiotics” („Kokkusaamised biosemiootikas”), järjekorras juba kaheteistkümnes. Üritustesari loodi eesmärgiga kokku tuua ja omavahel vestlema panna uurijad, kes on küll biosemiootikast kui ühest tärkavast teadusest huvitatud, kuid kes…
17.–22. juulil toimus Tartus konverents „Gatherings in Biosemiotics” („Kokkusaamised biosemiootikas”), järjekorras juba kaheteistkümnes. Üritustesari loodi eesmärgiga kokku tuua ja omavahel vestlema panna uurijad, kes on küll biosemiootikast kui ühest tärkavast teadusest huvitatud, kuid kes…
5 minutit
Kas ilusa prioriteedi lõpp?
Newtoni meetodi õpetamise küsimuses on teadusloolaste jaoks veel lahtisi otsi.
Dublini kui 2012. aasta Euroopa teaduslinna ürituste raames toimus 12. – 13. juulil konverents teemal „Newtoni retseptsioon”, mille korraldas ja põhiosas ka finantseeris Edward Worthi nimeline raamatukogu. Kuigi põhitemaatikana oli välja kuulutatud Newtoni retseptsioon XVIII sajandil põhiliselt Iirimaal, äratasid minu teesid…
Dublini kui 2012. aasta Euroopa teaduslinna ürituste raames toimus 12. – 13. juulil konverents teemal „Newtoni retseptsioon”, mille korraldas ja põhiosas ka finantseeris Edward Worthi nimeline raamatukogu. Kuigi põhitemaatikana oli välja kuulutatud Newtoni retseptsioon XVIII sajandil põhiliselt Iirimaal, äratasid minu teesid…
2 minutit
Teadlaskond vajab eetikadebatti
Uurimistoetuste saajate teema peab uuesti üles võtma.
Sirbis on olnud juttu teaduse rahastamisest ja selle muudatustest. Nüüd, mil teadlaste ringis on teada Eesti teadusagentuuri (ETAG) uued institutsionaalsed uurimistoetuste saajad, võiks selle teema uuesti üles võtta, kui eesmärgiks on läbipaistev rahastamissüsteem ja korruptsiooni vältimine.
Ei saa eitada, et üks osa teadlaskonnast on rahul…
Sirbis on olnud juttu teaduse rahastamisest ja selle muudatustest. Nüüd, mil teadlaste ringis on teada Eesti teadusagentuuri (ETAG) uued institutsionaalsed uurimistoetuste saajad, võiks selle teema uuesti üles võtta, kui eesmärgiks on läbipaistev rahastamissüsteem ja korruptsiooni vältimine.
Ei saa eitada, et üks osa teadlaskonnast on rahul…
2 minutit
Teaduspoliitika lambakarjatamise meetodil
Nii nagu ajaloos, on ka praegu autoritaarse vaimu kujunemine jälgitav tekstide analüüsi abil.
Eesti avalikkuse tähelepanu on raisatud mitme kõrgharidust ja teadust puudutava pseudouudise ja skandaali peale. Küll on ilma andmeteta ja suurte üldistustega hinnatud Eesti kõrghariduse kvaliteeti, küll tähtsustatud minister Aaviksoo kõrgkoolipedagoogikat lihtsustavat väidet, et loenguid pole enam vaja; konstrueeritud…
Eesti avalikkuse tähelepanu on raisatud mitme kõrgharidust ja teadust puudutava pseudouudise ja skandaali peale. Küll on ilma andmeteta ja suurte üldistustega hinnatud Eesti kõrghariduse kvaliteeti, küll tähtsustatud minister Aaviksoo kõrgkoolipedagoogikat lihtsustavat väidet, et loenguid pole enam vaja; konstrueeritud…
8 minutit
Andres Toltsi altarimaal
Palju eesti kunstnikest on teinud altarimaale? Meenuvad Johann Köler, Jüri Arrak, Uno Roosvalt. Nüüd on Andres Tolts saanud maha Rohuneeme kabeli altarimaaliga, tellija on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viimsi Püha Jaakobi kogudus. Maal pühitseti sisse 5. augustil. Jakobi kogudus on üldse kunstilembene, peakirikus on ridamisi olnud kunstinäitusi. Kabeli hävitasid võõrvõimud,…
1 minut
Suvelõpu loometurnee kultuuritehases
Polymeri kultuuritehase festival 24. VIII – 2. IX.
Tänavune kultuuritehase festival vältas senistest kauem: ikka selleks, et veelgi rohkem pakkuda ning et kaugematelt maadelt tulnud kunstnikud saaksid uusi töid kohapeal ette valmistada. Töötubade, alkeemia loengute, avatud ateljeede, lugematu arvu kontsertide ja näituste ning disainipoe kõrvalt tehti koostööd ka Polymeris tegutseva rakendusökoloogia…
Tänavune kultuuritehase festival vältas senistest kauem: ikka selleks, et veelgi rohkem pakkuda ning et kaugematelt maadelt tulnud kunstnikud saaksid uusi töid kohapeal ette valmistada. Töötubade, alkeemia loengute, avatud ateljeede, lugematu arvu kontsertide ja näituste ning disainipoe kõrvalt tehti koostööd ka Polymeris tegutseva rakendusökoloogia…
2 minutit
Panna kokku ja harutada lahti
„Ars Electronica” suur pilt
„Ars Electronica” festival Linzis 30. VIII – 3. IX.
Septembrikuiselt soojas Austria linnas Linzis leidis aset järjekordne uue meedia kunsti festival „Ars Electronica”. Linn, mille imagot mõjutab oluliselt sealne teaduskeskus, nimetab ennast tehnoloogilise kultuuri keskuseks, tänavuse festivaliga „Suur pilt – uue maailma uued visioonid” püüti seda taas edasi…
„Ars Electronica” festival Linzis 30. VIII – 3. IX.
Septembrikuiselt soojas Austria linnas Linzis leidis aset järjekordne uue meedia kunsti festival „Ars Electronica”. Linn, mille imagot mõjutab oluliselt sealne teaduskeskus, nimetab ennast tehnoloogilise kultuuri keskuseks, tänavuse festivaliga „Suur pilt – uue maailma uued visioonid” püüti seda taas edasi…
7 minutit
Moksville ehk eksperimentaalne küla külas
Kunsti- ja ideesümpoosion „Avamaa” Moostes 10. – 19. VIII.
Selleaastase „Avamaa” alapealkiri oli „Moksville”, eesmärk rajada käepärastest materjalidest ajutine küla. Sümpoosioni märksõnad olid „iseorganiseerunud kultuurid”, „ajutised ehitised”, „taaskasutatavad ning kohalikud materjalid”, „ajutine kogukond”, „eksperimentaalarhitektuur”, „interdistsiplinaarsus”, „mesitarulik mõtlemisviis”. „Moksville’i” kontseptsiooni autor on üks MoKSi eestvedajatest, USAst pärit heli- ja videokunstnik John Grzinich.
Sisevaade
John…
Selleaastase „Avamaa” alapealkiri oli „Moksville”, eesmärk rajada käepärastest materjalidest ajutine küla. Sümpoosioni märksõnad olid „iseorganiseerunud kultuurid”, „ajutised ehitised”, „taaskasutatavad ning kohalikud materjalid”, „ajutine kogukond”, „eksperimentaalarhitektuur”, „interdistsiplinaarsus”, „mesitarulik mõtlemisviis”. „Moksville’i” kontseptsiooni autor on üks MoKSi eestvedajatest, USAst pärit heli- ja videokunstnik John Grzinich.
Sisevaade
John…
5 minutit
Tantsulist augustit kokku võttes
Kontseptuaalne tasand ja tantsuesteetika olid Augusti tantsufestivali üldpildis kenasti tasakaalus.
Suvistele teatrifestivalidele andis taas lõppakordi Augusti tantsufestival, mida võis seekord pidada tavapärasest tantsurohkemaks. Koreograafid on tajunud praeguse aja suundumusi ja jagatud teemasid ning neile oma töödega vormi andnud. Olgu siis nimetatud mõned festivalil esile kerkinud jooned ja olulisemad teemad.
Festivali seekordse programmi…
Suvistele teatrifestivalidele andis taas lõppakordi Augusti tantsufestival, mida võis seekord pidada tavapärasest tantsurohkemaks. Koreograafid on tajunud praeguse aja suundumusi ja jagatud teemasid ning neile oma töödega vormi andnud. Olgu siis nimetatud mõned festivalil esile kerkinud jooned ja olulisemad teemad.
Festivali seekordse programmi…
2 minutit
Augusti tantsufestival – teispool tapjatekste
Tantsu oli eelmiste aastatega võrreldes rohkem ja etenduskunste eikellegimaal vähem.
XIII Augusti tantsufestival 21. – 31. augustini Tallinnas, välisesinejad Jaapanist, Belgiast, Portugalist, Austriast, Hispaaniast, Šveitsist, Hollandist ja Soomest.
Seekordne Augusti tantsufestival tuletas meelde nüüdistantsu võimalust anda ideid edasi ka teisiti kui publikule tekstimassiiviga külakuhja tehes. Mitte et ma üritaks kuidagi sõna jõudu…
XIII Augusti tantsufestival 21. – 31. augustini Tallinnas, välisesinejad Jaapanist, Belgiast, Portugalist, Austriast, Hispaaniast, Šveitsist, Hollandist ja Soomest.
Seekordne Augusti tantsufestival tuletas meelde nüüdistantsu võimalust anda ideid edasi ka teisiti kui publikule tekstimassiiviga külakuhja tehes. Mitte et ma üritaks kuidagi sõna jõudu…
3 minutit
Rahutu Ge üle rahutu vee
Kas Gailiti peegeldamine teatrilaval on üldse võimalik? Kui siiski jah, siis millisel määral?
Rakvere teatri „Isade maa”, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Kristi Leppik, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll. Mängivad Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer. Esietendus 3. III Rakvere teatri väikeses…
Rakvere teatri „Isade maa”, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Kristi Leppik, muusikaline kujundaja Tarmo Kesküll. Mängivad Liisa Aibel, Margus Grosnõi, Maarika Mesipuu, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Tarvo Sõmer. Esietendus 3. III Rakvere teatri väikeses…
12 minutit
Arhitektuurimaailm
Eesti Arhitektide Liit andis Dmitri Brunsile ja Raine Karbile üle tänukirja
Eesti Arhitektide Liit andis Eesti arhitektuurikultuuri edendamise eest tänukirja pikaajalisele Tallinna linna peaarhitektile Dmitri Brunsile ja Tallinna Linnahalli arhitektile Raine Karbile.
Raine Karbi loodud linnahall on kesksel kohal tänavu Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonis, Dmitri Bruns oli linna peaarhitektina (1960-1980) linnahalli…
Eesti Arhitektide Liit andis Eesti arhitektuurikultuuri edendamise eest tänukirja pikaajalisele Tallinna linna peaarhitektile Dmitri Brunsile ja Tallinna Linnahalli arhitektile Raine Karbile.
Raine Karbi loodud linnahall on kesksel kohal tänavu Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioonis, Dmitri Bruns oli linna peaarhitektina (1960-1980) linnahalli…
2 minutit
Nagu nalja!
Luigetiigi lähistel, Vilde muuseumi ees peetakse 15. septembril juba viiendat korda Eesti kirjanduse sügislaata, erilise tähelepanu osaliseks saab seekord naljakirjandus.
Oma uudiskaupa pakub kümmekond kirjastust, vanemate raamatutega on väljas MTÜ Uuskasutuskeskus, MTÜ Raamaturinglus ja Tallinna Keskraamatukogu, mõnelgi paneb aga südame hüppama MTÜ Kirbuturg organiseeritud raamatukirbukas.
Kell 12 loeb Ilmar Trull lastele muuseumi…
Oma uudiskaupa pakub kümmekond kirjastust, vanemate raamatutega on väljas MTÜ Uuskasutuskeskus, MTÜ Raamaturinglus ja Tallinna Keskraamatukogu, mõnelgi paneb aga südame hüppama MTÜ Kirbuturg organiseeritud raamatukirbukas.
Kell 12 loeb Ilmar Trull lastele muuseumi…
1 minut
Kodanikuliikumine ja linnaruum
Tauri Tuvikese vestlus sotsiaalsete liikumiste teemal Berliini vabaülikooli politoloogiaprofessori Margit Mayeriga.
17. – 24. juunini korraldas MTÜ Linnalabor Tallinnas rahvusvahelise linnauuringute ja aktivismi võrgustiku INURA (International Network for Urban Research and Action) XXII aastakohtumise. Pealkirja „Aktiivne urbanism” alla koondatud ettekannetes arutleti, kuidas linnalised algatused kujundavad linnaruumi Põhja- ja Ida-Euroopas ning laiemaltki.…
17. – 24. juunini korraldas MTÜ Linnalabor Tallinnas rahvusvahelise linnauuringute ja aktivismi võrgustiku INURA (International Network for Urban Research and Action) XXII aastakohtumise. Pealkirja „Aktiivne urbanism” alla koondatud ettekannetes arutleti, kuidas linnalised algatused kujundavad linnaruumi Põhja- ja Ida-Euroopas ning laiemaltki.…
7 minutit
Arhitektuurimõte aastaks 2112 – Eestist?
25. ja 26. augustil esitleti Veneetsia arhitektuuribiennaalil Sloveenia ja Austraalia paviljonides Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuritudengite töid.
Maribor1 on sel aastal üks Euroopa kultuuripealinnadest ning selle raames otsiti Mariborile järgmise saja aasta visioonistrateegiat rahvusvahelises töötoas „2112Ai 100YC” (linnade arhitektuuri-intelligents saja aasta pärast).2 Töötoa hing, Sloveenias sündinud ja Austraalias tegutsev arhitekt Tom Kovac…
Maribor1 on sel aastal üks Euroopa kultuuripealinnadest ning selle raames otsiti Mariborile järgmise saja aasta visioonistrateegiat rahvusvahelises töötoas „2112Ai 100YC” (linnade arhitektuuri-intelligents saja aasta pärast).2 Töötoa hing, Sloveenias sündinud ja Austraalias tegutsev arhitekt Tom Kovac…
4 minutit
Jumalikud ilmutused loomastumise tingimustes
Ei mina ega ka keegi teine 7. ja 8. juulil Kavastus kirjastuse JI suvepäevadel viibinutest ei tea, et ükski teine kirjastus oma autoritele suvepäevi korraldaks. Pead anda muidugi ei julge, aga isegi juhul kui tegu pole pretsedendiga formaalselt, olid kaks loengu- ja esinemispäeva Eesti ainsa töötava parve vahetus läheduses seda…
3 minutit
Rahvusvaheline konverents infootsingu teemal
Tallinnas peeti 17. ja 18. augustil mäluasutustele suunatud rahvusvaheline konverents, mis kandis pealkirja „Avarduv raamatukogu – sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis” („Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web”). Konverents oli järelürituseks ülemaailmsele raamatukogu- ja infokongressile (WLIC), mida rahvusvaheline raamatukoguliit IFLA igal aastal korraldab.…
3 minutit
Ah et seda tehti juba siis!
Mihhail Artsõbašev, Naine, nagu ta seal seisis. Tõlkinud Ants Paikre, järelsõna kirjutanud Vaapo Vaher. Loomingu Raamatukogu 2012, nr 21–23. 133 lk.
Mul on Raua Reinuga üks vana vaidlus. Võimalik küll, et vaielnud olen ainult mina ja oma mõttes, aga millegipärast olen seda sisevaidlust pidanud aastaid. Arutelu lähtub sellest, et kunagi poetas…
Mul on Raua Reinuga üks vana vaidlus. Võimalik küll, et vaielnud olen ainult mina ja oma mõttes, aga millegipärast olen seda sisevaidlust pidanud aastaid. Arutelu lähtub sellest, et kunagi poetas…
3 minutit
Vaapo Vaheri ütlemised ja vaikimised
Vaapo Vaher, Vampiiride tants. Esseed ja ütlemised. Toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Jüri Kass. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 430 lk.
Vaapo Vaher on järsu ja mahlase ütlemisega. Oma paksu esseeraamatu esimeses lauses kuulutab ta kirjanduse vampirismiks ja kõik kirjanikud, kriitikud ja lugejad vampiirideks, kellest kõik imevad kõiki. Vampiirikirjandus ja vampiirifilmid jätavad mind…
Vaapo Vaher on järsu ja mahlase ütlemisega. Oma paksu esseeraamatu esimeses lauses kuulutab ta kirjanduse vampirismiks ja kõik kirjanikud, kriitikud ja lugejad vampiirideks, kellest kõik imevad kõiki. Vampiirikirjandus ja vampiirifilmid jätavad mind…
6 minutit
Tallinna Barokkorkestri veerandsada
Tallinna Barokkorkestri (TBO) 25. hooaja avakontsert: solistid Teele Jõks (metsosopran), Reet Sukk (plokkflööt), Alise Juška (barokkviiul), Reinut Tepp (klavessiin) ning TBO koosseisus Meelis Orgse, Elo Tepp, Mall Help, Mari Aasa, Egmont Välja, Siret Lust ja Taavi-Mats Utt. 8. IX Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.
Bachi kuuehäälse ricercare’i teema pingestatud intervallika läbistas kiriku akustika…
Bachi kuuehäälse ricercare’i teema pingestatud intervallika läbistas kiriku akustika…
2 minutit
Kolm sõna: teha veel paremini. Kõik!
Piia Ruber
Vello Pähn debüteerib rahvusooperi Estonia loomingulise juhina Charles Gounod’ „Faustiga”.
Tere tulemast koju! Ütlesid hiljuti Klassikaraadios, et oled dirigendina Estonias sündinud-kasvanud (1981–1994). 20. septembril astud „Faustiga” kohe Artur Kapi, Juhan Aaviku ja Priit Nigula kõrvale, sest Estonias on lavastatud see ooper 1921., 1931. ja 1949. aastal. Ühe või teise ooperi…
Vello Pähn debüteerib rahvusooperi Estonia loomingulise juhina Charles Gounod’ „Faustiga”.
Tere tulemast koju! Ütlesid hiljuti Klassikaraadios, et oled dirigendina Estonias sündinud-kasvanud (1981–1994). 20. septembril astud „Faustiga” kohe Artur Kapi, Juhan Aaviku ja Priit Nigula kõrvale, sest Estonias on lavastatud see ooper 1921., 1931. ja 1949. aastal. Ühe või teise ooperi…
8 minutit
Ideaalmaastik perspektiiviga
ERSO hooaja avakontsert „Fantastiline” sarjast „Pariisi sümfooniad”: Guy Spielman (klarnet) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi 6. IX Estonia kontserdisaalis.
Esimesena omas valdkonnas lahvatas hooaeg ERSO-l traditsioonilise pidulikkusega ja ammuseid tavasid järgiva kavaga. Esimest toonitati riigihümniga, teist aga eesti autori teosega (Villem Kapi „Põhjarannik”) ja kohaliku, seekord ERSO solistiga (Guy…
Esimesena omas valdkonnas lahvatas hooaeg ERSO-l traditsioonilise pidulikkusega ja ammuseid tavasid järgiva kavaga. Esimest toonitati riigihümniga, teist aga eesti autori teosega (Villem Kapi „Põhjarannik”) ja kohaliku, seekord ERSO solistiga (Guy…
3 minutit
Elleri suured ja väikesed sümfooniad
Nargeni festival tähistas Heino Elleri 125. sünniaastapäeva.
Võib ilmselt liialdamata öelda, et absoluutse muusika traditsioon Eestis algab Heino Ellerist. Sellega ei taheta sugugi pisendada näiteks Elleri suure eelkäija Rudolf Tobiase olulisust, vaid väita, et sisuliselt püstitab alles Eller eesti rahvusliku muusika kontekstis küsimuse täismõõdulise instrumentaalse draama võimalikkusest, küsimuse, mis omas ajas…
Võib ilmselt liialdamata öelda, et absoluutse muusika traditsioon Eestis algab Heino Ellerist. Sellega ei taheta sugugi pisendada näiteks Elleri suure eelkäija Rudolf Tobiase olulisust, vaid väita, et sisuliselt püstitab alles Eller eesti rahvusliku muusika kontekstis küsimuse täismõõdulise instrumentaalse draama võimalikkusest, küsimuse, mis omas ajas…
8 minutit
Britist Balti riikide uurija ja vähemuste kaitsja
In memoriam John Hiden 21. II 1940 – 10. VIII 2012
Professor John Hiden oli üks tuntumaid Balti riike uurinud briti ajaloolasi. Briti ja Saksa maailmasõdade-vahelise diplomaatia uurimise kõrval andis Hiden märkimisväärse panuse Suurbritannia Balti riikide uurimisse. Juba 1960. aastatel Londoni ülikoolis kaitstud doktoritöös käsitleb Hiden Weimari Saksamaa välispoliitikat Balti riikide…
Professor John Hiden oli üks tuntumaid Balti riike uurinud briti ajaloolasi. Briti ja Saksa maailmasõdade-vahelise diplomaatia uurimise kõrval andis Hiden märkimisväärse panuse Suurbritannia Balti riikide uurimisse. Juba 1960. aastatel Londoni ülikoolis kaitstud doktoritöös käsitleb Hiden Weimari Saksamaa välispoliitikat Balti riikide…
2 minutit
Imperiaalse pöörde Balti aspekt
Kas aga iga rahvusalgatus oli rahvuslikult motiveeritud seetõttu, et see loodi rahvusliku liikumise ajal eestlaste poolt ja tema nimes esineb sõna „eesti”?
Toomas Karjahärmi uue raamatu „Vene impeerium ja rahvuslus” pealkirjas on sõnastatud autori eesmärk: käsitleda perifeeria perspektiivist teadlaste hulgas juba mõnda aega vältavat diskussiooni Venemaa impeeriumi rahvuspoliitika üle. Karjahärm liitub…
Toomas Karjahärmi uue raamatu „Vene impeerium ja rahvuslus” pealkirjas on sõnastatud autori eesmärk: käsitleda perifeeria perspektiivist teadlaste hulgas juba mõnda aega vältavat diskussiooni Venemaa impeeriumi rahvuspoliitika üle. Karjahärm liitub…
10 minutit
Rahvussuhted Vene impeeriumis
NSV Liidu kolimine ajaloo prügikasti andis uskumatult võimsa impulsi ka Vene impeeriumi ajaloo uurimisele.
Toomas Karjahärm, Vene impeerium ja rahvuslus. Toimetanud Leino Pahtma. Kaane kujundanud Marge Pent. Argo, 2012. 383 lk.
Suured ühiskondlikud vapustused ja kardinaalsed poliitilised muutused maailmas jätavad mõistetavalt ka oma jälje ajaloo uurimisse. Hea näide on NSV Liidu lagunemine,…
Toomas Karjahärm, Vene impeerium ja rahvuslus. Toimetanud Leino Pahtma. Kaane kujundanud Marge Pent. Argo, 2012. 383 lk.
Suured ühiskondlikud vapustused ja kardinaalsed poliitilised muutused maailmas jätavad mõistetavalt ka oma jälje ajaloo uurimisse. Hea näide on NSV Liidu lagunemine,…
4 minutit
Jutu jätkuks
Marek Strandberg
Parlamendi tööhooaega avades küsis president Ilves kiidusõnade kõrval rahvaesindajatelt ka seda, kas nad on enda arvates tõsiseid teemasid ka oma valijaskonnale piisava innuga püüdnud seletada. Ja vastas ESMile viidates ise: „Kui selgitused oleksid olnud piisavad, ei oleks laialt levinud eksiarvamusi.” Nii ongi. Poliitikaelu jälgimine on täispäevatöö, kui kodanik peab…
Parlamendi tööhooaega avades küsis president Ilves kiidusõnade kõrval rahvaesindajatelt ka seda, kas nad on enda arvates tõsiseid teemasid ka oma valijaskonnale piisava innuga püüdnud seletada. Ja vastas ESMile viidates ise: „Kui selgitused oleksid olnud piisavad, ei oleks laialt levinud eksiarvamusi.” Nii ongi. Poliitikaelu jälgimine on täispäevatöö, kui kodanik peab…
3 minutit
