Homme Sirp nr 18 saadaval
Sirbis:
· Joachim Herzi hiigelpärand jõuab Eestisse.
· Kas kultuurkapital vajab remonti?
· Meie ja OECD – kas võtta soovitusi kuulda või mitte?
· Doktor Barbi Pilvre diagnoosid ühiskonnale.
· Mis hakkab juhtuma „Prima vistal“?
· Nipernaadiga tunnustatud Mehis Heinsaar ja tema lemmiknaine.
· Kirjandus ei mõju enam. Ja kirjandit kirjutada on nõme.
· Hovenbitzer – Donizetti lavastaja Tartus.
· Jazzkaar kirikus, mustas kastis…
· Joachim Herzi hiigelpärand jõuab Eestisse.
· Kas kultuurkapital vajab remonti?
· Meie ja OECD – kas võtta soovitusi kuulda või mitte?
· Doktor Barbi Pilvre diagnoosid ühiskonnale.
· Mis hakkab juhtuma „Prima vistal“?
· Nipernaadiga tunnustatud Mehis Heinsaar ja tema lemmiknaine.
· Kirjandus ei mõju enam. Ja kirjandit kirjutada on nõme.
· Hovenbitzer – Donizetti lavastaja Tartus.
· Jazzkaar kirikus, mustas kastis…
1 minut
Näituseprojekt „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge” sai ainsa Eesti kultuuriteona Euroopa Liidu suurtoetuse
Euroopa Liidu programm „Kultuur” avalikustas selle aasta edukad kultuurikoostöö projektid, mille raames sai ainsa Eesti eestvedamisel korraldatava kultuuriteona toetuse Kadrioru kunstimuuseumi (Eesti Kunstimuuseumi) teadus- ja näituseprojekt „Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge”, mis kuulub ka…
1 minut
Peeter Vähi fotonäitus “See on Aasia” Rannarahva Muuseumis
Alates 4.maist on Rannarahva Muuseumis avatud Peeter Vähi fotonäitus “See on Aasia”. Autori armastus Aasia mägede, inimeste, kultuuri, muusika ja uskumuste vastu on ta viinud arvukatele rännakutele, mille tulemuseks on hulgaliselt põnevat fotomaterjali. Näitusel on välja pandud pildid, mis on tehtud ajavahemikul 2007. aasta sügisest 2009. aasta kevadeni…
1 minut
„Kumu öö” toob Tallinna eksperimentaalse muusika üle Euroopa
Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu „Kumu öö”, mis sel aastal on ka osa programmist „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”, toob 20. mail publiku ette 13 artisti, avatud on ka Kumu tänavuse kultuuripealinna aasta suursündmus, digitaalkunsti näitus „gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”.
2 minutit
„Orient 2011”esitleb kõrgeid kultuure
11. – 15. maini toimuv ida muusika festival „Orient 2011” toob Eestisse ulatusliku programmi Aasia mägialadelt. Koondnimetuse „Kõrged kultuurid” all esineb festivalil 16 esinejat kuuest regioonist. Esmakordselt toimuvad etendused suures idamaises kontsert-telgis Tallinna Loomaaias.
1 minut
Händeli ooper „Rinaldo” jõuab Eestisse 300 aastat pärast esietendust
EMTA ooperistuudio koostöös EMTA sümfooniaorkestriga kannab 9. ja 10. mail kell 19 Tallinna Mustpeade maja Valges saalis esmakordselt Eestis ette Georg Friedrich Händeli ooperi „Rinaldo”. Ooperi esiettekandest, mida 24. veebruaril 1711 Londoni Queens Theatres juhtis helilooja ise, möödus tänavu 300 aastat.
EMTA ühisproduktsiooni „Rinaldo” lavastab Liis…
EMTA ühisproduktsiooni „Rinaldo” lavastab Liis…
1 minut
Corelli Music tähistab emadepäeva ajaloolise naturaalsarvega
Corelli Music tähistab emadepäeva 8. mail kell 19 Rootsi-Mihkli kirikus kauni kontserdiga, kus saab Eestis esmakordselt kuulda metsasarvekontserte barokiajal levinud naturaalsarvel. Kontserdi peaesineja on selle haruldase instrumendi, naturaalsarve meister Teunis van der Zwart Hollandist. Kontsert lõpetab Hollandi nimeka naturaalsarvemängija, dirigendi ja õppejõu kahepäevase meistrikursuse Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
1 minut
Kontsert „LÄBI/LÕIGE”
Tule kuula oma kõrva ja vaata oma silmaga, Eesti andekate noorte heliloojate ja filmitudengite värsket loomingut. Noored heli loojad ja filmitegijad astuvad dialoogi 4. mai kell 19 Kirjanike majas.
1 minut
Maarja Kangro, Siim Aimla ja Ara Jaraljan kohtuvad kamina juures
4. mail kell 19 jätkub Kloostri Aidas sari “Kohtumised kamina juures”. See ühendab kirjandust ja jazzi, elava tulega kamina juures kohtuvad Poeet ja Muusik. Hubane õhkkond, kus mõelda, tunda ja lõõgastuda.
Kuulete vastse Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja F. Tuglase novellipreemia laureaadi MAARJA KANGRO luulet ning katkendeid novellikogust „Ahvid ja solidaarsus“, SIIM AIMLA saksofonil…
Kuulete vastse Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ja F. Tuglase novellipreemia laureaadi MAARJA KANGRO luulet ning katkendeid novellikogust „Ahvid ja solidaarsus“, SIIM AIMLA saksofonil…
1 minut
Luulevideod kui Eesti võimalus
Kui lahendada rahastamise küsimused, peaksid luulevideote vastu huvi tundma kõik kultuuriasutused.
Ajakirjas Looming ilmunud „Luule ilmingutes” püüdsin kokkuvõtlikult kirjeldada luule ilmnemisvorme ja luule kui kunstiliigi kokkupuutealasid teiste kunstiliikidega. Kirjutamise käigus sai endalegi mõni asi selgemaks. Näiteks see, et erinevate kunstiliikide kattuvatel aladel on tekkinud kunstiliigid, mida tuleb võtta omaette kunstiliikidena. See on küll ammuilma tuntud…
Ajakirjas Looming ilmunud „Luule ilmingutes” püüdsin kokkuvõtlikult kirjeldada luule ilmnemisvorme ja luule kui kunstiliigi kokkupuutealasid teiste kunstiliikidega. Kirjutamise käigus sai endalegi mõni asi selgemaks. Näiteks see, et erinevate kunstiliikide kattuvatel aladel on tekkinud kunstiliigid, mida tuleb võtta omaette kunstiliikidena. See on küll ammuilma tuntud…
6 minutit
Kulka maksab filmiinimeste väärikuse eest
Martin Aadamsoo pahameeleavaldus kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtasutuse poliitika suhtes on populistlikult eksitav. Seda teab ka minusugune kõrvalseisja, et kõik need nördimapanevad rahaeraldusartiklid, mida Aadamsoo irooniaga loendab („juubel, matus, osalemine, reis, tõlkimine”), vastavad täiesti kulka põhikirjale. See ongi see, milleks muu hulgas kulka on ellu kutsutud. Kunstirahva väärikus on asi, mille eest tasub…
1 minut
HÕFF toob Haapsallu kesköise Ameerika
29. aprillist kuni 1. maini peetakse Haapsalus õudus- ja fantaasiafilmide festivali.
Tärkavat kultuurikevadet on sel nädalavahetusel hea vastu võtta Haapsalus, kus lisaks Eesti esirinda pürgivale kohvikukultuurile ootab žanrifilmisõpru reedel algav Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festival (HÕFF).
Haapsalu linna, kultuurikeskuse ja PÖFFi koostöös toimuva, järjekorras juba VI HÕFFi juhtmotiiviks on tänavu „uus” ning seda õieti mitmel tasandil.…
Tärkavat kultuurikevadet on sel nädalavahetusel hea vastu võtta Haapsalus, kus lisaks Eesti esirinda pürgivale kohvikukultuurile ootab žanrifilmisõpru reedel algav Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festival (HÕFF).
Haapsalu linna, kultuurikeskuse ja PÖFFi koostöös toimuva, järjekorras juba VI HÕFFi juhtmotiiviks on tänavu „uus” ning seda õieti mitmel tasandil.…
3 minutit
Äraunustatu meeldetuletamine
Majanduslikud probleemid ja eluga toimetulemise mure kipub varjutama inimese ainult temale omast loomust.
Allpool tuleb vaatlusele neli filmi sarjast „Eesti lood”, mille ühisjooneks ongi väga üldine ja lõtv tingimus: need on lood meie Eesti paljutahulisest elust.
„Normaalne inimene” (Alexandrafilm, 2010, 29 min), autorid ja monteerijad Tanno Mee ja Kaidi Tamm, operaator Mart Raun, helilooja Liisa Hirsch,…
Allpool tuleb vaatlusele neli filmi sarjast „Eesti lood”, mille ühisjooneks ongi väga üldine ja lõtv tingimus: need on lood meie Eesti paljutahulisest elust.
„Normaalne inimene” (Alexandrafilm, 2010, 29 min), autorid ja monteerijad Tanno Mee ja Kaidi Tamm, operaator Mart Raun, helilooja Liisa Hirsch,…
6 minutit
Jalgsi, rongi või jalgrattaga?
Intervjuu Groningeni ülikooli ruumiteaduste instituudi planeeringute osakonna professori Gregory Ashworthiga
Linnaplaneerimisprofessor ja turismiarenduste uurija Gregory Ashworth muudaks Tallinnas eeskätt transpordipoliitikat. Seda just kohalike elanike huvides, aga ka turism tähendab liikumist ja liiklemist – vaatamisväärsuste vahel peab olema ühendus. Eesti Kunstiakadeemias erikursuse andnud Ashworth armastab praktilisi ja inimsõbralikke lahendusi. Oma uurimisteemade raames keskendub ta muinsuskaitse juhtimisele, ruumilises…
Linnaplaneerimisprofessor ja turismiarenduste uurija Gregory Ashworth muudaks Tallinnas eeskätt transpordipoliitikat. Seda just kohalike elanike huvides, aga ka turism tähendab liikumist ja liiklemist – vaatamisväärsuste vahel peab olema ühendus. Eesti Kunstiakadeemias erikursuse andnud Ashworth armastab praktilisi ja inimsõbralikke lahendusi. Oma uurimisteemade raames keskendub ta muinsuskaitse juhtimisele, ruumilises…
13 minutit
Kommentaar
Annika Jaansoo, Otepää vallavalitsuse arendusnõunik:
Mõte kaasata Otepää linnaplaneerimisse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid tekkis ühel Otepää valla üldplaneeringu koosolekul. Arvasime, et arhitektuuritudengid on need, kes oskavad näha Otepää linna tervikuna ning on suutelised välja pakkuma värskeid linnaplaneerimise ideid.
Konkreetse lähteülesande vormistamine osutus aga üsna raskeks. Otsustasime, et räägime Otepää linnaruumi kitsaskohtadest ning tudengid koos professoritega ise otsustavad, mida…
Mõte kaasata Otepää linnaplaneerimisse Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengid tekkis ühel Otepää valla üldplaneeringu koosolekul. Arvasime, et arhitektuuritudengid on need, kes oskavad näha Otepää linna tervikuna ning on suutelised välja pakkuma värskeid linnaplaneerimise ideid.
Konkreetse lähteülesande vormistamine osutus aga üsna raskeks. Otsustasime, et räägime Otepää linnaruumi kitsaskohtadest ning tudengid koos professoritega ise otsustavad, mida…
2 minutit
Otepää ideed otsimas
Aprillis peeti Otepääl kolmepäevased mõttetalgud, et leida linnale uusi ideid. Valla initsiatiivil kutsuti nõu andma grupp Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengeid koos juhendajate professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasikuga.
Otepää asub looduslikult kaunis kohas: madalate majadega ääristatud tänavad looklevad üles-alla ja linna piirab hajaasustatud looduspark. Suurem osa keskuse puithoonestusest põles Teise maailmasõja…
Otepää asub looduslikult kaunis kohas: madalate majadega ääristatud tänavad looklevad üles-alla ja linna piirab hajaasustatud looduspark. Suurem osa keskuse puithoonestusest põles Teise maailmasõja…
4 minutit
Lausabsurdi kogupaugud
Psühholoogilisele teatrile on antud jalaga mõnus löök pehmesse kehapiirkonda.
Tartu Üliõpilasteatri „Ivanovide jõulupuu”, autor Aleksandr Vvedenski, tõlkija Aare Pilv, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini, muusikaline kujundaja Ahti Bachblum. Mängivad Anneli Ojaste, Kristi Simenson, Deivi Tuppits, Jaanika Tammaru, Kaija M. Kalvet, Triinu Lukas, Anu Sildnik, Christopher Rajaveer, Sven Paulus, Enor Niinemägi, Jari Matsi, Jürgen Gansen, Karl-Joosep Ilves, Ott…
Tartu Üliõpilasteatri „Ivanovide jõulupuu”, autor Aleksandr Vvedenski, tõlkija Aare Pilv, lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini, muusikaline kujundaja Ahti Bachblum. Mängivad Anneli Ojaste, Kristi Simenson, Deivi Tuppits, Jaanika Tammaru, Kaija M. Kalvet, Triinu Lukas, Anu Sildnik, Christopher Rajaveer, Sven Paulus, Enor Niinemägi, Jari Matsi, Jürgen Gansen, Karl-Joosep Ilves, Ott…
3 minutit
Elmo Nüganen sai rinda Tšehhovi medali
Tallinna Linnateatri peanäitejuhile Elmo Nüganenile anti esmaspäeval Venemaa Föderatsiooni saatkonnas üle Vene riigi mälestusmedal Anton Tšehhovi pärandi tutvustamise eest. Medali pälvis Nüganen kõrvuti teatrimaailma mitme suurkujuga Venemaalt, Euroopast ja USAst; Eestist sai sama medali veel Vene teatri näitleja Sergei Tšerkassov. 2010. aastal tähistati Venemaal 150 aasta möödumist Tšehhovi sünnist. Klassiku pärandi tundmaõppimisse ja…
1 minut
Mida aeg meiega teeb
Lavastaja Elmo Nüganeni tugev külg on töö näitlejaga, see loobki eelduse suurepäraseks ansamblimänguks.
Kui teatrist kostub ikka kurtmist, et kujundus jääb arvustaja vaateväljast pahatihti kõrvale, siis seekord lavastuse visuaalne pool lausa nõuab sellest alustamist. Nii lavakujundus (Andris Freibergs) kui ka kostüümid (Kristīne Pasternaka) loovad kohe esimesest hetkest lavastusele kummastava fooni – seda võib nimetada esteetiliseks puhtuseks. Isegi…
Kui teatrist kostub ikka kurtmist, et kujundus jääb arvustaja vaateväljast pahatihti kõrvale, siis seekord lavastuse visuaalne pool lausa nõuab sellest alustamist. Nii lavakujundus (Andris Freibergs) kui ka kostüümid (Kristīne Pasternaka) loovad kohe esimesest hetkest lavastusele kummastava fooni – seda võib nimetada esteetiliseks puhtuseks. Isegi…
8 minutit
„Väike merineitsi” ja teised lood uues kuues
Eesti raamatukunstnike kõrge professionaalne tase paistab silma ka „Meremuinasjuttude” tõsiselt võetavas näitusekeskkonnas.
Näitus „Meremuinasjutud” Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kuni 14. V.
Tänu rahvusraamatukogu, kujundusgraafikute liidu ja Tallinna vanalinnas tõeliseks lastemagnetiks kujunenud lastekirjanduse keskuse sihipärasele tööle on Tallinn täna nende linnade hulgas, mida nimetatakse seoses rahvusvahelise lastekirjanduse ja -raamatuillustratsiooni alal tehtava professionaalse tööga.…
Näitus „Meremuinasjutud” Eesti Lastekirjanduse Keskuses on avatud kuni 14. V.
Tänu rahvusraamatukogu, kujundusgraafikute liidu ja Tallinna vanalinnas tõeliseks lastemagnetiks kujunenud lastekirjanduse keskuse sihipärasele tööle on Tallinn täna nende linnade hulgas, mida nimetatakse seoses rahvusvahelise lastekirjanduse ja -raamatuillustratsiooni alal tehtava professionaalse tööga.…
4 minutit
Inimese murdmine ühiskonna prismas
Epp Kubu näitus „Raha ajab lapsi taga” Talinna Linnagaleriis kuni 8. V; Kristina Kiviranna ja Riin-Ingel Keskpaiga ehk Lumi Kylma näitus „Escape” („Põgenemine”) Aatriumi galeriis kuni 21. V ning Johanna Sipilä ja Katrin Piile maalinäitus „Jonathan Krani” Polymeri kunstikonteineris kuni 1. V.
Tallinna kunstielu põgeneb lumehangedest lehekuusse. Need on Kristina Kiviranna ja Riin-Ingel Keskpaiga…
Tallinna kunstielu põgeneb lumehangedest lehekuusse. Need on Kristina Kiviranna ja Riin-Ingel Keskpaiga…
4 minutit
Tartu psühhedeelne bluus
Tartu legend
Kunstihoone galeriis on veel võimalik vaadata kunstnik Enn Tegova maalinäitust „Polematus”. Tegova on Tartu kunstnik. Kunstniku päritolu eraldi rõhutamine võib tunduda anakronismina, Tallinna ja Tartu konfrontatsiooni toitmisena, aga ei ole seda siiski. See näitus räägibki peamiselt Tartust, kuid see ei ole vana lugu sellest, kuidas Tartu on kunstilises mõttes provints ja Pallase impressionistlikult värviline…
Kunstihoone galeriis on veel võimalik vaadata kunstnik Enn Tegova maalinäitust „Polematus”. Tegova on Tartu kunstnik. Kunstniku päritolu eraldi rõhutamine võib tunduda anakronismina, Tallinna ja Tartu konfrontatsiooni toitmisena, aga ei ole seda siiski. See näitus räägibki peamiselt Tartust, kuid see ei ole vana lugu sellest, kuidas Tartu on kunstilises mõttes provints ja Pallase impressionistlikult värviline…
2 minutit
Mees, kes lavastab oma peas näidendeid
Mõned võimalused Andres Tali kunsti mõistmiseks
Viimaseid päevi on Tallinna Kunstihoones vaadata Andres Tali seni suurim isikunäitus. Väljapanek on saanud igati positiivse vastukaja: ka need väljaanded, mis viimasel ajal kunstielus toimuvale just eriti tähelepanu ei pööra, on pidanud vajalikuks Tali näitusele reageerida, see tausta ning tähendusvälja asetada. Tõsisemat käsitlust tuleb veelgi: Jan Kausi tõlgendus…
Viimaseid päevi on Tallinna Kunstihoones vaadata Andres Tali seni suurim isikunäitus. Väljapanek on saanud igati positiivse vastukaja: ka need väljaanded, mis viimasel ajal kunstielus toimuvale just eriti tähelepanu ei pööra, on pidanud vajalikuks Tali näitusele reageerida, see tausta ning tähendusvälja asetada. Tõsisemat käsitlust tuleb veelgi: Jan Kausi tõlgendus…
5 minutit
Püdel püssirohi ja suitsev kahepalgeline
Tuld perifeeriast 2. ešelonile!
Krista Ojasaar, „Tumedad linnad”
Hanno Valdmann: Krista Ojasaar on tubli harrastaja, aga ei enamat. Loomulikult toob kirjanduses elamine kiusatuse ise sõna sekka öelda, kuid mida teha, kui sädet napib. Poetess loob kujundeid, mis ei tekita tundeid; nirisev oja, kärestiketa, ja destilleeritud veega.
Rein Tootmaa: Pimedas kirjutamise ime. Kompositsiooniliselt on Krista Ojasaar…
Krista Ojasaar, „Tumedad linnad”
Hanno Valdmann: Krista Ojasaar on tubli harrastaja, aga ei enamat. Loomulikult toob kirjanduses elamine kiusatuse ise sõna sekka öelda, kuid mida teha, kui sädet napib. Poetess loob kujundeid, mis ei tekita tundeid; nirisev oja, kärestiketa, ja destilleeritud veega.
Rein Tootmaa: Pimedas kirjutamise ime. Kompositsiooniliselt on Krista Ojasaar…
7 minutit
Inimese Mõõde II. Kuue- ja seitsmekümnendad Kirjanduslooline fragmentaarium 1960.-1970. aastail tegutsenud kirjanikest
Leo Metsar ja tšehhi keel
Küsimus: „Miks valisite oma huvialaks just tšehhi kirjanduse eestindamise?”
Leo Metsar: „See oli tegelikult juhus. Aastal 1957 otsustati hakata välja andma Loomingu Raamatukogu. Öeldi, et kui keegi midagi tõlkida oskab, siis mingu toimetusse…
Küsimus: „Miks valisite oma huvialaks just tšehhi kirjanduse eestindamise?”
Leo Metsar: „See oli tegelikult juhus. Aastal 1957 otsustati hakata välja andma Loomingu Raamatukogu. Öeldi, et kui keegi midagi tõlkida oskab, siis mingu toimetusse…
13 minutit
MUUSIKAMAAILM
Risorgimento aasta Itaalias ja mujal
Itaalia ühinemisliikumise ehk risorgimento alguse 150. aastapäeva märgivad said Santa Cecilia Rahvusakadeemia algatused, paljud etendused ja galakontserdid märtsist juunini. Erilisel kohal on olnud Riccardo Muti, kes (arstide keelust hoolimata) juhatas Rooma Ooperis tähtpäeva tipphetkil sümboolsena Verdi „Nabucco” kuut õhtut, peaosas Leo Nucci, enne seda Napolis San Carlo teatri taasavamisel Itaalia presidendi juuresolekul; vaid Peterburi…
Itaalia ühinemisliikumise ehk risorgimento alguse 150. aastapäeva märgivad said Santa Cecilia Rahvusakadeemia algatused, paljud etendused ja galakontserdid märtsist juunini. Erilisel kohal on olnud Riccardo Muti, kes (arstide keelust hoolimata) juhatas Rooma Ooperis tähtpäeva tipphetkil sümboolsena Verdi „Nabucco” kuut õhtut, peaosas Leo Nucci, enne seda Napolis San Carlo teatri taasavamisel Itaalia presidendi juuresolekul; vaid Peterburi…
10 minutit
Andres Uibo ja sõbrad Nigulistes
On ju sagedane, et ühes isikus käivad üht või teistviisi kokku helilooja ja/või interpreet ja/ või pedagoog. Harvemini ühena veel ka ürituste promootor või produtsent, nagu oleme kogenud Peeter Vähi, Andres Mustoneni, Tõnu Kaljuste puhul. Ainukene, kes kõigis neljas parameetris end võimsalt teostab, on Andres Uibo. Hirmus mõelda, kui ta loobuks enda ellukutsutud Tallinna orelifestivali…
3 minutit
Talendid möllavad kodus
Mari Poll Tallinnas ja Mihkel Poll Pärnus
Seekordsed koju käima kutsutud talendid olid õde-venda Mari ja Mihkel Poll: Mari oli solist Tallinna Kammerorkestri kontserdil enne pühi 16. IV Tallinna Metodisti kirikus ja Mihkel soleeris pärast pühi 25. IV Pärnu Linnaorkestriga Pärnu kontserdimaja suures saalis.
Mõlemad Pollid tegutsevad praegu Londonis (viiuldaja kuninglikus muusikakolledžis ja pianist Guildhalli koolis) ning asjad…
Seekordsed koju käima kutsutud talendid olid õde-venda Mari ja Mihkel Poll: Mari oli solist Tallinna Kammerorkestri kontserdil enne pühi 16. IV Tallinna Metodisti kirikus ja Mihkel soleeris pärast pühi 25. IV Pärnu Linnaorkestriga Pärnu kontserdimaja suures saalis.
Mõlemad Pollid tegutsevad praegu Londonis (viiuldaja kuninglikus muusikakolledžis ja pianist Guildhalli koolis) ning asjad…
4 minutit
Eesti kultuurielu suursündmus Berliinis
Deutsches Symphonie-Orchester Berlin, dirigent Neeme Järvi, kavas Jean Sibeliuse „Finlandia”, Eduard Tubina Sümfoonia nr 5 ja Carl Nielseni Sümfoonia nr 4 op. 29 „The Inextinguishable” 15. IV Berliini Filharmoonia suures saalis.
Berliini Filharmoonia suur saal oli 15. aprillil publikust tulvil, nagu see on alati olnud, kui juhatab Neeme Järvi. Ta on seal varemgi…
Berliini Filharmoonia suur saal oli 15. aprillil publikust tulvil, nagu see on alati olnud, kui juhatab Neeme Järvi. Ta on seal varemgi…
2 minutit
Suurel reedel Estonia kontserdisaalis …
. . . . oli nelipühadeaegne Püha Vaimu väljavalamine ühendatud kannatusnädala sündmustega: Paul Mäe dirigeerimisel kõlasid Wagneri „Apostlite püha õhtusöömaaeg” („Das Liebesmahl der Apostel”) ja Beethoveni „Kristus Õlimäel” („Christus am Ölberge”). Minnes mööda küsimusest, kas need teosed sisuliselt ikka kokku sobisid, tuleb nentida, et muusikalises mõttes oli mõlemat nauditav kuulata, nagu näitas ka arvuka kuulajaskonna soe…
2 minutit
Norralik-korralik „Punkt”
„Jazzkaare” avas 20. ja 21. IV Norra külalisfestival
„Punkti” kontseptsioon toimib, on müügiedukas. Kui kuulsin festivali tegevjuhti aastaid tagasi (2007) „Punktist” ühel konverentsil kõnelemas, võlus festivali idee mind sedamaid. Reklaamifirmast välja kasvanud tugeva kuraatorijoonega festival „Punkt” klapib mu meelest oma eesmärkidelt hästi siinse võõrustajafestivali „Jazzkaarega” – mõlema eesmärk on laiendada džässi piire ja publikut. Mind isegi ei…
„Punkti” kontseptsioon toimib, on müügiedukas. Kui kuulsin festivali tegevjuhti aastaid tagasi (2007) „Punktist” ühel konverentsil kõnelemas, võlus festivali idee mind sedamaid. Reklaamifirmast välja kasvanud tugeva kuraatorijoonega festival „Punkt” klapib mu meelest oma eesmärkidelt hästi siinse võõrustajafestivali „Jazzkaarega” – mõlema eesmärk on laiendada džässi piire ja publikut. Mind isegi ei…
3 minutit
„Hingelinnud” lendasid jälle
„Hingelindude” esimene pool kõlas läinud aasta hingedepäeval Tallinna Jaani kirikus (vt Igor Garšneki arvustust „„Hingelindude” lend” 12. XI 2010 Sirbis) ja seda ma pole kuulnud. Mida öelda teise poole alusel, mis kõlas vaikse laupäeva õhtul Tartus? Tegemist oli tellimusteosega hingedepäevaks ja ülestõusmispühadeks. Tellijad aimasid hästi publiku ootusi ja tellimuse teostajad aimasid hästi tellija ootusi.
Tulemuseks…
Tulemuseks…
2 minutit
Lätlasteni veel pikk tee minna
Muljeid XII rahvusvaheliselt koorifestivalilt „Tallinn 2011”
Iga kahe aasta tagant Tallinnas toimuv rahvusvaheline koorifestival tõi sel korral 14. – 17. IV Estonia kontserdisaali väga kõrgetasemelisi ja huvitavaid koore 13 riigist. Peavõit läks seekord lõunanaabritele lätlastele ning kuigi eesti koorid võtsid esikoha kahes kategoorias, tõi üritus eredalt esile meie koorikultuuri kitsaskohad. Justkui ühest suust kinnitasid nii…
Iga kahe aasta tagant Tallinnas toimuv rahvusvaheline koorifestival tõi sel korral 14. – 17. IV Estonia kontserdisaali väga kõrgetasemelisi ja huvitavaid koore 13 riigist. Peavõit läks seekord lõunanaabritele lätlastele ning kuigi eesti koorid võtsid esikoha kahes kategoorias, tõi üritus eredalt esile meie koorikultuuri kitsaskohad. Justkui ühest suust kinnitasid nii…
4 minutit
Noorte suhe televisiooniga tekitab paanikat
Eesti Rahvusringhäälingu arengukavas aastateks 2012–2015 on noortest räägitud 27 korral. Täiskasvanutest ja eakatest on juttu tehtud kahel korral.
Ilmselt ei ole peale noorte ühtegi sihtrühma, mille suhe televisiooniga oleks olnud sedavõrd kirglik ja pingestatud. Lihtsuse huvides käsitlen siin noortena 25aastaseid ja nooremaid. Püüan näidata, kuidas noorte suhet televisiooniga on püüdnud defineerida kaks omamoodi…
Ilmselt ei ole peale noorte ühtegi sihtrühma, mille suhe televisiooniga oleks olnud sedavõrd kirglik ja pingestatud. Lihtsuse huvides käsitlen siin noortena 25aastaseid ja nooremaid. Püüan näidata, kuidas noorte suhet televisiooniga on püüdnud defineerida kaks omamoodi…
6 minutit
Facebook – uurides uusi eluvorme
Nüüd ma siis astusin ka Facebooki sisse. Hiljavõitu muidugi. Mõnedki autoriteetsed inimesed on sealt juba (ka mõneti kriitiliste kommentaaridega) lahkunud. Aga sotsiaalsete eluvormide tundmaõppimiseks pole kunagi liiga hilja. Ja algus oli meeltülendav.
Kuidas mitte rõõmustada, kui mõnelt huvitavalt inimeselt, kellest meenub ainult kaudne, intellektuaalsemat laadi suhtlus mingi kunstiliigi ainetel või meedia vahendusel, saabub südantsoojendav sõnum:…
Kuidas mitte rõõmustada, kui mõnelt huvitavalt inimeselt, kellest meenub ainult kaudne, intellektuaalsemat laadi suhtlus mingi kunstiliigi ainetel või meedia vahendusel, saabub südantsoojendav sõnum:…
2 minutit
Tartu tähed tulevad tagasi
Kolmapäeval ärkas ennistamisjärgsele uuele elule kahe sajandi vanune Tartu tähetorn. Loodetavasti rikastub eestlaste argikeel sündmuse tagajärjel selliste unarsõnadega nagu „refraktor” (eriti Fraunhoferi, aga ka Zeissi oma), „heliomeeter” ja „astrograaf”. Samuti on ülikooli ajaloomuuseumi osana tööle hakkav tähetorn heaks ettekäändeks meenutada XIX sajandi Eesti suuri teadlasi. Eriti muidugi Friedrich Georg Wilhelm Struvet, aga ka tema kaasaegseid…
2 minutit
Põhuteater on kultuuripealinna kese
Tallinna kultuuripealinna-aasta üks tähtsündmusi on kahtlemata NO99 Põhuteatri avamine, teatri, mis on rohkem kui lihtsalt teater. Nagu ikka hullud ideed sai Põhuteatergi alguse ideesähvatusest, võimalusest viia see ellu aastal, kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn. Edasi tulid juba Ene-Liis Semperi, Tiit Ojasoo ja Mikko Fritze omavahelised vestlused, idee sünni juures oli ka Peeter Jalakas.…
2 minutit
Põhust oleme me võetud ja põhuks me saame
Ene-Liis Semper: „Nii rahvusvahelist kui eesti teatrikunsti esindavad Põhuteatris meie mõttekaaslased”
Tallinnas Skoone bastionil avatakse homme Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud performance’iga NO99 Põhuteater, kus viie kuu kestel saab vaadata nii välis- kui ka eestimaiste tunnustatud teatritegijate ja kunstnike lavastusi, ruumi- ja heliinstallatsioone. Teatri NO99 peakunstniku ja kunstilise juhi Ene-Liis Semperi sõnul…
Tallinnas Skoone bastionil avatakse homme Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastatud performance’iga NO99 Põhuteater, kus viie kuu kestel saab vaadata nii välis- kui ka eestimaiste tunnustatud teatritegijate ja kunstnike lavastusi, ruumi- ja heliinstallatsioone. Teatri NO99 peakunstniku ja kunstilise juhi Ene-Liis Semperi sõnul…
4 minutit
