2011-7 (3333)
Sirbis sel nädalal:
Kultuuriinimesed said oma koja. Valle-Sten Maiste hoiatab neid, et Kultuuri Koda ei tööandjateliidustuks.Sõna on elutööauhinna pälvinud loojatel.Jaak Lõhmus jätkab muljendamist „Berlinalelt“Kulgeme Arvo Pärdi muusika jälgedes,Uuenenud „Tudengijazz“.Kaks sissevaadet „Hedda Gablerisse“.Intervjuud Marek Tamme, Rein Raua ja Leonidas Donskisega.Vähetuntud Ernst Jõesaar.Akadeemiast ja „Akadeemiast“.Kunstnik Andrus Kasemaa imaginaarium.Arhitektuuripoliitikast.Sõnade veetlev vaikus – Doris Kareva vestlus Philip Grossi ja…
1 minut
Tagasivaade maestro juubelihõngulisele aastale*
Tormis on kenasti kokku kogunud oma 2010. aasta kavad – küllap uurijate jaoks tulevikus. Olen saanud neid kõiki silmitseda, eriti põnevad on just välismaised, esitustelt, kus helilooja kohal käis, millest meil siin aga peaaegu juttu pole tehtud. Leian sellest kuhjast tunnistuse vähemalt viiekümne ürituse kohta, mis talle tervenisti või suures…
6 minutit
Romaan nagu sibul
Tarmo Teder, Vanaisa tuletorn. Toimetanud Inna Lusti. Kujundanud Jüri Jegorov. Varrak, 2010. 220 lk.
Kaheksakümmend aastat pärast esmailmumist (1929) „Eesti lugude” sarja valitud August Jakobsoni romaani „Vaeste patuste alev” käekäik veenab, et igal ajajärgul on kusagil oma „vaeste patuste alev”, olgu siis otseses või ülekantud tähenduses.
Tarmo Tedre esikromaani „Kurat kargas …
Kaheksakümmend aastat pärast esmailmumist (1929) „Eesti lugude” sarja valitud August Jakobsoni romaani „Vaeste patuste alev” käekäik veenab, et igal ajajärgul on kusagil oma „vaeste patuste alev”, olgu siis otseses või ülekantud tähenduses.
Tarmo Tedre esikromaani „Kurat kargas …
3 minutit
Ärritavalt lihtne luule
Wimbergi „Wabastatud wärsid” on üks möödunud aasta ärritavamaid luulekogusid. Nii võib arvata 2010. aasta novembri Loomingus ilmunud Alvar Loogi arvustuse „Wärsside peal katsetatud Wimberg” põhjal. Ärrituse pealt kirjutatud arvustustega kipub olema sama häda, mis imetleva kriitikagagi: sageli ei lase arvustaja neil juhtudel lugejat teosele ligi, vaid hoiab teksti kiivalt selja…
4 minutit
Meenutusi poole sajandi tagusest kirjanduselust
Kirjastusturul on viimastel aastatel valitsenud erakordne elulooraamatute rohkus ning esmapilgul võib mullu detsembris ilmunud Ralf Parve „Minu aeg” nende vahele ära kaduda. Siiski julgen väita, et traditsiooniliste elulooraamatute hulka Parve meenutused kindlasti ei kuulu. Tegemist on nelja pikema intervjuuga, mis on tehtud 2008. aasta sügisel, küsijaks kirjandusloolane Jaak Urmet (osa…
2 minutit
Norra ninja’d ja muhameedlaste mured „Berlinale” näitelinal
Alustan kurioosumitest. Väikesed filmimaad tahavad suurel areenil silma paista ja mõnikord valitakse selleks üpris veider tee. Näiteks „Berlinale” Euroopa filmiturul pakuvad Põhjamaade filmitegijad üsna ootamatut pildikraami. Norralaste „Trollikütt” (Andre Ovredali lavastajadebüüt), ka teine prahifilminduse piiridel liikuv norra film „Norra ninja” on esmafilm, tegijaks Thomas Cappelen Malling. Võib-olla kuuleme veel sellest…
2 minutit
Muusikakeskkooli killud kumisesid
„Kumisevad killud”: TMKK solistid Elanor Allmann, Georg Mirek King, Ingely Laiv, Rasmus Peäske, Johannes Põlda, Rasmus Andreas Raide, Valle-Rasmus Roots, Konstantin Suhhovski, Andrei Štin, Maria Tiimus, Robert Traksmann ja Kaia Voitka ning Tallinna Kammerorkester Mikk Murdvee juhatusel 10. II Mustpeade majas.
Tallinna Kammerorkester on meie orkestrite esireas noorte andekate muusikute…
Tallinna Kammerorkester on meie orkestrite esireas noorte andekate muusikute…
3 minutit
Film mehest, kes võitles oma elu eest ja võitis Odav hiina matkanuga, kontide ragin, kõõluste läbisaagimise naksatused.
Mängufilm „127 tundi” („127 Hours”, Suurbitannia-USA 2010, 94 min), režissöör Danny Boyle, stsenaristid Danny Boyle ja Simon Beaufoy, operaatorid Enrique Chediak ja Anthony Dod Mantle. Osades James Franco, Kate Mara, Amber Tamblyn jt. Linastub Tartu Cinamonis. Suurbitannia-USA 2010, 94 min), režissöör Danny Boyle, stsenaristid Danny Boyle ja Simon Beaufoy, operaatorid Enrique…
3 minutit
Rimski-Korsakovi lavamuusikat (taas)avastamas
Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja”: dirigent Arvo Volmer, külalissolistid Marina Šagutš Maria teatrist, Eltšin Azizov Suurest teatrist, Mihhail Gubski Moskva Novaja Operast, Angelina Švatška Ukraina Rahvusooperist ja Roman Polisadov Läti Rahvusooperist ning RO Estonia solistid Mart Laur, Oliver Kuusik, Helen Lokuta, Juuli Lill, orkester ja koor.
Kontsert kuulus EBU Euroraadio…
Kontsert kuulus EBU Euroraadio…
2 minutit
Jaapan mustvalgetes toonides
19. veebruarist 5. märtsini peetakse Tallinna kino- ja kontserdipaikades uus festival „Tummfilmid tõstavad häält”, mis on osa „Tallinn – Euroopa kultuuripealinna 2011” programmist. Festivali korraldajate kontseptsiooni järgi püütakse hägustada piire filmi ja muusika vahel ning pakkuda publikule üllatavaid lahendusi, mis panevad tummfilmid vaatajaga kõnelema ainulaadses ja mõistetavas keeles. Publikule tutvustatakse…
2 minutit
Mitmepalgeline barokkmuusikafestival
XXII Tallinna barokkmuusikafestival 28. I – 10. II , kunstiline juht Andres Mustonen.
Veebruari alguses „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” ürituste raames toimunud XXII barokkmuusika festival on sedapuhku taas ajalooks saanud. Tallinna tänavate seisukord lõi jalakäijatest kuulajaskonnale kõik võimalused harrastada tõelist jäätantsu. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustest inspireerituna kujutlesin end üksiksõidu vabakava sooritajaks…
Veebruari alguses „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011” ürituste raames toimunud XXII barokkmuusika festival on sedapuhku taas ajalooks saanud. Tallinna tänavate seisukord lõi jalakäijatest kuulajaskonnale kõik võimalused harrastada tõelist jäätantsu. Iluuisutamise maailmameistrivõistlustest inspireerituna kujutlesin end üksiksõidu vabakava sooritajaks…
4 minutit
Tallinna Kinomaja 30. sünnipäeva-aasta
29. jaanuaril tähistati pidulikult Tallinna Kinomaja 30. sünnipäeva. Poola restauraatorid andsid Kinomaja Eesti Kinoliidule üle 1980. aasta detsembris, maja avati ametlikult 26. jaanuaril 1981. Sündmust kajastas tookord ka Tallinnfilmi ringvaade „Nõukogude Eesti”.
Kinomaja ehitustöid alustati 1976. aastal. Enne seda peaaegu täielikult lagunenud, sissevarisenud katusega majas olid olnud viletsad kommunaalkorterid, ETKVLi söökla-restoran…
Kinomaja ehitustöid alustati 1976. aastal. Enne seda peaaegu täielikult lagunenud, sissevarisenud katusega majas olid olnud viletsad kommunaalkorterid, ETKVLi söökla-restoran…
1 minut
Pealelend: Urmas Lattikas
Urmas Lattikase ahjusooja duubelalbumi „Ööliblika lend” esimese plaadi materjal on salvestatud 2010., teine aga 1991. ja 1992. aastal. Olgugi et ka Lattikase varasem looming on ajaproovile ülihästi vastu pidanud, ei väsi ta tänaselgi päeval uut muusikat kirjutamast. Ülehomme, 20. veebruaril toimub Kumus „Talvejazzi” raames tema plaadi esitluskontsert, kus lisaks Lattikase…
1 minut
Maja nagu filmist
Kinomaja on väga filmilik maja: justnagu pärit renessanssi ajast, tegelikult ehitatud XX sajandi alguses neorenessanss-stiilis; justnagu paleelik esindushoone, tegelikult projekteeritud elamuks; justnagu maja, mis kuulub vanalinna, tegelikult asub aga väljaspool keskaegset linnamüüri, vana vallikraavi kohal. Kinomaja on nagu filmi tarvis kohandatud kuliss, mis mõjub oma rollis väga veenvalt.
Hoone alguslugu ulatub…
Hoone alguslugu ulatub…
1 minut
Talve võlumaa
Talve galakontsert: klavessinistid Imbi Tarum, Marju Riisikamp, Ene Nael, Iren Lill, Ele Sonn, Julia Ageyeva-Hess, Kristiina Are, Lembit Orgse ja Reinut Tepp ning vanamuusikaansamblid Rondellus, Cantores Vagantes ja keelpillikvartett KELT . 11. II Eesti teatri- ja muusikamuuseumi saalis.
Eeldusi heaks muusikuks saada ei ole antud väga paljudele. Veel vähem on…
Eeldusi heaks muusikuks saada ei ole antud väga paljudele. Veel vähem on…
2 minutit
Head viinerid, erastamisintriigid ja eesti nimi
Kaasettekanne Tallinna Kinomaja 30. sünnipäeval
Praeguse Kinomaja esimesel korrusel paiknes Stalini ajal söökla, ametliku nimega Toidutare Koit. Korralikud toidud. Käisin just kaheksandas klassis ja kuna vanemad olid päev läbi tööl, andis isa igal hommikul lõunasöögiraha ja käskis sööklasse minna. Toidutare Koidu leidsin ise, see oli puhas asutus, iseteenindamist veel polnud,…
Praeguse Kinomaja esimesel korrusel paiknes Stalini ajal söökla, ametliku nimega Toidutare Koit. Korralikud toidud. Käisin just kaheksandas klassis ja kuna vanemad olid päev läbi tööl, andis isa igal hommikul lõunasöögiraha ja käskis sööklasse minna. Toidutare Koidu leidsin ise, see oli puhas asutus, iseteenindamist veel polnud,…
3 minutit
Muusikateadlasest Lotman
Juri Lotmani nimi eesti lugejale tutvustamist ei vaja. Tõenäoliselt teavad aga vähesed, et Juri Lotmani kolmest õest vanima, Inna Obraztsova (1915–1999) tegevus oli seotud muusikaga. Paljude aastate vältel töötas Obraztsova Pihkva muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete õpetajana, tegeldes selle kõrval heliloomingu ning teadusliku uurimistööga. Obraztsova muusikateoste kohta nende ridade autor midagi öelda…
2 minutit
ERM: kommentaar
Olen Enriko Talvistuga nõus, et oluliste asutuste väljaviimine Tartu kesklinnast on probleem. Parafraseerides geograafiadoktor Rein Ahase ja tema kolleegide mõtet: kui funktsioonid liiguvad vanalinnast välja, muutub see keskkond paratamatult vaesemaks ja võib tekkida oht, et vanalinnast saab keskkond, mida näidatakse vaid turistidele, mida kasutavad vaid linna külalised. Tõsi on, et…
1 minut
ERM: Pärast Rahva Muuseumi uue hoone valmimist Raadil
Võtta sõna veidigi kahtleva suhtumisega Eesti Rahva Muuseumi (ERM ) uue hoone ehitamise koha pealt Tartusse on võrdeline enese hukkamisega selles väikeses Tartu linnas. Seda teemat juba varem arhitektuuri seisukohalt käsitlenud, ei tundu mulle elusolek enam väga kindla ettevõtmisena.
5 minutit
ERM: Rahva kultuuri neutronpomm
Mõne aasta eest kutsuti meid Viljandi kultuuriakadeemia direktori Anzori Barkalajaga Eesti Rahva Muuseumi jõulupeole. Läksime osutatud ajal kohale. Köögis oli suur kastrulitäis kooritud kartuleid, pliidi peal auras hapukapsapott, külmikus hoiul kotitäis verivorste … ja ei ühtegi inimest. Käisime toast tuppa, aga ei kedagi. Anzori ohkas ja lausus: „Nagu neutronpomm oleks…
2 minutit
Tants kuuele: kahekesi iseendast
Sõltumatu Tantsu Ühendus tõi „Premiere’ile” taas värsket verd.
„Nill”, koreograaf ja lavastaja Siim Tõniste, kunstnik Pille Kose, valguskunstnik Madis Kirkmann. Tantsivad Maarja Pärn, Kadri Noormets ja Siim Tõniste. Esietendus 8. II Kanuti gildi saalis.
„Mina ja mina”, autor Sandra Palm, valguskunstnik Madis Kirkmann, kostüümikunstnik Marit Ilison. Tantsivad Laura Kvelstein ja…
„Nill”, koreograaf ja lavastaja Siim Tõniste, kunstnik Pille Kose, valguskunstnik Madis Kirkmann. Tantsivad Maarja Pärn, Kadri Noormets ja Siim Tõniste. Esietendus 8. II Kanuti gildi saalis.
„Mina ja mina”, autor Sandra Palm, valguskunstnik Madis Kirkmann, kostüümikunstnik Marit Ilison. Tantsivad Laura Kvelstein ja…
3 minutit
VASTULAUSE: Ärge unustage vaatajat!
Meelis Oidsalu kirjutas Sirbis (17. XII ) huvitava artikli „Kuidas seletada teatripilti lavakooli juhile?”. Lugu koosneb tinglikult kahest osast: esimeses vaidleb autor teatrikooli juhi Ingo Normetiga, teises vaatleb möödunud teatriaasta teatrikunstiliselt novaatorlikumaid lavastusi. Selle viimasega tahan küll ühineda ja märkida, et siin tabab Oidsalu mitmeid päris olulisi tendentse eesti praeguses…
3 minutit
Ülistuslaul inimnäolisele abstraktsionismile
Gruusia ballett võimaldas osa saada tantsukunstist, kus abstraktne vorm oli ühendatud rahvusliku aatega.
Gruusia Riikliku Balleti külalisetendused 9. ja 10. veebruaril Tallinnas Nokia kontserdimajas. Kohal oli 36-liikmeline balletitrupp eesotsas selle kunstilise juhi Nina Ananiašviliga.
Balletitraditsioon ulatub Gruusias XIX sajandi keskpaika, mil Thbilisi ooperiteatris tegutses balletitrupp ja seal lavastati tolle aja…
Gruusia Riikliku Balleti külalisetendused 9. ja 10. veebruaril Tallinnas Nokia kontserdimajas. Kohal oli 36-liikmeline balletitrupp eesotsas selle kunstilise juhi Nina Ananiašviliga.
Balletitraditsioon ulatub Gruusias XIX sajandi keskpaika, mil Thbilisi ooperiteatris tegutses balletitrupp ja seal lavastati tolle aja…
4 minutit
PEALELEND: Triinu Aron , Eesti Tantsunõukogu esindaja
Eesti tantsuorganisatsioonid asutasid esmaspäeval Tallinnas seda valdkonda ühendava ja esindava Eesti Tantsunõukogu. Millistel eesmärkidel see organisatsioon loodi?
Ühest küljest on Eesti Tantsunõukogu kompetentsikeskus, sest selles on esindatud tantsuvaldkonna paljud tahud. Teiselt poolt on see aga tantsuvaldkonna eestseisja, mille kaudu saame olla kuuldavad ja nähtavad, astuda dialoogi, olla võrdväärne partner nii…
Ühest küljest on Eesti Tantsunõukogu kompetentsikeskus, sest selles on esindatud tantsuvaldkonna paljud tahud. Teiselt poolt on see aga tantsuvaldkonna eestseisja, mille kaudu saame olla kuuldavad ja nähtavad, astuda dialoogi, olla võrdväärne partner nii…
1 minut
Tähenduste tühistamise teater „(Untitled)” püüab keskenduda peategelase tajudele, neid võimalikult kiretult kirjeldada.
Teatri NO 99 „(Untitled)”, lavastaja Lauri Lagle (Eesti Draamateater), kunstnik Liisi Eelmaa. Mängivad Inga Salurand, Mirtel Pohla, Eva Klemets, Marika Vaarik, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Andres Mähar, Tambet Tuisk, Gert Raudsep ja Jaak Prints. Esietendus 23. X 2010 teatris NO 99.
Lauri Lagle lavastust „(Untitled)” võiks nimetada tähenduste tühistamise teatriks…
Lauri Lagle lavastust „(Untitled)” võiks nimetada tähenduste tühistamise teatriks…
4 minutit
Sünteetiline lähenemine on edu pant
Tamara Luugi, Olga ja Priit Pärnaga vestleb Reet Varblane
Belgia pealinna Brüsseli kõrval on veidi enam kui 117 000 elanikuga Brügge väike linn, kuid kultuuri, eelkõige oma kuldaja, XII – XV sajandi arhitektuuri mõttes on see üks ligitõmbavamaid kultuuriturismi paiku. 2002. aastal oli Brügge üks Euroopa kultuuripealinnu ning sellest ajast…
Belgia pealinna Brüsseli kõrval on veidi enam kui 117 000 elanikuga Brügge väike linn, kuid kultuuri, eelkõige oma kuldaja, XII – XV sajandi arhitektuuri mõttes on see üks ligitõmbavamaid kultuuriturismi paiku. 2002. aastal oli Brügge üks Euroopa kultuuripealinnu ning sellest ajast…
6 minutit
Sõprusest ja armastusest
Eesti, läti ja leedu keraamikanäitus „Družba narodov ehk rahvaste sõprus” kuni 10. IV Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Osalevad Zivilė Bardzilauskaitė -Bergins, Domilė Ragauskaitė, Daiva Ramoškaitė, Giedrė Bardzilauskė, Agnė Semberaitė Leedust, Vita Valdmane, Sanita Mickus, Ineta Greiža, Jūris Bergins Lätist ja Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas,…
3 minutit
Kirgastav slovaki klaas
Näitus „Kaasaegne slovakkia klaasikunst” Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 10. IV . Kuraator Zora Petrášová, osalevad Slavomír Bachorik, Danica Balgavá, Miloš Balgavy, František Csandal, Patrik Illo, Palo Macho, Ivica Markovičá, Tomáš Ondroušek, Viktor Oravec, Drahomír Prihel, Zuzana Rudavská, Lenka Šimonyiová, Jozef Vachálek ja Ján Zoričák.
Tänapäeva kõikehaaravas globaliseerumisprotsessis on slovaki…
Tänapäeva kõikehaaravas globaliseerumisprotsessis on slovaki…
3 minutit
Parim noor arhitekt
Eile kuulutati välja noore arhitekti preemia 2010. aasta võitja, kelleks valiti kümne kandidaadi seast Hanno Grossschmidt.
Tiitliga käib kaasas nelja tuhande viiesaja euro suurune maailmareis, ilmub ka arhitekti tööde kogumik. Preemiat annavad välja Eesti Arhitektide Liit koostöös Heldur Meeritsa ja reisibürooga Go Travel.
Eesti arhitektuur pole kunagi pidanud kannatama noorte arhitektide…
Tiitliga käib kaasas nelja tuhande viiesaja euro suurune maailmareis, ilmub ka arhitekti tööde kogumik. Preemiat annavad välja Eesti Arhitektide Liit koostöös Heldur Meeritsa ja reisibürooga Go Travel.
Eesti arhitektuur pole kunagi pidanud kannatama noorte arhitektide…
3 minutit
Eestis on puudu arutlevast demokraatiast
Hent Kalmo: „Eestlaste identiteedimääratlus on olnud suuresti välistav: päris ise saab olla alles siis, kui omad – eelistatavalt talendid – on kodus ja võõrad on lahkunud.”
Kogumikke nagu „Iganenud või igavene” lugedes on alati tunne, et meie ümber on palju tarku inimesi, kes mõistavad avada keerukaid küsimusi erudeeritult ja huvitavalt. …
Kogumikke nagu „Iganenud või igavene” lugedes on alati tunne, et meie ümber on palju tarku inimesi, kes mõistavad avada keerukaid küsimusi erudeeritult ja huvitavalt. …
11 minutit
Liberalism ja suliusk
Liberaalid tekitavad ühiskonnas kuristiku rikaste ja vaeste vahel. See sobib suliusuliste põhimõtetega: nad teevad ennast tähtsaks raha kaudu.
On radikaale, kes ütlevad, et praegune liberaalse turumajanduse mudel on ennast kompromiteerinud ja see tuleb täielikult asendada, ja on teine äärmus, kes ütleb, et muuta pole vaja midagi – majandus on vaja…
On radikaale, kes ütlevad, et praegune liberaalse turumajanduse mudel on ennast kompromiteerinud ja see tuleb täielikult asendada, ja on teine äärmus, kes ütleb, et muuta pole vaja midagi – majandus on vaja…
8 minutit
Utoopia ja unustus. Nelja Eesti partei kõrgharidusprogrammist
Nende valimistega paistab olevat mõnigi asi selge. Üks neist on seekordne võlusõna: (kõrg) haridus. Haridus on võti, mis peab avama meile ukse helgesse tulevikku. Reformierakond ütleb, et haridus tekitab kõrgepalgalisi töökohti ja tagab õnnelikuma elu. IR Li järgi hoiab haridus eesti keelt ja kultuuri. Keskerakond on tagasihoidlikum ja leiab, et…
2 minutit
Saladuste-Julian ehk Wikileaksi tõsielusarjastumine
Kõigest pool aastat tagasi, kui salastatud info paljastamisele pühendunud organisatsiooni Wikileaks tunti eelkõige Iraagi sõja telgitaguseid avavate dokumentide kaudu, võisid mõned ehk pidada Wikileaksi juhti Julian Assange’i äraspidi James Bondiks, kes paljastab XXI sajandi vahenditega rahvusvahelise imperialismi kuritegusid. Nüüd võib ajalehtede esikülgedel näha pigem Julian Assange’i ennast kui fotosid tsiviilisikuid…
4 minutit
Salto – 2010. aasta kõige võimsama hüppega arhitektuuribüroo
Tänavuse kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia pälvinud Salto arhitektidega vestleb Margit Mutso.
Salto Arhitekt uuri büroo OÜ, asutatud 2004 Omanikud Maarja Kask (s 1979, Tallinna Kõrgem Tehnikakool, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, 2006, Taani Århusi arhitektuurikool), Karli Luik (s 1977, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, Ecole d’Architecture Paris-Val-de-Marne, Tartu Ülikooli semiootika osakond, Tartu Ülikooli inimgeograafia…
Salto Arhitekt uuri büroo OÜ, asutatud 2004 Omanikud Maarja Kask (s 1979, Tallinna Kõrgem Tehnikakool, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, 2006, Taani Århusi arhitektuurikool), Karli Luik (s 1977, Eesti Kunstiakadeemia, arhitektuuri kutsemagister, Ecole d’Architecture Paris-Val-de-Marne, Tartu Ülikooli semiootika osakond, Tartu Ülikooli inimgeograafia…
8 minutit
