Mis on Pearle* ja kuidas on EETEAL sellega seotud?
Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*1) on üle-euroopaline katusorganisatsioon, mille eesmärk on etenduskunstide arenguks soodsate tingimuste loomine, professionaalse teabe vahendamine, Euroopa ja liikmesriikide seadusandluse muutmine ja ühtlustamine, ettepanekute tegemine Euroopa komisjonile ja teistele etenduskunstide arengut suunavatele institutsioonidele. Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu tasandi lobiorganisatsiooniga.
1991. aastal loodud Pearle* esindab praegu oma 42 liikmesorganisatsiooni kaudu umbes 4500 etendusasutust Euroopas: teatreid, orkestreid, ooperimaju, tantsuagentuure, produktsioonikompaniisid, festivale jms. EETEAL kuulub üle-euroopalisse võrgustikku Pearle* alates 1998. aastast.
24. – 26. novembrini toimus Tallinnas Pearle* konverents. Millele keskenduti, millised olid tipphetked?
Konverentsil oli arutluse all suur hulk teemasid: avaliku ja erasektori mõjutamine etenduskunstide toetamisel, Euroopa Liidu direktiivide muudatusettepanekud, Euroopa Liidu kultuuriprogramm „Loov Euroopa”, tööandjate roll Euroopa Liidu liikmesriikide tööhõives jne.
Konverentsi tipphetkeks kujunes vaieldamatult Eesti rahandusministri, 2010. aasta Euroopa parima rahandusministri Jürgen Ligi esinemine, mis kutsus esile tulise debati käibemaksumäärade üle. Nimelt kehtib praegu enamikus Euroopa riikides etendusasutustele käibemaksu soodusmäär, kuid Eestis tõusis käibemaks etendusasutustele perioodil 2008–2009 5%-lt 20%-le (ehkki riik lubas etendusasutustele käibemaksu tõusust tulnud vahe kompenseerida, tehti seda vaid 2009. aastal ligikaudu 50% ulatuses). Euroopa partnerid olid seisukohal, et kultuur vajab toetamist ka maksusoodustuste kaudu, mis võiksid Euroopa Liidu riikides olla harmoniseeritud.
Rahandusministri seisukoht oli väga kindel: tasakaalustatud riigieelarve poliitika ei jäta võimalust käibemaksusoodustusteks, eriti silmas pidades Euroopa demograafilist arengusuunda nagu elanikkonna vananemine ja maksumaksjate osakaalu vähenemine, immigratsiooni ja töötuse kasv jne. Lisaks pole etendusasutustele käibemaksu soodustuste pakkumisel seaduslikku alust eristada väärtkultuuri kommertskultuurist – 2007. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Riigikohus etendusasutustele käibemaksu soodusmäära rakendamise tingimused põhiseadusevastaseks.
Selgitan debati tausta. See on tõsi, et enamikus Euroopa riikides on etendusasutustele rakendatud käibemaksu soodusmäärad. Näiteks Bulgaarias on käibemaks 20%, soodusmäär piletitele 0% (riigiasutused ja munitsipaalasutused), Tšehhis vastavalt 20% ja 10% (erasektor) ning 0% (riigiasutused ja munitsipaalasutused), Soomes 23% ning 9%, Saksamaal 19% ja 7%, Luksemburgis 15% ja 3%, Norras 25% ja 0%, Hispaanias 18% ja 8%, Rootsis 25% ja 6%, Prantsusmaal 19,6% ja 5,5% ning 2,1% (uuslavastuste esimesed 140 etendust). Sealjuures kehtib enamikus riikides käibemaksu soodusmäär võrdselt nii etendusasutustele kui ka raamatutele, perioodilistele väljaannetele ja ajalehtedele. Teadupärast on Eestis soodusmäär 9% vaid viimastel.
Tõsi, mitmed riigid on võlakriisist tulenevalt muutnud etendusasutuste käibemaksupoliitikat: 2011. aastal tõusis Prantsusmaal 5% käibemaks 7% peale ja alates 2012. aastast kaotatakse käibemaksusoodustus 2,1%, lisaks tõsteti Hollandis 2011. aastal 6% soodusmäär 19%-le ning Suurbritannias 17,5%-lt 20%-le. Võimalik, et need riigid ei jää pikas perspektiivis eranditeks, kuna Euroopa komisjon on algatanud käibemaksureformi eesmärgiga vaadata üle 40 aastat kehtinud käibemaksusüsteem ning kaotada maksusoodustused ja -vabastused2 (k.a kultuuriteenuste ja -toodete pakkumisele, piletimüügile ja toitlustusteenustele etendusasutustes). Eesmärk on luua lihtsam ja läbipaistvam käibemaksusüsteem, mis soodustaks majanduskasvu.
