2011-47 (3373)
„Lindpriide” autorist ja tema loomingust tehakse film
Kolmapäeval oli Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare 80. sünnipäev. Kultuurileht Sirp, kus Vladimir Karasjov kunagi ammu filmiosakonnas ju poole kohaga töötas, õnnitleb juubilari ja soovib palju tervist jätkuvaks filmiteoks!
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov, sündinud 14. XII 1931 Tallinnas) on eesti publitsist, ajaloolane ja filmimees. Pärast isa surma Venemaale viidud,õppis ta…
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov, sündinud 14. XII 1931 Tallinnas) on eesti publitsist, ajaloolane ja filmimees. Pärast isa surma Venemaale viidud,õppis ta…
3 minutit
Pilte eesti biitmuusika koidikust
Dokumentaalfilm „Kosmos 68” (AdOculos Film ja Film Tower Kuubis, 2011, 70 min), idee Jaak Lõhmus, stsenaristid Peeter Brambat ja Olavi Pihlamägi, režissöör Peeter Brambat, operaatorid Madis Mihkelsoo, Meelis Kadastik ja Toomas Jürgens, helirežii Mati Jaska, monteerijad Eik Lattu ja Kalle Käärik, produtsent Margus Õunapuu, kaasprodutsent Peeter Brambat. Esilinastus 1. XII…
3 minutit
Filmimaailm
Võssotski eluloofilm
1. detsembril esilinastus Venemaa kinodes lõppeva aasta ilmselt oodatuim eluloofilm „Võssotski. Aitäh, et olen elus!”, mille kangelaseks on miljonite idanaabrite iidol Vladimir Võssotski (1938–1980). Režissööriks on Pjotr Buslov, stsenaariumi kirjutas näitlejast trubaduuri poeg Nikita Võssotski, peaosatäitjaks Sergei Bezrukov, projekti eelarve oli umbes 12 miljonit dollarit. Kesksemais rollides on filmis…
1. detsembril esilinastus Venemaa kinodes lõppeva aasta ilmselt oodatuim eluloofilm „Võssotski. Aitäh, et olen elus!”, mille kangelaseks on miljonite idanaabrite iidol Vladimir Võssotski (1938–1980). Režissööriks on Pjotr Buslov, stsenaariumi kirjutas näitlejast trubaduuri poeg Nikita Võssotski, peaosatäitjaks Sergei Bezrukov, projekti eelarve oli umbes 12 miljonit dollarit. Kesksemais rollides on filmis…
2 minutit
Kannatuste maja
„Lõbumaja” on ühe suletud maailma sisevaatlus, peategelasi selles filmis pole, fookus sulatatakse naiskollektiivi suhetele ja vastastikusele seotusele.
Mängufilm „Lõbumaja” („House of Tolerance”, Prantsusmaa 2011, 122 min), stsenarist ja režissöör Bertrand Bonello, operaator Joseé Deshaies. Osades Hafsia Herzi, Céline Sallette, Jasmine Trinca, Adele Haenel, Noémie Lvovsky jt. Linastub kinos Sõprus.
„Lõbumaja” näitab ühe…
Mängufilm „Lõbumaja” („House of Tolerance”, Prantsusmaa 2011, 122 min), stsenarist ja režissöör Bertrand Bonello, operaator Joseé Deshaies. Osades Hafsia Herzi, Céline Sallette, Jasmine Trinca, Adele Haenel, Noémie Lvovsky jt. Linastub kinos Sõprus.
„Lõbumaja” näitab ühe…
3 minutit
Kunst kuristikus
Loomine jäädvustamisega, tegelikkus ja kunst.
Dokumentaalfilm „Professor Viitso liivlased” (Ikoon, 2011, 33 min), režissöör operaator ja produtsent Vahur Laiapea, operaator ja monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch. Linastus Helsingis 17. XI, Pariisis 18. XII ja Eestis 25. XI.
Dokumentaalfilm „Ideaalide tund” (Filmivabrik, 2011, 28 min), režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo…
Dokumentaalfilm „Professor Viitso liivlased” (Ikoon, 2011, 33 min), režissöör operaator ja produtsent Vahur Laiapea, operaator ja monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch. Linastus Helsingis 17. XI, Pariisis 18. XII ja Eestis 25. XI.
Dokumentaalfilm „Ideaalide tund” (Filmivabrik, 2011, 28 min), režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo…
5 minutit
In memoriam Andres Ehin. 13. III 1940–10. XII 2011
Hando Runnel
SÜRREALISTI UNENÄGU
Päev vajub pehmeks, õhtu jõuab,umbropsu uni ohvreid nõuab.Mu naer su kõrvu vaevalt enam jõuab,vend vikatiga sisselaskmist nõuab.
Jürgen Rooste
*
on linnukene väljas mõuranudning vaikib vaga suruõhuhaamer
mis ootab teispool võlur Ozi maadsaab teada nõelasilma läbind kaamel
SÜRREALISTI UNENÄGU
Päev vajub pehmeks, õhtu jõuab,umbropsu uni ohvreid nõuab.Mu naer su kõrvu vaevalt enam jõuab,vend vikatiga sisselaskmist nõuab.
Jürgen Rooste
*
on linnukene väljas mõuranudning vaikib vaga suruõhuhaamer
mis ootab teispool võlur Ozi maadsaab teada nõelasilma läbind kaamel
1 minut
Keele hing ja elu
Nora Ikstena, Neitsi õpetus. Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14. 102 lk.
Nora Ikstena (1969), praegusaja Läti ühe avangardistlikuma prosaisti 2001. aastal kirjutatud romaani „Neitsi õpetus” ilmumine eesti keeles (tõlkija Kalev Kalkun) ei sattunud vist päris juhuslikult 2011. aastale, mis on kuulutatud liivi keele ja kultuuri aastaks.
Ikstena puhul ei…
Nora Ikstena (1969), praegusaja Läti ühe avangardistlikuma prosaisti 2001. aastal kirjutatud romaani „Neitsi õpetus” ilmumine eesti keeles (tõlkija Kalev Kalkun) ei sattunud vist päris juhuslikult 2011. aastale, mis on kuulutatud liivi keele ja kultuuri aastaks.
Ikstena puhul ei…
5 minutit
Kuidas soolavad liivlased?
Aasta 2011 on kuulutatud liivi kultuuri aastaks ja sel puhul on toimunud mitmeid sündmusi nii Eestis kui Lätis. Kas tahaksid mõnd neist eriliselt esile tõsta?
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära…
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära…
3 minutit
Mida mõtleb elevant?
Eesti ei erine Põhjamaadest ega Euroopast mingi erilise eksootikaga, tunnustada tuleb eesti keele ja kultuuri väärtustamist sellisel tasemel, et see tagab kirjanduse normaalse arengu. Võrreldes mäemari või udmurdi kirjandusega, nagu leidsid Valeri Alikov ja Mush Nadii, on eesti kirjandus praegu üsna õnnelikus olukorras. „Eesti on ilus, inimesed on kuldsed, ajalugu…
1 minut
Innustav sünergia
Eesti Kirjanduse Teabekeskus loodi 2001. aastal tolleaegse kirjanike liidu esimehe Mati Sirkli ja Eesti Kirjastuste Liidu algatusel. Tol aastal ilmus väljaspool Eestit 14 eesti ilukirjandusteose tõlget. Tänavu, kümme aastat hiljem, on neid juba üle neljakümne. Tõlkijatele 3.–8. detsembrini korraldatud piduliku seminari puhul mõned küsimused Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuhile Ilvi Liivele.
Eesti…
Eesti…
4 minutit
Pealelend: Maarin Mürk, Ingrid Ruudi
2. detsembril sulges uksed projektiruum März Tallinnas Olevimäel. Mida tähendas Märzi projektiruum ja miks tegevus lõpetati?
März sulgus eelkõige asjaolude kokkulangemise tõttu. See, et kaotame ruumid mingil hetkel kinnisvaraarendusele, oli teada algusest peale, ent ajutised lahendused on tavaliselt need kõige püsivamad. Seekord siis mitte. Põhjused, miks me ei otsi praegu uusi…
März sulgus eelkõige asjaolude kokkulangemise tõttu. See, et kaotame ruumid mingil hetkel kinnisvaraarendusele, oli teada algusest peale, ent ajutised lahendused on tavaliselt need kõige püsivamad. Seekord siis mitte. Põhjused, miks me ei otsi praegu uusi…
1 minut
Meenutades õpetajat
August Volberg juhendas meid neljandal kursusel, kui tegime koolimaja projekti. Ta oli juba üsna vana mees, ei olnud enam nii kiire reaktsiooniga kui näiteks Tölpus, aga ta oli väga põhjalik. Me võtsime teda ja teisi vabariigiaegseid õpetajaid – Kuusik, Edelberg, Tarvas, Niine jne – sillana Eesti aja ja nõukogude riigi…
2 minutit
August Volberg ja Eesti maa-arhitektuur
18. detsembril on 115. sünniaastapäev ühel esimestest Eestimaal arhitektuurihariduse saanud arhitektidest – August Volbergil (1896–1983)
115 ei ole kuigi ümmargune number, mida tingimata peaks kuidagi rõhutama. Arhitekti sünniaastapäeva puhul pole korraldatud ka näitust või konverentsi, kuid vahel tekib lihtsalt vajadus tuhnida aastatetaguses ajas, võrrelda seda tänase päevaga ning meenutada möödunud aegu…
115 ei ole kuigi ümmargune number, mida tingimata peaks kuidagi rõhutama. Arhitekti sünniaastapäeva puhul pole korraldatud ka näitust või konverentsi, kuid vahel tekib lihtsalt vajadus tuhnida aastatetaguses ajas, võrrelda seda tänase päevaga ning meenutada möödunud aegu…
2 minutit
Kunstiakadeemia uue hoone sünnivalu
13. detsembril tutvustasid taani arhitektid Karsten Gori, Tue Hesselberg Foged, eesti arhitekt Eero Endjärv ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) juhtkond uue kunstiakadeemia hoone vastvalminud eelprojekti.
Eesti Kunstiakadeemia hoone tarvis on kolme ja poole aasta jooksul tehtud juba õige mitu projekti, mille puhul on paraku jooniste valmimisel on selgunud, et ehitis on tänasel…
Eesti Kunstiakadeemia hoone tarvis on kolme ja poole aasta jooksul tehtud juba õige mitu projekti, mille puhul on paraku jooniste valmimisel on selgunud, et ehitis on tänasel…
5 minutit
Kunstiharidus – kelle huvides?
Avaliku huvi arvestamisest kunstiakadeemia krundi detailplaneeringu menetlemisel.
Juristid ütlevad, et avalik huvi on sisustamata õigusmõiste. Teisiti see olla ei saagi, sest avalik huvi sõltub muu hulgas ajast, kohast ja planeeringu puhul selle eesmärgist. Kohaliku omavalitsuse ülesanne detailplaneeringute koostamisel on kaaluda nende vastavust avalikele huvidele. Enamasti on see üsna lihtne: detailplaneeringute lahendused…
Juristid ütlevad, et avalik huvi on sisustamata õigusmõiste. Teisiti see olla ei saagi, sest avalik huvi sõltub muu hulgas ajast, kohast ja planeeringu puhul selle eesmärgist. Kohaliku omavalitsuse ülesanne detailplaneeringute koostamisel on kaaluda nende vastavust avalikele huvidele. Enamasti on see üsna lihtne: detailplaneeringute lahendused…
5 minutit
Ene-Liis Semper võtab palju ruumi
Ene-Liis Semperi näitus Kumus kuni 31. XII.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Kumu viie lahtioleku aasta esimene naiskunstniku loomingu ülevaatenäitus. Kumu valikut võiks üllatuslikuks pidada, kuna Semper on olnud nähtav pigem NO99 teatri kunstniku ja lavastajana kui galeriikunstnikuna, aga ka sellepärast, et elavate eesti naiskunstnike põhjalikud ülevaatenäitused on äärmiselt ebatavalised. Võib isegi…
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Kumu viie lahtioleku aasta esimene naiskunstniku loomingu ülevaatenäitus. Kumu valikut võiks üllatuslikuks pidada, kuna Semper on olnud nähtav pigem NO99 teatri kunstniku ja lavastajana kui galeriikunstnikuna, aga ka sellepärast, et elavate eesti naiskunstnike põhjalikud ülevaatenäitused on äärmiselt ebatavalised. Võib isegi…
2 minutit
Mees, jumal ja tõde on surnud
Mare Tralla näitus „Hull armastus”/ „Mad love” Tartu Kunstimajas kuni 18. XII.
Mare Tralla tõstatab isikunäitusel „Hull armastus” armastuse temaatika, pidades seda kahjutundega kunstimaailmas marginaliseerituks, kuigi see on ometi muidu nii igapäevane ja ülioluline. „Alates 1995. aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning…
Mare Tralla tõstatab isikunäitusel „Hull armastus” armastuse temaatika, pidades seda kahjutundega kunstimaailmas marginaliseerituks, kuigi see on ometi muidu nii igapäevane ja ülioluline. „Alates 1995. aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning…
3 minutit
Mäletan, et unustasin midagi ära
Alan Proosa näitus „Horisondid. November” Tartus Y-galeriis 23. XI – 11. XII.
„Vabandust, ega te midagi unustanud pole?” Nii võiks neoonkirjas vilkuda saatehorisont Alan Proosa fotonäitusel. Olen veendunud, et Alan Proosa on kunstnik, kes võib ka kõike mäletavale Funesile meelde tuletada, et ta on siiski midagi ära unustanud.
Alguses tundub imelik minna…
„Vabandust, ega te midagi unustanud pole?” Nii võiks neoonkirjas vilkuda saatehorisont Alan Proosa fotonäitusel. Olen veendunud, et Alan Proosa on kunstnik, kes võib ka kõike mäletavale Funesile meelde tuletada, et ta on siiski midagi ära unustanud.
Alguses tundub imelik minna…
2 minutit
Mis asi on OÜ Visible Solutions?
OÜ Visible Solutions näitus „Adam Smithi Lemmik Nähtamatu Käsi Puuris” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 18. XII.
OÜ Visible Solutions Tartu näitusel esitletakse lisaks varasemate prototüüpide ülevaatele ka uut kunstiteos-toodet „Chamber of Freedom with integrated Memory Hole” („Vabaduse koda integreeritud mälestusauguga”), koos 49 kirjaga, mis OÜ saatis oma valitud klientidele.
Väga üldistatult öeldes…
OÜ Visible Solutions Tartu näitusel esitletakse lisaks varasemate prototüüpide ülevaatele ka uut kunstiteos-toodet „Chamber of Freedom with integrated Memory Hole” („Vabaduse koda integreeritud mälestusauguga”), koos 49 kirjaga, mis OÜ saatis oma valitud klientidele.
Väga üldistatult öeldes…
3 minutit
Sõnumikoguja Loit Jõekalda
Loit Jõekaldat küsitleb Livia Viitol.
Sel sügisel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Loit Jõekalda on lõpetanud 1980ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) liige. Esinenudnäitustel 1979. aastast, on ta kureerinud graafika- ja ka muinastaidenäitusi Eestis…
Sel sügisel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Loit Jõekalda on lõpetanud 1980ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) liige. Esinenudnäitustel 1979. aastast, on ta kureerinud graafika- ja ka muinastaidenäitusi Eestis…
6 minutit
Lugu, mis ütles
Fine 5 lahkumislavastus: etüüdid tantsijate omavahelistest suhetest laienevad inimsuheteni üleüldse.
Tantsuteatri Fine 5 „Enne kui minna, ma ütlen”, valguskunstnik Airi Eras. Lavastusgrupp: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein ja Gert Preegel. Esietendus 24. XI Tallinnas Lai tänav 9.
Tantsuteater Fine 5 on…
Tantsuteatri Fine 5 „Enne kui minna, ma ütlen”, valguskunstnik Airi Eras. Lavastusgrupp: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein ja Gert Preegel. Esietendus 24. XI Tallinnas Lai tänav 9.
Tantsuteater Fine 5 on…
2 minutit
Toalahingu tallermaa
Oleme tunnistajaks, kuidas „suur” ajalugu koondub mingiks ajavahemikuks kitsukesse linnakorterisse.
Teatr.doci (Venemaa) „Two in Your House” („Kaks sinu majas”), lavastaja Talgat Batalov, teksti autor Jelena Gremina, kunstnik Vladimir Bagramov, video autor Andrei Stadnikov, koreograaf Aleksandr Andrejaškin. Mängivad Maksim Kurotškin, Irina Savitskova, Oleg Kamenštšikov, Aleksei Maslodudov ja Sergei Ovtšinnikov. Esietendus 19. XI…
Teatr.doci (Venemaa) „Two in Your House” („Kaks sinu majas”), lavastaja Talgat Batalov, teksti autor Jelena Gremina, kunstnik Vladimir Bagramov, video autor Andrei Stadnikov, koreograaf Aleksandr Andrejaškin. Mängivad Maksim Kurotškin, Irina Savitskova, Oleg Kamenštšikov, Aleksei Maslodudov ja Sergei Ovtšinnikov. Esietendus 19. XI…
2 minutit
Pealelend: Kristiina Reidolv
Mis on Eesti Etendusasutuste Liit, millega tegelete?
KRISTIINA REIDOLV, Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht: Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL, endine Eesti Teatrijuhtide Liit), on tööandjate katusorganisatsioon, kuhu praegu kuulub 20 teatri-, tantsu- ja kontserdiorganisatsiooni. EETEALi tegevusskaala on väga lai: etendusasutuste rahastamine, seadusandlikud initsiatiivid, dialoog nii riigi kui ka ametiühingutega jms. Lisandunud on mitmeid…
KRISTIINA REIDOLV, Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht: Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL, endine Eesti Teatrijuhtide Liit), on tööandjate katusorganisatsioon, kuhu praegu kuulub 20 teatri-, tantsu- ja kontserdiorganisatsiooni. EETEALi tegevusskaala on väga lai: etendusasutuste rahastamine, seadusandlikud initsiatiivid, dialoog nii riigi kui ka ametiühingutega jms. Lisandunud on mitmeid…
2 minutit
Küsitlus: Kolm küsimust Pearle* konverentsi delegaatidele
1. Milline positsioon on kultuuril teie riigis ja ühiskonnas? Kas on tehtud sotsiaalmajanduslikke uuringuid ja kui on, siis millised on olnud nende tulemused?
2. Mis on praegu etenduskunstide vallas suurim probleem?
3. Millised on olulisemad muutused, mis etenduskunstidel teie riigis ees seisavad?
Morten Gjelten, Norra Teatrite ja Orkestrite Assotsiatsiooni (NTO) tegevjuht ja Pearle*…
2. Mis on praegu etenduskunstide vallas suurim probleem?
3. Millised on olulisemad muutused, mis etenduskunstidel teie riigis ees seisavad?
Morten Gjelten, Norra Teatrite ja Orkestrite Assotsiatsiooni (NTO) tegevjuht ja Pearle*…
3 minutit
Eurokriisi tumedad pilved etenduskunstide kohal
Pearle* direktriss Anita Debaere: „Eestis on kultuuri riikliku rahastamise vähendamine koos käibemaksutõusuga tõenäoliselt tõsiste tagajärgedega.”
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) korraldas 24. – 26. novembrini Tallinnas Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*) konverentsi. Pearle* direktriss Anita Debaere ütles, et mitmed faktorid, nagu näiteks elanikkonna vananemine või migratsioon, toovad peagi kaasa muutusi nii…
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) korraldas 24. – 26. novembrini Tallinnas Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*) konverentsi. Pearle* direktriss Anita Debaere ütles, et mitmed faktorid, nagu näiteks elanikkonna vananemine või migratsioon, toovad peagi kaasa muutusi nii…
4 minutit
Eesti indie-bänd rahvusvahelise läbimurde lävel
Helen Sildna vestlus Ewert Sundjaga
Oktoobri lõpus, samal ajal kui Eesti oli teemamaana Helsingi kirjandus- ja muusikamessi väisamas, astus Ewert and The Two Dragons üles Helsingi muusikaklubis Siltanen. Pärast seda õhtut postitas plaadifirma EM I turundusjuht Kari Holmgren oma Facebooki seinale teate: „Olen 17 aastat oma elust töötanud plaadifirmades ja mul…
Oktoobri lõpus, samal ajal kui Eesti oli teemamaana Helsingi kirjandus- ja muusikamessi väisamas, astus Ewert and The Two Dragons üles Helsingi muusikaklubis Siltanen. Pärast seda õhtut postitas plaadifirma EM I turundusjuht Kari Holmgren oma Facebooki seinale teate: „Olen 17 aastat oma elust töötanud plaadifirmades ja mul…
7 minutit
Kontserdipeegel
Midagi inspireeritut
„Poeemid Mi-le”: Kadri-Ann Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu 8. XII Tallinna keskraamatukogu saalis.
Ikka ja jälle väidetakse, et kammerkontserdid justkui ei too publikut kokku, on elitaarsed ja kitsale ringile suunatud. 8. detsembril, kui Tallinna keskraamatukogu saalis esinesid KadriAnn Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu, kogesin aga olukorda, et publik…
„Poeemid Mi-le”: Kadri-Ann Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu 8. XII Tallinna keskraamatukogu saalis.
Ikka ja jälle väidetakse, et kammerkontserdid justkui ei too publikut kokku, on elitaarsed ja kitsale ringile suunatud. 8. detsembril, kui Tallinna keskraamatukogu saalis esinesid KadriAnn Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu, kogesin aga olukorda, et publik…
4 minutit
Muusikast mitme nurga alt
Uus saatesari Klassikaraadios
„Dispuut”: Evi Arujärv, Tõnis Kahu ja Immo Mihkelson teisipäeviti kl 21 Klassikaraadios.
Klassikaraadio alustas novembris teisipäeva õhtuti uut kuueosalist saatesarja „Dispuut”, kus räägitakse muusikast mitme nurga alt. Artikli kirjutamise ajal on eetrisse läinud kolm saadet, mis on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel. Saatejuht Immo Mihkelson juhib vestlusringi, kus osalevad muusikateadlane…
„Dispuut”: Evi Arujärv, Tõnis Kahu ja Immo Mihkelson teisipäeviti kl 21 Klassikaraadios.
Klassikaraadio alustas novembris teisipäeva õhtuti uut kuueosalist saatesarja „Dispuut”, kus räägitakse muusikast mitme nurga alt. Artikli kirjutamise ajal on eetrisse läinud kolm saadet, mis on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel. Saatejuht Immo Mihkelson juhib vestlusringi, kus osalevad muusikateadlane…
3 minutit
Tiivustatud tunnet kauemaks kui kontserdiks
Kontsert „Jüri Gerretz 70” 7. XII Estonia kontserdisaalis.
Sarjas „Violino bis!” toimunud viiuldaja ja pedagoogi Jüri Gerretzi 70. sünnipäeva tähistamise kontsert õigustas oma nimetust täielikult. See oli tõeline keelpillimängijate pidu, millest leheruumi mahuvad vaid väikesed skitsid.
Enne seda kontserti ütles Jüri Gerretzi nimi tänapäeva noortele viiulimängijatele vähe. Üle kahekümne viimase aasta Soomes…
Sarjas „Violino bis!” toimunud viiuldaja ja pedagoogi Jüri Gerretzi 70. sünnipäeva tähistamise kontsert õigustas oma nimetust täielikult. See oli tõeline keelpillimängijate pidu, millest leheruumi mahuvad vaid väikesed skitsid.
Enne seda kontserti ütles Jüri Gerretzi nimi tänapäeva noortele viiulimängijatele vähe. Üle kahekümne viimase aasta Soomes…
4 minutit
ERSOst, tänuga
„Jubilate” sarja tänase kontserdiga „Sõjasümfooniad” tähistab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma 85. aastapäeva. Kunstilise juhi Neeme Järvi käe all tuuakse publikuni kaks suurt ja orkestri eluteel olulist teost: Eduard Tubina Viies ja Dmitri Šostakovitši Seitsmes sümfoonia. Sirp ei otsi kontserdi pealkirjast vihjeid orkestri lähiajaloole, vaid kutsub kauaseid ersokaid meenutama head küsimusega.…
10 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad 19.–23. XII
GUNNAR PIHO, sünd 1955
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Doktoritöö „Archetypes Based Techniques for Development of Domains, Requirements and Software: Towards LIMS Software Factory” („Arhetüüpidel tuginevad tehnikad valdkondade, nõuete ja tarkvara arendamiseks: LIMSi tarkvaravabriku näitel”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?636
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 14 TTÜ ruumis VII-226.
Juhendaja: prof Jaak Tepandi
Oponendid: prof Jānis Grundspeņķis…
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Doktoritöö „Archetypes Based Techniques for Development of Domains, Requirements and Software: Towards LIMS Software Factory” („Arhetüüpidel tuginevad tehnikad valdkondade, nõuete ja tarkvara arendamiseks: LIMSi tarkvaravabriku näitel”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?636
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 14 TTÜ ruumis VII-226.
Juhendaja: prof Jaak Tepandi
Oponendid: prof Jānis Grundspeņķis…
6 minutit
Elurikkus luubi all
Liigirikkus vajab kaardistamist, et seda analüüsida.
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses…
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses…
6 minutit
Näitused akadeemikute teadusteest
12. detsembrist kuni aasta lõpuni võib TTÜ peahoone fuajees vaadata näitust „Akadeemik Leo Mõtus 70”.
Leo Mõtus on sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal. Lõpetas 1965 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal (cum laude), kaitses 1973 tehnikateaduste kandidaadi kraadi Eesti Teaduste Akadeemias ja 1990 tehnikateaduste doktori kraadi Moskva Juhtimisteaduste…
Leo Mõtus on sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal. Lõpetas 1965 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal (cum laude), kaitses 1973 tehnikateaduste kandidaadi kraadi Eesti Teaduste Akadeemias ja 1990 tehnikateaduste doktori kraadi Moskva Juhtimisteaduste…
2 minutit
Energiapööre Euroopa keskmes
Euroopa Liidu muutusvalud ja rahvastiku kiirest kasvust ning globaalsetest kliimamuutustest tulenevad seninägematud probleemid on osa meie argipäevast. Nende ja paljude teiste analoogsete probleemidega tegelemine ei vii lahendusteni nädalate või kuudega. Üleminek harjunud elukorraldusest teistlaadsesse on pikk protsess. Muutuste vajadus elukorralduses ja majanduses on ilmne ning ilmselt tuleb ümber sõnastada ka…
4 minutit
Maailma majahoidjate kimbatus
Durbanis peetud kliimakõnelustel võeti pikk samm uue siduva ja laiapõhjalise kliimaleppe poole.
Otsus, mida rahvusvaheline üldsus kaua oli oodanud, Durbanist siiski tuli. Küll mitte uus kliimalepe ise, vaid otsus Kyoto protokolliga mitteühinenud riike kaasava, uue kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks. 194 riigi valitsuste esindajad otsustasid, et uus kliimalepe valmistatakse ette…
Otsus, mida rahvusvaheline üldsus kaua oli oodanud, Durbanist siiski tuli. Küll mitte uus kliimalepe ise, vaid otsus Kyoto protokolliga mitteühinenud riike kaasava, uue kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks. 194 riigi valitsuste esindajad otsustasid, et uus kliimalepe valmistatakse ette…
2 minutit
Peruulase vaatevinkel inkade „kadunud linna” leidmisele
Alati teeb rõõmu, kui looduse, kultuuride ja tsivilisatsioonide uurijad taasavastavad rikkusi, mille on meile pärandanud kauged eelkäijad, ning pühendavad aega, energiat ja vahendeid jõudmaks kaugusele vaatamata paikadesse, et viimastega kohapeal tutvuda. Just nõnda juhtus inkade „kadunud linna” Machu Picchuga, mida peetakse veel üheks maailmaimeks. Peruulasena tunnen heameelt, et Eestis leidub…
2 minutit
Türgit ja türklasi avastamas
Haljand Udam, Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo. Toimetanud Artur Laast. Johannes Esto Ühing, 2011. 224 lk.
Tänapäeva Türgi on läbi tegemas kiiret arengut ning taastamas oma ajaloolist rolli Lähis-Ida geopoliitilise mõjukeskusena. Sellele aitavad kaasa jätkuv majanduskasv, efektiivne diplomaatia ja NATO suuruselt teine armee. Samal ajal kasvavad türklaste kogukonnad kõikjal maailmas,…
Tänapäeva Türgi on läbi tegemas kiiret arengut ning taastamas oma ajaloolist rolli Lähis-Ida geopoliitilise mõjukeskusena. Sellele aitavad kaasa jätkuv majanduskasv, efektiivne diplomaatia ja NATO suuruselt teine armee. Samal ajal kasvavad türklaste kogukonnad kõikjal maailmas,…
3 minutit
Propaganda ja teadus
„Kokkuvõttes on propaganda uurimine libateadus…”Ahto Lobjakas („Antipropaganda”, Sirp 1. XII )
Määrateldagu teadust kuis tahes, igal juhul on tegu millegi uurimisega. Ka uurida võib mida tahes, aga uurimuse teaduslikkus ei sõltu mitte uurimise esemest, vaid uurimise meetodist – kas see on teaduslik või mitte. Mitte ükski objekt ei ole teaduslik iseenesest,…
Määrateldagu teadust kuis tahes, igal juhul on tegu millegi uurimisega. Ka uurida võib mida tahes, aga uurimuse teaduslikkus ei sõltu mitte uurimise esemest, vaid uurimise meetodist – kas see on teaduslik või mitte. Mitte ükski objekt ei ole teaduslik iseenesest,…
2 minutit
Poliitilisest kultuurist Eestis
Kui IRL on Keskerakonnaga samatüübiline isikukeskse hierarhiaga erakond, siis tuleb kaitsta oma positsioone ja seniseid liidreid viimse hingetõmbeni.
Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, on üks erutavamaid küsimusi, miks mõni partei teda tabanud katsumuste tingimustes tugevneb ja teine kaardimajakesena kokku kukub. Erakonna kokkuvarisemise klassikaline näide on Rahvaliidu juhtum, kui esmalt tõusis küsimus partei…
Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, on üks erutavamaid küsimusi, miks mõni partei teda tabanud katsumuste tingimustes tugevneb ja teine kaardimajakesena kokku kukub. Erakonna kokkuvarisemise klassikaline näide on Rahvaliidu juhtum, kui esmalt tõusis küsimus partei…
3 minutit
Võlakriisi lahenduste hinnast
Euroopa Liidu majanduspoliitika ja riikide eelarve koordineerimine peab tugevnema.
Igal meie valikul on tagajärg ja hind. Euroopa praegune võlakriis on seniste majanduspoliitiliste otsuste tagajärg, selle lahendamise hinnaks paistavad kujunevat ka ulatuslikud muutused Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja rahandusekaugetes valdkondades.
Probleemide olemuse paremaks mõistmiseks on kasulik vaadata ajas vähemalt paarkümmend aastat tagasi. Rahvusvaheliste Arvelduste…
Igal meie valikul on tagajärg ja hind. Euroopa praegune võlakriis on seniste majanduspoliitiliste otsuste tagajärg, selle lahendamise hinnaks paistavad kujunevat ka ulatuslikud muutused Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja rahandusekaugetes valdkondades.
Probleemide olemuse paremaks mõistmiseks on kasulik vaadata ajas vähemalt paarkümmend aastat tagasi. Rahvusvaheliste Arvelduste…
5 minutit
Õiglustunde puude
Avalikkuse õiglustunne sai tugevalt riivatud, kui ajalehed hakkasid arutama riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud seaduseelnõu, mille jõustumise järel saaksid parlamendierakonnad eksklusiivse õiguse asutada demokraatia arendamise sihtasutusi, mida pealegi finantseeritakse riigieelarvest. Tegu ei ole lihtsama rahva informeerimatusest tuleneva vaenuga eduka eliidi vastu, vaid täiesti argumenteeritud pahameelega, mis pealegi ka ülimalt ootuspärane.Sukeldumata siin konkreetse…
3 minutit
