2011-8 (3334)
Sirbis sel nädalal:
Kaanel:
Helle Michelson: Eestlased Piiteri teel
Sirp küsib nagu lapsesuu:
MIDA OOTATE EESTI KULTUURIPOLIITIKALT PÄRAST VALIMISI?
Helle Michelson: Eestlased Piiteri teel
Sirp küsib nagu lapsesuu:
MIDA OOTATE EESTI KULTUURIPOLIITIKALT PÄRAST VALIMISI?
1 minut
Nadežda Tšernobai “Altarid”
28.02.-20.03. 2011 on Taru Kunstimaja Monumentaalgaleriis avatud Nadežda Tšernobai “Altarid” (avamine 28.02. kell 17:00)
Nadežda Tšernobai on tuntud oma väga ekspressiivsete väljendusvahendite poolest. Veri, kuld ja usk segunevad seekord viiealtarilises sarjas, mida saadab personaalne ikonostaas. Altari funktsioon Tšernobai loomingus on ambivalentne. Osalt iroonilised või isegi julmad, on neist igaüks ometi sügavaks austusavalduseks…
Nadežda Tšernobai on tuntud oma väga ekspressiivsete väljendusvahendite poolest. Veri, kuld ja usk segunevad seekord viiealtarilises sarjas, mida saadab personaalne ikonostaas. Altari funktsioon Tšernobai loomingus on ambivalentne. Osalt iroonilised või isegi julmad, on neist igaüks ometi sügavaks austusavalduseks…
1 minut
Priit Pärnale ASIFA auhind
Priit Pärna joonisfilmid “EINE MURUL” ja “HOTELL E” valiti rahvusvahelise animafilmi organisatsiooni ASIFA poolt viimase 50. aasta 50-ne parima filmi hulka. Seoses rahvusvahelise animafilmide organisatsiooni ASIFA 50. sünnipäeva tähistamisega kuulutati välja võistlus „ ASIFA 50 on 50“, mille eesmärk oli välja selgitada 50 silmapaistvamat animafilmi, mis on loodud viimase poole sajandi…
1 minut
Tunnustati saarlaste elulugusid
18. veebruaril toimus Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse korraldusel Eesti Vabariigi 93. aastapäevale pühendatud eluloopäev, mis kandis järjenumbrit 7. Nendega alustati aastal 1993 ja neid on toimunud iga kolme aasta järel. Seekordsel üritusel tunnustati haridus- ja teadusministri Tõnis Lukase osavõtul Tallinna Saarlaste Ühenduse eestvedamisel aastatel 2003-2008 Paul Tamkivi toimetatud ja avaldatud sajakonna…
2 minutit
Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinnaRootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna laureaat on Peeter Puide
Peeter Puide on tuntud ja hinnatud kui proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija nii eestlaste kui rootslaste hulgas. Tema sulest on tänaseni ilmunud kolm romaani, kaks luulekogu ja arvukalt proosa- ja luuletõlkeid eesti keelest rootsi keelde. Ta on ka teinud filme ja kirjutanud esseid ja artikleid, esinenud loengute ja ettekannetega jms.
2 minutit
Jaan Krossi kirjandusauhind Mats Traadile
23. veebruaril anti teist aastat Kirjanike Maja saalis pidulikult üle Jaan Krossi pärijate algatatud kirjandusauhind, et tunnustada silmapaistvaid kirjanduslikke saavutusi valdkondades, mis seostuvad Jaan Krossi mitmekülgse loometegevusega, sellele iseloomuliku eetilise ja esteetilise nõudlikkusega.
Žürii (koosseisus Toomas Haug, Kristiina Ross, Mati Sirkel, Jaan Undusk ja Märt Väljataga) kaalutluste käigus jäi sõelale kolm…
Žürii (koosseisus Toomas Haug, Kristiina Ross, Mati Sirkel, Jaan Undusk ja Märt Väljataga) kaalutluste käigus jäi sõelale kolm…
2 minutit
Sinilinnu püüdmine
Igasugust kavandamist iseloomustab püüdlemine soovunelmate poole, aga ka paratamatu määramatus. Määramatus on seda suurem, mida pikaajalisem ja üldisem on kavandatav. Ruumilistest planeeringutest saame strateegilisteks nimetada piirkonna üldplaneeringust ülalpool paiknevaid tasandeid. Detailplaneering kui lähiaastate ehitustegevuse alus annab kohased raamid konkreetsele arendusja ehitustegevusele ning on olemuselt rakenduslik, ehitusõiguses kokkuleppe saavutamise järel võib…
6 minutit
„Eesti 2030+” kui võimalus
Oleme palju rääkinud oma rahulolematusest varakapitalistliku Eesti ruumilise arenguga viimasel aastakümnel. Kuidas saaks riik korraldada asja nii, et kümne või kahekümne aasta pärast võiksime vahepealse arenguga rahul olla? Rääkides koostatavast üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, peaksime esmalt mõtlema just sellele küsimusele. Kehtivas õiguskorras on üleriigiline planeering see dokument, mis ideaalis peab…
8 minutit
Noorest arhitektist riigiarhitektini
Seitsmeteistkümnendal veebruaril toimus Eesti Arhitektide Liidu iga-aastane üldkogu. Ürituse tipphetkeks oli auhinnatseremoonia, kus Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves kuulutas välja eelmise aasta parima noore arhitekti. Presidendi kohalolek ja tema arhitektuurile pühendatud kõne andsid tunnistust sellest, et loodavat elukeskkonda hinnatakse ja väärtustatakse kõige kõrgemal tasemel läbi selle looja.
4 minutit
Arhitektuuripoliitikast
Milleks on riigile vaja arhitektuuripoliitikat? Lihtne vastus on: selleks, et ehitatud keskkond oleks esteetiliselt nauditav, hästi toimiv, keskkondlikult, sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt jätkusuutlik, säästlik ja turvaline. Arhitektuuripoliitikaga sõnastatakse põhimõtted ja tegevussuunad, mille järgimine ning tulemuslik elluviimine loovad eeldused, et tekiks just selline keskkond. Kehtiv ning praegu kaasajastatav Eesti arhitektuuripoliitika keskendub…
3 minutit
Kunstnik Andrus Kasemaa imaginaarium
Andrus Kasemaa juubeliaasta sai alguse Võrust
Andrus Kasemaa joonistustel ja maalidel on näha inimesi. Tema piltidesse voolab maailm vahetult ja teeskluseta. Tulemuseks ei ole maailma peegeldus, vaid selle ümbertöötlus kujundeiks ja olukordadeks, mis moodustab uue maailma. Tegu on reaalsuse maagi rikastamisega ja sündmuste väljapuhastamisega. Kasemaa laseb ootamatustel kätt juhtida, mõtlemata…
Andrus Kasemaa joonistustel ja maalidel on näha inimesi. Tema piltidesse voolab maailm vahetult ja teeskluseta. Tulemuseks ei ole maailma peegeldus, vaid selle ümbertöötlus kujundeiks ja olukordadeks, mis moodustab uue maailma. Tegu on reaalsuse maagi rikastamisega ja sündmuste väljapuhastamisega. Kasemaa laseb ootamatustel kätt juhtida, mõtlemata…
2 minutit
Akadeemiast ja „Akadeemiast”
Kui nädalaleht Sirp selle esseega ajalehekioskisse jõuab, on Eesti Kunstiakadeemias sisseastumine juba alanud.* Sisseastumisprotsess koosneb erialaeksamitest ja vestlusest. Viimane pole küll hindeline, aga on kõige suurema kaaluga: just selle alusel vaadatakse, mis inimesega tegu, kas tal on mõtlemis- ja analüüsivõimet. Lõpuks kinnitatakse sõltuvalt erialast paar kuni kümme õnnelikku riigieelarvelistele kohtadele.…
3 minutit
Vähe tuntud Ernst Jõesaar
Näitus Adamson-Ericu muuseumis 20. XI 2010 – 20. III 2011. Kuraatorid Juta Kivimäe ja Ülle Kruus, kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova
Väliseesti kunstinäitus Kumus on juba asendunud graafikatriennaaliga ja Eestist okupatsioonivõimude kartuses välja rännanud või juba eksiilis kujunenud kunstnike tööd täidavad kogu Tartu Kunstimuuseumi näitustemaja. Satelliitnäitusena korraldatud Ernst Jõesaare (1905–1985) väljapanek Adamson-Ericu…
Väliseesti kunstinäitus Kumus on juba asendunud graafikatriennaaliga ja Eestist okupatsioonivõimude kartuses välja rännanud või juba eksiilis kujunenud kunstnike tööd täidavad kogu Tartu Kunstimuuseumi näitustemaja. Satelliitnäitusena korraldatud Ernst Jõesaare (1905–1985) väljapanek Adamson-Ericu…
3 minutit
Meie ja pagulaskunstnikud
Näitus „Eesti kunst paguluses” Tartu Kunstimuuseumis 24. II – 1. V, Kumus oli näitus väljas 3. IX 2010 – 2. I 2011. Väliseesti foto näitus oli Kumus 8. X – 19. XII 2010.
2010. aasta 2. septembril Kumus ja tänavu 23. veebruaril Tartu kunstimuuseumis avatud Eesti pagulaskunsti näitust võib pidada…
2010. aasta 2. septembril Kumus ja tänavu 23. veebruaril Tartu kunstimuuseumis avatud Eesti pagulaskunsti näitust võib pidada…
6 minutit
Paraku 0,5 x 0,5 = 0,25
Ibseni „Hedda Gabler” pole mitte proosapõhine draama, mille aluseks on romaan, vaid luulepõhine draama, mille aluseks on tragöödia.
Von Krahli teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu „Hedda Gabler”, autor Henrik Ibsen, lavastaja Māra Ķimele (Riia Uus teater), kunstnik Epp Kubu, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Katre…
Von Krahli teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu „Hedda Gabler”, autor Henrik Ibsen, lavastaja Māra Ķimele (Riia Uus teater), kunstnik Epp Kubu, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Katre…
2 minutit
Interpreet ja looja
Lavastaja ja dirigent on interpreedid. Mõlemal on ees partituur: lavastajal näidend või instseneering, dirigendil muusikateos. Lavastaja kuuleb ja näeb teksti peitunud lavastust, sealseid eri tüüpe, nendevahelisi suhteid, kuuleb intonatsioone, tajub rütme ja tervikut. Dirigent määrab muusikateose rütmi ja intonatsioonid: ta võib olla n-ö objektiivne, täpselt järgida partituuri, või n-ö subjektiivne,…
1 minut
Barbie, paber, püstol
Māra Ķimele lõpuni läbi töötamata kontseptsioon kõrvetab sama valusalt kui külm püstolitoru Hedda-Barbie’ meelekohal.
Von Krahli teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu „Hedda Gabler”, autor Henrik Ibsen, lavastaja Māra Ķimele (Riia Uus teater), kunstnik Epp Kubu, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Katre Kaseleht, Liis Lindmaa, Loore…
Von Krahli teatri ja Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti VIII lennu „Hedda Gabler”, autor Henrik Ibsen, lavastaja Māra Ķimele (Riia Uus teater), kunstnik Epp Kubu, valguskunstnik Oliver Kulpsoo. Mängivad Kait Kall, Ott Kartau, Katre Kaseleht, Liis Lindmaa, Loore…
6 minutit
Noored ja andekad
Kontsert „Noored talendid”: Kaija Lukas (viiul), Indrek Leivategija (tšello), Maksim Štšura (klaver). 15. II Estonia kontserdisaalis. Kammermuusikat peavad paljud interpreedid põnevaimaks muusikaliseks suhtlusvormiks, mis võimaldab kogeda laval ühist muusikalist
hingamist. Kuid selle saavutamine polegi alati lihtne: mida väiksem on koosseis ja mida vägevam helilooja, seda raskem on teose mõtestamine ja…
hingamist. Kuid selle saavutamine polegi alati lihtne: mida väiksem on koosseis ja mida vägevam helilooja, seda raskem on teose mõtestamine ja…
2 minutit
MUUSIKAMAAILM
London – muusikas ja muusikuteleSaja sümfooniaorkestri ja tuhandete andekate muusikute linn sunnib oma loominguelule tähelepanu pöörama iga päev. * Kuninglik Ooper ei paku põnevat esiettekannet mitte igal hooajal. 17. II tuli aga hooaja peasündmusena esimest õhtut lavale Mark-Anthony Turnage’i (s 1960) ooper „Anna Nicole” („The Party Always Ends”/„Iga pidu saab…
8 minutit
Aardeid meilt ja kaugemalt
Uuenenud „Tudengijazz” 16. – 19. II Viljandis, Tartus, Tallinnas ja Narvas
Kaheksa bändi kahel laval ligikaudu kuue tunni jooksul – just nii tiheda programmi pakkus „Tudengijazz” 18. veebruaril Tallinnas Von Krahli all- ja ülakorrusel. Eesti üks vanemaid järjepidevaid festivale on lühikesest varjusurmast ärganud ja meelitas kohale meeldivalt palju publikut. Kes…
Kaheksa bändi kahel laval ligikaudu kuue tunni jooksul – just nii tiheda programmi pakkus „Tudengijazz” 18. veebruaril Tallinnas Von Krahli all- ja ülakorrusel. Eesti üks vanemaid järjepidevaid festivale on lühikesest varjusurmast ärganud ja meelitas kohale meeldivalt palju publikut. Kes…
2 minutit
Gurdjieffist crossover’ini
Festival „Täiuslik vaikus”: Anja Lechner (tšello, Saksamaa) ja Vassilis Tsabropoulos (klaver, Kreeka) kontserdil „Laulud, hümnid ja tantsud” 11. II Kumu auditooriumis.
11. – 13. II peamiselt Kumus peetud festival „Täiuslik vaikus” tõi taas Eestisse mitmeid plaadifirmaga ECM (Edition of Contemporary Music) seotud artiste ja muusikat. Kolmel päeval mahtus festivali raamidesse…
11. – 13. II peamiselt Kumus peetud festival „Täiuslik vaikus” tõi taas Eestisse mitmeid plaadifirmaga ECM (Edition of Contemporary Music) seotud artiste ja muusikat. Kolmel päeval mahtus festivali raamidesse…
2 minutit
Arvo Pärdi muusika jälgedes
13. veebruaril tekitas muusikaringkondades üle maailma elevust Los Angeleses Staplesi keskuses toimunud mainekaimate rahvusvaheliste plaadiauhindade Grammyde üleandmise pidu. Tänapäeva heliteose nominentide hulgas kandideeris ka Arvo Pärdi 4. sümfoonia. Mitmete Arvo Pärdiga seotud hiljutiste ürituste taustal, olgu see siis Grammyde jagamine, 19. jaanuaril Berliinis aset leidnud Konrad Adenaueri Sihtasutuse korraldatud tunnustusõhtu…
3 minutit
Kuldlõikes daamid ja tõsimeeli kriipiv „undamine”
Lühikokkuvõte äsja lõppenud 61. „Berlinale’st”
Berliini ajaloolise südalinna kultuuripalees, millel, nagu heal lapsel ikka, on kaks nime, aasta otsa Potsdami Väljaku teater ja filmifestivali aegu „Berlinale” palee. Ses hoones jagati läinud laupäeva õhtul filmikarusid ja -karukesi. Isabella Rossellini eesistumisel töötanud kohtunikekogu eelistused läksid tänavu üsna tavatult kokku selle edetabeliga, mida…
Berliini ajaloolise südalinna kultuuripalees, millel, nagu heal lapsel ikka, on kaks nime, aasta otsa Potsdami Väljaku teater ja filmifestivali aegu „Berlinale” palee. Ses hoones jagati läinud laupäeva õhtul filmikarusid ja -karukesi. Isabella Rossellini eesistumisel töötanud kohtunikekogu eelistused läksid tänavu üsna tavatult kokku selle edetabeliga, mida…
4 minutit
Maagiline Vene NFSV teeneline kunstnik aastast 1971
Teleseriaal „Wolf Messing” (12 osa, Venemaa 2009), režissöörid Valeri Uskov ja Vladimir Krasnopolski, stsenarist Eduard Volodarski. Osades Jevgeni Knjazev, Roman Gretšiškin, Aleksei Petrenko, Vladimir Štšerbakov, Andrei Iljin, Tara Amirhanova, Aleksander Hinkis jt.
Ühes väikeses juudi asulas tollase Tsaari-Venemaa äärealal, tänase Poola pinnal, sündis üleeelmise sajandi viimasel aastal suvalises vaeses juudi…
Ühes väikeses juudi asulas tollase Tsaari-Venemaa äärealal, tänase Poola pinnal, sündis üleeelmise sajandi viimasel aastal suvalises vaeses juudi…
3 minutit
Vastastikmõju
Olla väeti kuulub inimene olemise juurde, tõeline mehisus on seda taluda
Mängufilm „Biutiful” („Biutiful”, MehhikoHispaania 2010, 148 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu ja Nicolás Giacobone. Osades Javier Bardem, Maricel Álvarez, Hanaa Bouchaib, Guillermo Estrella jt. Linastub kinos Solaris.
Teame, mida kujutab endast kangelase kokkupõrge võimatu olukorraga. Võimatu…
Mängufilm „Biutiful” („Biutiful”, MehhikoHispaania 2010, 148 min), režissöör Alejandro González Iñárritu, stsenaristid Alejandro González Iñárritu ja Nicolás Giacobone. Osades Javier Bardem, Maricel Álvarez, Hanaa Bouchaib, Guillermo Estrella jt. Linastub kinos Solaris.
Teame, mida kujutab endast kangelase kokkupõrge võimatu olukorraga. Võimatu…
3 minutit
Sõnade vestlus vaikusega
10.–17. jaanuarini toimus Tallinna ülikoolis loovkirjutamise talvekool „Luule: sõnade vestlus vaikusega” T. S. Elioti auhinna pälvinud eesti juurtega inglise luuletaja Philip Grossi osavõtul. Luulest, selle mõtestamisest ja tõlkimisest vestlevad PHILIP GROSS , TLÜ keele- ja kirjandusõppejõud MIRIAM MCILFATRICK-KSENOFONTOV ja DORIS KAREVA . Doris Kareva: Millest, kuidas ja kus saab alguse…
11 minutit
Oleme kasvatatud vaimus, et teadus on midagi komplitseeritut ja mõistetamatut
Rein Raua ja Leonidas Donskise vestlus akadeemilise kirjastustegevuse perspektiividest.
Rein Raud: Üks akadeemilise kirjastamisega seonduvaid võtmeküsimusi on see, kas on mõttekas avaldada teaduskirjandust keeltes, mida räägib üks, kolm või viis miljonit inimest. Ehk tuleks erialased uurimused avaldada alati ja ainult inglise keeles?
Leonidas Donskis: Spetsialistidest kolleegideni jõudmiseks on loomulikult oluline avaldada…
Rein Raud: Üks akadeemilise kirjastamisega seonduvaid võtmeküsimusi on see, kas on mõttekas avaldada teaduskirjandust keeltes, mida räägib üks, kolm või viis miljonit inimest. Ehk tuleks erialased uurimused avaldada alati ja ainult inglise keeles?
Leonidas Donskis: Spetsialistidest kolleegideni jõudmiseks on loomulikult oluline avaldada…
5 minutit
Tõlkimine on Eestis meie saatus
Marek Tamm: „Meie teadusliku kirjasõna lugejaskonna hulka pole põhjust häbeneda”
IRLi valimislubaduste seas on lause „Toetame rahaliselt igal aastal vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist”. Pole selge, kas see on mõeldud lisaks raamatutele, mis praegu juba ühel või teisel moel riigi toel ilmuvad, ja seega polegi nagu midagi…
IRLi valimislubaduste seas on lause „Toetame rahaliselt igal aastal vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist”. Pole selge, kas see on mõeldud lisaks raamatutele, mis praegu juba ühel või teisel moel riigi toel ilmuvad, ja seega polegi nagu midagi…
7 minutit
Tiit-Rein Viitso: „Eesti ja liivi keel on mu põnevaimad uurimisobjektid”
Wiedemanni auhinna laureaadiga vestleb Karl Pajusalu
Wiedemann on ajalukku jäänud nii eesti keele, liivi keele kui veel mitmete teiste sugulaskeelte teeneka uurijana. Sinagi oled tegelnud süviti eesti keelega ning selle kõrval ka eesti keele lähemate ja kaugemate sugulaskeeltega. Kuivõrd ja kuidas on eesti keele uurimisel tähtsad sugulaskeeled?
Eesti keel on…
Wiedemann on ajalukku jäänud nii eesti keele, liivi keele kui veel mitmete teiste sugulaskeelte teeneka uurijana. Sinagi oled tegelnud süviti eesti keelega ning selle kõrval ka eesti keele lähemate ja kaugemate sugulaskeeltega. Kuivõrd ja kuidas on eesti keele uurimisel tähtsad sugulaskeeled?
Eesti keel on…
7 minutit
Luust, lihast ja pildist piibel sai pärjatud
Kui riikliku žürii liige rõõmusõnumi helistas ja ma seda edasi rääkisin, siis küsisid peaaegu kõik, et milline raamat, kelle raamat. Ja ma pidin neile kuulajaile seletama, et ikka Rein, Rein Raamat, noh. Kohe lühidalt sellele umbmäärasele, tiitlita „raamatule” lisandunud selgitava „Reinu” järgi saadi hoobilt aru, et ahsoo, oh-oo, ja-jah, et…
6 minutit
Koreograafiat luues Mai Murdmaa tantsib mõttes
Kultuuri elutööpreemia saanud koreograafile on oluline tantsuliigutuste mõtestatus, nende semiootiline sisukus.
Kultuuri tänavused elutööpreemiad läksid eeskätt Estritele: Tiia-Ester Loitme ja Mai-Ester Murdmaa kõrval oli ainuke mitte-Ester Rein Raamat. Kas ja kui palju olete töiselt kahe ülejäänud laureaadiga kokku puutunud?
Ei, tööalaselt pole me Tiia-Ester Loitme ja Rein Raamatuga midagi koos…
Kultuuri tänavused elutööpreemiad läksid eeskätt Estritele: Tiia-Ester Loitme ja Mai-Ester Murdmaa kõrval oli ainuke mitte-Ester Rein Raamat. Kas ja kui palju olete töiselt kahe ülejäänud laureaadiga kokku puutunud?
Ei, tööalaselt pole me Tiia-Ester Loitme ja Rein Raamatuga midagi koos…
5 minutit
Kathaumixw ehk olgem sõbrad!
Tiia-Ester Loitmega vestleb Tiina Mattisen
Ei ole uudis, et Ellerheina tütarlastekoor võidab ühe rahvusvahelise konkursi teise järel ja hullutab publikut ka teispool maakera, eriti Jaapanis. Ja et nende väsimatu dirigent on noppinud nüüdseks kõikvõimalikke auhindu, värskeimana riigi kultuuripreemia elutöö eest, ning toonud Eestisse Grammy, mida muusikamaailm jahib kui helesinist liblikat.…
Ei ole uudis, et Ellerheina tütarlastekoor võidab ühe rahvusvahelise konkursi teise järel ja hullutab publikut ka teispool maakera, eriti Jaapanis. Ja et nende väsimatu dirigent on noppinud nüüdseks kõikvõimalikke auhindu, värskeimana riigi kultuuripreemia elutöö eest, ning toonud Eestisse Grammy, mida muusikamaailm jahib kui helesinist liblikat.…
7 minutit
Kultuurikoda ei tohi tööandjatekeskliidustuda
Kodanikuühiskonna ideaalid ning usk tegeliku demokraatia võimalikkusse näikse maailmas taas tõusvat.
Sel nädalal asutati Eesti Kultuuri Koda. Koja asutamise vaieldamatuks tagamaaks on tõik, et minister Jänese sädeleva küünilisusega viljeldud dialoogivõimetu juhtimisstiili ja hingetu poliitika pealtvaatamisel sai kannatusekarikas pöördumatult täis. Reformierakonnale omasest ülbest ja sisemise sügava veendumuse, läbimõelduse ja usuta ning…
Sel nädalal asutati Eesti Kultuuri Koda. Koja asutamise vaieldamatuks tagamaaks on tõik, et minister Jänese sädeleva küünilisusega viljeldud dialoogivõimetu juhtimisstiili ja hingetu poliitika pealtvaatamisel sai kannatusekarikas pöördumatult täis. Reformierakonnale omasest ülbest ja sisemise sügava veendumuse, läbimõelduse ja usuta ning…
3 minutit
Valimiste blues ehk Millest kampaania mööda läheb
Riik kui riigiaparaat on meile ikka veel võõras, nagu ta oli seda 20 aastat tagasi. Ja ootaks ikkagi visiooni paremast, mitte lihtsalt jõukamast Eestist.
Nüüdseks on avalik diskursus olnud erakondade valimisprogrammide analüüsidest tiine juba peaaegu kaks kuud ja kõik ratsionaalselt mõtlevad inimesed on ammu saanud küllalt mõttetoitu valimisolukorras mõistuspärase otsuse…
Nüüdseks on avalik diskursus olnud erakondade valimisprogrammide analüüsidest tiine juba peaaegu kaks kuud ja kõik ratsionaalselt mõtlevad inimesed on ammu saanud küllalt mõttetoitu valimisolukorras mõistuspärase otsuse…
4 minutit
Armusuhe riigiga ja vabaduseiha
Väikelennuk planeerib üle lõputu rohelise oaasi. Aegamööda liigub palmide, kummi-, kapoki- ja mahagonipuude vaip masina all, siis laskub lennuk allapoole ja vaataja märkab veidraid pikkade heinasaadude sarnaseid elamuid ning hämmeldunud inimesi nende vahel näpuga lennukile osutamas. Nad hiilivad puude all, end veidi varjates, kuid huviga ja hirmuta raudlindu jälgides.
2 minutit
Kultuur sai endale koja
Teisipäeva õhtul jõudis kunstivaldkondi ning loomingulisust hindavaid inimesi ühendava Eesti Kultuuri Koja algatus suure tungi õhkkonnas Sõpruse kinos asutamisdokumentide allkirjastamiseni. Algatajate poolt rõhutas Jan Kaus, et on vaja „läheneda asjale kaine eeldusega: need inimesed ja kooslused, kes koja asutavad, mõistavad, et mõneski mõttes pole enam tagasi- ega taganemisteed. Ka need,…
1 minut
