Sirbi laureaadid 2011
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena,…
1 minut
Mida rahvam, seda parem
ETV, Kanal 2 ja TV 3 vana-aastaõhtu programmid.
31. detsembri meelelahutuse mahukas ja kirevas kavas oli rängim pettumus „Tujurikkuja”. Teade ERR koduleheküljel: „Seekordne „Tujurikkuja” on igav ja vaimuvaene . . . .”, aga ka reklaamklippide hallus häälestasid nautima totaalset läbikukkumist. Kahjuks läks aga ikka nii nagu alati: Ott Sepa ja Märt Avandi sketšid olid õhtu parim etteaste – ehkki mitte…
31. detsembri meelelahutuse mahukas ja kirevas kavas oli rängim pettumus „Tujurikkuja”. Teade ERR koduleheküljel: „Seekordne „Tujurikkuja” on igav ja vaimuvaene . . . .”, aga ka reklaamklippide hallus häälestasid nautima totaalset läbikukkumist. Kahjuks läks aga ikka nii nagu alati: Ott Sepa ja Märt Avandi sketšid olid õhtu parim etteaste – ehkki mitte…
3 minutit
Filmikriitik Donald Tombergi suur slämm
Donald Tomberg, Eesti Filmiajakirjanike Ühing valis su 2011. aasta Eesti parimaks filmikriitikuks, Sirp üheks laureaadiks ja ajakiri Teater. Muusika. Kino oma laureaadiks. Filmikriitika vallas vist polegi Eestis ühe aasta jooksul võimalik rohkem tunnustust pälvida, see on hämmastav suur slämm. Kuidas sa ise seda seletad, põhjendad, kommenteerid?
See on tõesti suur au ja paneb…
See on tõesti suur au ja paneb…
3 minutit
„Ühe mu sõbra” antidraamalik draama
Positiivset tegelast luua on keeruline. Läinud aasta filmitoodangus on Kivastiku „Ühe mu sõbra” Sass Aleksander Eelmaa esituses esimene õnnestunud katse Sarneti „Idioodis” Risto Kübara mängitud vürst Mõškini kõrval.
Ikka juhtub, et mõni asi jääb õigel ajal vaatamata, nii oli minul Mart Kivastiku debüüdiga „Üks mu sõber”. Nüüd on see nähtud ning olgu siis…
Ikka juhtub, et mõni asi jääb õigel ajal vaatamata, nii oli minul Mart Kivastiku debüüdiga „Üks mu sõber”. Nüüd on see nähtud ning olgu siis…
4 minutit
Loorberitega ja ilma: Mart Port 90
4. jaanuaril 90aastaseks saanud Mart Porti ei vaja tutvustamist sellele vaatamata, et on tõmbunud juba ammu aktiivsest arhitektielust kõrvale. Port on nõukogude perioodi arhitektuuri üks sümboleid, tema ajastuomase retoorikaga kirjatükke armastatakse toonase perioodi uurimustes tsiteerida ning teda ennast kutsuda siiani aeg-ajalt suvepäevadele või ajaleheartikleid kommenteerima. Ehkki Pordi töö jääb aega, kus kollektivism domineeris igasuguse…
9 minutit
Pealelend
Merle Karro Kalberg, ajakirja Õu peatoimetaja
Mis ajakiri on Õu? Kui tihti see ilmub ja kellele see on suunatud?
Välieluruumi ajakirja Õu esimene number ilmus 2009. aasta aprillis, rahvusvahelisel maastikuarhitektuuri kuul, edasi on see ilmunud kaks korda aastas. Tänaseks oleme jõudnud välja anda viis numbrit. Iga number on olnud seotud konkreetse teemaga: kodustamine, piirid, koostegemine, ajutisus. Viies number on teatud mõttes…
Mis ajakiri on Õu? Kui tihti see ilmub ja kellele see on suunatud?
Välieluruumi ajakirja Õu esimene number ilmus 2009. aasta aprillis, rahvusvahelisel maastikuarhitektuuri kuul, edasi on see ilmunud kaks korda aastas. Tänaseks oleme jõudnud välja anda viis numbrit. Iga number on olnud seotud konkreetse teemaga: kodustamine, piirid, koostegemine, ajutisus. Viies number on teatud mõttes…
1 minut
Maastikuarhitektuuri kongress Tallinnas
2. – 4. novembrini toimus Tallinnas Sokos Viru Hotellis Euroopa Maastikuarhitektuuri Liidu (EFLA – European Landscape Architecture Association) regionaalne maastikuarhitektuuri kongress, mille meiepoolne korraldaja oli Eesti Maastikuarhitektide Liit (üritust toetasid EAS, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Nord Plus Fond). Külalistel oli võimalus osaleda ka ekskursioonidel Õismäele, Kalamajja jne. Kongressi käigus avati tudengitööde näitus ning…
4 minutit
Barokivirtuoosid Mustpeade majas
Tallinna Filharmoonia jõulukontsert „Talendid kodus – Risto Joost”: solistid Arvo Leibur, Harry Traksmann ja Elo Tepp (viiul), Leho Karin (tšello), Reinut Tepp (klavessiin) ning Tallinna Kammerorkester (TK O) 20. XII Mustpeade majas.
Mustpeade Majast oleks võinud saada Revaler Philharmonie asupaik juba XIX sajandi keskel – juhul kui sellise Philharmonie’ni oleks jõutud. Sellele oldi aga väga…
Mustpeade Majast oleks võinud saada Revaler Philharmonie asupaik juba XIX sajandi keskel – juhul kui sellise Philharmonie’ni oleks jõutud. Sellele oldi aga väga…
1 minut
Siim Aimla: „Tunnustus valmistab ikka heameelt”
Raivo Tafenau, Olav Ehala, Ivo Linna, Helena Tulve . . . . – mis ühendab neid küllalt eripalgelisi muusikainimesi? Nad kõik on pärjatud Eesti Raadio aasta muusiku tiitliga,…
4 minutit
Jõululugu muusikas
Advendi- ja jõuluajal kostab Eestis ikka hääli, et nende kirikukalendriga seotud perioodide tõelist sõnumit ei mõisteta või ei arvestata. Küll tegeldavat jõulueelsel ajal liiga palju kaubandusega, küll pakutavat jõulupühadel kommertskanalite kaudu inimestele vaid seksi ja vägivalda. Osalt on neil häältel muidugi tõsi taga. Kuid advendi- ja jõuluaja kirikuvälisel taustal on seda selgemini nähtavad avalikud sündmused, mis harmoniseeruvad…
5 minutit
Jõuluks koju ja E=mc^2
Pühad, eriti need aastalõpuga seotud, on raske aeg muusikutele. Kui aasta või hooaja ringi tehakse oma meelistööd meelsasti, siis aastalõpus peab olema pakkuda midagi erakordset ja ebastandardset. Ja see aastalõpp kordub iga 12 kuu pärast, mil jälle on vaja midagi välja mõelda. Enamasti seda ka suudetakse, sõltuvalt tegijatest vähemal või suuremal määral, aga nendest üritustest ei…
3 minutit
Muusika ja kunst, need me sõbrad kahekesi
Valdkondadevahelised kokkupuutepunktid on olnud üks mu lemmikteemasid juba mõnda aega. Ühest küljest võib öelda, et loomeinimeste vahel spontaanselt tekkinud koostöö toimibki kõige ehedamalt, täiesti tagant torkimata, siiralt ja kirglikult, jättes mulje, et üksteisele antakse vaid pilkudega teada, kuidas edasi toimida. Kõlab romantiliselt.
Vahel tuleb siiski kunstlikult luua olukord, kus eri loomevaldkondade esindajad saaksid…
Vahel tuleb siiski kunstlikult luua olukord, kus eri loomevaldkondade esindajad saaksid…
3 minutit
Roman Tavasti stipendium Kairin Koovitile
Roman Tavasti nimelise stipendiumi pälvis tänavu noor ehtekunstnik Kairin Koovit. Oma ehtekunstihariduse on Kairin Koovit omandanud Eesti Kunstiakadeemias (kus siis veel!) ja praegu täiendab ta end Rootsis Peter de Witi ateljees. De Wit, maailmaehtes tuntud nimi, on käinud Põhjamaade nõukogu toel ja kutsel õpetamas ka Eestis. Ja üht tema valgest kullast teemantitega…
1 minut
Ilu igavestes ahelates
Näitused „Sõrmus – ehe igaveseks” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi trepigaleriis kuni 15. I ja „Ilu ahelad” Adamson-Ericu muuseumis kuni 7. IV.
Tallinnas on praegu vaadata kaks suurt ehtekunstinäitust, mis on keskendatud kindlale ehteliigile: tarbekunsti- ja disainimuuseumis sõrmusele ning Adamson-Ericu muuseumis käevõrule.
Sõrmus kui pidulik lõpuakord
Sõrmuste näitus on omamoodi lõpetamine, pidulik „klaaside kokkulöömine”. Galerii Hnoss, Göteborgi esimene ehtegalerii, avas…
Tallinnas on praegu vaadata kaks suurt ehtekunstinäitust, mis on keskendatud kindlale ehteliigile: tarbekunsti- ja disainimuuseumis sõrmusele ning Adamson-Ericu muuseumis käevõrule.
Sõrmus kui pidulik lõpuakord
Sõrmuste näitus on omamoodi lõpetamine, pidulik „klaaside kokkulöömine”. Galerii Hnoss, Göteborgi esimene ehtegalerii, avas…
3 minutit
Isiklik ja avalik virtuaalses ja reaalses ruumis
Ivar Veermäe ja Karel Koplimetsa näitus „Personal record” („Personaalne salvestis”) Y-galeriis kuni 7. I.
Nimi? Perekonnaseis? Tööandja? Milline muusika sulle meeldib? Mis on sinu poliitilised vaated? Need on Facebook’i profiililehelt võetud küsimused, mida Ivar Veermäe ja Karel Koplimets esitasid tartlastele poodides, ametiasutustes, tänaval. Mõned inimesed vastasid, mõned mitte. Aktsiooni dokumentatsioon on esitatud…
Nimi? Perekonnaseis? Tööandja? Milline muusika sulle meeldib? Mis on sinu poliitilised vaated? Need on Facebook’i profiililehelt võetud küsimused, mida Ivar Veermäe ja Karel Koplimets esitasid tartlastele poodides, ametiasutustes, tänaval. Mõned inimesed vastasid, mõned mitte. Aktsiooni dokumentatsioon on esitatud…
3 minutit
Standardiseeritud lünklik elu
Paul Kuimeti näitus „Viewfinders” („Pildiotsija”) Tallinna Linnagaleriis kuni 8. I.
Kui Pierre Bourdieu pidas sotsiaalse kihistumise üheks väljundiks esteetilisi maitseeelistusi ning Max Weber eristumise põhjuseks jõukuse, prestiiži ja võimu omavahelist põimumist, siis Paul Kuimeti looming oleks justkui püüd kujutada keskklassi elu ühiskonnas, kus puudub tegelikult klassiajalugu. Seetõttu on õigete markerite leidmine pigem intuitiivne ja pakub…
Kui Pierre Bourdieu pidas sotsiaalse kihistumise üheks väljundiks esteetilisi maitseeelistusi ning Max Weber eristumise põhjuseks jõukuse, prestiiži ja võimu omavahelist põimumist, siis Paul Kuimeti looming oleks justkui püüd kujutada keskklassi elu ühiskonnas, kus puudub tegelikult klassiajalugu. Seetõttu on õigete markerite leidmine pigem intuitiivne ja pakub…
2 minutit
Kommentaar. Kunst ei vanane
Erik Alalooga heitis 16. detsembri „Global Container’i” avamisel väljakutse seisukohale, et kunstis on kõik tehtud. Selle ümberlükkamiseks piisab vaid teaduse ja tehnoloogia arenemisega kaasa tormata. Insenerid leiutavad uusi vahendeid, mille abil enneolematut luua. Prometheused Eestist ja mujalt näitasid seda Mare Tralla 11. juunil Kumus korraldatud minikonverentsil „Võrgustunud mood”. Ent kui teaduses töövahendid vananevad, siis kunstis…
1 minut
Tegevuskunsti masinavärk Polymeris
Tegevuskunstiõhtu „Performachine” („Performatiivne masin”) sarjas „Global Container” („Üleilmne mahuti”) kultuuritehases Polymer 16. XII.
Kunstimahuti galerii kureeritud kahekümne esimene „Global Container” oli mitmes mõttes eriline. Seekord oli programm tavalisest teistsuguse rõhuasetusega: suuresti oli tähelepanu EKA tegevuskunstide õppetooli üliõpilaste loomingul. Kuid eksamit ei teinud mitte ainult tudengid vaid ka õppetool tervikuna. Kui Jaan Toomik 2010. aasta…
Kunstimahuti galerii kureeritud kahekümne esimene „Global Container” oli mitmes mõttes eriline. Seekord oli programm tavalisest teistsuguse rõhuasetusega: suuresti oli tähelepanu EKA tegevuskunstide õppetooli üliõpilaste loomingul. Kuid eksamit ei teinud mitte ainult tudengid vaid ka õppetool tervikuna. Kui Jaan Toomik 2010. aasta…
4 minutit
Mehe au
Ülo Vooglaid, Vanaisa. Toimetanud Tiia Kõnnusaar. Kujundanud Anneliis Aunapuu. Väike Vanker, 2011. 87 lk.
Madalates majades
kohtas kõrget vaimu:
uhket, vaba vaimulaadi –
talupojaväärikust.
Kõigest sellest osa saadi.
Palju on mul sellest aimu . . . .
Juhan Viiding
*
Elulugude tulvas on olnud üks rõõmustavamaid Ülo Vooglaiu „Vanaisa”, nauditavalt kirja pandud, aga ennekõike üks ütlemata vajalik raamat, õieti kvintessents kõigest, mida Ülo Vooglaid on aastakümneid kõnelnud haridusest, kasvatusest, väärtustest ja…
Madalates majades
kohtas kõrget vaimu:
uhket, vaba vaimulaadi –
talupojaväärikust.
Kõigest sellest osa saadi.
Palju on mul sellest aimu . . . .
Juhan Viiding
*
Elulugude tulvas on olnud üks rõõmustavamaid Ülo Vooglaiu „Vanaisa”, nauditavalt kirja pandud, aga ennekõike üks ütlemata vajalik raamat, õieti kvintessents kõigest, mida Ülo Vooglaid on aastakümneid kõnelnud haridusest, kasvatusest, väärtustest ja…
7 minutit
Remarque’i maailm
Mõtteid „Tagasitee” uustõlke ilmumise puhul
Erich Maria Remarque, Tagasitee. Saksa keelest tõlkinud Tiina Aro, toimetanud Külli Habicht. Sarja kujundanud Jüri Jegorov. Tänapäev. 286 lk.
Kui välja arvata mõned noorpõlvekatsetused, kirjutas Erich Maria Remarque kokku üksteistkümmend romaani. Kõik need on eesti keeles ilmunud, kuid lugegem siiski korra veel üle: „Läänerindel muutuseta” (1929), „Tagasitee” (1931), „Kolm sõpra” (1938), „Armasta oma ligimest”…
Erich Maria Remarque, Tagasitee. Saksa keelest tõlkinud Tiina Aro, toimetanud Külli Habicht. Sarja kujundanud Jüri Jegorov. Tänapäev. 286 lk.
Kui välja arvata mõned noorpõlvekatsetused, kirjutas Erich Maria Remarque kokku üksteistkümmend romaani. Kõik need on eesti keeles ilmunud, kuid lugegem siiski korra veel üle: „Läänerindel muutuseta” (1929), „Tagasitee” (1931), „Kolm sõpra” (1938), „Armasta oma ligimest”…
6 minutit
Järge oodates
Teet Kallas, Mälestused I. Aeg. Mari-Ann Kallase ja Maire Puki korrektuur ja küljendus. Kaanekujundaja Endla Tuutma. Faatum, 2011. 288 lk.
Kõigi õuduste keskel, mida piiritu trükivabaduse ajajärgul eluloo- ja mälestusteraamatute pähe välja antakse, võib päris kirjaoskajale tunduda, et ei olegi mõtet sellele turule tunglema minna. Kuid õige on vastupidine: kirjutamise professionaali kohustus esitada põhjalikult ja stiilselt oma elu aruanne…
Kõigi õuduste keskel, mida piiritu trükivabaduse ajajärgul eluloo- ja mälestusteraamatute pähe välja antakse, võib päris kirjaoskajale tunduda, et ei olegi mõtet sellele turule tunglema minna. Kuid õige on vastupidine: kirjutamise professionaali kohustus esitada põhjalikult ja stiilselt oma elu aruanne…
4 minutit
Pealkiri. Allkiri. Daatum
Jaak Jõerüüt, Kõik luuletused. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 331 lk.
Jaak Jõerüüt (JJ), tõmmanud joone alla oma senistele luulekogudele, on jõudnud lõpuks sinnamaani, et tema kõik luuletused ilmuvad ühtede kaante vahel. Rõhutades kõike, avaneb lugeja ees harukordne luuletaja oma diakroonilises arengus ja sünkroonilises pidevuses. Tegemist on luulega, mis kõnnib küll omapäi, kuid pole…
Jaak Jõerüüt (JJ), tõmmanud joone alla oma senistele luulekogudele, on jõudnud lõpuks sinnamaani, et tema kõik luuletused ilmuvad ühtede kaante vahel. Rõhutades kõike, avaneb lugeja ees harukordne luuletaja oma diakroonilises arengus ja sünkroonilises pidevuses. Tegemist on luulega, mis kõnnib küll omapäi, kuid pole…
3 minutit
Hea teatri auhinna pälvis Piret Rauk
Eesti Teatrikriitikute Ühenduse iga-aastase hea teatri auhinna seekordne laureaat on Kuressaare Linnateatri juht ja näitleja Piret Rauk. Auhinnaks on Ave Nahkuri spetsiaalselt laureaati iseloomustavatel teemadel loodud maal, mis anti üle 28. detsembril pärast „Oma saare” etendust Kuressaares.
Piret Rauk on lõpetanud lavakunstikooli 1992. aastal ning töötanud näitlejana Viljandi Ugalas ja Pärnu Endlas. 2005. aastast…
Piret Rauk on lõpetanud lavakunstikooli 1992. aastal ning töötanud näitlejana Viljandi Ugalas ja Pärnu Endlas. 2005. aastast…
1 minut
Kuldahelad ja armastuse neetud rist
Ostrovski „Kaasavaratuga” jätkab Eili Neuhaus oma vene klassika lavastuste rida.
Rakvere teatri „Kaasavaratu”, autor Aleksandr Ostrovski, tõlkija Peeter Volkonski, lavastaja Eili Neuhaus ja kunstnik Reili Evart. Mängivad Üllar Saaremäe, Anneli Rahkema, Velvo Väli, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Mait Joorits, Erni Kask, Tarvo Sõmer, Peeter Rästas ning teatri Tuuleveski näitlejad Valentina Fursova, Irina Artsimovitšene, Ljubov…
Rakvere teatri „Kaasavaratu”, autor Aleksandr Ostrovski, tõlkija Peeter Volkonski, lavastaja Eili Neuhaus ja kunstnik Reili Evart. Mängivad Üllar Saaremäe, Anneli Rahkema, Velvo Väli, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Mait Joorits, Erni Kask, Tarvo Sõmer, Peeter Rästas ning teatri Tuuleveski näitlejad Valentina Fursova, Irina Artsimovitšene, Ljubov…
4 minutit
Pealelend
João Lourenço,
Aberto teatri „Puhastuse” lavastaja
Portugali lavastaja ja teatrijuht João Lourenço tõi möödunud suvel Lissaboni Aberto teatris (Teatro Aberto) lavale Sofi Oksase „Puhastuse” (portugali keeles „Purga”) draamaversiooni. Novembris ilmus „Puhastus” portugali keeles ka raamatuna (kirjastus Objectiva), mille puhul külastas Oksanen Lissaboni.
*
Kuidas sattus teie töölauale soome-eesti kirjaniku Sofi Oksase „Puhastus”? Millega see tekst võlus?
Oleme Aberto teatri dramaturgi Vera San Payo de…
Aberto teatri „Puhastuse” lavastaja
Portugali lavastaja ja teatrijuht João Lourenço tõi möödunud suvel Lissaboni Aberto teatris (Teatro Aberto) lavale Sofi Oksase „Puhastuse” (portugali keeles „Purga”) draamaversiooni. Novembris ilmus „Puhastus” portugali keeles ka raamatuna (kirjastus Objectiva), mille puhul külastas Oksanen Lissaboni.
*
Kuidas sattus teie töölauale soome-eesti kirjaniku Sofi Oksase „Puhastus”? Millega see tekst võlus?
Oleme Aberto teatri dramaturgi Vera San Payo de…
1 minut
Lavastus, mis püsib kahel näitlejatööl
„Väike raha” jääb meelde Luule Komissarovi ja Andres Tabuni veenvate jõuliste osatäitmiste tõttu.
Viljandi Ugala „Väike raha”, autor Sirkku Peltola, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Tanel Ingi, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin. Mängivad Andres Tabun, Luule Komissarov, Terje Pennie, Meelis Rämmeld, Adeele Sepp, Üllar Priks ja Richard Särk. Esietendus 16. IX Ugala…
Viljandi Ugala „Väike raha”, autor Sirkku Peltola, tõlkija Ülev Aaloe, lavastaja Tanel Ingi, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Taago Tubin. Mängivad Andres Tabun, Luule Komissarov, Terje Pennie, Meelis Rämmeld, Adeele Sepp, Üllar Priks ja Richard Särk. Esietendus 16. IX Ugala…
4 minutit
Avalikud loengud
Reedel, 6. jaanuaril 2012 kl 11–16 toimub Tartu ülikooli aulas (Ülikooli 18) konverents „Andekus – nähtav ja peidetud”. Kutsutud lektorite hulgas osalevad dr Bronė Narkevičienė, kes on 2005. aastal Leedu parlamendis vastu võetud andekate arendamise strateegia üks peaideolooge, ning Tallinna lastepolikliiniku psühholoog Kai Teeäär, kelle erihuviks on autismi temaatika, millest sagedasti kasvab välja küsimus: kas andekus on…
1 minut
Teaduskorralduses revolutsiooni ei tule
Uue teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega loodud teadusagentuur hakkab tsementeerima omaaegset otsust Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Tartusse kolida. Teadusagentuurgi alustab oma tegevust Tartus. Loomulikult mõjutab see personalipoliitikat. Tallinna loodav agentuuri osakond on ilmselt pigem teeninduskeskus kui tegevusjõujoonte andja. Lisalootus, et ühte linna koondatud teadusest ja kõrgharidusest ning selle kõige poliitilisest juhtimisest võiks välja…
3 minutit
Pealelend
Ene-Margit Tiit
Tartu ülikooli matemaatiise statistika emeriitprofessor, rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht
Eesti rahvaloendus on ses mõttes tavatu, et meil tuntakse huvi ka rahvuse vastu. Rahvuse määratlemine on maailmas aina keerukam ja keerukam ning paljude riikide rahvaloendused sellist küsimust ei esita. Mõistagi on Eesti põhiseaduslikult rahvusriik, aga siiski. . . .
Miks küsitakse rahvaloendusel rahvuse kohta ja kuidas vastaja oma rahvust määratlema peaks?
Rahvust on Eesti…
Tartu ülikooli matemaatiise statistika emeriitprofessor, rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht
Eesti rahvaloendus on ses mõttes tavatu, et meil tuntakse huvi ka rahvuse vastu. Rahvuse määratlemine on maailmas aina keerukam ja keerukam ning paljude riikide rahvaloendused sellist küsimust ei esita. Mõistagi on Eesti põhiseaduslikult rahvusriik, aga siiski. . . .
Miks küsitakse rahvaloendusel rahvuse kohta ja kuidas vastaja oma rahvust määratlema peaks?
Rahvust on Eesti…
2 minutit
Kui palju meid on ja kus me kõik oleme?
Aastavahetusel algas ka Eestis ülemaailmne rahvaloendus.
Viimasel ajal on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud rahvaloendusest ja ka rahvastikuprobleemidest laiemalt. Aitäh selle eest! Eriti tänan oma head kolleegi Marju Lauristini, kes ütles kuldsed sõnad: olgem rahvaloendusel väga ausad. Rahvaloendus on alati ja kõikjal rajatud aususele. Rahvaloendusel öeldud sõnade aususe (ega ka ebaaususe) eest ei karistata…
Viimasel ajal on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud rahvaloendusest ja ka rahvastikuprobleemidest laiemalt. Aitäh selle eest! Eriti tänan oma head kolleegi Marju Lauristini, kes ütles kuldsed sõnad: olgem rahvaloendusel väga ausad. Rahvaloendus on alati ja kõikjal rajatud aususele. Rahvaloendusel öeldud sõnade aususe (ega ka ebaaususe) eest ei karistata…
6 minutit
Sõjatorm, mis ei ole veel vaibunud
II maailmasõda armistas paljude rahvaste kollektiivse mälu ja haavade paranemine võtab aega.
Andrew Roberts, Sõjatorm. Uus II maailmasõja ajalugu. Tõlkinud Olavi Teppan. erialatoimetaja Toomas Hiio. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011.
Läinud sajandi suurim sõjaline konflikt II maailmasõda pakub tänaseni nii lugejatele kui ka uurijatele huvi. Igal aastal ilmub selle sõja teemal arvukalt lühemaid ja pikemaid…
Andrew Roberts, Sõjatorm. Uus II maailmasõja ajalugu. Tõlkinud Olavi Teppan. erialatoimetaja Toomas Hiio. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011.
Läinud sajandi suurim sõjaline konflikt II maailmasõda pakub tänaseni nii lugejatele kui ka uurijatele huvi. Igal aastal ilmub selle sõja teemal arvukalt lühemaid ja pikemaid…
4 minutit
Mikroajalooline materjalikogu
Vigala vallakirjutaja abi Mihkel Aitsam juunior (1877–1953) oli 1905. aasta sündmuste kaasaegne ja aktiivne osaline. Ta korraldas rahvakoosolekuid, levitas lendlehti ja keelatud kirjandust, pidas sidet revolutsioonitegelastega Tallinnas ja Tartus. Vigala valla maatamehed valisid ta oma esindajaks Tartus novembrikuus peetud rahvaasemike kongressile, kus ta esines sõnavõtuga mässumeelsel aulakoosolekul (seda juhatas Jaan Teemant). 23. detsembril 1905. aastal…
3 minutit
1905. aasta revolutsiooni meeldetuletus
Vägivallale olla õhutanud „võõrad”, kuigi on teada arvukalt kohti, kus see toimus kohalikul initsiatiivil, kus moonakad asusid tegevusse enne linnameeste tulekut.
Mihkel Aitsam, 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Toomas Hiio, fotod lisanud ja kommenteerinud Mart Jagomägi. Ümbrise ja kaane kujundanud Mari Ainso.…
Mihkel Aitsam, 1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis. Toimetanud Toomas Hiio ja Kristina Lepist, kommenteerinud ja järelsõna kirjutanud Toomas Hiio, fotod lisanud ja kommenteerinud Mart Jagomägi. Ümbrise ja kaane kujundanud Mari Ainso.…
7 minutit
Kas meil oleks vaja rohkem mesilasdemokraatiat?
Demokraatia tugevus on ennekõike arvamuste rohkus, mitte „õigete” ja „väga õigete” seisukohtade enamhäälega valdavaks muutmine.
Lugu, mida ma tahan siin jutustada, sai oma alguse 1906. aastal, kui Sir Francis Galton külastas Plymouthi loomalaata. Selle üheks tõmbenumbriks oli ennustusvõistlus. Publiku ligimeelitamiseks korraldati külastajate vahel võistlus, kes suudab täpsemalt hinnata härja kaalu. Külastajad said…
Lugu, mida ma tahan siin jutustada, sai oma alguse 1906. aastal, kui Sir Francis Galton külastas Plymouthi loomalaata. Selle üheks tõmbenumbriks oli ennustusvõistlus. Publiku ligimeelitamiseks korraldati külastajate vahel võistlus, kes suudab täpsemalt hinnata härja kaalu. Külastajad said…
5 minutit
Võõras keel suhu tagasi
Aastavahetus tõi esile (ma ei tea, kui paljud seda ka märkasid) üsna kummalise konflikti Eesti valitsuse ja rahva vahel. Valitsus eesotsas kultuuriminister Rein Langi ning haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksooga ajab innukalt ja ka poliitiliselt riskeerides (kõigile see ju sugugi ei meeldi) eestikeelse Eesti asja. Aaviksoo viib lõpule Eesti kooli eestistamist, Lang üritab aidata kaasa…
2 minutit
