2010-23 (3303)
Sirp, enne puhkust topelt
Reedel ilmub Sirbi topeltnumber, kauba peale saatjateks Diplomaatia ja KeeleInfoleht.
Sirbis:- Aasta noor kultuuritegelane on Jaan Tootsen.
– arvamused: Tarand jalgpallist, Hennoste ja Viik ülikoolist, Venemõistusest, Prozes soomeugrilastest.
– Merilai õnne tähendusest, Väljataga Ehini tokerjatest.
– See probleemirohke tõlkimine
– Theo Hermans ja Merike Riives.
– Helged hetked teatrilaval
– Vanemuine 140.
– Kairi Prints Hindab Theatrumi, Meelis…
Sirbis:- Aasta noor kultuuritegelane on Jaan Tootsen.
– arvamused: Tarand jalgpallist, Hennoste ja Viik ülikoolist, Venemõistusest, Prozes soomeugrilastest.
– Merilai õnne tähendusest, Väljataga Ehini tokerjatest.
– See probleemirohke tõlkimine
– Theo Hermans ja Merike Riives.
– Helged hetked teatrilaval
– Vanemuine 140.
– Kairi Prints Hindab Theatrumi, Meelis…
1 minut
Struktuuri on vaja uuendada
Lisaks JUHATUSELE valitakse ÜLDKOOSOLEKUL kinoliidu ESIMEE S ja seda OTSEmandaadiga. Seega on ESIME HEL ka täielik mandaat rääkida kinoliidu liikmete nimel – jätkuvalt kahe aasta kaupa. Juhatus on kinoliidu strateegiliste tegevussuundade väljatöötamise organ, kes annab ülesandeid ja kontrollib tegevjuhi tööd. Tegevjuht vastutab majandustegevuse eest ja vastutab ka oma meeskonna töö…
2 minutit
Professor Koti ettekanne umbusukomisjonile
Marko Kompuse luuletusi loetakse kuidagi ühesuunaliselt, sürripanemisena, tõdetakse, et autor on üks andekas sõnavembunaljanina.Kompuse luule retseptsioonist
Berk Vaher kirjutab oma teedrajavas artiklis „Üle õue lendas linde: „nullindad” eesti kirjanduses” (Sirp 19. VI 2009) eesti nüüdisluules teatavast „eliitekipaažist”, kes justkui enesestmõistetavalt on välja kujunenud „auhindade nominentideks ja laureaatideks kvalifitseerumise, kirjandusmeedias figureerimise ja…
Berk Vaher kirjutab oma teedrajavas artiklis „Üle õue lendas linde: „nullindad” eesti kirjanduses” (Sirp 19. VI 2009) eesti nüüdisluules teatavast „eliitekipaažist”, kes justkui enesestmõistetavalt on välja kujunenud „auhindade nominentideks ja laureaatideks kvalifitseerumise, kirjandusmeedias figureerimise ja…
6 minutit
Eesti filmi päevad – Eesti Kinoliidu kaubamärk
Eesti Kinoliidu vaieldamatult esinduslikum avalikkusele suunatud ettevõtmine on Eesti filmi päevad. Ühe sündmustiheda nädala jooksul tehakse tagasivaade eelmise aasta filmitoodangu paremikku ja meenutatakse retrospektiividega neid, kes on andnud oma panuse eesti filmikunsti kujundamisse.
2 minutit
Kinoliidu noortekoondisest
Praegu kuulub kinoliitu umbes 25 noort filmitegijat (pean silmas alla 40aastaseid). Seda on muidugi vähe. Mitmed neist astusid liitu siis, kui juhatuse esimeheks oli Mikk Rand, kes võttis nooremad kolleegid isiklikult ette ja veenis neid. Aga siiani ei ole liitunud Eesti filmi kõige tegusam seltskond: Jaak Kilmi, Andres Maimik, Marko…
2 minutit
100 : 50
Eesti Kinoliiduga seoses valdavad mind tihtilugu vastandlikud tunded. Kui vaatad kinoliitlaste aulist nimestikku ja üldkogu saali kogunenute nägusid, tunned midagi rõõmutaolist, et kuulud nii heasse klubisse. Kõik tublid tegijad. Samas aga, kui püüad luua endale pilti sellest, mida kinoliit on viimastel aastatel ära teinud, hakkab häbi. Tehtud pole peaaegu mitte…
3 minutit
Suurim probleem on kommunikatsioon
Noorte jaoks pole kinoliit juba aastaid olnud atraktiivne. Miks peakski? Infot kinoliidu tegemistest noored (ja ka need, kes juba kuuluvad kinoliitu) ei saa, liidu koduleht on olnud pool aastat kinni ja viimased kaks aastat „uuendamisel”. Kindlasti pole see praegusel ajastul märk „seksikusest”. Ükski organisatsioon ei saa suhelda maailmaga, kui ta…
1 minut
Loomeliidud peavad üheskoos uuesti valitsust utsitama
Filmikunsti poolt vaadatuna on tänase Eesti riigi poliitika parempoolsus tugevalt pärssinud filmivaldkonna arengut. Läbi on kukkunud palju kiidetud ja kuldset elu tõotanud nn loomemajanduse projekt, mille sisulise lahtimõtestamiseni pole jõutudki. Selgeks on saanud üksnes see, et projektid, mis töötavad jõukas majandusruumis, suurtes rikastes maades, ei toimi vähem kui pooleteise miljoni…
2 minutit
Kõik naeratasid, ometi jäi kinoliit reanimeerimata
27. mail peeti Tallinna Kinomajas Eesti Kinoliidu üldkogu. Valiti kinoliidu uus juhatus: Peeter Brambat, Erika Laansalu, Rein Karemäe, Jaak Lõhmus, Manfred Vainokivi, Jaanis Valk ja Peter Murdmaa. 7. juunil koos istunud juhatuse koosolekul valiti kolme kandidaadi hulgast kinoliidu juhatuse esimeees Peeter Brambat, kellel algas seega kolmas ametiaeg kinoliidu juhatuse esimehena.
3 minutit
Kumulatiivne öö
„Kumu öö” on tugeva kontseptsiooniga minifestival, kuid muuseumi elavdamise mõttes tohutult suur asi. Sündmus hoolitseb juba viiendat aastat väärikalt selle eest, et rahvas Kumus käia tahaks ja uuemast kunstist osa saaks. Tulemuslik kunsti järele vajaduse tekitamine on teatavasti pikk ja aeganõudev protsess ning kõigil Kumus toimuvatel kultuurisündmustel on roll publiku…
2 minutit
Maailmaküla ehk külalised maailmast
16. – 19. juunini Tallinnas Pirita kloostri varemetes püsti pandav „Maailmaküla” nimetab end, keel põses, „pärismuusika” festivaliks. Selline määratlus on üks võimalus eristuda noist arvukatest kodustest pärimusmuusika ja folgifestivalidest, millest on juba ammu kujunenud paljude muusika- ja puhkusesuve lahutamatu osa. Selline mõtteline, justkui vette või liivale tõmmatud eraldusjoon on tõepoolest…
3 minutit
Digitaalse peenmehaanika muusika
Aprillis 2010 Improtest Recordsi firmamärgiga ilmunud plaadil „Kirme” teevad muusikat eesti pianist Taavi Kerikmäe ja prantsuse improvisatsiooniringkonna üks hinnatumaid tegelasi saksofonist Michel Doneda.
2 minutit
Mirjam Tally – uuendusmeelne, leidlik ja publikusõbralik festivalihelilooja
Tartu Jaani kirikus toimus juba üheksandat korda Eesti heliloojate festival. Eelmiste festivalidega kursis lugeja ehk märkab, et sel korral puudub festivali nimes sõna „noorte”. See ei tähenda sugugi nagu oleks festivalil esitatavate teoste autorid üheksa aasta jooksul samaks jäänud ega ole enam noored. Pigem põhjustas muudatuse asjaolu, et esitatavate heliloojate…
4 minutit
Pealelend: Tiit Peterson
14. – 17. juunini Tallinnas toimuv V kitarrifestival lubab tavapäraselt hõrku muusikavalikut ning kohtumisi säravate tähtede ja kitarrilegendidega. Festivali kunstiline juht Tiit Peterson, mida esile tõstate?
TIIT PETERSON: Eeskätt tahan tutvustada põnevaid külalisi. Avakontserdi annab „imelaps”, Serbia noor täht Sabrina Vlaškalić, kes on võitnud esikoha 24 mainekal kitarrikonkursil ning saanud…
TIIT PETERSON: Eeskätt tahan tutvustada põnevaid külalisi. Avakontserdi annab „imelaps”, Serbia noor täht Sabrina Vlaškalić, kes on võitnud esikoha 24 mainekal kitarrikonkursil ning saanud…
2 minutit
TEOD
Pärnu Filharmoonia produtsent direktori ülesannetes Helen Erastus, mis on Pärnu Filharmoonia?
HELEN ERASTUS : Pärnu Filharmoonia (PF) on Pärnu Linnaorkestri (PLO) baasil tekkinud munitsipaal-etendusasutus, seega päris lähedane sõna „filharmoonia” algsele tähendusele. PF on võrreldav Tallinna samanimelise etendusasutusega – ka meie asutus katab kahte kollektiivi: need on PLO ja Pärnu Noortekoor. …
HELEN ERASTUS : Pärnu Filharmoonia (PF) on Pärnu Linnaorkestri (PLO) baasil tekkinud munitsipaal-etendusasutus, seega päris lähedane sõna „filharmoonia” algsele tähendusele. PF on võrreldav Tallinna samanimelise etendusasutusega – ka meie asutus katab kahte kollektiivi: need on PLO ja Pärnu Noortekoor. …
4 minutit
Pärnu Filharmoonia hooaja lõpetasid Mozart ja Aints
Pärnu Filharmoonia kontserdihooaja lõpetas Pärnu Linnaorkestri põnev kava, kus kaks teost ja kaks autorit: Wolfgang Amadeus Mozart ja Tauno Aints. Kontserti juhatas Mihhail Gerts. Õhtu esimese poole täitis Mozarti Sümfoonia C-duur KV 425 ning teise Tauno Aintsi „Rändavad laulud”, mis sai esiettekande tänavu Eesti muusika päevadel, solistideks laulvad näitlejad Karin…
2 minutit
Tantsija, kes pumpab vahtkummi elu
Hollandis tegutsev Duda Paiva sulatab oma lavastustes kokku tantsu-, nuku- ja videokunsti.
Tantsija ja nukunäitleja Duda Paiva (Eduardo de Paiva Souza) on õppinud tantsu ja näitlemist Brasiilias, Indias ja Jaapanis; 1996. aastast elab ja tegutseb ta Hollandis. Duda Paiva otsingud tantsu-, nuku- ja videokunsti ühendamisel said 1998. aastal alguse lavastusest…
Tantsija ja nukunäitleja Duda Paiva (Eduardo de Paiva Souza) on õppinud tantsu ja näitlemist Brasiilias, Indias ja Jaapanis; 1996. aastast elab ja tegutseb ta Hollandis. Duda Paiva otsingud tantsu-, nuku- ja videokunsti ühendamisel said 1998. aastal alguse lavastusest…
5 minutit
„Ma tulen, oota kevadeni!”
Teatri Tuuleveski „Tuul las tulla …” / „И пусть ветер дует …”, kõlavad Nikolai Nekrassovi luuletused naistest. Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart, kostüümikunstnik Irina Artsimovichene. Esitavad Ülle Lichtfeldt (Rakvere teater), Ines Aru, Valentina Fursova, Irina Artsimovichene. Esietendus 15. V Jõhvi kontserdimaja kammersaalis.
Eili Neuhausi luulelavastus „Tuul las tulla …”…
Eili Neuhausi luulelavastus „Tuul las tulla …”…
2 minutit
Keskea rõõmud
Tallinna Linnateatri „Homme näeme” on näitetrupi ühiste improvisatsioonide tulemus.Tallinna Linnateatri „Homme näeme”, lavastaja Priit Võigemast, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnik Mihkel Ehala. Mängivad Piret Kalda, Allan Noormets, Andres Raag, Kalju Orro, Margus Tabor ja Mart Toome. Esietendus 26. III Taevalaval.
Tallinna Linnateatri „Homme näeme” võiks edukalt kandideerida kõige vaevalisemalt meelde…
Tallinna Linnateatri „Homme näeme” võiks edukalt kandideerida kõige vaevalisemalt meelde…
4 minutit
„Macbeth”: pigem silmale kui kõrvale
Gruusia kultuurinädala raames toodi visiitkaardina kaasa Shakespeare’i „Macbeth”.Thbilisi Vaso Abašidze riikliku muusika- ja draamateatri „Macbeth”, autor William Shakespeare, lavastaja David Doiašvili. Külalisetendus Gruusia kultuurinädala raames 28. V Eesti Draamateatri suures saalis.
„Macbethiga” on seotud palju ebausku, seda nime ei tohi mainida, või muidu kipub juhtuma õnnetusi. Seda huvitavam, et Gruusia…
„Macbethiga” on seotud palju ebausku, seda nime ei tohi mainida, või muidu kipub juhtuma õnnetusi. Seda huvitavam, et Gruusia…
3 minutit
Miks „Macbeth” vaid valituile?
Aprillis võis kultuuriministeeriumi kodulehelt lugeda teadet: „21. – 29. V toimub Tallinnas Gruusia kultuurinädal, mille korraldajate sooviks on tutvustada laiemale Eesti publikule gruusia kultuuri. Kultuurinädala raames toimub mitmeid kontserte, fotonäitus, filmilinastus ja 28. mail etendub Eesti Draamateatris Thbilisi riikliku muusika- ja draamateatri versioon Shakespeare’i näidendist „Macbeth””. Kuuldus, et Eestisse jõuab…
2 minutit
Eesti haiku trohheuse ja muude loomadega
Haiku on Eestis päris hästi kodunenud luulevorm. Ta pole mitte ainult 60-70ndate moežanr või kirjandustundide harjutus, vaid täiesti esiplaanil vorm, mida tarvitades võib saada kulka luuleauhinna nagu (:)kivisildnik „Sumo” eest. Aasta pärast „Sumo” ilmus Jaan Kaplinski haikukogumik „Teiselpool järve” (2008). Nüüd on kolm sõpra, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl…
5 minutit
Lõtv löök
Paul-Eerik Rummo meelest peaks luule olema vaba mitte ainult sotsiaalsest determineeritusest, vaid ka erilise institutsiooni painest, luulet ei tohiks rangelt eristada muudest inimelu valdkondadest.
Paul-Eerik Rummo, Kuldnokk kõnnib. Jooksvast kirjandusest 1964–2009. „Eesti mõttelugu” 91. Sarja peatoimetaja Hando Runnel, toimetanud Siiri Ombler, sarja kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2010. 608 lk.
Paul-Eerik…
Paul-Eerik Rummo, Kuldnokk kõnnib. Jooksvast kirjandusest 1964–2009. „Eesti mõttelugu” 91. Sarja peatoimetaja Hando Runnel, toimetanud Siiri Ombler, sarja kujundanud Kaljo Põllu. Ilmamaa, 2010. 608 lk.
Paul-Eerik…
8 minutit
DNA-horror kinolinal
Jaanalinnu jalgade ja skorpioni sabaga inimlik olend on intellektuaalse potentsiaaliga ja hakkab tiibu plagistama.
Mängufilm „Hübriid” („Splice”, Kanada Prantsusmaa-USA , 2010, 144 min), režissöör Vincenzo Natali, produtsent Guillermo del Toro. Osades Adrien Brody, Sarah Polley, Delphine Chanéac, Abigail Chu jt. Linastub Tartu Cinamonis.
Biokeemikud Clive (Adrien Brody) ja Elsa (Sarah…
Mängufilm „Hübriid” („Splice”, Kanada Prantsusmaa-USA , 2010, 144 min), režissöör Vincenzo Natali, produtsent Guillermo del Toro. Osades Adrien Brody, Sarah Polley, Delphine Chanéac, Abigail Chu jt. Linastub Tartu Cinamonis.
Biokeemikud Clive (Adrien Brody) ja Elsa (Sarah…
2 minutit
Kuulsuse narrid
Pole oluline, kas kuulsus tuleb rolliga rahvus- või seebiooperis, peaasi, et see tuleb.
Dokumentaalfilm „Wiiralti unenägu“ (Eesti 2010, 55 min), autorid Ene Rämmeld ja Liina Keevallik. Pilt ja heli Marco Delor, Nicolas Dupius, Ryszard Piegza, Zoran Jeremić, Eric Loriot, Liina Keevallik, Jüri Šestakov. Montaaž Jüri Šestakov, muusika Liina Vahtrik. Esilinastus…
Dokumentaalfilm „Wiiralti unenägu“ (Eesti 2010, 55 min), autorid Ene Rämmeld ja Liina Keevallik. Pilt ja heli Marco Delor, Nicolas Dupius, Ryszard Piegza, Zoran Jeremić, Eric Loriot, Liina Keevallik, Jüri Šestakov. Montaaž Jüri Šestakov, muusika Liina Vahtrik. Esilinastus…
3 minutit
Čiurlionis oma ja praeguses ajas
Näitus „Čiurlionis ja tema aeg leedu kunstis” Kumus kuni 8. VIII . Näituse on koostanud Kaunase Riiklik M. K. Čiurlionise Kunstimuuseum, kuraatorid Kristina Daubarytė ja Mai Levin, kujundaja Mari Kurismaa. Seminar oli Kumus 13. mail.
Leedu kunsti suurkuju, kunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) nimi on vanemale ja keskmisele…
Leedu kunsti suurkuju, kunstniku ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionise (1875–1911) nimi on vanemale ja keskmisele…
4 minutit
Rohkem head tööd!
Graafilise disaini osakonna näitus „Hea töö” Kanuti gildi keldrisaalis 13. VI.Graafiline disain paikneb mingis mõttes eikellegimaal. Kunst? Käsitöö? Ühelt poolt ärilise taustaga võimalused, teiselt kujutlus sellest, kuidas see ala ikkagi ka ise toimib ja hakkama saab, vahel isegi tellimuste või koolitöövabana.
2 minutit
Tase – kunst vaikib, kui kõmisevad loovtööstuse kahurid
EKA lõputööde näitus „Tase” Telliskivi loomelinnakus 28. V – 10. VI.Eesti Kunstiakadeemia on väikesest intiimsest kunstikoolist muutunud hiigelkombinaadiks, millel on keerukas struktuur ja mis on laotanud oma nähtamatud ning nähtavad kombitsad üle terve Tallinna. „Tase”, lõputööde näitus ning programm, on samuti jaotatud aegruumi erinevatesse punktidesse. Kui lisada asjaolu, et osa…
3 minutit
Tavatu kriis
Ülo Ennuste (Sirp, 29. I) juhtis tähelepanu majandusteaduse kadestusväärsele tasemele Poolas ja tundis õigusega muret sealsete saavutuste vähese tuntuse ning kasutamise pärast Eestis. Saamaks mingitki ettekujutust Poolas viljeldava majandusmõtte sisust, tasub ehk esialgset referatiivset tutvust teha Varssavi Transformatsiooni, Integratsiooni ja Globaliseerumise Uurimiskeskuse (TIGER ) direktori Grzegorz Kołodko loenguga, mille ta…
4 minutit
Suurlinnapeegel
Andrew Hussey, Pariis. Salajane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, toimetanud Reeli Ziius. Kujundanud Jüri Jegorov. Varrak, 2010. 517 lk.
Pealkiri „Pariis. Salajane ajalugu” tundus sedavõrd Dan Browni ja muu salapäratööstuse vaimus, et ma ei hakanud seda raamatut poes isegi mitte lehitsema. Aga selgus, et pealkiri on eksitav ja okultset ega…
Pealkiri „Pariis. Salajane ajalugu” tundus sedavõrd Dan Browni ja muu salapäratööstuse vaimus, et ma ei hakanud seda raamatut poes isegi mitte lehitsema. Aga selgus, et pealkiri on eksitav ja okultset ega…
6 minutit
Eesti keel ja eesti teadus – lahutatud!
Alati, kui minu käest küsitakse arvamust eesti keele tuleviku kohta teaduskeelena, olen pidanud andma korraga kaks vastust. Jah, ma arvan, et eesti keeles peab saama suhelda kõigil võimalikel teemadel, kaasa arvatud teaduslikel. Aga ei, ma ei arva, et eesti keeles on mõtet kirjutada ja avaldada teadusartikleid, väitekirju ja muid erialaseid…
2 minutit
„Etno-eriala” (rahvus)ülikoolis
Eesti humaniora häirekellad IIMõne nädala eest sain teada, et eriala, mille juhiks mind neli aastat tagasi Tartu ülikoolis valiti, on erilises nimekirjas. Eesti kirjandus on tõepoolest üks kümnest erialast, mis on tugevalt ning keskselt seotud Eestiga ning mille hoidmine ja arendamine kuulub seega rahvusülikooli mandaadi juurde. Rahvusülikooli aate praktilist tähendust…
9 minutit
Optimismist ja pessimismist
Kahekümne aastaga on eesti ühiskonna hoiakutes paljugi muutunud, kuid need muutused ei ole olnud üksnes orgaanilised, vaid väga suurel määral mimeetilised, trenditeadlikkuse ja imporditud kultuurimõjudega seotud. Otsekohe pärast vabanemist jäi keskmine eestlane tsiviliseeritud Euroopa ees häbisse sünge ja sõnakehva olekuga. Tasapisi on naeratamine kui viisakusnorm ära õpitud ning turunduse ja…
2 minutit
Nad petavad oma lapsi
Kohe ülitähena taevavõlvile lennanud nädala uustulnuk kohalikul infoväljal oli kahtlemata Abikooli-Edith. Jah, seesama, kes koos oma kambajõmmi Martin Luther Kingiga (kes ühe ilusa kirikuukse roostetanud naelaga ära rikkus) Jan Husile 1914. aastal maailmasõtta mineku rongile üheotsapileti müüs. Ise pidasid peenikest naeru, kui loll otsejoones tuleriidale sõitis. Või kuidas see nüüd…
2 minutit
Litokeskus on kohal!
Litokeskuse asutajate ning eestvedajate Kadri Alesmaa ja Jaak Visnapiga vestleb Reet Varblane.
FOTO: Piia Ruber
Litograafiakeskus või nagu Internetis võib leida litokeskus on kahe inimese, kunstnike Kadri Alesmaa ja Jaak Visnapi projekt, mille abil nad mitte ainult ei äratanud litograafia, kivitrükitehnika ellu, vaid andsid sellele uue tähenduse. Ega litokeskuski ole olnud…
FOTO: Piia Ruber
Litograafiakeskus või nagu Internetis võib leida litokeskus on kahe inimese, kunstnike Kadri Alesmaa ja Jaak Visnapi projekt, mille abil nad mitte ainult ei äratanud litograafia, kivitrükitehnika ellu, vaid andsid sellele uue tähenduse. Ega litokeskuski ole olnud…
6 minutit
