Reedel taas Sirp väljas!
Sirbiga kaasas kinoleht La Strada.
Sirbis:
Uus Maailm. Jaan Tootsen vaatab omanäolise Tallinna eeslinna asukaid läbi objektiivi, filmi ja elu (pea)osalised ise eeslinna ilma objektiivita.
Antarktika. Mõistmatuse akt: Eesti valitsus tahab loobuda nii lõunamandri kaitsest kui ka selle uurimisest. Selle mõtte kuritegelikkusest räägivad Enn Kaup ja Mart Saarso.
Arhitektide Liit 90 – mis tehtud, misa saab edasi.
Martin Creed tahab…
Sirbis:
Uus Maailm. Jaan Tootsen vaatab omanäolise Tallinna eeslinna asukaid läbi objektiivi, filmi ja elu (pea)osalised ise eeslinna ilma objektiivita.
Antarktika. Mõistmatuse akt: Eesti valitsus tahab loobuda nii lõunamandri kaitsest kui ka selle uurimisest. Selle mõtte kuritegelikkusest räägivad Enn Kaup ja Mart Saarso.
Arhitektide Liit 90 – mis tehtud, misa saab edasi.
Martin Creed tahab…
1 minut
VASTAB Lea Kreinin, Glasgow ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor
Kas Suurbritannias õppivatele üliõpilastele eesti keel üldse meelde tuleb, kui tegu on õppe- või teadustööga?
Olen siin kokku puutunud eestlastega, kelle emakeel on pikkadele võõrsil elatud aastatele vaatamata endiselt värske kõlaga ja ka grammatiliselt korrektne. Kuid niipea, kui jutt läheb nende õpingutele või tööle, küsib nii mõnigi,…
Olen siin kokku puutunud eestlastega, kelle emakeel on pikkadele võõrsil elatud aastatele vaatamata endiselt värske kõlaga ja ka grammatiliselt korrektne. Kuid niipea, kui jutt läheb nende õpingutele või tööle, küsib nii mõnigi,…
2 minutit
Päevakorral on pigem inglise keele oskuse taseme tõstmine
Kõik TLÜ doktoriõppekavad on läbitavad inglise keeles, kuigi valdavalt on õppekavade ametlikuks keeleks siiski eesti keel.
Vastuolu Euroopa Liidu visioonis ametlikult soositud iga riigi keele eluõiguse ja mitmekeelsuses väärtuse nägemise ning üleüldise inglise keele pealetungi vahel on kuidagi liiga pealetükkivalt esil. Ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peab doktoriõpe liikuma…
Vastuolu Euroopa Liidu visioonis ametlikult soositud iga riigi keele eluõiguse ja mitmekeelsuses väärtuse nägemise ning üleüldise inglise keele pealetungi vahel on kuidagi liiga pealetükkivalt esil. Ka Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia kohaselt peab doktoriõpe liikuma…
5 minutit
Eesti keel ülikoolis ja teaduses
Tartu ülikool on võtnud vastu otsuse, et kõik võõrkeelsed doktoritööd peavad olema varustatud ammendava eestikeelse kokkuvõttega, mis aitaks kaasa eriala terminiloomele ja emakeelse teadusmõtte arengule. Selline eesmärk võiks olla kogu Eesti doktoriõppel.
Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida…
Keele säilimise ja arengu üks võtmevaldkondi on kindlasti kõrgharidus ja teadus. Briti sotsiolingvistilt David Crystalilt pärineb mõte, et isegi sellised keeled, mida…
4 minutit
Kas omakeelsel haridusel ja teadusel on tulevikku?
TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvaltsi küsimustele rahvuskeele seisundi kohta teaduskeelena üleilmastuvas maailmas vastavad konverentsiga seotud teadlased.
TLÜ teaduskeelekeskus korraldas koos TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti kõrgharidusstrateegia (2006–2015) järgi…
TLÜ teaduskeelekeskus korraldas koos TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudiga 29. ja 30. augustil rahvusvahelise konverentsi „Rahvuskeeled teaduses ja kõrghariduses”. Euroopa Liidu pürgimus on säilitada ja arendada keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Eesti kõrgharidusstrateegia (2006–2015) järgi…
7 minutit
Psühholoogiline draama spordi foonil
Filmis on saavutatud võitluskunstide demonstreerimise ja hingesüüvimise harmooniline tasakaal.
Mängufilm „Võitleja” („Warrior”, USA 2011, 140 min), režissöör ja stsenarist Gavin O’Connor. Osades Joel Edgerton, Tom Hardy, Nick Nolte, Jennifer Morrison jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Möödunud nädalal kinodesse jõudnud Gavin O’Connori film „Võitleja” paneb Olivier Megatoni „Colombianale” pika puuga ära. „Colombiana” võib küll meelitada…
Mängufilm „Võitleja” („Warrior”, USA 2011, 140 min), režissöör ja stsenarist Gavin O’Connor. Osades Joel Edgerton, Tom Hardy, Nick Nolte, Jennifer Morrison jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Möödunud nädalal kinodesse jõudnud Gavin O’Connori film „Võitleja” paneb Olivier Megatoni „Colombianale” pika puuga ära. „Colombiana” võib küll meelitada…
3 minutit
Lenini pildi alt
Siberi türmi Keerulisel Hodorkovskil on võitluskaaslased, kes oskavad seada sõnu ja näha asju vastavalt taustsüsteemile.
Dokumentaalfilm „Hodorkovski” (111 min), režissöör Cyril Tuschi. Linastub kinos Artis.
Eks iga riigi publik vaatab Mihhail Hodorkovski käekäigust jutustavat dokumentaali omal moel. Venelastel on kunagise oligarhiga loomulikult üsnagi lähedane suhe, aga filmi režissööri Cyril Tuschi kaasmaalased sakslased vaatavad lugu neile võõra riigi majandussuperstaari …
Dokumentaalfilm „Hodorkovski” (111 min), režissöör Cyril Tuschi. Linastub kinos Artis.
Eks iga riigi publik vaatab Mihhail Hodorkovski käekäigust jutustavat dokumentaali omal moel. Venelastel on kunagise oligarhiga loomulikult üsnagi lähedane suhe, aga filmi režissööri Cyril Tuschi kaasmaalased sakslased vaatavad lugu neile võõra riigi majandussuperstaari …
2 minutit
Cyril Tuschi: „Las venelased igavlevad, annan rohkem vaimutoitu sakslastele”
Intervjuu dokumentaalfilmi „Hodorkovski” režissööriga
22. septembril esilinastus kinos Artis
Saksamaa režissööri Cyril Tuschi (pildil) dokumentaalfilm „Hodorkovski”, kus püütud ja vaadeldud ilmakuulsat venejuudi ärimeest ja meelsusvangi Mihhail Hodorkovskit. Linastusele järgnes vastuvõtt ja nn tugitoolikonverents Tunne Kelami juhtimisel. Sõna võtsid filmi autor, Vladimir Juškin ja Mart Helme. Sirbi…
22. septembril esilinastus kinos Artis
Saksamaa režissööri Cyril Tuschi (pildil) dokumentaalfilm „Hodorkovski”, kus püütud ja vaadeldud ilmakuulsat venejuudi ärimeest ja meelsusvangi Mihhail Hodorkovskit. Linastusele järgnes vastuvõtt ja nn tugitoolikonverents Tunne Kelami juhtimisel. Sõna võtsid filmi autor, Vladimir Juškin ja Mart Helme. Sirbi…
6 minutit
Asotsiaalmeedia – see on imelihtne
Kui on juba loodud termin „sotsiaalmeedia”, siis järelikult peab eksisteerima ka asotsiaalmeedia. Tänapäeva üha killustunumas ja kirevamas maailmas tekib igale liikumisele ikka mõni vastandliikumine.
3 minutit
Bhutani filmikunst ja selle pioneer Khyentse Norbu „
Karikas” („Phörpa” / „The Cup”, Bhutan-Austraalia 1999), režissöör ja stsenarist Khyentse Norbu, operaator Paul Warren, kunstnik Raymond Steiner, produtsendid Raymond Steiner ja Malcolm Watson. Osades Orgyen Tobgyal, Neten Chokling, Jamyang Lodro jt.
„Rändurid ja võlurid” („Travellers and Magicians”, Bhutan-Austraalia 2003), režissöör ja stsenarist Khyentse Norbu, operaator Alan Kozlowski, kunstnik…
„Rändurid ja võlurid” („Travellers and Magicians”, Bhutan-Austraalia 2003), režissöör ja stsenarist Khyentse Norbu, operaator Alan Kozlowski, kunstnik…
3 minutit
„Meie vahel reisimiseks võiks käia lennukid”
Jarek Kasari ja Uku Uusbergi ooper „Katuselt” lõpetas Põhuteatri kogu suve väldanud eksistentsi.
Teatri NO 99 ooper „Katuselt”, libreto autor ja helilooja Jarek Kasar, lavastaja Uku Uusberg. Laulavad Hannaliisa Uusma, Uku Uusberg ja Jarek Kasar. Esietendus 13. IX Põhuteatris.
Ooperiplaane tehes ei tulnud mul kordagi pähe seos Karlssoniga katuselt, kuigi lavastuse…
Teatri NO 99 ooper „Katuselt”, libreto autor ja helilooja Jarek Kasar, lavastaja Uku Uusberg. Laulavad Hannaliisa Uusma, Uku Uusberg ja Jarek Kasar. Esietendus 13. IX Põhuteatris.
Ooperiplaane tehes ei tulnud mul kordagi pähe seos Karlssoniga katuselt, kuigi lavastuse…
5 minutit
Laste ja noorte teater, aga mitte ainult
Vahur Keller: nuku- ja noorsooteatri kunstilise juhi peamised töösuunad on repertuaari tasakaal ja trupi igasuunaline areng.
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kunstilise juhina asus alanud hooajast tööle selles teatris kaheksa aastat lavastaja ja dramaturgina ametis olnud Vahur Keller (35). Ta on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XIX lennu ning jätkab praegu õpingud Tallinna…
Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kunstilise juhina asus alanud hooajast tööle selles teatris kaheksa aastat lavastaja ja dramaturgina ametis olnud Vahur Keller (35). Ta on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakunstikooli XIX lennu ning jätkab praegu õpingud Tallinna…
5 minutit
Tehnoloogia vabastuslik potentsiaal teatrilaval
Ideoloogiakriitikast ja ligipääsust tehnoloogilise teatri idee taustal.
Von Krahli teatri „Ihade osakond”. Kaheksaliikmelisse meeskonda kuuluvad Von Krahli teatri lavastaja Mart Koldits ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna üliõpilased Sander Põldsaar, Eve Ormisson, Henry Griin, Kristel Maamägi, Ele Krusell, Kristi Soe ja Caroline Stauch. Esietendus 23. IV Tallinnas festivalil POT , viimati esitati lavastust…
Von Krahli teatri „Ihade osakond”. Kaheksaliikmelisse meeskonda kuuluvad Von Krahli teatri lavastaja Mart Koldits ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna üliõpilased Sander Põldsaar, Eve Ormisson, Henry Griin, Kristel Maamägi, Ele Krusell, Kristi Soe ja Caroline Stauch. Esietendus 23. IV Tallinnas festivalil POT , viimati esitati lavastust…
6 minutit
Pealelend
Mis ajendas korraldama kirjandusetendust „Meri kümnele häälele”?
Kätlin Kaldmaa: Ajend on nii ammune, et seda enam õigupoolest ei mäletagi, aga eks selle juured vii kaugesse Pessoa loominguga tutvumise aega, mil Álvaro de Campose „Mereood” hinge külge kinni jäi ja enam lahti ei lasknud, nõnda et kui kultuuripealinna aeg kätte jõudis, oli õige aeg see kiindumus päevavalgele lasta. Mõte haakus mõtte…
Kätlin Kaldmaa: Ajend on nii ammune, et seda enam õigupoolest ei mäletagi, aga eks selle juured vii kaugesse Pessoa loominguga tutvumise aega, mil Álvaro de Campose „Mereood” hinge külge kinni jäi ja enam lahti ei lasknud, nõnda et kui kultuuripealinna aeg kätte jõudis, oli õige aeg see kiindumus päevavalgele lasta. Mõte haakus mõtte…
1 minut
Uno Schultzi vaiksed teed
Kui keegi kirjutab luulet üksnes aeg-ajalt, oma loomingut järjekindlalt sulepeast välja imemata, siis nimetakse teda enamasti „harrastusluuletajaks”. Vahel, ja tegelikult põhjendamatult sageli, omistatakse sellele mõistele selgelt negatiivne kaastähendus. Justkui ei suudaks see, kes kirjutab luulet vaid siis, kui selle järele otsest vajadust tunneb, luua midagi head ja kunstiküpset. Kuid, nagu teame, on see arusaamine pahatihti…
3 minutit
Usaldusväärne Valetaja
Helga Nõu, Valetaja. Mälestused, tõeotsimised. Toimetanud Eve Kask. Kujundanud Heiko Unt. Eesti Ajalehed AS , 2011. 280 lk.
Suurema osa oma elust Rootsis Uppsalas elanud kirjanike paar Helga ja Enn Nõu on nüüdseks paarikümne aasta jooksul taas Eestis kodunenud ja kodustatud. Lugejatega hea kontakti saavutamiseks on nad rohkete kohtumistega kõvasti kaasa aidanud, mõistes, et kirjanik olemine ei…
Suurema osa oma elust Rootsis Uppsalas elanud kirjanike paar Helga ja Enn Nõu on nüüdseks paarikümne aasta jooksul taas Eestis kodunenud ja kodustatud. Lugejatega hea kontakti saavutamiseks on nad rohkete kohtumistega kõvasti kaasa aidanud, mõistes, et kirjanik olemine ei…
4 minutit
100 aastat eestikeelse mineraloogia käsiraamatu trükist
Vanades eestikeelsetes õpikutes on tallel meie keele ja kultuuri ajalugu.
Eestikeelsete õpikute trükkimise võimalustes peegeldub poliitiline situatsioon. Katariina II valitsemisajal (1762–1796) algas Balti kubermangudes venestamine, kuid maksid veel Venemaast erinevad seadused ja baltisaksa seisustel oli faktiliselt autonoomia. 1840. aastatest taotlesid slavofiilid pidevalt Baltimaade põliste elanike assimileerimist vene keele ja õigeusu…
Eestikeelsete õpikute trükkimise võimalustes peegeldub poliitiline situatsioon. Katariina II valitsemisajal (1762–1796) algas Balti kubermangudes venestamine, kuid maksid veel Venemaast erinevad seadused ja baltisaksa seisustel oli faktiliselt autonoomia. 1840. aastatest taotlesid slavofiilid pidevalt Baltimaade põliste elanike assimileerimist vene keele ja õigeusu…
5 minutit
Suur idee. Kas edevus või möödapääsmatus?
Kõik on ilmselt juba ammu tüdinenud meie Nokia otsimise juttudest. President Meri kunagi öeldud tunnetuslik vajadus on tänu kohustuslikule tsiteerimisele muutunud sisutu sebimise sobivaks õigustuseks. Seetõttu ei hakka ma siinkohal tarvitama sõnu, et peame leidma oma jaoks selle või teise või kolmanda suure idee. Ma ei vaevu isegi kritiseerima neid, minu meelest…
4 minutit
Indrek Ibrus: parem rääkida rahvusmeediast kui rahvusringhäälingust
Eesti rahvusringhäälingu seadus näeb küll ette, et rahvusringhääling täidab meie põhiseaduses paika pandud eesmärke saadete-programmide ja muude vahenditega, aga muudest vahenditest – mille osakaal maailmas kasvab – kõneleb seadus vähem kui tele- ja raadioprogrammidest, nende sisust. Seadus põlistab ülesanded ja on täiesti selge, et sellest seadusest…
7 minutit
Teadusmõtte ja teaduse mineviku lood
Balti teadusajaloo konverentsi erinumber TTÜ teadusajakirjas
Eelmise aasta lõpupoole Tallinnas Tallinna Tehnikaülikooli eestvõttel peetud, järjekorras juba XXIV rahvusvahelise Balti teadusajaloo konverentsi parimad ettekanded jõudsid pärast rohkem kui pooleaastast retsenseerimist ja toimetamist läinud suvel avaldatud rahvusvaheliselt eelretsenseeritava väljaande, teadusajakirja Baltic Journal of European Studies erinumbrina [BJES Vol. 1, No. 1 (9)] avalikkuse ette. Põhjus selleks…
Eelmise aasta lõpupoole Tallinnas Tallinna Tehnikaülikooli eestvõttel peetud, järjekorras juba XXIV rahvusvahelise Balti teadusajaloo konverentsi parimad ettekanded jõudsid pärast rohkem kui pooleaastast retsenseerimist ja toimetamist läinud suvel avaldatud rahvusvaheliselt eelretsenseeritava väljaande, teadusajakirja Baltic Journal of European Studies erinumbrina [BJES Vol. 1, No. 1 (9)] avalikkuse ette. Põhjus selleks…
6 minutit
MUUSIKAMAAILM
Ooperisügis tuleb uudistelt sisukas
Septembris, mil hooaeg alles alanud, jõuab siiski vaatajate ette vähemalt kuus uusooperit: maailmaesietendused Šveitsis, USAs, Itaalias, Prantsusmaal ning Hiinas. Niisugune on ka oktoober, esiettekannetega Luksemburgis, Argentinas ja Saksamaal. Novembrikuul on silmapiiril juba kaheksa uut ooperit.
Leo Dicki „Der Wunsch, Indianer zu werden” 10. IX Berni Linnateatris festivalil „Flucht”. „Piirideta võimalustega” fantaasiatükk Ameerika-ainelistel (sh Franz Kafka) tekstidel.…
Septembris, mil hooaeg alles alanud, jõuab siiski vaatajate ette vähemalt kuus uusooperit: maailmaesietendused Šveitsis, USAs, Itaalias, Prantsusmaal ning Hiinas. Niisugune on ka oktoober, esiettekannetega Luksemburgis, Argentinas ja Saksamaal. Novembrikuul on silmapiiril juba kaheksa uut ooperit.
Leo Dicki „Der Wunsch, Indianer zu werden” 10. IX Berni Linnateatris festivalil „Flucht”. „Piirideta võimalustega” fantaasiatükk Ameerika-ainelistel (sh Franz Kafka) tekstidel.…
11 minutit
Uus hooaeg uues kodus
Tallinna Filharmoonia hooaja avapidustused 22. IX Mustpeade majas.
Suve viimasel päeval avas uue hooaja Tallinna Filharmoonia. Avas selle oma uut kodu, Mustpeade maja tutvustades. Päev läbi kestnud ürituste käigus sai tutvuda kogu selle kompleksiga, mis koosneb tegelikult kolmest majast, kus on ühtekokku 87 erineva otstarbega ruumi. Maja oli eksponeeritud pidulikult: kõik nurgatagused ja koridoridki olid värviliste LED -valgustitega…
Suve viimasel päeval avas uue hooaja Tallinna Filharmoonia. Avas selle oma uut kodu, Mustpeade maja tutvustades. Päev läbi kestnud ürituste käigus sai tutvuda kogu selle kompleksiga, mis koosneb tegelikult kolmest majast, kus on ühtekokku 87 erineva otstarbega ruumi. Maja oli eksponeeritud pidulikult: kõik nurgatagused ja koridoridki olid värviliste LED -valgustitega…
2 minutit
Kuulmist avardav kogemus
Cage’i, Sumera ja Bernsteiniga „Eliitkontserdid I” – „Tantsud ettevalmistatud klaveritel”: klaveriduo Kadri-Ann Sumera ja Hanna Heinmaa 20. IX Estonia kontserdisaalis.
Mullusest vestlusest muusikamänedžeri ja muusikaturunduse õppejõu Kevin Kleinmanniga jäi mul mõtteisse tema ütlus, et vana tüüpi kontserdiformaat on ennast ammendamas. Karm tõde, ütles ta, kuid pakend, milles muusikat müüa, peab muutuma. KadriAnn Sumera ja Hanna Heinmaa…
Mullusest vestlusest muusikamänedžeri ja muusikaturunduse õppejõu Kevin Kleinmanniga jäi mul mõtteisse tema ütlus, et vana tüüpi kontserdiformaat on ennast ammendamas. Karm tõde, ütles ta, kuid pakend, milles muusikat müüa, peab muutuma. KadriAnn Sumera ja Hanna Heinmaa…
2 minutit
KOMMENTAAR
Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Tartu abilinnapea Raimond Tamm (žürii esimees), Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, linnaraamatukogu direktor Asko Tamme, Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark, kultuuriministeeriumi esindaja Kristjan Karis, muinsuskaitse esindaja Ilona Merzin ja arhitektid Gianni Botsford (Suurbritannia), Hanno Grossschmidt, Indrek Allmann, Villem Tomiste ning Margit Mutso.
1 minut
VII Tallinna kammermuusika festival
Seitsmendat aastat rõõmustab Pille Lille Muusikute Toetusfond tallinlasi kammermuusikaga. Alustanud 2005. aastal, on festival haaranud Tallinna vanalinna, peamiselt raekoja ja RootsiMihkli kiriku saali. Üksikute väljahüpetega on tabatud ka Jaani kirikut ja Mustpeade maja ning tänavu avati festival Hopneri majas. See saal on tegelikult vana tuttav Matkamaja, mis hiljuti sai tagasi oma algse omaniku…
4 minutit
Reeglid, mida võib mõista mitmeti
21. juulil valiti Tartu raekojas välja Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööd: kolm esimest kohta ja kaks ostupreemiat väärt ideelahendust. Tartu linnavalitsuse pressiteatega avalikustati võidutööde märgusõnad 2. augustil. 8. septembril, veidi enne plaanitud võitjate nimeümbrike avamist, esitas arhitekt Emil Urbel rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonda märgukirja, kus teatab, et nii…
4 minutit
Kaks kiirpilku festivalile „Credo”
XVIII rahvusvaheline õigeusu vaimuliku muusika festival „Credo” 17. I X – 1. X:
Müsteerium „Jumalaema palve”: festivali „Credo” meesansambel (kunstiline juht Zoja Tumanova, lavastaja Dmitri Hartšenko) Stanislav Šeljahhovski dirigeerimisel 21. I X Kaarli kirikus.
Pariisi Neeva vaga suurvürsti Aleksandri peakiriku koor (Prantsusmaa) ülemdiakon Aleksandr Kedrovi juhatusel 13. I X Tallinna Jaani kirikus.
Õigeusu vaimuliku muusika festival…
Müsteerium „Jumalaema palve”: festivali „Credo” meesansambel (kunstiline juht Zoja Tumanova, lavastaja Dmitri Hartšenko) Stanislav Šeljahhovski dirigeerimisel 21. I X Kaarli kirikus.
Pariisi Neeva vaga suurvürsti Aleksandri peakiriku koor (Prantsusmaa) ülemdiakon Aleksandr Kedrovi juhatusel 13. I X Tallinna Jaani kirikus.
Õigeusu vaimuliku muusika festival…
2 minutit
Kui muusika kaotab sideme hingamisega, võib see kaotada oma olemuse
Margo Kõlarit küsitleb autorikontserdi eel Kerri Kotta.
Mulle näib, et sinu loomingu tõlgendamisel osutub kõige intrigeerivamaks autoristiili määratlemine. Olles küll selgelt tajutav, pole see siiski kirjeldatav üheselt kirjeldatavate kompositsioonitehniliste valikutena. Ühelt poolt näid olevat justkui kõigesööja, teiselt poolt omandab kõik, mida sa kasutad, iseloomulikult helge värvingu. Kuidas seostuvad…
Mulle näib, et sinu loomingu tõlgendamisel osutub kõige intrigeerivamaks autoristiili määratlemine. Olles küll selgelt tajutav, pole see siiski kirjeldatav üheselt kirjeldatavate kompositsioonitehniliste valikutena. Ühelt poolt näid olevat justkui kõigesööja, teiselt poolt omandab kõik, mida sa kasutad, iseloomulikult helge värvingu. Kuidas seostuvad…
5 minutit
Ruumi tajumise kunst
Kolm tõukumist Maria Arusoo kureeritud näitusest „Kontinuum_kunst kui taju. Ruum kui protsess”.
Näitus „Kontinuum_kunst kui taju. Ruum kui protsess” Tallinna Kunstihoones kuni 2. X. Kuraator Maria Arusoo, kunstnikud Martin Creed, Ólafur Elíasson, Spencer Finch, Bernhard Leitner, Ceal Floyer, Kiwa, Toomas Thetloff, John Wood ja Paul Harrison, Daniel Kemeny ja marusoo.
Ruum on energia ja info
Inimese vaimset ja…
Näitus „Kontinuum_kunst kui taju. Ruum kui protsess” Tallinna Kunstihoones kuni 2. X. Kuraator Maria Arusoo, kunstnikud Martin Creed, Ólafur Elíasson, Spencer Finch, Bernhard Leitner, Ceal Floyer, Kiwa, Toomas Thetloff, John Wood ja Paul Harrison, Daniel Kemeny ja marusoo.
Ruum on energia ja info
Inimese vaimset ja…
6 minutit
Lahkumised ja keeldumised
Kathrin Meyeri ja Ellen Blumensteini kuraatoriprojekt „Keeldumised” Tartu Kunstimajas kuni 16. X ja Anna Hintsi, Eva Labotkini, Marja-Liisa Platsi ja Toomas Thetloffi projekt „Tartust ära” Y-galeriis kuni 30. X. Mõlemad on kunstifestivali „Art ist kuku nu ut” osad.
Kunstifestivali „Art ist kuku nu ut” Tartu Kunstimajas eksponeeritud rahvusvahelise kuraatoriprojekti „Keeldumised” keskmes on Paolo Virno põgenemise kui…
Kunstifestivali „Art ist kuku nu ut” Tartu Kunstimajas eksponeeritud rahvusvahelise kuraatoriprojekti „Keeldumised” keskmes on Paolo Virno põgenemise kui…
6 minutit
Pärnu rand
Pärnu rand on Pärnu linna uhkus ja identiteedi kandja olnud juba kauem kui sada aastat. Kuigi tervisevetel käimise alguseks loetakse aastat 1838, siis kuurordielu puhkes Pärnus õitsele XIX sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks. Kuurordile lisandus sihipärane suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja tulevikku suunatud projektiga,
sest tervis on olnud igale inimesele igal…
sest tervis on olnud igale inimesele igal…
4 minutit
Abramović perifeerias
Kaasaegse kunsti festivali „Art ist kuku nu ut” (peakorraldaja Kaisa Eiche, kunstiline juht Rael Artel) näitused: „Art Must Be Beautiful („Kunst peab olema ilus”). Marina Abramovići valitud teosed“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 13. XI, kuraator Rael Artel; Ellen Blumensteini ja Kathrin Meyeri kuraatoriprojekt „Keeldumised” Tartu Kunstimajas kuni 16. X; „Kuku nunnu” noore kunstniku produktsioonistipendiumi näitus „Tartust ära”…
6 minutit
Tehnoloogia ülev objekt
Tagasivaade arhitektuuribiennaali näitusele „11 flirti” Kadrioru väliskunsti muuseumis 9.–25. IX, kuraator Villem Tomiste.
Flirdil on kaks komponenti: lõbu ja võim. See on väike šikk positsioonisõda, kus mängu ilu on omaette väärtus. Kuid samavõrd on see ka manipulatsioon eesmärgiga end kehtestada, vastane üle mängida. Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel Kadrioru lossis meenus kohe klassikaline flirdiõpik, korduvalt filmiks saanud XVIII sajandi epistolaarromaan…
Flirdil on kaks komponenti: lõbu ja võim. See on väike šikk positsioonisõda, kus mängu ilu on omaette väärtus. Kuid samavõrd on see ka manipulatsioon eesmärgiga end kehtestada, vastane üle mängida. Tallinna arhitektuuribiennaali kuraatorinäitusel Kadrioru lossis meenus kohe klassikaline flirdiõpik, korduvalt filmiks saanud XVIII sajandi epistolaarromaan…
4 minutit
Kolm ettepanekut ajakirjanduse osas
Postimehe Hiina vaheleht toob ilmekalt esile tänase ajakirjanduse peamise probleemi – liigse sõltuvuse majanduslikest, poliitilistest jm huvidest. Deklareeritakse vaba ajakirjandust, kuid see vabadus on taandunud „kes maksab, see tellib muusika” tasandile. Siiski, hea, et see Hiina vaheleht ilmus. Nüüd on sümptom ka pimedale selge ning aeg on hakata mõtlema ravile.
2 minutit
Kultuuripoliitika haardeulatusest Eestis
Arutlusringis osalevad Eesti Kultuurikoja kultuuripoliitika töörühma liikmed: Egge Kulbok-Lattik, Indrek Ibrus, Birgit Lüüs, Ülle Raud, Jorma Sarv, Mart Meri ja Külliki Tafel-Viia.
Veebruaris loodud Eesti Kultuurikoja juures tegutseb rida töörühmi, teiste seas ka kultuuripoliitika uuringute töörühm, mille eesmärk on selgitada välja Eesti ülikoolides ja uurimiskeskustes tehtavate kultuuripoliitika-alaste uurimuste sisu ja ulatus, arendada arutelu…
Veebruaris loodud Eesti Kultuurikoja juures tegutseb rida töörühmi, teiste seas ka kultuuripoliitika uuringute töörühm, mille eesmärk on selgitada välja Eesti ülikoolides ja uurimiskeskustes tehtavate kultuuripoliitika-alaste uurimuste sisu ja ulatus, arendada arutelu…
9 minutit
Kultuur ilma diplomaatiata
Kultuur ei ole a priori ei hea ega halb, vaid see on osa kogu sotsiaalse käitumise tingimuste seosest.
See, kes on Brüsselis ja Euroopa Liidu masinavärgis uustulnuk, saab alati, kui kõlab sõna „kultuur”, väga erilise kogemuse osaliseks. Pole peaaegu ühtki neist paljudest üritustest, sümpoosionidest, konverentsidest, kus ei kostuks see sõna, vahel, pigem harvemini, pühendatakse sellele teemale…
See, kes on Brüsselis ja Euroopa Liidu masinavärgis uustulnuk, saab alati, kui kõlab sõna „kultuur”, väga erilise kogemuse osaliseks. Pole peaaegu ühtki neist paljudest üritustest, sümpoosionidest, konverentsidest, kus ei kostuks see sõna, vahel, pigem harvemini, pühendatakse sellele teemale…
7 minutit
Korras rahandus tõotab pahandust
Eesti globaalpoliitiline doktriin, millest valitsus vähemasti tegevuse üksikakte hinnates aina meelekindlamalt põhimõttelagedana juhindub, võiks lühikokkuvõttena kõlada: „Meie, väike vapper Eesti, võime olla kuitahes kaabakad igas rahvusvahelise suhtlemise aspektis, võime ühise väärtusruumi peenimatelgi parkettidel tibla moodi poriste kirsadega trampida, sest meil on ju korras rahandus”. Läinud nädalal sattusin kuulama peaminister Ansipi korralist vestlustundi Vikerraadios, kus…
3 minutit
Mari Saat: „Raamat võib muutuda eluks”
Tallinna Kirjanike Majas peeti Mari Saadi loomingu konverents „Võlus ja vaimus, valguses ja varjus”.
Mari Saat: Sel suvel oli Lahtis rahvusvaheline kirjanike kokkutulek, mida nad vist igal aastal korraldavad. Arutelus tuli juttu sellest, mis võiks olla romaan. Seal oli väga huvitav moderaator, kes arutelu väga hästi juhtis – Virpi Hämeen-Anttila –, kes mõtles,…
Mari Saat: Sel suvel oli Lahtis rahvusvaheline kirjanike kokkutulek, mida nad vist igal aastal korraldavad. Arutelus tuli juttu sellest, mis võiks olla romaan. Seal oli väga huvitav moderaator, kes arutelu väga hästi juhtis – Virpi Hämeen-Anttila –, kes mõtles,…
7 minutit
