Sõnumikoguja Loit Jõekalda
Loit Jõekaldat küsitleb Livia Viitol.
Sel sügisel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Loit Jõekalda on lõpetanud 1980ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) liige. Esinenudnäitustel 1979. aastast, on ta kureerinud graafika- ja ka muinastaidenäitusi Eestis ja mujal maailmas.
*
Võib vist öelda,…
Sel sügisel kuuekümnendat sünnipäeva tähistanud Loit Jõekalda on lõpetanud 1980ndate keskel Eesti Kunstiakadeemia foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) liige. Esinenudnäitustel 1979. aastast, on ta kureerinud graafika- ja ka muinastaidenäitusi Eestis ja mujal maailmas.
*
Võib vist öelda,…
6 minutit
Lugu, mis ütles
Fine 5 lahkumislavastus: etüüdid tantsijate omavahelistest suhetest laienevad inimsuheteni üleüldse.
Tantsuteatri Fine 5 „Enne kui minna, ma ütlen”, valguskunstnik Airi Eras. Lavastusgrupp: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein ja Gert Preegel. Esietendus 24. XI Tallinnas Lai tänav 9.
Tantsuteater Fine 5 on eesti nüüdistantsumaastiku tugev ja sihvakas puu, mille…
Tantsuteatri Fine 5 „Enne kui minna, ma ütlen”, valguskunstnik Airi Eras. Lavastusgrupp: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein ja Gert Preegel. Esietendus 24. XI Tallinnas Lai tänav 9.
Tantsuteater Fine 5 on eesti nüüdistantsumaastiku tugev ja sihvakas puu, mille…
2 minutit
Toalahingu tallermaa
Oleme tunnistajaks, kuidas „suur” ajalugu koondub mingiks ajavahemikuks kitsukesse linnakorterisse.
Teatr.doci (Venemaa) „Two in Your House” („Kaks sinu majas”), lavastaja Talgat Batalov, teksti autor Jelena Gremina, kunstnik Vladimir Bagramov, video autor Andrei Stadnikov, koreograaf Aleksandr Andrejaškin. Mängivad Maksim Kurotškin, Irina Savitskova, Oleg Kamenštšikov, Aleksei Maslodudov ja Sergei Ovtšinnikov. Esietendus 19. XI Helsingis festivalil „Baltic Circle”, külalisetendused Tallinnas…
Teatr.doci (Venemaa) „Two in Your House” („Kaks sinu majas”), lavastaja Talgat Batalov, teksti autor Jelena Gremina, kunstnik Vladimir Bagramov, video autor Andrei Stadnikov, koreograaf Aleksandr Andrejaškin. Mängivad Maksim Kurotškin, Irina Savitskova, Oleg Kamenštšikov, Aleksei Maslodudov ja Sergei Ovtšinnikov. Esietendus 19. XI Helsingis festivalil „Baltic Circle”, külalisetendused Tallinnas…
2 minutit
Pealelend: Kristiina Reidolv
Mis on Eesti Etendusasutuste Liit, millega tegelete?
KRISTIINA REIDOLV, Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht: Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL, endine Eesti Teatrijuhtide Liit), on tööandjate katusorganisatsioon, kuhu praegu kuulub 20 teatri-, tantsu- ja kontserdiorganisatsiooni. EETEALi tegevusskaala on väga lai: etendusasutuste rahastamine, seadusandlikud initsiatiivid, dialoog nii riigi kui ka ametiühingutega jms. Lisandunud on mitmeid uusi ettevõtmisi, millest kõige huvipakkuvamad…
KRISTIINA REIDOLV, Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht: Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL, endine Eesti Teatrijuhtide Liit), on tööandjate katusorganisatsioon, kuhu praegu kuulub 20 teatri-, tantsu- ja kontserdiorganisatsiooni. EETEALi tegevusskaala on väga lai: etendusasutuste rahastamine, seadusandlikud initsiatiivid, dialoog nii riigi kui ka ametiühingutega jms. Lisandunud on mitmeid uusi ettevõtmisi, millest kõige huvipakkuvamad…
2 minutit
Küsitlus: Kolm küsimust Pearle* konverentsi delegaatidele
1. Milline positsioon on kultuuril teie riigis ja ühiskonnas? Kas on tehtud sotsiaalmajanduslikke uuringuid ja kui on, siis millised on olnud nende tulemused?
2. Mis on praegu etenduskunstide vallas suurim probleem?
3. Millised on olulisemad muutused, mis etenduskunstidel teie riigis ees seisavad?
Morten Gjelten, Norra Teatrite ja Orkestrite Assotsiatsiooni (NTO) tegevjuht ja…
2. Mis on praegu etenduskunstide vallas suurim probleem?
3. Millised on olulisemad muutused, mis etenduskunstidel teie riigis ees seisavad?
Morten Gjelten, Norra Teatrite ja Orkestrite Assotsiatsiooni (NTO) tegevjuht ja…
3 minutit
Eurokriisi tumedad pilved etenduskunstide kohal
Pearle* direktriss Anita Debaere: „Eestis on kultuuri riikliku rahastamise vähendamine koos käibemaksutõusuga tõenäoliselt tõsiste tagajärgedega.”
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) korraldas 24. – 26. novembrini Tallinnas Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*) konverentsi. Pearle* direktriss Anita Debaere ütles, et mitmed faktorid, nagu näiteks elanikkonna vananemine või migratsioon, toovad peagi kaasa muutusi nii vaatajaskonna…
Eesti Etendusasutuste Liit (EETEAL) korraldas 24. – 26. novembrini Tallinnas Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*) konverentsi. Pearle* direktriss Anita Debaere ütles, et mitmed faktorid, nagu näiteks elanikkonna vananemine või migratsioon, toovad peagi kaasa muutusi nii vaatajaskonna…
4 minutit
Eesti indie-bänd rahvusvahelise läbimurde lävel
Helen Sildna vestlus Ewert Sundjaga
Oktoobri lõpus, samal ajal kui Eesti oli teemamaana Helsingi kirjandus- ja muusikamessi väisamas, astus Ewert and The Two Dragons üles Helsingi…
Oktoobri lõpus, samal ajal kui Eesti oli teemamaana Helsingi kirjandus- ja muusikamessi väisamas, astus Ewert and The Two Dragons üles Helsingi…
7 minutit
Kontserdipeegel
Midagi inspireeritut
„Poeemid Mi-le”: Kadri-Ann Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu 8. XII Tallinna keskraamatukogu saalis.
Ikka ja jälle väidetakse, et kammerkontserdid justkui ei too publikut kokku, on elitaarsed ja kitsale ringile suunatud. 8. detsembril, kui Tallinna keskraamatukogu saalis esinesid KadriAnn Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu, kogesin aga olukorda, et publik tungis uksest sisse veel siis, kui kõik…
„Poeemid Mi-le”: Kadri-Ann Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu 8. XII Tallinna keskraamatukogu saalis.
Ikka ja jälle väidetakse, et kammerkontserdid justkui ei too publikut kokku, on elitaarsed ja kitsale ringile suunatud. 8. detsembril, kui Tallinna keskraamatukogu saalis esinesid KadriAnn Sumera, Villu Vihermäe ja Kai Kallastu, kogesin aga olukorda, et publik tungis uksest sisse veel siis, kui kõik…
4 minutit
Muusikast mitme nurga alt
Uus saatesari Klassikaraadios
„Dispuut”: Evi Arujärv, Tõnis Kahu ja Immo Mihkelson teisipäeviti kl 21 Klassikaraadios.
Klassikaraadio alustas novembris teisipäeva õhtuti uut kuueosalist saatesarja „Dispuut”, kus räägitakse muusikast mitme nurga alt. Artikli kirjutamise ajal on eetrisse läinud kolm saadet, mis on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel. Saatejuht Immo Mihkelson juhib vestlusringi, kus osalevad muusikateadlane Evi Arujärv ning muusikaajakirjanik ja…
„Dispuut”: Evi Arujärv, Tõnis Kahu ja Immo Mihkelson teisipäeviti kl 21 Klassikaraadios.
Klassikaraadio alustas novembris teisipäeva õhtuti uut kuueosalist saatesarja „Dispuut”, kus räägitakse muusikast mitme nurga alt. Artikli kirjutamise ajal on eetrisse läinud kolm saadet, mis on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel. Saatejuht Immo Mihkelson juhib vestlusringi, kus osalevad muusikateadlane Evi Arujärv ning muusikaajakirjanik ja…
3 minutit
Tiivustatud tunnet kauemaks kui kontserdiks
Kontsert „Jüri Gerretz 70” 7. XII Estonia kontserdisaalis.
Sarjas „Violino bis!” toimunud viiuldaja ja pedagoogi Jüri Gerretzi 70. sünnipäeva tähistamise kontsert õigustas oma nimetust täielikult. See oli tõeline keelpillimängijate pidu, millest leheruumi mahuvad vaid väikesed skitsid.
Enne seda kontserti ütles Jüri Gerretzi nimi tänapäeva noortele viiulimängijatele vähe. Üle kahekümne viimase aasta Soomes Kuopios elanud…
Sarjas „Violino bis!” toimunud viiuldaja ja pedagoogi Jüri Gerretzi 70. sünnipäeva tähistamise kontsert õigustas oma nimetust täielikult. See oli tõeline keelpillimängijate pidu, millest leheruumi mahuvad vaid väikesed skitsid.
Enne seda kontserti ütles Jüri Gerretzi nimi tänapäeva noortele viiulimängijatele vähe. Üle kahekümne viimase aasta Soomes Kuopios elanud…
4 minutit
ERSOst, tänuga
„Jubilate” sarja tänase kontserdiga „Sõjasümfooniad” tähistab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma 85. aastapäeva. Kunstilise juhi Neeme Järvi käe all tuuakse publikuni kaks suurt ja orkestri eluteel olulist teost: Eduard Tubina Viies ja Dmitri Šostakovitši Seitsmes sümfoonia. Sirp ei otsi kontserdi pealkirjast vihjeid orkestri lähiajaloole, vaid kutsub kauaseid ersokaid meenutama head küsimusega. ERSO-l on põhjust teile tänulik olla kui…
10 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad 19.–23. XII
GUNNAR PIHO, sünd 1955
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Doktoritöö „Archetypes Based Techniques for Development of Domains, Requirements and Software: Towards LIMS Software Factory” („Arhetüüpidel tuginevad tehnikad valdkondade, nõuete ja tarkvara arendamiseks: LIMSi tarkvaravabriku näitel”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?636
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 14 TTÜ ruumis VII-226.
Juhendaja: prof Jaak Tepandi
Oponendid: prof Jānis Grundspeņķis (Riia…
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), tehnikateadused
Doktoritöö „Archetypes Based Techniques for Development of Domains, Requirements and Software: Towards LIMS Software Factory” („Arhetüüpidel tuginevad tehnikad valdkondade, nõuete ja tarkvara arendamiseks: LIMSi tarkvaravabriku näitel”) http://digi.lib.ttu.ee/i/?636
Kaitsmine toimub esmaspäeval, 19. detsembril kl 14 TTÜ ruumis VII-226.
Juhendaja: prof Jaak Tepandi
Oponendid: prof Jānis Grundspeņķis (Riia…
6 minutit
„Lindpriide” autorist ja tema loomingust tehakse film
Kolmapäeval oli Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare 80. sünnipäev. Kultuurileht Sirp, kus Vladimir Karasjov kunagi ammu filmiosakonnas ju poole kohaga töötas, õnnitleb juubilari ja soovib palju tervist jätkuvaks filmiteoks!
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov, sündinud 14. XII 1931 Tallinnas) on eesti publitsist, ajaloolane ja filmimees. Pärast isa surma Venemaale viidud,õppis…
Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar (sünnijärgselt Vladimir-Georg-Julian Orgusaar, 1953–1976 Vladimir Karasjov, sündinud 14. XII 1931 Tallinnas) on eesti publitsist, ajaloolane ja filmimees. Pärast isa surma Venemaale viidud,õppis…
3 minutit
Elurikkus luubi all
Liigirikkus vajab kaardistamist, et seda analüüsida.
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses ulatuses. Tõsi, teaduses ei ole põhjust kaaluda,…
Me teame maailmaruumi kohta oluliselt rohkem kui Maa elu kohta. Ainuüksi kosmoseobjektegi on kirjeldatud-kaardistatud rohkem kui liike Maal. Võib arvata, et liikide omavaheliste suhete ning nende suhete arengu kohta teame praegu vähem kui universumi toimimise kohta.
Ometi määrab elurikkus ja selle jaotus Maal meie lähitulevikku märkimisväärses ulatuses. Tõsi, teaduses ei ole põhjust kaaluda,…
6 minutit
Pilte eesti biitmuusika koidikust
Dokumentaalfilm „Kosmos 68” (AdOculos Film ja Film Tower Kuubis, 2011, 70 min), idee Jaak Lõhmus, stsenaristid Peeter Brambat ja Olavi Pihlamägi, režissöör Peeter Brambat, operaatorid Madis Mihkelsoo, Meelis Kadastik ja Toomas Jürgens, helirežii Mati Jaska, monteerijad Eik Lattu ja Kalle Käärik, produtsent Margus Õunapuu, kaasprodutsent Peeter Brambat. Esilinastus 1. XII kinos Kosmos.
5. XII Tartu…
5. XII Tartu…
3 minutit
Näitused akadeemikute teadusteest
12. detsembrist kuni aasta lõpuni võib TTÜ peahoone fuajees vaadata näitust „Akadeemik Leo Mõtus 70”.
Leo Mõtus on sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal. Lõpetas 1965 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal (cum laude), kaitses 1973 tehnikateaduste kandidaadi kraadi Eesti Teaduste Akadeemias ja 1990 tehnikateaduste doktori kraadi Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituudis. 1964–1992…
Leo Mõtus on sündinud 15. detsembril 1941 Väätsa vallas Järvamaal. Lõpetas 1965 Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonna automaatika ja telemehaanika erialal (cum laude), kaitses 1973 tehnikateaduste kandidaadi kraadi Eesti Teaduste Akadeemias ja 1990 tehnikateaduste doktori kraadi Moskva Juhtimisteaduste ja -probleemide Instituudis. 1964–1992…
2 minutit
Filmimaailm
Võssotski eluloofilm
1. detsembril esilinastus Venemaa kinodes lõppeva aasta ilmselt oodatuim eluloofilm „Võssotski. Aitäh, et olen elus!”, mille kangelaseks on miljonite idanaabrite iidol Vladimir Võssotski (1938–1980). Režissööriks on Pjotr Buslov, stsenaariumi kirjutas näitlejast trubaduuri poeg Nikita Võssotski, peaosatäitjaks Sergei Bezrukov, projekti eelarve oli umbes 12 miljonit dollarit. Kesksemais rollides on filmis näitlejad Oksana Akinšina (Tatjana Ivleva), Ivan Urgant (Vsevolod…
1. detsembril esilinastus Venemaa kinodes lõppeva aasta ilmselt oodatuim eluloofilm „Võssotski. Aitäh, et olen elus!”, mille kangelaseks on miljonite idanaabrite iidol Vladimir Võssotski (1938–1980). Režissööriks on Pjotr Buslov, stsenaariumi kirjutas näitlejast trubaduuri poeg Nikita Võssotski, peaosatäitjaks Sergei Bezrukov, projekti eelarve oli umbes 12 miljonit dollarit. Kesksemais rollides on filmis näitlejad Oksana Akinšina (Tatjana Ivleva), Ivan Urgant (Vsevolod…
2 minutit
Energiapööre Euroopa keskmes
Euroopa Liidu muutusvalud ja rahvastiku kiirest kasvust ning globaalsetest kliimamuutustest tulenevad seninägematud probleemid on osa meie argipäevast. Nende ja paljude teiste analoogsete probleemidega tegelemine ei vii lahendusteni nädalate või kuudega. Üleminek harjunud elukorraldusest teistlaadsesse on pikk protsess. Muutuste vajadus elukorralduses ja majanduses on ilmne ning ilmselt tuleb ümber sõnastada ka see, mis on edu.
Nii…
Nii…
4 minutit
Kannatuste maja
„Lõbumaja” on ühe suletud maailma sisevaatlus, peategelasi selles filmis pole, fookus sulatatakse naiskollektiivi suhetele ja vastastikusele seotusele.
Mängufilm „Lõbumaja” („House of Tolerance”, Prantsusmaa 2011, 122 min), stsenarist ja režissöör Bertrand Bonello, operaator Joseé Deshaies. Osades Hafsia Herzi, Céline Sallette, Jasmine Trinca, Adele Haenel, Noémie Lvovsky jt. Linastub kinos Sõprus.
„Lõbumaja” näitab ühe Pariisi kõrgbordelli igapäevaelu ja vaikset langust XIX…
Mängufilm „Lõbumaja” („House of Tolerance”, Prantsusmaa 2011, 122 min), stsenarist ja režissöör Bertrand Bonello, operaator Joseé Deshaies. Osades Hafsia Herzi, Céline Sallette, Jasmine Trinca, Adele Haenel, Noémie Lvovsky jt. Linastub kinos Sõprus.
„Lõbumaja” näitab ühe Pariisi kõrgbordelli igapäevaelu ja vaikset langust XIX…
3 minutit
Maailma majahoidjate kimbatus
Durbanis peetud kliimakõnelustel võeti pikk samm uue siduva ja laiapõhjalise kliimaleppe poole.
Otsus, mida rahvusvaheline üldsus kaua oli oodanud, Durbanist siiski tuli. Küll mitte uus kliimalepe ise, vaid otsus Kyoto protokolliga mitteühinenud riike kaasava, uue kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks. 194 riigi valitsuste esindajad otsustasid, et uus kliimalepe valmistatakse ette hiljemalt 2015. aastaks ja see…
Otsus, mida rahvusvaheline üldsus kaua oli oodanud, Durbanist siiski tuli. Küll mitte uus kliimalepe ise, vaid otsus Kyoto protokolliga mitteühinenud riike kaasava, uue kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamise rahvusvahelise leppe sõlmimiseks. 194 riigi valitsuste esindajad otsustasid, et uus kliimalepe valmistatakse ette hiljemalt 2015. aastaks ja see…
2 minutit
Kunst kuristikus
Loomine jäädvustamisega, tegelikkus ja kunst.
Dokumentaalfilm „Professor Viitso liivlased” (Ikoon, 2011, 33 min), režissöör operaator ja produtsent Vahur Laiapea, operaator ja monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch. Linastus Helsingis 17. XI, Pariisis 18. XII ja Eestis 25. XI.
Dokumentaalfilm „Ideaalide tund” (Filmivabrik, 2011, 28 min), režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, produtsent Marju lepp.…
Dokumentaalfilm „Professor Viitso liivlased” (Ikoon, 2011, 33 min), režissöör operaator ja produtsent Vahur Laiapea, operaator ja monteerija Urmas Sepp, muusika Liisa Hirsch. Linastus Helsingis 17. XI, Pariisis 18. XII ja Eestis 25. XI.
Dokumentaalfilm „Ideaalide tund” (Filmivabrik, 2011, 28 min), režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, helirežissöör Ivo Felt, monteerija Kersti Miilen, produtsent Marju lepp.…
5 minutit
Peruulase vaatevinkel inkade „kadunud linna” leidmisele
Alati teeb rõõmu, kui looduse, kultuuride ja tsivilisatsioonide uurijad taasavastavad rikkusi, mille on meile pärandanud kauged eelkäijad, ning pühendavad aega, energiat ja vahendeid jõudmaks kaugusele vaatamata paikadesse, et viimastega kohapeal tutvuda. Just nõnda juhtus inkade „kadunud linna” Machu Picchuga, mida peetakse veel üheks maailmaimeks. Peruulasena tunnen heameelt, et Eestis…
2 minutit
In memoriam Andres Ehin. 13. III 1940–10. XII 2011
Hando Runnel
SÜRREALISTI UNENÄGU
Päev vajub pehmeks, õhtu jõuab,
umbropsu uni ohvreid nõuab.
Mu naer su kõrvu vaevalt enam jõuab,
vend vikatiga sisselaskmist nõuab.
Jürgen Rooste
*
on linnukene väljas mõuranud
ning vaikib vaga suruõhuhaamer
mis ootab teispool võlur Ozi maad
saab teada nõelasilma läbind kaamel
SÜRREALISTI UNENÄGU
Päev vajub pehmeks, õhtu jõuab,
umbropsu uni ohvreid nõuab.
Mu naer su kõrvu vaevalt enam jõuab,
vend vikatiga sisselaskmist nõuab.
Jürgen Rooste
*
on linnukene väljas mõuranud
ning vaikib vaga suruõhuhaamer
mis ootab teispool võlur Ozi maad
saab teada nõelasilma läbind kaamel
1 minut
Türgit ja türklasi avastamas
Haljand Udam, Türgi. Teekond läbi Türgi tsivilisatsiooni ajaloo. Toimetanud Artur Laast. Johannes Esto Ühing, 2011. 224 lk.
Tänapäeva Türgi on läbi tegemas kiiret arengut ning taastamas oma ajaloolist rolli Lähis-Ida geopoliitilise mõjukeskusena. Sellele aitavad kaasa jätkuv majanduskasv, efektiivne diplomaatia ja NATO suuruselt teine armee. Samal ajal kasvavad türklaste kogukonnad kõikjal maailmas, ka siin Eestis. Tuleb…
Tänapäeva Türgi on läbi tegemas kiiret arengut ning taastamas oma ajaloolist rolli Lähis-Ida geopoliitilise mõjukeskusena. Sellele aitavad kaasa jätkuv majanduskasv, efektiivne diplomaatia ja NATO suuruselt teine armee. Samal ajal kasvavad türklaste kogukonnad kõikjal maailmas, ka siin Eestis. Tuleb…
3 minutit
Keele hing ja elu
Nora Ikstena, Neitsi õpetus. Tõlkinud Kalev Kalkun. Loomingu Raamatukogu 2011, nr 13-14. 102 lk.
Nora Ikstena (1969), praegusaja Läti ühe avangardistlikuma prosaisti 2001. aastal kirjutatud romaani „Neitsi õpetus” ilmumine eesti keeles (tõlkija Kalev Kalkun) ei sattunud vist päris juhuslikult 2011. aastale, mis on kuulutatud liivi keele ja kultuuri aastaks.
Ikstena puhul ei saa mainimata jätta ka tema head haridust…
Nora Ikstena (1969), praegusaja Läti ühe avangardistlikuma prosaisti 2001. aastal kirjutatud romaani „Neitsi õpetus” ilmumine eesti keeles (tõlkija Kalev Kalkun) ei sattunud vist päris juhuslikult 2011. aastale, mis on kuulutatud liivi keele ja kultuuri aastaks.
Ikstena puhul ei saa mainimata jätta ka tema head haridust…
5 minutit
Propaganda ja teadus
„Kokkuvõttes on propaganda uurimine libateadus. . . .”
Ahto Lobjakas („Antipropaganda”, Sirp 1. XII )
Määrateldagu teadust kuis tahes, igal juhul on tegu millegi uurimisega. Ka uurida võib mida tahes, aga uurimuse teaduslikkus ei sõltu mitte uurimise esemest, vaid uurimise meetodist – kas see on teaduslik või mitte. Mitte ükski objekt ei ole teaduslik iseenesest, teaduslikuks muudabki objekti alles vaatlusviis. Imik…
Ahto Lobjakas („Antipropaganda”, Sirp 1. XII )
Määrateldagu teadust kuis tahes, igal juhul on tegu millegi uurimisega. Ka uurida võib mida tahes, aga uurimuse teaduslikkus ei sõltu mitte uurimise esemest, vaid uurimise meetodist – kas see on teaduslik või mitte. Mitte ükski objekt ei ole teaduslik iseenesest, teaduslikuks muudabki objekti alles vaatlusviis. Imik…
2 minutit
Kuidas soolavad liivlased?
Aasta 2011 on kuulutatud liivi kultuuri aastaks ja sel puhul on toimunud mitmeid sündmusi nii Eestis kui Lätis. Kas tahaksid mõnd neist eriliselt esile tõsta?
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära kõlanud. Eestis on sellistest tähtsaim…
Valts Ernštreits: Tähtsaimad on minu meelest just jäävad asjad, milleks on tänavu mitmed liiviteemalised väljaanded, sest nende mõju jätkub ka siis, kui kõik üritused on ära kõlanud. Eestis on sellistest tähtsaim…
3 minutit
Poliitilisest kultuurist Eestis
Kui IRL on Keskerakonnaga samatüübiline isikukeskse hierarhiaga erakond, siis tuleb kaitsta oma positsioone ja seniseid liidreid viimse hingetõmbeni.
Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, on üks erutavamaid küsimusi, miks mõni partei teda tabanud katsumuste tingimustes tugevneb ja teine kaardimajakesena kokku kukub. Erakonna kokkuvarisemise klassikaline näide on Rahvaliidu juhtum, kui esmalt tõusis küsimus partei peamehe õiguskuulekusest ja käitumise…
Vaadates Eesti poliitikamaastikul toimuvat, on üks erutavamaid küsimusi, miks mõni partei teda tabanud katsumuste tingimustes tugevneb ja teine kaardimajakesena kokku kukub. Erakonna kokkuvarisemise klassikaline näide on Rahvaliidu juhtum, kui esmalt tõusis küsimus partei peamehe õiguskuulekusest ja käitumise…
3 minutit
Mida mõtleb elevant?
Eesti ei erine Põhjamaadest ega Euroopast mingi erilise eksootikaga, tunnustada tuleb eesti keele ja kultuuri väärtustamist sellisel tasemel, et see tagab kirjanduse normaalse arengu. Võrreldes mäemari või udmurdi kirjandusega, nagu leidsid Valeri Alikov ja Mush Nadii, on eesti kirjandus praegu üsna õnnelikus olukorras. „Eesti on ilus, inimesed on kuldsed, ajalugu paneb imetlema – kirjandus on kuldne,…
1 minut
Võlakriisi lahenduste hinnast
Euroopa Liidu majanduspoliitika ja riikide eelarve koordineerimine peab tugevnema.
Igal meie valikul on tagajärg ja hind. Euroopa praegune võlakriis on seniste majanduspoliitiliste otsuste tagajärg, selle lahendamise hinnaks paistavad kujunevat ka ulatuslikud muutused Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja rahandusekaugetes valdkondades.
Probleemide olemuse paremaks mõistmiseks on kasulik vaadata ajas vähemalt paarkümmend aastat tagasi. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) andmetel on…
Igal meie valikul on tagajärg ja hind. Euroopa praegune võlakriis on seniste majanduspoliitiliste otsuste tagajärg, selle lahendamise hinnaks paistavad kujunevat ka ulatuslikud muutused Euroopa Liidu otsustusprotsessides ja rahandusekaugetes valdkondades.
Probleemide olemuse paremaks mõistmiseks on kasulik vaadata ajas vähemalt paarkümmend aastat tagasi. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) andmetel on…
5 minutit
Innustav sünergia
Eesti Kirjanduse Teabekeskus loodi 2001. aastal tolleaegse kirjanike liidu esimehe Mati Sirkli ja Eesti Kirjastuste Liidu algatusel. Tol aastal ilmus väljaspool Eestit 14 eesti ilukirjandusteose tõlget. Tänavu, kümme aastat hiljem, on neid juba üle neljakümne. Tõlkijatele 3.–8. detsembrini korraldatud piduliku seminari puhul mõned küsimused Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevjuhile Ilvi Liivele.
Eesti keele ja kirjanduse juurde toovad tõlkijaid mitmed…
Eesti keele ja kirjanduse juurde toovad tõlkijaid mitmed…
4 minutit
Õiglustunde puude
Avalikkuse õiglustunne sai tugevalt riivatud, kui ajalehed hakkasid arutama riigikogu põhiseaduskomisjoni algatatud seaduseelnõu, mille jõustumise järel saaksid parlamendierakonnad eksklusiivse õiguse asutada demokraatia arendamise sihtasutusi, mida pealegi finantseeritakse riigieelarvest. Tegu ei ole lihtsama…
3 minutit
Pealelend: Maarin Mürk, Ingrid Ruudi
2. detsembril sulges uksed projektiruum März Tallinnas Olevimäel. Mida tähendas Märzi projektiruum ja miks tegevus lõpetati?
März sulgus eelkõige asjaolude kokkulangemise tõttu. See, et kaotame ruumid mingil hetkel kinnisvaraarendusele, oli teada algusest peale, ent ajutised lahendused on tavaliselt need kõige püsivamad. Seekord siis mitte. Põhjused, miks me ei otsi praegu uusi ruume, on seotud…
März sulgus eelkõige asjaolude kokkulangemise tõttu. See, et kaotame ruumid mingil hetkel kinnisvaraarendusele, oli teada algusest peale, ent ajutised lahendused on tavaliselt need kõige püsivamad. Seekord siis mitte. Põhjused, miks me ei otsi praegu uusi ruume, on seotud…
1 minut
Meenutades õpetajat
August Volberg juhendas meid neljandal kursusel, kui tegime koolimaja projekti. Ta oli juba üsna vana mees, ei olnud enam nii kiire reaktsiooniga kui näiteks Tölpus, aga ta oli väga põhjalik. Me võtsime teda ja teisi vabariigiaegseid õpetajaid – Kuusik, Edelberg, Tarvas, Niine jne – sillana Eesti aja ja nõukogude riigi vahel, eks me heroiseerisime neid pisut…
2 minutit
August Volberg ja Eesti maa-arhitektuur
18. detsembril on 115. sünniaastapäev ühel esimestest Eestimaal arhitektuurihariduse saanud arhitektidest – August Volbergil (1896–1983)
115 ei ole kuigi ümmargune number, mida tingimata peaks kuidagi rõhutama. Arhitekti sünniaastapäeva puhul pole korraldatud ka näitust või konverentsi, kuid vahel tekib lihtsalt vajadus tuhnida aastatetaguses ajas, võrrelda seda tänase päevaga ning meenutada möödunud aegu ja inimesi, kuni…
115 ei ole kuigi ümmargune number, mida tingimata peaks kuidagi rõhutama. Arhitekti sünniaastapäeva puhul pole korraldatud ka näitust või konverentsi, kuid vahel tekib lihtsalt vajadus tuhnida aastatetaguses ajas, võrrelda seda tänase päevaga ning meenutada möödunud aegu ja inimesi, kuni…
2 minutit
Kunstiakadeemia uue hoone sünnivalu
13. detsembril tutvustasid taani arhitektid Karsten Gori, Tue Hesselberg Foged, eesti arhitekt Eero Endjärv ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) juhtkond uue kunstiakadeemia hoone vastvalminud eelprojekti.
Eesti Kunstiakadeemia hoone tarvis on kolme ja poole aasta jooksul tehtud juba õige mitu projekti, mille puhul on paraku jooniste valmimisel on selgunud, et ehitis on tänasel päeval ehitamiseks liiga…
Eesti Kunstiakadeemia hoone tarvis on kolme ja poole aasta jooksul tehtud juba õige mitu projekti, mille puhul on paraku jooniste valmimisel on selgunud, et ehitis on tänasel päeval ehitamiseks liiga…
5 minutit
Kunstiharidus – kelle huvides?
Avaliku huvi arvestamisest kunstiakadeemia krundi detailplaneeringu menetlemisel.
Juristid ütlevad, et avalik huvi on sisustamata õigusmõiste. Teisiti see olla ei saagi, sest avalik huvi sõltub muu hulgas ajast, kohast ja planeeringu puhul selle eesmärgist. Kohaliku omavalitsuse ülesanne detailplaneeringute koostamisel on kaaluda nende vastavust avalikele huvidele. Enamasti on see üsna lihtne: detailplaneeringute lahendused on koostatud enamasti lähtuvalt…
Juristid ütlevad, et avalik huvi on sisustamata õigusmõiste. Teisiti see olla ei saagi, sest avalik huvi sõltub muu hulgas ajast, kohast ja planeeringu puhul selle eesmärgist. Kohaliku omavalitsuse ülesanne detailplaneeringute koostamisel on kaaluda nende vastavust avalikele huvidele. Enamasti on see üsna lihtne: detailplaneeringute lahendused on koostatud enamasti lähtuvalt…
5 minutit
Ene-Liis Semper võtab palju ruumi
Ene-Liis Semperi näitus Kumus kuni 31. XII.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Kumu viie lahtioleku aasta esimene naiskunstniku loomingu ülevaatenäitus. Kumu valikut võiks üllatuslikuks pidada, kuna Semper on olnud nähtav pigem NO99 teatri kunstniku ja lavastajana kui galeriikunstnikuna, aga ka sellepärast, et elavate eesti naiskunstnike põhjalikud ülevaatenäitused on äärmiselt ebatavalised. Võib isegi öelda, et suurejooneline retrospektiivne…
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Kumu viie lahtioleku aasta esimene naiskunstniku loomingu ülevaatenäitus. Kumu valikut võiks üllatuslikuks pidada, kuna Semper on olnud nähtav pigem NO99 teatri kunstniku ja lavastajana kui galeriikunstnikuna, aga ka sellepärast, et elavate eesti naiskunstnike põhjalikud ülevaatenäitused on äärmiselt ebatavalised. Võib isegi öelda, et suurejooneline retrospektiivne…
2 minutit
Mees, jumal ja tõde on surnud
Mare Tralla näitus „Hull armastus”/ „Mad love” Tartu Kunstimajas kuni 18. XII.
Mare Tralla tõstatab isikunäitusel „Hull armastus” armastuse temaatika, pidades seda kahjutundega kunstimaailmas marginaliseerituks, kuigi see on ometi muidu nii igapäevane ja ülioluline. „Alates 1995. aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine. Armastuse…
Mare Tralla tõstatab isikunäitusel „Hull armastus” armastuse temaatika, pidades seda kahjutundega kunstimaailmas marginaliseerituks, kuigi see on ometi muidu nii igapäevane ja ülioluline. „Alates 1995. aastast on Mare Tralla loomingu üheks teemaks olnud intiimsete inimsuhete ja emotsioonidega suhestumine, privaatses ning isiklikus ühiskondliku nägemine. Armastuse…
3 minutit
Mäletan, et unustasin midagi ära
Alan Proosa näitus „Horisondid. November” Tartus Y-galeriis 23. XI – 11. XII.
„Vabandust, ega te midagi unustanud pole?” Nii võiks neoonkirjas vilkuda saatehorisont Alan Proosa fotonäitusel. Olen veendunud, et Alan Proosa on kunstnik, kes võib ka kõike mäletavale Funesile meelde tuletada, et ta on siiski midagi ära unustanud.
Alguses tundub imelik minna galeriisse, kus ongi ainult…
„Vabandust, ega te midagi unustanud pole?” Nii võiks neoonkirjas vilkuda saatehorisont Alan Proosa fotonäitusel. Olen veendunud, et Alan Proosa on kunstnik, kes võib ka kõike mäletavale Funesile meelde tuletada, et ta on siiski midagi ära unustanud.
Alguses tundub imelik minna galeriisse, kus ongi ainult…
2 minutit
Mis asi on OÜ Visible Solutions?
OÜ Visible Solutions näitus „Adam Smithi Lemmik Nähtamatu Käsi Puuris” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 18. XII.
OÜ Visible Solutions Tartu näitusel esitletakse lisaks varasemate prototüüpide ülevaatele ka uut kunstiteos-toodet „Chamber of Freedom with integrated Memory Hole” („Vabaduse koda integreeritud mälestusauguga”), koos 49 kirjaga, mis OÜ saatis oma valitud klientidele.
Väga üldistatult öeldes on OÜ Visible Solutions…
OÜ Visible Solutions Tartu näitusel esitletakse lisaks varasemate prototüüpide ülevaatele ka uut kunstiteos-toodet „Chamber of Freedom with integrated Memory Hole” („Vabaduse koda integreeritud mälestusauguga”), koos 49 kirjaga, mis OÜ saatis oma valitud klientidele.
Väga üldistatult öeldes on OÜ Visible Solutions…
3 minutit
