2010-18 (3298)
Reedel palju Sirpi – lisadega
Sirbiga reedel kaasas Topelt-Diplomaatia ja Roheline Värav.
Sirbis:
* Lõpuks on ka kultuuriteadusesse saabunud evolutsiooniline pööre. Intervjuu John Hartley, ala õpetlasega Austraaliast.
* Kunstnikud peavad jälle suurkogu. Valivad esimehe – aga ei tea veel, kas uue või vana, noore või vana. Sirp paneb kandidaadid mõõtmiseks ette.
* Marju Lauristin avaldas raamatu, mis ei lunasta…
Sirbis:
* Lõpuks on ka kultuuriteadusesse saabunud evolutsiooniline pööre. Intervjuu John Hartley, ala õpetlasega Austraaliast.
* Kunstnikud peavad jälle suurkogu. Valivad esimehe – aga ei tea veel, kas uue või vana, noore või vana. Sirp paneb kandidaadid mõõtmiseks ette.
* Marju Lauristin avaldas raamatu, mis ei lunasta…
1 minut
Eesti esitas Balti riikide ühispöördumise Euroopa Komisjoni kultuurivolinikule
Brüsselis toimunud Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja kultuurinõukogu kultuuri-, audiovisuaal- ja spordiministrite istungil anti eile Euroopa Komisjonile üle Balti riikide ühispöördumine, samuti kinnitati 2014. aasta Euroopa kultuuripealinnad ning esmakordselt oli ametliku nõukogu päevakorras ka sporditemaatika.
1 minut
Tanel Toomi film “The Confession” on tudengifilmi Oscari nominent
Noore eesti filmitegija Tanel Toomi Londoni filmikooli lõputöö “The Confession” on valitud viie filmi hulka, mis kandideerivad tudengifilmi Oscarile välismaise filmi kategoorias.
1 minut
Eesti kirjanik karikatuuris
Muuseumiööl, 15. mail kell 14.00 avatakse Kadrioru pargis Fr.R. Kreutzwaldi kuju taga lustakas ja värviline välinäitus ”Eesti kirjanik karikatuuris”.
1 minut
Muuseumiööl saab tasuta muuseume külastada
Sellel laupäeval, 15. mail kell 18–22 toimub taas muuseumiöö, mil võib tasuta külastada 129 muuseumi, mäluasutust ja kirikut üle Eesti.
1 minut
Kunstnik ja DJ QBA avab näituse „Q2: Kirev“
Kolmapäeval, 12. mail kell 18.00 avab kunstnik ja DJ Martin Kaares, artistinimega QBA, TAM Galeriis näituse „Q2: Kirev“. Tegemist on kunstniku teise personaalnäitusega, mis on täis uusi variatsiooni ja katsetusi, võttes kokku kunstniku viimaste aastate loomingu.
1 minut
Maria-Kristiina Ulase isiknäitus
Teisipäeval, 11. mail kell 17.00 avab Maria-Kristiina Ulas Haus Galeriis oma isiknäituse „Kunstniku nahk noore koera seljas“. Näitusel eksponeerib kunstnik seeriat viimasel ajal valminud pliiatsijoonistustest ning liikuvatest objektidest. Nagu näituse pealkirigi vihjab, on autor oma sünnipäeva künnisel tagasi vaadates leidnud endas ja oma loomingus seoseid James Joice’i romaaniga „Kunstniku noorpõlveportree“…
1 minut
Hooaja lõpu hõimuõhtu 12.05
Fenno-Ugria Asutus lõpetab hõimuõhtute sarja tänavuse hooaja kolmapäeval, 12. mail kell 18.00 Tallinna Vanalinna Muusikamajas (Uus tn 16c). Soome-ugri kevadõhtul saab vaadata filmi hõimurahvastest ja kuulata Lembit Saarsalu ning Olav Ehala improvisatsioone läänemeresoome rahvamuusika ainetel.
1 minut
Kirjanduspreemia “Esimene samm” tänavune laureaat on Margit Sirenzky
Laupäeval, 8. mail anti kirjandusfestival Prima Vista noorteürituse raames pidulikult üle kirjandusauhind “Esimene samm”. 5000 krooni suuruse preemia pälvis pseudonüümi Margit Sirenzky all kirjutav Marit Sirgmets, kelle lühilugu “Raadio” ilmus ajakirja Värske Rõhk 20. numbris.
1 minut
Kaljo Põllu näitus Tallinna Kunstihoones
Olete oodatud reedel, 14. mail kell 17 Tallinna Kunstihoonesse Kaljo Põllu näituse „Abstraktsuse mõtestamine” avamisele. Näitus on avatud 15. maist kuni 13. juunini.
2 minutit
Otar Iosseliani ja gruusia filmi võidukäik „goEast’il”
Saksamaal Wiesbadenis peeti tänavu ümmargust filmifestivali „goEast”: juba kümnendat kevadet järjest näidatakse siin filme Ida- ja Kesk-Euroopast.
Festivali geograafiline spekter ulatub Baltimaadest Kaukaasiani ja Horvaatiast Venemaani. Filmifestivali algataja ja korraldaja Saksa Filmiinstituudi juhataja Claudia Dillmanni arvamuse kohaselt on ka publik iga aastaga nendest maadest ja kultuuridest järjest teadlikum. Lisaks Wiesbadenile, kus…
Festivali geograafiline spekter ulatub Baltimaadest Kaukaasiani ja Horvaatiast Venemaani. Filmifestivali algataja ja korraldaja Saksa Filmiinstituudi juhataja Claudia Dillmanni arvamuse kohaselt on ka publik iga aastaga nendest maadest ja kultuuridest järjest teadlikum. Lisaks Wiesbadenile, kus…
4 minutit
Totaalne rammestumine
Tervikuna mõjub „Päikesest rammestunud 2” ootamatult primitiivsena ja selle taotluslik kunstipärasus tehtuna.1994. aastal saavutas Nikita Mihhalkov oma filmiga „Päikesest rammestunud” harva nähtava edu, pälvides korraga kaks filmimaailma suurematest auhindadest: Cannes’i grand prix ja parima võõrkeelse filmi Oscari. See oli Mihhalkovi karjääri tipphetk. Venemaal heideti filmile ette küll mõningast mugandumist lääne…
4 minutit
Alkeemikud, litsid ja mendid
Eesti produtsendifilm oleks justkui kusagil reklaamibüroos sündinud: õhust haaratakse moodne teema, määratletakse sihtrühmad ja hakatakse lähtematerjali sihtrühmadele söödavaks filmima.
Mängufilm „Punane elavhõbe” (Taska Film, 2010, 90 min), režissöör Andres Puustusmaa, operaator Mait Mäekivi, stsenarist Andres Anvelt, kunstnik Ervin H. Seppel, heliloojad Ardo Ran Varres ja Riho Sibul, montaaž Tambet Tasuja,…
Mängufilm „Punane elavhõbe” (Taska Film, 2010, 90 min), režissöör Andres Puustusmaa, operaator Mait Mäekivi, stsenarist Andres Anvelt, kunstnik Ervin H. Seppel, heliloojad Ardo Ran Varres ja Riho Sibul, montaaž Tambet Tasuja,…
4 minutit
Kokkupõrge eluga on tulekahju värvi
Hirmuäratava kiirusega läheneb suur pagulaskunsti näitus. Hirmutava selles mõttes, et ettevalmistustöö on olnud ja on jätkuvalt pingeline ja keeruline ning tulemus ei saa tahes-tahtmata rahuldada kõigi ootusi. Kolme osapoole, Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja kunstiühingu Pallas koostöös sündiv väljapanek on kavas avada selle aasta 2. septembril Kumus Tallinnas ja 2011.…
4 minutit
Identiteedikriisis kunstiturg
Kas tõesti peab kunstnik olema surnud, et oma töödele ostja leida? See oli peamine küsimus, mis ajendas mind külastama Hausi galerii kevadoksjonit. Mine võta kinni, kust, võib-olla filmidest, võib-olla vanadest headest aegadest, on levinud ettekujutus, et kunstioksjonid on midagi väga suurilmlikku.
3 minutit
Jüri Kaarma ja kaks triviaalset kirjatüüpi
Raamatukujundaja Jüri Kaarma on elav klassik, kellest kirjutada pole lihtne. Ta on väärt monograafiat, üksikasjalikku analüüsi, mis lisaks loomingulise isiksuse dekonstruktsioonile räägiks meile palju ka eesti graafilise disaini ajaloost ning traditsionalismi ja modernismi põrkumisest ja hõõrumistest. Ta on määranud, suunanud ja mõjutanud eesti raamatu väljanägemist peaaegu nelja kümnendi jooksul. On…
4 minutit
PEALELEND: OÜ Visible Solutions (OÜ Nähtavad Lahendused) ehk Karel Koplimets, Sigrid Viir ja Taaniel Raudsepp.
Mida loodate saavutada OÜ Visible Solutionsiga? Kas olete mõelnud Eesti või välismaisele (kunsti)turule? Või on tegemist kunstiprojektiga?
OÜ Visible Solutions on kunstiprojekt, kunstiteosettevõte, mis tegutseb reaalselt nii majanduse kui kunsti väljal, ühendades mõlemas kehtiva tegutsemisloogika ja otsides pidevalt uusi meetodeid sümboolse ja reaalse kapitali loomiseks ning nendevaheliste konverteerimisoperatsioonide sooritamiseks. OÜ…
OÜ Visible Solutions on kunstiprojekt, kunstiteosettevõte, mis tegutseb reaalselt nii majanduse kui kunsti väljal, ühendades mõlemas kehtiva tegutsemisloogika ja otsides pidevalt uusi meetodeid sümboolse ja reaalse kapitali loomiseks ning nendevaheliste konverteerimisoperatsioonide sooritamiseks. OÜ…
1 minut
Linnalood
Ürituste sarja „Cityscape” („Linnamaastik”) kaks viimast näitust Tallinna Linnagaleriis olid Erki Kasemetsa „Kohad” ja Liina Siibi „Gimme Danger” („Anna ohtu”), mõlemad rõhutatult subjektiivse iseloomuga. Kui Erki Kasemets kõrvutab turismitööstuse kujundatud skemaatilist linnapilti linnakülastuse vahetu kogemusega, siis Liina Siib uurib hirmusid, mida inimene linnas tunda võib. Erki Kasemets kasutab šabloonina postkaarte,…
4 minutit
Mehis Heinsaar jõudis Alatskivile
Eestis antakse välja õige mitut kirjaniku nimega tähistatud auhinda, neist üks vanemaid, auväärsemaid ja eripärasemaid on Juhan Liivi luuleauhind, mis kuulutatakse välja igal kevadel luuletaja sünnipäeval. Liivi preemia pole rahaline ja seda ei anta paksude köidete eest: tunnustuse saab eelmisel aastal esmatrükis ilmunud luuletus ja selle autor, auhinnaga käib koos…
2 minutit
„Võimatu on kirjutada ilma joovastuseta”
Väljavõtteid Doris Kareva vestlusest Asta Põldmäega Tampere Maja kohtumisõhtul 4. märtsil.
Doris Kareva: „Kirjad pääsukestele” on aasta kõige tavatum proosaraamat. Omalaadne epistolaarromaan. Kuidas ja mis asjaoludel üldse tekkis mõte kirjutada niisugune ajast üsna väljas asuv raamat?
Asta Põldmäe: Tema kirjutamine ongi ulatunud üle mitmete aegade. Kõige üldisem impulss oli ammune tahe…
Doris Kareva: „Kirjad pääsukestele” on aasta kõige tavatum proosaraamat. Omalaadne epistolaarromaan. Kuidas ja mis asjaoludel üldse tekkis mõte kirjutada niisugune ajast üsna väljas asuv raamat?
Asta Põldmäe: Tema kirjutamine ongi ulatunud üle mitmete aegade. Kõige üldisem impulss oli ammune tahe…
10 minutit
Jumalateenistus Pavlik Morozovi haual
Nina Belenitskaja „Pavlik, mu jumal” on tihedalt seotud vene elu ja nõukogude retoorikaga. Selles näidendis on kaks tegelast: tänapäeva tüdruk ja Pavlik Morozovi kipskuju, mis sündmuste arenedes ellu ärkab. Müüdiloome esimese etapi laulikud – kirjanikud ja heliloojad – said Pavlik Morozovi teemaliste traktaatide eest riiklikke preemiad ja soliidset honorari. 1990.…
2 minutit
Lavastaja Rimas Tuminas: „Pöördun Tšehhovi kui arsti poole”
Sügisel mängitakse Tallinnas „Kuldse maski” festivalil Rimas Tuminase „Onu Vanjat”.
12. aprill Moskvas. Vahtangovi teatris on vägeva aplausi ja braavohüüetega lõppenud „Onu Vanja” etendus, mängitakse seda suures sametises saalis, glamuurses paigas Arbatil. Afiši järgi on „Onu Vanja” esietendus, ehkki välja tuli see lavastus juba sügisel – Moskvas on kombeks esitleda kõiki…
12. aprill Moskvas. Vahtangovi teatris on vägeva aplausi ja braavohüüetega lõppenud „Onu Vanja” etendus, mängitakse seda suures sametises saalis, glamuurses paigas Arbatil. Afiši järgi on „Onu Vanja” esietendus, ehkki välja tuli see lavastus juba sügisel – Moskvas on kombeks esitleda kõiki…
7 minutit
Vene teatri väike välimääraja 2010
Teatrikriitik Jelena Kovalskaja järgi
„Kuldne mask” – vene teatrite iga-aastane konkurssprogramm. Parima lavastuse auhinna sai tänavu Alvis Hermanise „Šukšini jutustused”. Tšehhov 150 – tähistamine kulmineerub Tšehhovi festivaliga. Teoseid loetakse tagantpoolt ettepoole ja vastupidi, tegelased lendavad lae all, liiguvad transportöörilindil, tantsivad varvaskingadega. Kaks tugevamat lavastust: Rimas Tuminase „Onu Vanja” ja Dmitri…
„Kuldne mask” – vene teatrite iga-aastane konkurssprogramm. Parima lavastuse auhinna sai tänavu Alvis Hermanise „Šukšini jutustused”. Tšehhov 150 – tähistamine kulmineerub Tšehhovi festivaliga. Teoseid loetakse tagantpoolt ettepoole ja vastupidi, tegelased lendavad lae all, liiguvad transportöörilindil, tantsivad varvaskingadega. Kaks tugevamat lavastust: Rimas Tuminase „Onu Vanja” ja Dmitri…
2 minutit
Baleriin ideaalide ja tegelikkuse vahel
Dmitri Hartšenko „Vestlus Luigega” toob lavale kolme põlvkonna luik-printsessid.Balletimaailm, rohkem kui ükski teine tantsuga seotud ring, on sellest väljaspool olijatele täis kummalisi vastuolusid. Läbi ajaloo on ballett peamiselt keskendunud tegeliku higi, valu ja pisarate kaudu ideaalilmade kujutamisele. XIX sajandi algusest peale on balleti võrdkujuks noor naine varbaotsal ja järgmise sajandi…
3 minutit
PEALELEND: Priit Raud, festivali „Baltoscandal 2010” kunstiline juht
7.–10. juulini toimub Rakveres XI rahvusvaheline teatrifestival „Baltoscandal”, mis tähistab tänavu oma 20. sünnipäeva. Keda esinejatest ja teatritruppidest on sel korral oodata Baltimaade vanimale rahvusvahelisele teatrifestivalile?
„Baltoscandal” toimub neljal päeval ja festivali maht on enam-vähem sama kui kaks aastat tagasi. Kohal on 14 truppi kaheksast riigist, 15 lavastusega antakse 25 etendust. …
„Baltoscandal” toimub neljal päeval ja festivali maht on enam-vähem sama kui kaks aastat tagasi. Kohal on 14 truppi kaheksast riigist, 15 lavastusega antakse 25 etendust. …
2 minutit
Aprillikontserdid Beethoveni muusikaga
„Violino bis!”: Mari Tampere ja Aleksandra JuozapenaitėEesmaa 24. IV Tallinna raekojas.
24. aprillil andsid Mari Tampere ja Aleksandra JuozapenaitėEesmaa kolmanda, eelviimase kontserdi L. van Beethoveni viiulisonaatide sarjast. Algselt ühte hooaega plaanitud tsükkel on veninud päris pikale: esimene kontsert oli aprillis 2008, teine aprillis 2009. Nii jäävad sarja osad pigem iseseisvaiks…
24. aprillil andsid Mari Tampere ja Aleksandra JuozapenaitėEesmaa kolmanda, eelviimase kontserdi L. van Beethoveni viiulisonaatide sarjast. Algselt ühte hooaega plaanitud tsükkel on veninud päris pikale: esimene kontsert oli aprillis 2008, teine aprillis 2009. Nii jäävad sarja osad pigem iseseisvaiks…
2 minutit
Akadeemiliselt ja mitteakadeemiliselt
Martin Kuuskmann (fagott) ja Kristjan Randalu (klaver) 27. I V Mustpeade Majas.
Mõnikord mõjub üsna värskendavalt üks akadeemilise kavaga, kuid ettekandeliselt üldsegi mitte akadeemiline kontsert. Just sellise andsid kaks eestlastest maailmameest: fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja pianist Kristjan Randalu, neist esimene elukohaga USAs ja teine põhiliselt Saksamaal. Sisuliselt oli tegemist Kuuskmanni-Randalu…
Mõnikord mõjub üsna värskendavalt üks akadeemilise kavaga, kuid ettekandeliselt üldsegi mitte akadeemiline kontsert. Just sellise andsid kaks eestlastest maailmameest: fagotivirtuoos Martin Kuuskmann ja pianist Kristjan Randalu, neist esimene elukohaga USAs ja teine põhiliselt Saksamaal. Sisuliselt oli tegemist Kuuskmanni-Randalu…
2 minutit
Rein Rannap Eesti interpreetide olukorrast
Olukord on praegu halb. Eesti interpreet saab esineda nii harva, et tal pole enam võimalik oma professionaalset taset hoida. Kontserdielu organisaatorid eelistavad külalisesinejaid või siis meie riiklikke kollektiive. Solistidele ja kammermuusikuile oleks vaja rohkem esinemisi nii Eestis kui välismaal, interpreetide liit aga sooviks oma maja.
4 minutit
Miks oli XVII sajandi koolis kõige olulisem õpetaja kantor?
Pealkirjas püstitatud küsimus ei juhata sisse ekskurssi muusikalukku, vaid viib meid otse tänase muusikaelu sõlmküsimuste juurde, sest just neid arutati meie muusikute esinduskogu – 49 muusikainstitutsiooni ühendava Eesti Muusikanõukogu üldkoosolekul. Kas kõige tähtsam, aga aasta suurim muusikarahva kokkusaamine, kus muusikaelu ja -hariduse hetkeseisu ja arengusuundi vaetakse, on see küll. Ja…
6 minutit
Paar repliiki allikate usaldusväärsuse asjas
Karl Pärsimägi (1902–1942) oli igatahes väga hea ja omanäoline eesti kunstnik. Ei saa ütelda, et Pärsimägi oleks praegu unustatud. Pigem on ta pärast mõningast vaheaega uuesti parima eesti kunsti keskme lähedale tõusnud. Tal on koht Kumu püsiekspositsioonis, Heie Treier on temast kirjutanud kaunilt välja antud monograafia (2003), ta on esindatud …
4 minutit
Nekroloog luhtunud impeeriumile
Pikapeale hakkab juba ununema, et vaid paarkümmend aastat tagasi elasime riigis, kus lugemisväärsed ajalooraamatud õigupoolest puudusid. Igatahes mäletan, et kui lehitsesin tol ajal kord nädalas ilmunud ajalehte „Кnižnoje Obozrenije”, mille peamine ülesanne seisneski ääretu Nõukogudemaa äsja ilmunud raamatutoodangu tutvustamises, ei hakanud loeteludes vahel kuude viisi silma ühtegi väljaannet, mis oleks…
4 minutit
Võit Moskva all oli tragöödia, mitte statistika
Teist maailmasõda käsitlevat tõlkekirjandust leiab Eesti raamatupoodidest nagu seeni pärast vihma, ent usin maiustaja avastab kiiresti, et pakutav dieet on küllaltki üksluine. Kaks maitset on eriti esiletorkavad. Esiteks domineerib tõlkekirjanduses sõjaajalugu suure algustähega, sõjategevuse, diplomaatia ja rindesündmuste analüüsile keskenduv militaarajalugu, mille tuntuim esindaja on ilmselt briti ajaloolane John Keegan. Teiseks…
4 minutit
Kolm suurt kurjategijat ühtede kaante vahel
Florida State University ajalooprofessori kanadalase Robert Gellately mahukas monograafia (ingliskeelne originaal „Lenin, Stalin and Hitler: The Age of Social Catastrophe” ilmus vaid kahe aasta eest) pakub eesti lugejale kindlasti palju huvitavat mõtteainet ja publik võtab selle arvatavasti soojalt vastu, sest janu kommunistliku diktatuuri ja natsionaalsotsialistliku režiimi kuritegusid võrdlevate teoste järele…
3 minutit
Teine maailmasõda vajab täiesti uut käsitlust
Briti teleajakirjanik Laurence Rees on varem kirjutanud teemadel, mis sobivad igati kokku praegu kasutusel Teise maailmasõja „ametliku” käsitlusega. Ta on kirjutanud Jaapani sõdurite metsikustest Vaikse ookeani sõjas, analüüsinud natside psühholoogilist olemust ja avaldanud mälestustel põhineva ülevaate Auschwitzi surmalaagrist. Ta on teinud hulgaliselt intervjuusid mõlemal poolel sõdinud sõjaväelaste ning sõjast kaasa…
3 minutit
Teise maailmasõja lõpp ja Eesti
Sõja lõpu 65. aastapäev tundub olevat tõsine põhjus mõtisklemaks taas selle üle, mida tähendab sõja lõpp Eestile. Siin lõppesid lahingud juba 1944. aasta sügisel, kuid nõukogude võimu vastane relvastatud vastupanu jõudis haripunkti aastatel 1945 ja 1946. Seega ei lõppenud sõda veel 1945. aastal ja tegelikult kehtisid sõjaseadused kuni 1946. aasta…
4 minutit
Konservatiivina sotside poolt
Kui neoliberaalsete tõdede auklikkusest räägitakse praegu nii maailmas kui Eestis laialdaselt (päris liberaalsete väärtuste eest ei seisa meil programmiliselt kahjuks keegi) ning ka sotsiaaldemokraatia uuenemisvajadus on tihti teemaks, siis toimiva konservatiivse ideoloogia ja erakonna olemasolu Eestis võetakse aksioomina. See on kummaline, sest erinevalt reformiparteist, kelle osalusel on eesti lugejani toodud…
2 minutit
Poliitiku pilt voodipartneriks
Eesti põhiseadusliku vabariigi territoorium on üks üleni ilmalik koda. Selle sekulaarse riigi mõne nurgakese usulisel otstarbel pühitsemist sallib riik täie rahumeelsusega, olgu aga pealegi igaühel paik oma riitusteks maa- või muu usu korra järgi, kuni kõik jääb seaduse piiresse ja ühtki ei veristata ega tapeta. Igaüks võib usukodades oma tahtmist…
2 minutit
Vaataja kaudu avanev minevik – lugu Cyrillus Kreegist
Intervjuu muusikateadlase Anu Kõlariga
FOTO: Piia Ruber
Selle aasta 15. veebruaril kaitses Anu Kõlar EMTAs professor Urve Lippuse juhendamisel valminud doktoriväitekirja teemal „Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu”. Töö hinnati suurepäraseks. Kreegi elu ja loomingu kaudu iseloomustatakse raamatus tegelikult paljusid olulisi protsesse, mis kujundasid üle viie aastakümne eesti kultuurielu. Seetõttu on raamatu…
FOTO: Piia Ruber
Selle aasta 15. veebruaril kaitses Anu Kõlar EMTAs professor Urve Lippuse juhendamisel valminud doktoriväitekirja teemal „Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu”. Töö hinnati suurepäraseks. Kreegi elu ja loomingu kaudu iseloomustatakse raamatus tegelikult paljusid olulisi protsesse, mis kujundasid üle viie aastakümne eesti kultuurielu. Seetõttu on raamatu…
6 minutit
Muuseum annab otsustusõiguse külastajale
Eesti Rahva Muuseum annab kahe näituse toimumise avalikkuse kätesse. 14. maini saavad kõik huvilised esmakordselt Eestis kaasa rääkida selles, millised kaks näitust avatakse Eesti Rahva Muuseumis käesoleva aasta septembris ja järgmise aasta märtsis.Aasta alguses ootas Eesti Rahva Muuseum näituseideid igapäevaelust konkursile „Oma Näitus“. Kokku saabus muuseumile 33 näituseideed. Nende seast…
2 minutit
