PEALELEND: Triinu Aron , Eesti Tantsunõukogu esindaja

PEALELEND: Triinu Aron , Eesti Tantsunõukogu esindaja

Eesti tantsuorganisatsioonid asutasid esmaspäeval Tallinnas seda valdkonda ühendava ja esindava Eesti Tantsunõukogu. Millistel eesmärkidel see organisatsioon loodi? 

Ühest küljest on Eesti Tantsunõukogu kompetentsikeskus, sest selles on esindatud tantsuvaldkonna paljud tahud. Teiselt poolt on see aga tantsuvaldkonna eestseisja, mille kaudu saame olla kuuldavad ja nähtavad, astuda dialoogi, olla võrdväärne partner nii avalikule kui ka erasektorile. Jõudsime seisukohale, et ei ole mõtet igaüks omaette jäärapäiselt oma  tõekspidamiste eest võidelda, pigem tegutseda koos Eesti ühtse tantsukuvandi loomise nimel. Eesmärk oli luua nõukogu, mis hõlmaks Eesti kogu tantsuvaldkonda, seetõttu on ka asutamise juures olevate organisatsioonide ja asutuste nimistu üpris kirju. Alates rahvatantsust: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.  Ettevõtmist toetavad Eesti kaks balletiteatrit Vanemuine ja Estonia. Mõistagi on asja juures nüüdistantsuagentuurid Sõltumatu Tantsu Ühendus ning Teine Tants, samuti „NoTaFe” festivali ja „Koolitantsu” korraldajad. Asutajate seas on Eesti Tantsuspordi Liit. Esindatud on tantsuharidus: Eesti Tantsupedagoogide Liit, Tallinna ülikooli koreograafia osakond ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond. Asutajate seas on  veel loomeliidud, s.o Eesti Tantsukunstnike Liit ja Kutseliste Tantsijate Liit. Mõttetalgutel osalesid ka kultuuriministeeriumi teatrinõunik ja kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali esindaja.     

 

Millised on tantsuvaldkonna olulisemad probleemid, mille eest kavatseb äsja loodud Eesti Tantsunõukogu seista?       

Kui saime mõttetalgute korras kokku, siis sellest alustasimegi, et selgitada välja, kas meil on midagi ühist. Rahvatantsu harrastajatel on teistsugused mured kui nüüdistantsuga tegelejatel,  balletiteatritel aga hoopis oma probleemid. Otsustati: tasub ühiselt edasi minna. Kõige ühisem ja üldisem on soov tõsta tantsukunsti positsiooni ühiskonnas – selles on kõik ühisel meelel. Valdkonniti on probleemid erilaadsed. Nüüdistantsul puudub taristu, loomingulises plaanis toimub kõik projektipõhiselt, midagi stabiilset ja jätkusuutlikku pole. Tantsuhariduslikult on samuti probleeme, kas või see, et eksisteerib lõhe balletiteatrite  vajaduste ja balletikooli pakutava vahel. Rahvatantsijail on mure tantsupeo toimumise kohaga. Loodud nõukogu fikseerib probleemid, kutsub kokku töögrupid ja alustab tööd. Siis on see juba kogu tantsuvaldkonna ühine probleem, mitte ühe või teise organisatsiooni üksikmure.   

Küsinud Tambet Kaugema

Sirp