Sügise alguse Sirp reedel saadaval
Sirbis:
– Mis saab riigi uuest kultuuripoliitikast? Kuidas ja millal?
– Mida teha erakondadega, rahastada või kontrollida? Või mõlemat?
– Mismoodi käitub edaspidi inimkonna vägevaim väljamõeldis raha?
– Mida head teeb meile Zola?
– Kes sai Siugja Sulepea, kes Ervin Pütsepa auhinna?
– Mis saab Tartu muuseumi(de)st?
– Milline oli nädal muusika- ja kunstielus.
– Milliseid pruute koolitatakse Tõstamaal?
– Mis juhtus…
– Mis saab riigi uuest kultuuripoliitikast? Kuidas ja millal?
– Mida teha erakondadega, rahastada või kontrollida? Või mõlemat?
– Mismoodi käitub edaspidi inimkonna vägevaim väljamõeldis raha?
– Mida head teeb meile Zola?
– Kes sai Siugja Sulepea, kes Ervin Pütsepa auhinna?
– Mis saab Tartu muuseumi(de)st?
– Milline oli nädal muusika- ja kunstielus.
– Milliseid pruute koolitatakse Tõstamaal?
– Mis juhtus…
1 minut
Tartu Ülikooli ajaloolaste avalik pöördumine
Käesolevat kirja ajendas koostama Kultuuriministeeriumi korraldus võtta Eesti Ajaloomuuseumi püsiekspositsioonist välja materjalid Alfred Rosenbergi kohta. Küsimus pole mitte Rosenbergi isikus ega tema rollis natsipartei ideoloogia kujundamisel. Probleem seisneb pigem selles, et Kultuuriministeerium sekkus põhjendamatult muuseumi teadus- ja näitusetegevusse. Meile teeb muret, et ministeeriumi tegevus meenutab Nõukogude Liidu võimuorganite tegevust muuseumide väljapanekute…
1 minut
Kirgas dokument suurest dirigendist
Dokumentaalfilm „Roots, sada aastat sõda ja muusikat” (Content Providers, 2011, 58 min), stsenarist ja režissöör Katrin Laur, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu, Alejandro Vallejo, Kullar Viimne, Gabriel Castro Rouillé, helisalvestajad Antti Mäss ja Kristian Miilen, monteerija Kersti Miilen, produtsent Paloma Krõõt Tupay. Esilinastus 7. IX kinos Artis.
Hea, emotsionaalse laenguga filmitöö, mille isemoodi teene…
Hea, emotsionaalse laenguga filmitöö, mille isemoodi teene…
2 minutit
LUULEKEELE OLEMUS
Arne Merilai inauguratsiooniloeng 6. septembril 2011 Tartu Ülikooli aulas
Auväärt rektor, lahke dekaan, kuldaväärt kolleegid, armastet üliõpilased, akadeemiline audients!
Osundan oma tänast ülesannet: „Inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli.“
Iga emakeeleõpetaja õpetab, et kirjand on teemast mööda kirjutatud, kui selle sisu ei kajasta pealkirja või ülesande…
Auväärt rektor, lahke dekaan, kuldaväärt kolleegid, armastet üliõpilased, akadeemiline audients!
Osundan oma tänast ülesannet: „Inauguratsiooniloengu eesmärk on anda ülikooli uuele professorile võimalus tutvustada ennast, oma eriala ja eesmärke kolleegidele, üliõpilastele, samuti avalikkusele väljastpoolt ülikooli.“
Iga emakeeleõpetaja õpetab, et kirjand on teemast mööda kirjutatud, kui selle sisu ei kajasta pealkirja või ülesande…
16 minutit
Scorsese kauaoodatud dokumentaal eksbiitlist
Esimese filmisajandi jõulisemate lavastajate esiritta kuuluvat ameeriklast Martin Scorseset
on tunnustatud nii Euroopas kui Ühendriikides. Nii nagu tema põlvkonnakaaslase Francis Ford Coppola looming on ka Scorsese filmilavastused läbi imbunud lapsepõlvekogemustest Ameerika metropoli itaalia kvartalis. Suurpere, maffia, kirik, vägivald tänavatel ja enamasti võimetu, kui mitte korrumpeerunud politsei – need on nende filmide nurgapostid, mis…
on tunnustatud nii Euroopas kui Ühendriikides. Nii nagu tema põlvkonnakaaslase Francis Ford Coppola looming on ka Scorsese filmilavastused läbi imbunud lapsepõlvekogemustest Ameerika metropoli itaalia kvartalis. Suurpere, maffia, kirik, vägivald tänavatel ja enamasti võimetu, kui mitte korrumpeerunud politsei – need on nende filmide nurgapostid, mis…
2 minutit
Minevik kui muinasjutt, olevik kui valik
Kultuurist on saanud tarbimise osa, minevikku vaadatakse pragmaatilise ja edeva tagantjärele tarkusega.
Mängufilm „Südaöö Pariisis” („Midnight in Paris”, Hispaania-USA 2011, 94 min), stsenarist ja režissöör Woody Allen. Osades Owen Wilson, Rachel McAdams, Marion Cottilard, Kathy Bates, Carla Bruni jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
„Südaöö Pariisis” on vanameister Woody Alleni loomingus täiesti arvestatav…
Mängufilm „Südaöö Pariisis” („Midnight in Paris”, Hispaania-USA 2011, 94 min), stsenarist ja režissöör Woody Allen. Osades Owen Wilson, Rachel McAdams, Marion Cottilard, Kathy Bates, Carla Bruni jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
„Südaöö Pariisis” on vanameister Woody Alleni loomingus täiesti arvestatav…
2 minutit
Tähtis on pärale jõuda
„Põhjakaares” on kaadreid keset lumetormi, kaadreid keset pimedat, kaadreid hommikupäikeses, õhtupäikeses, panoraamplaane ja aerovõtted.
Mängufilm „Põhjakaar” („Nord”, Norra 2009, 79 min), režissöör Rune Denstad Langlo, stsenarist Erlend Loe. Osades Anders Baasmo Christiansen, Kyrre Hellum, Marte Aunemo, Mads Sjøgård Pettersen, Lars Olen jt. Linastus kinos Artis.
Küllap aeg-ajalt satub iga kogenud filmihuviline nägema mõnd filmi, mis ühtpidi millegagi…
Mängufilm „Põhjakaar” („Nord”, Norra 2009, 79 min), režissöör Rune Denstad Langlo, stsenarist Erlend Loe. Osades Anders Baasmo Christiansen, Kyrre Hellum, Marte Aunemo, Mads Sjøgård Pettersen, Lars Olen jt. Linastus kinos Artis.
Küllap aeg-ajalt satub iga kogenud filmihuviline nägema mõnd filmi, mis ühtpidi millegagi…
4 minutit
PEALELEND: Martin Melioranski
8. septembril oli arhitektuurimuuseumis uue Ehituskunsti esitlus. Oled seekordse numbri külalistoimetaja, millele keskendusid?
Ajakirja Ehituskunst järjekorranumbriga 53-54 peateema on arhitektuursed dialoogid: nii dialoogid, mis toimuvad suuremas ühiskondlikus mastaabis, suhtes erialast väljaspool olevaga, kui ka need, mis uurivad professiooni olemust lähemalt ning kirjeldavad selle sisemist ülesehitust. Olen külalistoimetajana valinud autorid, kes harutavad lahti ja põimivad kokku dialoogi…
Ajakirja Ehituskunst järjekorranumbriga 53-54 peateema on arhitektuursed dialoogid: nii dialoogid, mis toimuvad suuremas ühiskondlikus mastaabis, suhtes erialast väljaspool olevaga, kui ka need, mis uurivad professiooni olemust lähemalt ning kirjeldavad selle sisemist ülesehitust. Olen külalistoimetajana valinud autorid, kes harutavad lahti ja põimivad kokku dialoogi…
2 minutit
Vaiksoo linna taga metsas
Raul Vaiksoo, Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn-Narva. Kujundanud
Raul Vaiksoo ja Heino Prunsvelt, keeletoimetaja Marika Lall. Arhitektuurikirjastus Solness, 2011. 360 lk.
Kõige kindlama tõendi keeletoimetaja ja korrektori vajalikkuse ja tähtsuse kohta raamatukultuuris saab teostest, mille valmistamisel neid pole osalema võetud. Kui ehk kirjade järgi ongi võetud, nagu kõnealusel juhul, siis kas ebakompetentne isik või on talle lihtsalt…
Raul Vaiksoo ja Heino Prunsvelt, keeletoimetaja Marika Lall. Arhitektuurikirjastus Solness, 2011. 360 lk.
Kõige kindlama tõendi keeletoimetaja ja korrektori vajalikkuse ja tähtsuse kohta raamatukultuuris saab teostest, mille valmistamisel neid pole osalema võetud. Kui ehk kirjade järgi ongi võetud, nagu kõnealusel juhul, siis kas ebakompetentne isik või on talle lihtsalt…
4 minutit
Kus õppida arhitektiks?
Mis on ühist Eesti ehitussektori riigihangetel ja Heliose kinosaalis esitletud Viini Eksiilide arhitektuursetel makettidel? Võib-olla vaid see, et mõlemad on eestlaste tehtud. Aga termin „eestlane” on korraga hägune. Kadri Kerge ütleb 9. IX Sirbis: „Eesti reklaamib ennast küll IT-riigina, aga arhitektuuris ei kajastu see kuskil. Viinis avaldub see nii programmide valdamises kui ehitustehnoloogias.” („Ühe maketinäituse lugu”).…
4 minutit
Vanalinna, Kalaranna basseini ja Linnahalli vaheline ala
Peame endale ausalt tunnistama, et viimase kahekümne aastaga pole me merd Tallinna linnale lähemale suutnud tuua. Lootus, et kinnisvaraturul tegutsevad samasugused nähtamatud kasumlikule tegevusele suunavad käed nagu majanduses üldiselt, on luhtunud. Nii nagu majanduses, tuleb ka siin lõpuks kastanid tulest välja tuua avalikul võimul, kelle sekkumist muidu kardetakse. Peab…
4 minutit
Valge mehe ulg
Hugh Laurie. Let them talk. Warner Music UK Limited. 2011.
Pepe Ahlqvist & Umo Jazz Orchestra. Mister Blues. Bluelight Records. 2006
„Nõmme jazzil”, spordibaasis, basseinide veerel kõlas augusti hakul videvikus svingi ja bluusi: Estonian Dream Big Band mängis koos soome bluusiklassiku Pepe Ahlqvistiga maha kogu ta albumi „Mr Blues” kava – eks ole originaalgi jazzorkestrile seatud. Ahlqvist on muidugi edev…
Pepe Ahlqvist & Umo Jazz Orchestra. Mister Blues. Bluelight Records. 2006
„Nõmme jazzil”, spordibaasis, basseinide veerel kõlas augusti hakul videvikus svingi ja bluusi: Estonian Dream Big Band mängis koos soome bluusiklassiku Pepe Ahlqvistiga maha kogu ta albumi „Mr Blues” kava – eks ole originaalgi jazzorkestrile seatud. Ahlqvist on muidugi edev…
3 minutit
Żal
CD: Fryderyk Chopin. Żal. Kurbus. Vardo Rumessen – klaver. Helirežissöör Tanel Klesment, kujundus Tiina Saldre, toimetaja Virve Normet. Estonian Record Productions, 2011.
Lennuõnnetus Smolenski lähedal aprillis 2010 viis manalateele Poola presidendi Lech Kaczyński, tema abikaasa ja tema valitsusliikmetest kaaskonna. Poola rahva šokk ja sügav lein vapustas kogu maailma. Hukkunute mälestusele on Vardo Rumessen pühendanud CD „Żal” poola rahva lemmikhelilooja Fryderyk Chopini…
Lennuõnnetus Smolenski lähedal aprillis 2010 viis manalateele Poola presidendi Lech Kaczyński, tema abikaasa ja tema valitsusliikmetest kaaskonna. Poola rahva šokk ja sügav lein vapustas kogu maailma. Hukkunute mälestusele on Vardo Rumessen pühendanud CD „Żal” poola rahva lemmikhelilooja Fryderyk Chopini…
2 minutit
PEALELEND
23. ja 24. IX on Tallinnas Von Krahli teatris Tallinn Jazz Weekend e Tallinna jazzinädalalõpp, suur eesti jazzmuusika showcase-festival , mille raames astub kahel laval üles 14 ansamblit, esinemas UMA, Tanel Ruben Quintet, Kadri Voorand Group, Tuule Kann – Jaak Sooäär, Villu Veski kavaga „Innovative Life”, Andres Mustonen Crossover Quartet, Peedu Kass 005, Hedvig Hanson Group, Heavy Beauty, Weekend…
1 minut
Verdi kui emakeel
Verdi Reekviem: Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor, RAM ja Eesti Kontsertkoor, solistid Irina Vaštšenko (Venemaa), Valentina Kremen, Juhan Tralla (Saksamaa) ja Kristjan Mõisnik (Soome), dirigent Paul Mägi. 9. IX Vanemuise kontserdimajas.
Vanemuise sümfooniaorkestri tänavuse hooaja avakontserdid 9. septembril Vanemuise kontserdimajas ning seejärel Jõhvis ja Tallinna Kaarli kirikus olid ühtlasi Paul Mäe avakontserdid Vanemuise uue muusikajuhina. Kava oli grandioosne, lisaks…
Vanemuise sümfooniaorkestri tänavuse hooaja avakontserdid 9. septembril Vanemuise kontserdimajas ning seejärel Jõhvis ja Tallinna Kaarli kirikus olid ühtlasi Paul Mäe avakontserdid Vanemuise uue muusikajuhina. Kava oli grandioosne, lisaks…
3 minutit
Tiit Kuusiku mälestuseks
Mälestuskontsert 6. IX Kaarli kirikus.
Ühest kevadel Tallinna Kaarli kirikus spontaanselt 0-eelarvega sündinud ideest korraldada armastatud laulja ja pedagoogi professor Tiit Kuusiku mälestuseks kontsert, sai 6. septembri õhtul meeldejääv sündmus paljudele kirikusse kuulajaina tulnud lauljatele ja teatrisõpradele. Kontserdi korraldas Kaarli koguduse muusikajuht, organist ja dirigent Piret Aidulo, keda kava koostamisel nõustas EMTA professor Mati Palm:…
Ühest kevadel Tallinna Kaarli kirikus spontaanselt 0-eelarvega sündinud ideest korraldada armastatud laulja ja pedagoogi professor Tiit Kuusiku mälestuseks kontsert, sai 6. septembri õhtul meeldejääv sündmus paljudele kirikusse kuulajaina tulnud lauljatele ja teatrisõpradele. Kontserdi korraldas Kaarli koguduse muusikajuht, organist ja dirigent Piret Aidulo, keda kava koostamisel nõustas EMTA professor Mati Palm:…
1 minut
Meenutus suvest – variatsioonid Birgitta ja Bertmani teemal
Antonín Dvořáki „Näkineid” („Rusalka”), dirigent Konstantin Tšudovski, ja Georges Bizet’ „Carmen”, dirigent Eri Klas. Mõlemad ooperid on lavastanud Dmitri Bertman, kunstnikud Viktor Nežnoi ja Tatjana Tulubjeva. Etendused 18. ja 21. VIII Birgitta festivalil.
Selleaastane Birgitta festival on koos sooja suvega küll juba mälestuseks saamas, ent siiski tasub korraks peatuda…
Selleaastane Birgitta festival on koos sooja suvega küll juba mälestuseks saamas, ent siiski tasub korraks peatuda…
3 minutit
Huvitavad külalised, põnevad ettekanded
Pärdi päevad Tallinnas 4.–11. IX
Septembri alguspäevadel Nargeni festivali raames toimunud Arvo Pärdi päevad tõid Tallinnasse kaks suurepärast muusikakollektiivi, panid Noblessneri valukojas ühel õhtul kõlama Arvo Pärdi kõik neli sümfooniat ja lasid kuulda valikut tema koorimuusikast eriti kaunis ja viimistletud esituses.
Septembri alguspäevadel Nargeni festivali raames toimunud Arvo Pärdi päevad tõid Tallinnasse kaks suurepärast muusikakollektiivi, panid Noblessneri valukojas ühel õhtul kõlama Arvo Pärdi kõik neli sümfooniat ja lasid kuulda valikut tema koorimuusikast eriti kaunis ja viimistletud esituses.
3 minutit
Tänu Gary Schwartzile
Kahekümne aasta eest taastatud vabadusega kaasnenud piiride avanemine tõi kunstiteadlastele võimaluse näha kord õpitud ja ka uusi teoseid originaalis. Peterburi Ermitaaži hollandi kunsti kogu, maailma paremaid, oli ju teada, aga õpingud Amsterdami-Maastrichti süveülikoolis 1998. ja 1999. aastal paigutasid teosed nende loomulikku keskkonda.1 Enne suveülikooli kandideerimist küsisin igaks juhuks üle, kas ei ole ehk seatud vanusepiiri, ent…
3 minutit
Tiibeti värske tuul
Tiibeti kaasaegse kunsti näitus Temnikova ja Kasela galeriis Müürivahe tänavas kuni 30. IX, näitus „Himaalaja tuuled” Tami galeriis 17. – 31. VIII ja Tiibeti paviljon Veneetsia biennaalil 3. VI – 31. VIII .
Augusti teisel poolel sai Tallinna mitmes galeriis vaadata tiibeti kunsti. Tami ja Temnikova & Kasela Müürivahe tänava galerii puhul oli rõhutatult eksponeeritud kunsti kuuluvus…
Augusti teisel poolel sai Tallinna mitmes galeriis vaadata tiibeti kunsti. Tami ja Temnikova & Kasela Müürivahe tänava galerii puhul oli rõhutatult eksponeeritud kunsti kuuluvus…
3 minutit
Kunst ja rituaal
1. – 3. septembrini toimus Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia ja kunstiteaduse instituudi ja Tallinna ülikooli ajaloo instituudi korraldatud konverents „Kunst ja rituaal keskaegses ja varauusaegses Põhja- ja Kesk-Euroopas”. See oli neljas professor Sten Karlingule pühendatud konverents, üritust toetas Eesti Kultuurkapital. Kohal olid prominentsed lektorid mitmetest Euroopa ülikoolidest, et süveneda probleemidesse, mida järgnevalt püüan lühidalt tutvustada. Ajaloolise kunstiproduktsiooni ja…
5 minutit
Anders Härmi suurepärane kuraatoritöö
Näitus „Tumedus, tume” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kuni 2. X, kuraator Anders Härm.
Kunagi tegin Eri Klasiga intervjuu. Ta ütles, et kui pärast kontserti Stockholmis ilmunud arvustustes polnud üle ühe korra kasutatud sõna „fantastiline”, tähendas see läbikukkumist. Kui aga kõlas epiteet „kuninglik”, siis oli asi tõeliselt korda läinud. Kõik tunnevad koodi, ei mõõdeta…
Kunagi tegin Eri Klasiga intervjuu. Ta ütles, et kui pärast kontserti Stockholmis ilmunud arvustustes polnud üle ühe korra kasutatud sõna „fantastiline”, tähendas see läbikukkumist. Kui aga kõlas epiteet „kuninglik”, siis oli asi tõeliselt korda läinud. Kõik tunnevad koodi, ei mõõdeta…
4 minutit
Intellektuaalse allergia ilmingud
Üksteise mõistmine on raskendatud tihti just selliste väljendite puhul, millest igaüks arvab aru saavat. Koormatud mõistete, nt „armastus”, „müüt”, „teadus” ja „religioon” intersubjektiivselt lai tähendusväli ei mahu tervikuna ühe isiku arusaama piiresse. Kõnealused väljendid võivad olla subjekti jaoks olulise tähendusega ning subjektil võib olla veendumus, et ta mõistab neid väljendeid (ainu)õigesti, vähemalt üldjoontes. Paraku…
6 minutit
Kulturoomika kui ühiskonna spektroskoopia
Hiljuti avaldas Illinoisi ülikooli õpetlane, isa poolt eesti juurtega Kalev H. Leetaru artikli („Culturomics 2.0: Forecasting Large-Scale Human Behavior Using Global News Media Tone in Time and Space”), milles tutvustab, mil moel on võimalik kasutada ajakirjanduse teavet kultuuriprotsesside analüüsimisel. Lisanud mõistelistele seostele veel geograafilised, demonstreeris Leetaru, et avalikele allikatele tuginedes on võimalik…
3 minutit
Kahinad suhtlustoonis paljastavad sotsiaalse põletiku
Sadade ja tuhandete protsessoritega arvutid üüratu mälu ja tohutu kiirusega on leidnud oma koha, harutades lahti kiirendeis tekkinud elementaarosakeste jälgi, modelleerides füüsikapõhimõtteist lähtuvalt aine omadusi või otsides seoseid geneetilise teabe tohutus rägastikus. Andmetega toimetulek on viimasel paarikümnel aastal olnud inimkonnale võtmetähendusega. Geenimustrite jälitamine on toonud arusaama sellest, et keel ja…
2 minutit
Roheline keemia. Kas uus teadusharu?
5. – 9. septembrini toimus Tallinnas rahvusvaheline rohelisele keemiale pühendatud teaduskonverents.
Võib ju küsida, mida üldse tähendab roheline keemia, sest ega aatomituumadel ja elektronidel pole ju värvi küljes. Samadest komponentidest koosnevad nii mürgid kui ka ohutud ained. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri nõunik Paul Anastas on 20 aastat tagasi rohelise keemia üldpõhimõtted ka sõnastanud.…
Võib ju küsida, mida üldse tähendab roheline keemia, sest ega aatomituumadel ja elektronidel pole ju värvi küljes. Samadest komponentidest koosnevad nii mürgid kui ka ohutud ained. Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri nõunik Paul Anastas on 20 aastat tagasi rohelise keemia üldpõhimõtted ka sõnastanud.…
1 minut
Mõttevahetus Balti kirjakultuuri üle jätkub!
Äsja ilmus ajakirja Keel ja Kirjandus baltisaksa kirjakultuuri priske erinumber. See võinuks olla veelgi mahukam, kui ajakirja formaat poleks seadnud piirangut ega osa artikleid järgmisi numbreid ootama jätnud. Kuid sellega arutelu vanema kirjanduse üle veel ei piirdu. 16. – 18. septembrini toimub Tartus juba kuues rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion, „Balti kirjandusvälja…
2 minutit
Tõlgete kvaliteedist ehk Õnnetu Cortázar
Tundub, et ilukirjanduse tõlgete kvaliteedist on viimasel ajal suhteliselt vähe juttu tehtud. Põhjus on aimatav: üldiselt on tõlkekvaliteet paranenud, kui võrrelda turumajanduse algusaastatega, siis kohe määratult. Tookord julges ainult mõne kindla kirjastuse tõlkeraamatuid osta. Kui kõik on hästi või vähemalt talutav, siis sellest eriti ei räägita. Ise olen küll nii mõnelgi korral…
4 minutit
Mutt … ja teised
Endise loominglase ääremärkusi Mihkel Muti viimasele mälestusteraamatule
Mihkel Mutt. Mälestused V. Päikesepoolel. Toimetanud Maiga Varik. Tiina Tammetalu makett ja kujundus. Kirjastus fabian, 2011. 247 lk.
Näikse, et Mihkel Mutt, kes vähemasti 1986. aastal unistas oma „Buddenbrookidest”, on mõttest loobunud ning perekonnaromaani asemel hakanud mälestusi publitseerima. Otseselt üks teist ju ei välista, kuid praegu igatahes on mul sellest tuliselt kahju,…
Mihkel Mutt. Mälestused V. Päikesepoolel. Toimetanud Maiga Varik. Tiina Tammetalu makett ja kujundus. Kirjastus fabian, 2011. 247 lk.
Näikse, et Mihkel Mutt, kes vähemasti 1986. aastal unistas oma „Buddenbrookidest”, on mõttest loobunud ning perekonnaromaani asemel hakanud mälestusi publitseerima. Otseselt üks teist ju ei välista, kuid praegu igatahes on mul sellest tuliselt kahju,…
7 minutit
Žüriiliikme mälestusi
Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus tõi esile elu lavastamise printsiibid aastal 2011.
Olen istunud mitmes žüriis, aga ikka on siis vaja olnud hinnata juba kultuurikurnast läbi käinud töid, kunsti- või teadustekste, mis on varem avaldatud ja kellegi teise poolt juba ette kultuurikõlblikuks tunnistatud. Vist tõesti esmakordselt kutsuti mind vaagima nii-öelda puhast mateeriat, eesti näitekunsti kasvavate generatsioonide kontrollimata toodangut.…
Olen istunud mitmes žüriis, aga ikka on siis vaja olnud hinnata juba kultuurikurnast läbi käinud töid, kunsti- või teadustekste, mis on varem avaldatud ja kellegi teise poolt juba ette kultuurikõlblikuks tunnistatud. Vist tõesti esmakordselt kutsuti mind vaagima nii-öelda puhast mateeriat, eesti näitekunsti kasvavate generatsioonide kontrollimata toodangut.…
5 minutit
Vanemuine: kolmest kaks uut
Vanemuise teater alustas oma 142. hooaega kahe uue loomingulise juhi käe all: draamaharus on ohjad haaranud näitekirjanik ja lavastaja Urmas Lennuk, muusikavallas on nüüd muusikajuht ja peadirigent maestro Paul Mägi. Üksnes Vanemuise balletitrupp jätkab senise juhi Mare Tomminga eestvedamisel. Kokku esietendub uuel hooajal 19 uuslavastust. „Alanud hooaja ühisnimetaja on siseressursi otsing,” ütles draamajuht Urmas Lennuk.…
2 minutit
Klassikaline draama – näitleja baas ja kodu
Uue draamajuhi Urmas Lennuki sõnul on Vanemuise draamatrupi üks tugevamaid külgi selle koosseis.
Augustis võttis Vanemuise teatri seniselt draamajuhilt Sven Karjalt ameti üle näitekirjanik ja lavastaja Urmas Lennuk (39). Lennuk on lõpetanud 1990. aastal Tamsalu keskkooli ja 2000. aastal Eesti muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli lavastaja erialal. Ta on töötanud Tamsalu kultuurimaja kunstilise juhina…
5 minutit
Kultuurist kabuurini on mitu teed
„The Black Rider’i” alusmotiiviks on faustlikul viisil sõlmitud leping, mis sedapuhku tehtud küll armastuse nimel.
VAT -teatri „The Black Rider” („Must ratsanik”), muusika ja laulutekstide autor Tom Waits, lavastaja Christian Römer, kunstnik Kathrin Hegedüsch, videokunstnik René von der Waar, liikumisjuht Marge Ehrenbusch. Mängivad Katariina Unt, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Margo…
VAT -teatri „The Black Rider” („Must ratsanik”), muusika ja laulutekstide autor Tom Waits, lavastaja Christian Römer, kunstnik Kathrin Hegedüsch, videokunstnik René von der Waar, liikumisjuht Marge Ehrenbusch. Mängivad Katariina Unt, Sandra Uusberg (Tallinna Linnateater), Lauri Saatpalu, Raivo E. Tamm, Margo…
5 minutit
Mõrvade üleeuroopaline dimensioon
Iga rahvuslik ühiskond on tegelenud üksnes omaenda liikmetele osaks saanud vägivallaga.
XX sajandi ajaloo teemasid, mis on mõjutanud kogu Euroopat. Pärast külma sõja lõppu, kui Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskond ligi poole sajandi pikkusest Nõukogude ikkest vabanesid, oli seetõttu ka genotsiidi temaatika ülimalt aktuaalne. On lihtne mõista, et ennast nähti selles kontekstis eelkõige ajaloo ohvrina,…
XX sajandi ajaloo teemasid, mis on mõjutanud kogu Euroopat. Pärast külma sõja lõppu, kui Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskond ligi poole sajandi pikkusest Nõukogude ikkest vabanesid, oli seetõttu ka genotsiidi temaatika ülimalt aktuaalne. On lihtne mõista, et ennast nähti selles kontekstis eelkõige ajaloo ohvrina,…
6 minutit
Rahvuslik tööjaotus valimiskäitumises
Riigikogu valimistest on nüüd juba pool aastat ja päevakajalised arutelud peetud. Selle aasta valimiskäitumise põhjalikum analüüs seisab aga alles ees. Tartu ülikooli riigiteaduste instituut viis valimiste järel läbi valimiskäitumisele keskendatud küsitlusuuringu, mis on osa rahvusvahelisest võrdlevast valimisuuringute projektist „Comparative Study of Electoral Systems” (www.cses.org). Praegu on käsil selle tulemuste süstematiseerimine ja põhjalikum…
4 minutit
Raha paneb rattad käima?
Raha seotus reaalse füüsi(ka)lise maailmaga kippus veidi uduseks minema juba keskaja alguseks.
Seda paljudes maailma keeltes levinud rahvalikku ütlemist, aga ka vastavat eestimaist laulusalmi, tuleks muidugi mõista ülekantud tähenduses. Kentsakal kombel kipuvad tänapäeva inimesed väidet puhta kullana võtma. Kui „rataste” all pidada silmas oma heaolu, riigi elukorraldust või maailmamajanduse käekäiku, siis usuvad inimesed siiralt, et pearolli…
Seda paljudes maailma keeltes levinud rahvalikku ütlemist, aga ka vastavat eestimaist laulusalmi, tuleks muidugi mõista ülekantud tähenduses. Kentsakal kombel kipuvad tänapäeva inimesed väidet puhta kullana võtma. Kui „rataste” all pidada silmas oma heaolu, riigi elukorraldust või maailmamajanduse käekäiku, siis usuvad inimesed siiralt, et pearolli…
9 minutit
Vastuolude aeg
Klassikalise ilukirjanduse lugemise vähenemine näitab, et kadumas on oluline side, mis Eesti ühiskonda koos on hoidnud. Kool kaotab ühe oma ülitähtsa rolli: aidata luua inimesel endale ajalugu ja juured.
Ilmus järjekordne inimarengu aruanne, seekord kolme Balti riigi võrdlus. Ma vaatan siin mõnda probleemi hariduse ja keele peatükkidest ning kõnelen peaaegu ainult Eestist. Pole võimalik parimagi tahtmise juures välja tuua…
Ilmus järjekordne inimarengu aruanne, seekord kolme Balti riigi võrdlus. Ma vaatan siin mõnda probleemi hariduse ja keele peatükkidest ning kõnelen peaaegu ainult Eestist. Pole võimalik parimagi tahtmise juures välja tuua…
7 minutit
Iga kinnistõde on vaidlustamist väärt
Ei pea olema meediaekspert ega suhtekorraldusgeenius, et teada, kuidas Eesti ajakirjandusse uudiseid tekitada. See on imelihtne, nagu kultuuriminister Rein Lang esmaspäevases Vikerraadio saates taas tõestas. Iseenesest pole midagi uudisväärtuslikku faktis, et Tartu kunstimuuseum ei ela õlitatud järjel. Imestama paneb aga see, millise järjekindlusega jaksavad asjaosalised teeselda imestust, kui keegi otsustajakõrgemalseisja midagi ütleb.…
3 minutit
Tagasiviitavad tõendid. Teine pilk pilditeadusele
Ivar-Kristjan Heina intervjuu Karlsruhe kunsti- ja disainiülikooli kunstiajaloo ja meediateooria professori Beat Wyssiga
Möödunud nädalal pidas Karlsruhe kunsti- ja disainiülikooli kunstiajaloo ja meediateooria professor Beat Wyss Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduste instituudis doktorantidele seminari „Tagasiviitavad tõendid. Teine pilk pilditeadusele”. Ta keskendus saksa idealismi ning essentsialistliku filosoofia mõjutustele ehk sellele, mis sellest on jõudnud…
Möödunud nädalal pidas Karlsruhe kunsti- ja disainiülikooli kunstiajaloo ja meediateooria professor Beat Wyss Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduste instituudis doktorantidele seminari „Tagasiviitavad tõendid. Teine pilk pilditeadusele”. Ta keskendus saksa idealismi ning essentsialistliku filosoofia mõjutustele ehk sellele, mis sellest on jõudnud…
5 minutit
