Sirp täis tarkust jälle tulekul
Sirbis:
– Mis loom on kulturoomika ja mis ime roheline keemia?
– Millised vastuolud paistavad välja inimarengu aruande hariduse osast?
– Kuidas raha sumeritest saadik rattaid on õlitanud ja miks õli paistab otsakorral olevat?
– Snyderi ja Naimarki arusaamad massimõrvade üleeuroopalisest dimensioonist.
– Mitu teed kultuurist kabuurini Tom Waitsi „Black Rideris“.
– Vanemuise uus hooaeg – täis häid näitlejaid ja…
– Mis loom on kulturoomika ja mis ime roheline keemia?
– Millised vastuolud paistavad välja inimarengu aruande hariduse osast?
– Kuidas raha sumeritest saadik rattaid on õlitanud ja miks õli paistab otsakorral olevat?
– Snyderi ja Naimarki arusaamad massimõrvade üleeuroopalisest dimensioonist.
– Mitu teed kultuurist kabuurini Tom Waitsi „Black Rideris“.
– Vanemuise uus hooaeg – täis häid näitlejaid ja…
1 minut
Soome Nokia on muusika
Eelmisel nädalal avas Helsingis uksed kaua oodatud Musiikkitalo. Muusikakeskuse katuse all on nüüdisaegne kontserdisaal 1700 kuulajale ja viis väiksemat saali, uue kodu said Soome Raadio Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester ning Sibeliuse akadeemia. Piduliku avakontserdi avas Sibeliuse „Finlandia” 31. augusti õhtul. Paljudel kohalviibijatel olid silmad märjad – lootus saada oma kontserdimaja on täitunud!
4 minutit
Krokodilli, Kafka ja Koji Yamamura kohtumine kinos
Kōji Yamamura retrospektiiv ja visiit eile kinos Sõprus
Kui kirjutada lauses kõrvuti Jaapan ja animatsioon, siis võib kihla vedada, et enamuse jaoks piirdub esimene assotsiatsioon hiiglasliku koomiksi- ja animatsioonitööstusega, milleta on võimatu jaapani popkultuuri ette kujutada. Head lugejad, siin peab ühe asja kohe selgeks tegema – seekord on asjalood teisiti. Jaapan…
Kui kirjutada lauses kõrvuti Jaapan ja animatsioon, siis võib kihla vedada, et enamuse jaoks piirdub esimene assotsiatsioon hiiglasliku koomiksi- ja animatsioonitööstusega, milleta on võimatu jaapani popkultuuri ette kujutada. Head lugejad, siin peab ühe asja kohe selgeks tegema – seekord on asjalood teisiti. Jaapan…
2 minutit
Innovatiivse kursuste tsükli lennukas lõpp
„Boarding Completed!”: rahvusvahelise intensiivkursuse „Uuenduslik lähenemine muusikahariduse ja kultuurikorralduse lõimimises” lõppkontsert 2. IX EMT A kammersaalis.
Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimunud kahenädalane rahvusvaheline intensiivkursus „Uuenduslik lähenemine muusikahariduse ja kultuurikorralduse lõimimises” („Innovative Approaches in Integrating Music Education and Cultural Management”) lõpetati eelmisel reedel kontserdiga „Boarding Completed!”. Sellega lõppes ühtlasi kolmeaastane kursuste tsükkel, mis vaatles…
Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimunud kahenädalane rahvusvaheline intensiivkursus „Uuenduslik lähenemine muusikahariduse ja kultuurikorralduse lõimimises” („Innovative Approaches in Integrating Music Education and Cultural Management”) lõpetati eelmisel reedel kontserdiga „Boarding Completed!”. Sellega lõppes ühtlasi kolmeaastane kursuste tsükkel, mis vaatles…
2 minutit
Kotkajärve legend vastabki tõele
Olin Kotkajärve metsaülikoolist kuulnud legende juba aastakümneid. Mu kadunud abikaasa, soome jurist ja EV põhiseaduse üks autoreid Juhan Kristjan Talve esines ja osales Kotkajärvel 1988. aastal. Juhan rääkis seal toimunust erilise ilme ja tooniga, milles vaheldusid nostalgiline härdus ja hardus. Samasuguseid toone tabasin aastate jooksul teistegi eestlaste juttudes, kes Kotkajärvel käisid ja kes mulle…
7 minutit
Uus hooaeg – kaks avakontserti, kaks Järvit
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert: 1. IX Estonia kontserdisaalis Orchestre de Paris, dirigent Paavo Järvi. Kavas A. Pärdi „Silhouette. Hommage à Gustave Eiffel”, I. Stravinski „Petruška”, B. Bartóki Orkestrikontsert op. 116.
Paavo Järvi on Orchestre de Paris’ ees muusikajuhina hooajast 2010/2011. Kontaktid orkestriga, keda on juhtinud ja juhatanud ka sellised korüfeed nagu…
Paavo Järvi on Orchestre de Paris’ ees muusikajuhina hooajast 2010/2011. Kontaktid orkestriga, keda on juhtinud ja juhatanud ka sellised korüfeed nagu…
4 minutit
Feodaalne verepulm teleekraanil
„Troonide mäng” („Game of Thrones”, USA 2011, Home Box Office/ Management 360, 10 jagu). Sarja loojad David Benioff ja Dan Weiss (George R. R. Martini romaanisarja põhjal), operaatorid Alik Sahharov, Matthew Jensen ja Marco Pontecorvo, helilooja Ramin Djawadi, peakunstnik Gemma Jackson. Peaosades Sean Bean, Mark Addy, Nikolaj Coster-Waldau, Michelle Fairley, Lena Headey, Emilia Clarke,…
3 minutit
Tulevik: ulatuslike volitustega teadusagentuur ja tõstetud hindamislatt
Intervjuu teadus- ja haridusministeeriumi teadusosakonna juhi Indrek Reimandiga
Nädala eest käsitles Sirbile antud intervjuus teaduse ja kõrghariduse teemasid Eesti Teadusfondi juht Toivo Maimets. Seda kõike uue teadus- ja arenduskorralduse seadusega (TAKS ) seotult. Maimetsa arvates võeti TAKS riigikogus vastu kiirustades ja selles on läbitöötamata aspekte, mistõttu pole…
Nädala eest käsitles Sirbile antud intervjuus teaduse ja kõrghariduse teemasid Eesti Teadusfondi juht Toivo Maimets. Seda kõike uue teadus- ja arenduskorralduse seadusega (TAKS ) seotult. Maimetsa arvates võeti TAKS riigikogus vastu kiirustades ja selles on läbitöötamata aspekte, mistõttu pole…
7 minutit
Seal mandril kevad tuleb teisiti
Telefilm „„Kevade” Aafrikas” (Eesti 2011, 55 min), autorid Ken Saan ja Krister Kivi. ETV 2s 6. IX ja ETVs 7. IX.
Ken Sleigh ja Christopher Stone on valmis saanud muheda muuvi, milles näidatakse, kuidas Musta Mandri mees, filmiprodutsent Simon Nduti ei kohku ära, kui kahvatud Põhjamaa tüübid tema kodumaale seilavad ja tulevad lagedale sooviga saada…
Ken Sleigh ja Christopher Stone on valmis saanud muheda muuvi, milles näidatakse, kuidas Musta Mandri mees, filmiprodutsent Simon Nduti ei kohku ära, kui kahvatud Põhjamaa tüübid tema kodumaale seilavad ja tulevad lagedale sooviga saada…
3 minutit
Geeniuste koht ei ole teaduse prügikastis. Intervjuu akadeemik Leo Mõtusega
Kuivõrd on teadustegevus üldse mõõdetav ja nende mõõtmiste alusel ka hinnatav?
Usun, et teadustegevus on tagantjärele mõõdetav ja ka hinnatav. Samal ajal olen veendunud, et tagantjärele hinnangute alusel ettevaatavate teaduse kategooriliste juhtimisotsuste tegemine (mis on ka Eestis levima hakanud) viib pikemas perspektiivis teaduse kui terviku arengu…
Usun, et teadustegevus on tagantjärele mõõdetav ja ka hinnatav. Samal ajal olen veendunud, et tagantjärele hinnangute alusel ettevaatavate teaduse kategooriliste juhtimisotsuste tegemine (mis on ka Eestis levima hakanud) viib pikemas perspektiivis teaduse kui terviku arengu…
4 minutit
Piirilinna „Parsifal”
Volmer dirigeeris end „Parsifaliga” Wagneri-dirigentide rahvusvahelisse klassi.
Richard Wagneri lavamüsteerium „Parsifal” rahvusooperis Estonia: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Risto Joost, lavastaja Nicola Raab (Saksamaa), kaaslavastaja Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik David Cunningham (Šotimaa). 25. ja 28. VIII etendused.
Vaadates Noblessneri valukoja juures Peetri sadamast merele, silmapiirilt tõusvatele ja selle taha…
Richard Wagneri lavamüsteerium „Parsifal” rahvusooperis Estonia: muusikaline juht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Risto Joost, lavastaja Nicola Raab (Saksamaa), kaaslavastaja Ran Arthur Braun (Iisrael), kunstnik Robert Innes Hopkins (Suurbritannia), valguskunstnik David Cunningham (Šotimaa). 25. ja 28. VIII etendused.
Vaadates Noblessneri valukoja juures Peetri sadamast merele, silmapiirilt tõusvatele ja selle taha…
5 minutit
Poeetiline loom paiskab lahti akna
Andreas Weber, Kõik me tunneme. Saksa keelest tõlkinud Krista Räni. Toimetanud Anu Nõulik, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2011. 270 lk.
Andreas Weberi raamatut „Kõik me tunneme” võib lugeda kahel moel: siiralt või mõistlikult. Valitud lugemisviisist sõltub ärrituse tase ja saadud teadmise hulk. Siiralt lugedes tuleks võtta Weberit sõnast: bioloogias on üleüldine kriis, teadus ei oska…
Andreas Weberi raamatut „Kõik me tunneme” võib lugeda kahel moel: siiralt või mõistlikult. Valitud lugemisviisist sõltub ärrituse tase ja saadud teadmise hulk. Siiralt lugedes tuleks võtta Weberit sõnast: bioloogias on üleüldine kriis, teadus ei oska…
5 minutit
Laske teadus tuppa
Tehnoloogilised ajastud vahetuvad. Kiviajast sai pronksi- ja hiljem rauaaeg. Seda mitte kivide või vase otsalõppemise, vaid uute ideede tõttu. Kivim, millest tehti kirveid ja odaotsi, on alles tänaseni. Maailma muudavad viljakad ideed.
Kuidas neid leida, ära tunda ja viljakana kasutusse võtta? Teaduskorraldus on tänapäeval poliitiliste otsuste pärusmaa. Uurmiskirest ja oma mõisa tuludest tegid teadust von Baerid ja teevad…
Kuidas neid leida, ära tunda ja viljakana kasutusse võtta? Teaduskorraldus on tänapäeval poliitiliste otsuste pärusmaa. Uurmiskirest ja oma mõisa tuludest tegid teadust von Baerid ja teevad…
2 minutit
Teeks ühed daamid?
R.A.A.A.Mi „Valged daamid”, autor Andrus Kivirähk, lavastaja Merle Karusoo. Mängivad Katrin Saukas ja Liis Haab. Esietendused 31. III Tallinnas Hobuveskis ja 28. VI Haapsalu linnuse konvendihoone terrassil.
Ühendus R.A.A.A.M on otsustanud kõigutada neid kivimüüre, mis aastasadadega on kasvanud Haapsalu Valge Daami legendi alla. Mõte on hea, kuid kerge see ülesanne ei ole. Etenduse eel oli hea teatri lubadusi…
Ühendus R.A.A.A.M on otsustanud kõigutada neid kivimüüre, mis aastasadadega on kasvanud Haapsalu Valge Daami legendi alla. Mõte on hea, kuid kerge see ülesanne ei ole. Etenduse eel oli hea teatri lubadusi…
1 minut
Lollide laeva tuules seilavad mõtted
„Morten lollide laeval” tekitab mõtteid tänapäeva lastest ja nendega kõnelemisest kunsti kaudu.
VAT- teatri ja Kuressaare Linnateatri „Morten lollide laeval”, autor Kaspar Jancis, lavastaja Aare Toikka, kunstnik ja muusika autor Kaspar Jancis, koreograaf Kaja Kann. Mängivad Ott Sepp (Vanemuine), Liisa Pulk (Vanemuine), Aarne Mägi, Jörgen Liik, Juss Haasma jt. Esietendus 1. VIII Kuressaare sadamaaidas. …
VAT- teatri ja Kuressaare Linnateatri „Morten lollide laeval”, autor Kaspar Jancis, lavastaja Aare Toikka, kunstnik ja muusika autor Kaspar Jancis, koreograaf Kaja Kann. Mängivad Ott Sepp (Vanemuine), Liisa Pulk (Vanemuine), Aarne Mägi, Jörgen Liik, Juss Haasma jt. Esietendus 1. VIII Kuressaare sadamaaidas. …
4 minutit
Kuidas leppida lõikuskuuga
Augusti tantsufestival pakkus vaadata erilaadseid etendusi, laskmata end nende žanrimääratlusest suurt heidutada.
Augusti tantsufestival 15. – 30. VIII Tallinnas. Lisaks eesti koreograafidele-tantsijatele sai näha esinejaid Belgiast, Poolast, Rootsist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, US Ast, Jaapanist, Saksamaalt, Šotimaalt ja Soomest. Kokku anti 17 etendust nii Kanuti gildi saalis kui ka Tallinna teistes teatrites, samuti platsidel ja parkides.
Augusti tantsufestival on…
Augusti tantsufestival 15. – 30. VIII Tallinnas. Lisaks eesti koreograafidele-tantsijatele sai näha esinejaid Belgiast, Poolast, Rootsist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, US Ast, Jaapanist, Saksamaalt, Šotimaalt ja Soomest. Kokku anti 17 etendust nii Kanuti gildi saalis kui ka Tallinna teistes teatrites, samuti platsidel ja parkides.
Augusti tantsufestival on…
4 minutit
Filosoofiline augustitants
Berliini festivalil „Tanz im August” näidati peamiselt postmodernistlikku kontseptuaalset tantsuteatrit.
Tantsuteatrifestival „Tanz im August” („Augustitants”) 12.–28. VIII Berliinis.
Berliini teatri pealavadel (HAU , Schaubühne, Volksbühne, Radialsystem V jt) üle kahe nädala väldanud festivalil oli mul võimalik viibida nädal aega ja vaadata kahtteist etendust, sh üks work in progress. Festivali programm oli rahvusvaheline, valdava osa lavastustest võib…
Tantsuteatrifestival „Tanz im August” („Augustitants”) 12.–28. VIII Berliinis.
Berliini teatri pealavadel (HAU , Schaubühne, Volksbühne, Radialsystem V jt) üle kahe nädala väldanud festivalil oli mul võimalik viibida nädal aega ja vaadata kahtteist etendust, sh üks work in progress. Festivali programm oli rahvusvaheline, valdava osa lavastustest võib…
4 minutit
Soomlased hindavad pronksivalu
Turu kujurite ühendus rahvusraamatukogus kuni 24. IX.
Kahekümneaastase ajalooga elujõuline skulptorite ühendus Eesti mõõtkavas umbes Tartusuuruses Soome linnas on küllap ka väljaspool Ida-E uroopat üsna haruldane ja huvi äratav nähtus. 17 skulptorit ühendav Jöötti on just selline skulptuurile keskendunud kunstnike ühendus Turus. Paariaastaste kontaktide tulemusena esineb 14 Jöötti skulptorit septembris oma näitusega rahvusraamatukogu peagaleriis ja…
Kahekümneaastase ajalooga elujõuline skulptorite ühendus Eesti mõõtkavas umbes Tartusuuruses Soome linnas on küllap ka väljaspool Ida-E uroopat üsna haruldane ja huvi äratav nähtus. 17 skulptorit ühendav Jöötti on just selline skulptuurile keskendunud kunstnike ühendus Turus. Paariaastaste kontaktide tulemusena esineb 14 Jöötti skulptorit septembris oma näitusega rahvusraamatukogu peagaleriis ja…
2 minutit
Loit Jõekalda igaaegne ajalugu
Loit Jõekalda näitus „Pärand” Vabaduse galeriis kuni 11. IX.
Graafiku, fotograafi ja kaljutaiduri Loit Jõekalda näituse „Pärand” juhatab sisse fotode sari, kus kujutatud vanimaid säilinud kunstiteoseid eri paikadest kogu maamunal: Äänisjärve idakallas, Valgemere Uikujõgi, Koola poolsaare Umbajõe Kanajärv, Alta Põhja-N orras, Tanum Rootsis, Northumberland Inglismaal, Tomi jõgi Siberis, Shulgan-Taši koobas Baškortostanis Lõuna-U uralis, Minussinski org…
Graafiku, fotograafi ja kaljutaiduri Loit Jõekalda näituse „Pärand” juhatab sisse fotode sari, kus kujutatud vanimaid säilinud kunstiteoseid eri paikadest kogu maamunal: Äänisjärve idakallas, Valgemere Uikujõgi, Koola poolsaare Umbajõe Kanajärv, Alta Põhja-N orras, Tanum Rootsis, Northumberland Inglismaal, Tomi jõgi Siberis, Shulgan-Taši koobas Baškortostanis Lõuna-U uralis, Minussinski org…
3 minutit
Piirilinn
Eesti ja Portugali ehtenäitus „Piirilinn: Tallinn-L issabon” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IX ja Tallinna Linnagaleriis kuni 25. IX. Kuraator Harry Liivrand, kujundaja Taso Mähar, kunstnikud Katrin Amos, Piret Hirv, Katarina Kotselainen, Tiina Käesel, Urve Küttner, Leonhard Lapin, Kristiina Laurits, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Jaanus Samma, Lauri Sillak (Laurentsius), Rait Siska, Risto Tali, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre,…
3 minutit
Kui psühhedeelne ikkagi oli seitsmekümnendate Tallinn?
Ludmilla Siimuga vestleb näituse „Üksi linnas” kuraator Liisa Kaljula.
Jüri Palmi ja Ludmilla Siimu ühisnäitus Kumus oli meie viimase aja kunstiajaloo üks üllatuslikumaid ja huvitavamaid tõlgendusi. 1970ndail Eesti kunstinäitusi usinasti külastanutele tuli küll eksponeeritud tööde enamik tuttav ette, pakkudes nostalgilist äratundmisrõõmu, kuid nende koos esitamine tõi välja nii Palmi ja…
Jüri Palmi ja Ludmilla Siimu ühisnäitus Kumus oli meie viimase aja kunstiajaloo üks üllatuslikumaid ja huvitavamaid tõlgendusi. 1970ndail Eesti kunstinäitusi usinasti külastanutele tuli küll eksponeeritud tööde enamik tuttav ette, pakkudes nostalgilist äratundmisrõõmu, kuid nende koos esitamine tõi välja nii Palmi ja…
5 minutit
Stseenid päris elust
Tegelased
Jim: Jim Ashilevi
Küsija: Marion Jõepera Stseen I
Jim on teel „Karamazovite” proovi, kuid trajektoori valides peatub ta korraks ka F-hoones. Sisenedes tervitavad teda lavastaja Kristian Smeds, produtsent Eeva Bergroth ja nende lavastusprotsessi kroonik Mirkka Maikola, kellele ta lubab õhtuks ühe ununenud asja valmis kirjutada (seda blogi sissekannet saab lugeda www.karamazovworkshop. com). Jim jõuab lauda, kus istub ka…
Jim: Jim Ashilevi
Küsija: Marion Jõepera Stseen I
Jim on teel „Karamazovite” proovi, kuid trajektoori valides peatub ta korraks ka F-hoones. Sisenedes tervitavad teda lavastaja Kristian Smeds, produtsent Eeva Bergroth ja nende lavastusprotsessi kroonik Mirkka Maikola, kellele ta lubab õhtuks ühe ununenud asja valmis kirjutada (seda blogi sissekannet saab lugeda www.karamazovworkshop. com). Jim jõuab lauda, kus istub ka…
6 minutit
Polymeri utoopia sarnanes küberpungiga
Polymeri kultuuritehase festival „Utoopia” 24. – 28. VIII .
Polymeri tänavune festival tervitas külalisi rikkaliku kunsti-, muusika-, õpitubade ja loenguprogrammiga. Festivali teema „Utoopia” märgib humoorikalt Polymeri igapäevast elu ning on väga tore, et see elu kord aastas nii suurelt publiku ette tuuakse. Festivali avapäeva 24. augusti sisustasid Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide osakonna tudengid nelja performance’i…
Polymeri tänavune festival tervitas külalisi rikkaliku kunsti-, muusika-, õpitubade ja loenguprogrammiga. Festivali teema „Utoopia” märgib humoorikalt Polymeri igapäevast elu ning on väga tore, et see elu kord aastas nii suurelt publiku ette tuuakse. Festivali avapäeva 24. augusti sisustasid Eesti Kunstiakadeemia tegevuskunstide osakonna tudengid nelja performance’i…
3 minutit
Albert Trapeeži arhitektoonika
Albert Trapeež, Võta suhu sõna. Eesti Keele Sihtasutus, 2011. 96 lk.
Kolme aasta eest ilmunud kaksikraamat „Isiklik /Üleüldine” avalikustas tõsiasja, et luuletaja Albert Trapeež ja kunstnik Leonhard Lapin on Siiami kaksikud. Tegelikult elab nendega ühes maises kestas veel kolmaski tegelane – arhitekt Lapin, kes flirdib ühtaegu nii kunsti kui luulega. Tema ideekavandi järgi valmis Tallinnas…
Kolme aasta eest ilmunud kaksikraamat „Isiklik /Üleüldine” avalikustas tõsiasja, et luuletaja Albert Trapeež ja kunstnik Leonhard Lapin on Siiami kaksikud. Tegelikult elab nendega ühes maises kestas veel kolmaski tegelane – arhitekt Lapin, kes flirdib ühtaegu nii kunsti kui luulega. Tema ideekavandi järgi valmis Tallinnas…
4 minutit
Kahekõne jaapani kunstiga
Jaapani ehtekunsti näitus „2011: mere ääres – metsa taga” A-galeriis kuni 12. IX ja Nanako Kaji näitus „Aja joon” Hopi galeriis kuni 20. IX.
Septembrikuus on Hobusepea tänavas sattunud kõrvuti kaks omanäolist jaapani kunsti näitust: A- galeriis Adolfas Šaulyse ja Mari Relo-Šaulyse korraldatud kolme tunnustatud jaapani ehtekunstniku Jun Konishi, Shunichiro Nakashima ja Michihiro Sato loomingu väljapanek…
Septembrikuus on Hobusepea tänavas sattunud kõrvuti kaks omanäolist jaapani kunsti näitust: A- galeriis Adolfas Šaulyse ja Mari Relo-Šaulyse korraldatud kolme tunnustatud jaapani ehtekunstniku Jun Konishi, Shunichiro Nakashima ja Michihiro Sato loomingu väljapanek…
1 minut
Vahel on tunne, et raamat sai läbi ja igav ei olnudki
Jim Ashilevi, Ma olen elus olemise tunne. Toimetanud Jaan Kuusik. Kujundanud Indrek Sirkel. Verb, 2011. 189 lk.
Vaiko Talihärm on noor disainer, kes töötab reklaamibüroos ning on omale hiljuti soetanud esimese, päris omaenda korteri. Selleks on ta võtnud korraliku pangalaenu ning kohe varsti kolib ta sinna uude koju ka sisse. Säärase…
Vaiko Talihärm on noor disainer, kes töötab reklaamibüroos ning on omale hiljuti soetanud esimese, päris omaenda korteri. Selleks on ta võtnud korraliku pangalaenu ning kohe varsti kolib ta sinna uude koju ka sisse. Säärase…
3 minutit
Meri ja ehtekunst
Eesti kunstnike rühmituse ÕhuLoss näitus Tallinna alumises tuletornis (Valge tn 3) kuni 25. IX, kunstnikud Piret Hirv, Kristiina Laurits, Kadri Mälk, Villu Plink, Tanel Veenre ja Eve Margus-Villems; Eesti ja portugali kunstnike näitus „Piirilinn: TallinnLissabon” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IX ja Tallinna Linnagaleriis kuni 25. IX.
Septembris on Tallinnas vaadata kaks mere ja piiri temaatikaga seotud ehtekunstinäitust.…
Septembris on Tallinnas vaadata kaks mere ja piiri temaatikaga seotud ehtekunstinäitust.…
2 minutit
Ühe maketinäituse lugu
Näitus tutvustab arhitektitöö tagamaid
Näitus „Viini Eksiilid. Helisev arhitektuur” kinos Helios 10. IX – 18.IX.
„Kujutle, et sul on aed ja seal muru, mida igal pühapäeval niidad. Sa saad kindlapeale perfektse muru. Aga ometi ei tea sa mitte midagi hekipügamisest või puu mahavõtmisest, sest su aias lihtsalt ei ole hekki ega puid . . . .” See arhitektuuritudeng Johan Tali…
Näitus „Viini Eksiilid. Helisev arhitektuur” kinos Helios 10. IX – 18.IX.
„Kujutle, et sul on aed ja seal muru, mida igal pühapäeval niidad. Sa saad kindlapeale perfektse muru. Aga ometi ei tea sa mitte midagi hekipügamisest või puu mahavõtmisest, sest su aias lihtsalt ei ole hekki ega puid . . . .” See arhitektuuritudeng Johan Tali…
8 minutit
Piirilinn
Eesti ja Portugali ehtenäitus „Piirilinn: Tallinn-L issabon” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 18. IX ja Tallinna Linnagaleriis kuni 25. IX. Kuraator Harry Liivrand, kujundaja Taso Mähar, kunstnikud Katrin Amos, Piret Hirv, Katarina Kotselainen, Tiina Käesel, Urve Küttner, Leonhard Lapin, Kristiina Laurits, Kadri Mälk, Maarja Niinemägi, Villu Plink, Jaanus Samma, Lauri Sillak (Laurentsius), Rait Siska, Risto Tali, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre,…
3 minutit
Moodne arhitektuur barokkmiljöös
Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis avati arhitektuurinäitus „11 Flirts”
Näitus „11Flirts” Kadrioru kunstimuuseumis 8. IX – 25. IX, kuraator Villem Tomiste.
Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud esimese Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) raames toimub pealinnas mitu arhitektuurinäitust. Suurim neist on 8. septembril Kadrioru kunstimuuseumis avatud „11 Flirts” („ 11 flirti”), mille on kureerinud arhitekt Villem Tomiste. Näitusest vestleb kuraatoriga Heldi Ruiso.
Arhitektuurinäitus…
Näitus „11Flirts” Kadrioru kunstimuuseumis 8. IX – 25. IX, kuraator Villem Tomiste.
Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud esimese Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) raames toimub pealinnas mitu arhitektuurinäitust. Suurim neist on 8. septembril Kadrioru kunstimuuseumis avatud „11 Flirts” („ 11 flirti”), mille on kureerinud arhitekt Villem Tomiste. Näitusest vestleb kuraatoriga Heldi Ruiso.
Arhitektuurinäitus…
3 minutit
Taas jõuab kätte disainiöö!
23. IX – 26. IX toimub Tallinnas disainifestival „Disainiöö”. Festivali keskus on Rotermanni kvartalis.
Sügisene Eesti disainerite suursündmus „Disainiöö” toimub tänavu kuuendat korda. Aastast aastasse ürituse mastaap kasvab, see on järjest rahvusvahelisem ning hõlmab harjumuspärase disaini kõrval sootuks laiahaardelisemaid teemasid, ulatub kohati otsapidi juba arhitektuuri ja linnaplaneerimiseni. Sõna „disain” all ei mõisteta enam vaid…
Sügisene Eesti disainerite suursündmus „Disainiöö” toimub tänavu kuuendat korda. Aastast aastasse ürituse mastaap kasvab, see on järjest rahvusvahelisem ning hõlmab harjumuspärase disaini kõrval sootuks laiahaardelisemaid teemasid, ulatub kohati otsapidi juba arhitektuuri ja linnaplaneerimiseni. Sõna „disain” all ei mõisteta enam vaid…
6 minutit
Teadus kui muinasjutt
Uku Masing, Aarded tellistes. Toimetanud Mari-L iis Tammiste, Risto Järv ja Kristi Salve. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2011. 238 lk.
Folklooriga, kitsamalt muinasjuttudega, puutus Uku Masing kokku kaunis varakult – juba varases poisieas armastanud ta lugeda korea muinasjutte ja „1001 öö” lugusid. Toomas Paul teab kõnelda, et terve eluaja olnud muinasjutud Masingule tähenduslikumad proosakirjanduse enamikust (tänapäeva kirjandusest…
Folklooriga, kitsamalt muinasjuttudega, puutus Uku Masing kokku kaunis varakult – juba varases poisieas armastanud ta lugeda korea muinasjutte ja „1001 öö” lugusid. Toomas Paul teab kõnelda, et terve eluaja olnud muinasjutud Masingule tähenduslikumad proosakirjanduse enamikust (tänapäeva kirjandusest…
4 minutit
Keltide kuningad, kangelased ja kurvad lood
James MacKillop, Keltide müüdid ja legendid. Tõlkinud Marek Laane. Tänapäev, 2011. 403 lk.
Keldi vanad lood ja legendid on seni jõudnud Eesti lugejani üsna juhuslikus valikus, kuid nüüd võib rõõmuga öelda, et ilmunud on väga kaalukas teos. Raamatut avamata võiks arvata, et see on järjekordne keltide müütide ümberjutustus, kuid tegu on pigem teatmeteosega…
Keldi vanad lood ja legendid on seni jõudnud Eesti lugejani üsna juhuslikus valikus, kuid nüüd võib rõõmuga öelda, et ilmunud on väga kaalukas teos. Raamatut avamata võiks arvata, et see on järjekordne keltide müütide ümberjutustus, kuid tegu on pigem teatmeteosega…
4 minutit
Kes kardab 11. septembrit?
Napilt paar kuud pärast terroristide kaaperdatud reisilennukite pikeerimist Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse New Yorgis kutsus Jean Baudrillard arvamusliidreid ja akadeemikuid üles vaikides reflekteerima: „See sündmus nihestas kogu ajaloo ja võimumängu, aga ühtlasi ka analüüsitingimused. On järelemõtlemise aeg”1. Kümme aastat pärast 11. septembri sündmusi on selge, et toimiti risti vastupidi: „9/11” tähendusväli on plahvatanud, see ei tähista…
5 minutit
Läti tervenemine kriisist
Anders Åslund, Valdis Dombrovskis, How Latvia Came through the Financial Crises, Peterson Institute for International Economics, Washington, 2011. 140 lk.
Ilmunud on raamat Läti majandusest, mis peaks huvi pakkuma ka Eesti lugejatele. Autorid moodustavad teineteist toetava tandemi. USAs Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudis vanemteadurina töötav Åslund on tuntud Ida- ja Kesk-E uroopa majandusele keskendunud poliitikauurija, kes oli…
Ilmunud on raamat Läti majandusest, mis peaks huvi pakkuma ka Eesti lugejatele. Autorid moodustavad teineteist toetava tandemi. USAs Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudis vanemteadurina töötav Åslund on tuntud Ida- ja Kesk-E uroopa majandusele keskendunud poliitikauurija, kes oli…
10 minutit
Ideoloogiliste eelduste indikaator
„Eesti inimarengu aruanne” (EIA ) on minu hinnangul pälvinud aasta-aastalt üha enam meedia, avalikkuse ja poliitikute tähelepanu. Kahtlemata on see hea märk, mis annab tunnistust ühiskonna kasvavast refleksiivsusest. EIA meediakajastuse ja laiema retseptsiooni raskuskese näib siiski lasuvat „kõvematel” näitajatel põhinevatel rahvusvahelistel edetabelitel. Võimalik, et SKT, keskmise eluea ja Gini kordaja muutuste kajastamine ja kommenteerimine…
1 minut
Ka tagantjärele tarkus teeb targemaks
Kahtlemata on 1995. aastast välja antav „Eesti inimarengu aruanne” (EIA ) aidanud kaasa ühiskondlikule diskussioonile ning mõjutanud seeläbi kaudselt ka poliitilisi otsuseid, ent see mõju oleks võinud olla kindlasti suurem. Kuigi EIA- t on juba mitmel korral tutvustatud koguni riigikogus, pole poliitikud senini eriti varmad sotsiaalteadlaste sõnumeid kuulda võtma. Meie sotsiaal- ja majandusteadlaste…
2 minutit
Peegli kiituseks
Riikide ja rahvaste järjestamine inimarengu, aga ka heaolu ja õnnetunde, demokraatia ja korruptsiooni, vabameelsuse ja rahuarmastuse alusel on tänases maailmas kiiresti leviv praktika, omamoodi võrdlustööstus. Eri raportitest vastu vaatavate protsentide, graafikute ja jooniste virvarr ajab esmapilgul segadusse ja paneb küsima, mida ikka tähendab teadmine näiteks selle kohta, et Eesti kuulub blondide osakaalu poolest maailma esiviisikusse. Kas selle…
2 minutit
Miks Eestil on hästi läinud?
Eestist on saanud Balti riikide, kui mitte Ida-E uroopa regiooni reeper. Värske inimarengu aruanne kinnitab seda, Läti ja Leedu vastandatakse sageli Eestiga. Vaatame aga järele, kui palju ja milliseid selgitusi me Eesti suhtelisele edule leiame. Esimese katse vastata küsimusele, miks Eestil on läinud paremini, leiame juba esimese peatüki algusest, kus kogumiku peatoimetaja Marju Lauristin osutab,…
3 minutit
Las heiskab purjed orjalaev
Inimarengu aruande tänavuse väljaande koostajad läksid välja riskile, loodetavasti teadlikule. Müügi seisukohalt on võrdluse või edetabeli pakkumine kindel läbilöök meedias, kuid seejuures võib varju jääda kogu aruande tõsisem sisu. Nädal aega ongi aruande koostajad pidanud järjest selgitama, et kolme Läänemere idakalda riigi hetkejärjestus globaalselt ega lokaalselt pole see, mis peaks tekitama rahvuslikku uhkust või alaväärsust.…
3 minutit
Filmimehe käpajäljed
13. septembril on Eesti loodusfilmi suurmeistril Rein Maranil ilus ümmargune sünnipäev. Õnnitlustepäeval kell 13 tutvustatakse Tallinna vanas telemajas Maalehe kirjastuse värsket raamatut „Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides”, kus ajakirjanik Alo Lõhmus vahendab juubilari filmijutte. Raamatu vahel on DVD nelja Rein Marani filmiga, mis äsja Eesti Rahvusringhäälingus restaureeritud. Samas, ET V maja esimese korruse…
4 minutit
