Sirp 12
Sirp kingib lugejatele taas 4 lisalehekülge väärt sisu täiesti tasuta.
Lastekirjanduse erinumber: Aidi Vallik, Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Jaanika Palm ja Jaanus Vaiksoo rammusa lehma aastast 2009 meie lastekirjanduses.
Sirp püüab sõnavabadust vabastajate käest päästa. Ääremärkusi 656SE asjus.
Andres Jõesaare ettepanekud rahvusringhäälingu ja muu meedia tasakaalustamiseks, sealhulgas poliitilise reklaami võimalikkusest ETVs ja eraraadiote hulga kahandamisest seaduse jõuga.
Lauri Vahtre telliste kandilisusest.
Riigikontrolör…
Lastekirjanduse erinumber: Aidi Vallik, Krista Kumberg, Ilona Martson, Mare Müürsepp, Jaanika Palm ja Jaanus Vaiksoo rammusa lehma aastast 2009 meie lastekirjanduses.
Sirp püüab sõnavabadust vabastajate käest päästa. Ääremärkusi 656SE asjus.
Andres Jõesaare ettepanekud rahvusringhäälingu ja muu meedia tasakaalustamiseks, sealhulgas poliitilise reklaami võimalikkusest ETVs ja eraraadiote hulga kahandamisest seaduse jõuga.
Lauri Vahtre telliste kandilisusest.
Riigikontrolör…
1 minut
Ene Pikk Vabaduse galeriis
25. märtsil kell 17.00 avab Ene Pikk Vabaduse galeriis oma akvarellinäituse “Lindude teed”. Näitus jääb avatuks 14. aprillini. Ene Pikk tähistab näitusega oma 85. juubelit.
1 minut
ETDM-is peatselt uus püsiekspositsioon
Reedel, 26. märtsil avab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum uue püsiekspositsiooni “Ajamustrid 3”. Eesti tarbekunsti- ja disainiklassikat on muuseumi kahel korrusel näidatud juba õige mitmes erinevas versioonis, ent kuna muuseum tähistab sel suvel 30. aastapäeva, on juubeliekspositsioon oluliselt ulatuslikum ja muuseumikogu laia diapasooni silmaspidav.
2 minutit
Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kutsub postmargikonkursile
SA Tallinn 2011 ja AS Eesti Posti kuulutavad välja konkursi Euroopa kultuuripealinna aasta väärilise postmargi kujunduse leidmiseks. Võistluse esikohta premeeritakse 20 000 krooniga.
1 minut
Skype paneb välja maailmavallutuse auhinna Eesti bändile
Tallinn Music Weeki toetaja ja partner Skype paneb teist aastat välja preemia festivalil esinevale Eesti bändile, kel festivali külaliste ja Skype’i meelest enim potentsiaali maailmas läbi lüüa. Muusikasõbrad ja festivalikülalised saavad hääle oma lemmikbändi toetuseks anda tänasest kodulehel www.tallinnmusicweek.ee!
2 minutit
Anna-Stina Treumund uurib lesbilisust
Olete oodatud Anna-Stina Treumundi näituse „Sina, mina ja kõik, keda me ei tea” avamisele Tallinna Kunstihoone galeriisse neljapäeval, 25.
märtsil kell 18. Näitus on avatud 26. III – 18. IV 2010.
märtsil kell 18. Näitus on avatud 26. III – 18. IV 2010.
2 minutit
Keeleuudised
Keeleauhinnad jagatud
Suuremad keeleauhinnad on omaniku leidnud. 24. veebruaril anti Wiedemanni keeleauhind Ain Kaalepile (esitaja Mati Hint) kui „emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. Laureaadi valimine oli keeruline: kandideerisid veel Reet Kasik (eesti ajakirjanduskeele uurimine, ajakirjanike õpetamine, keeleteaduse…
Suuremad keeleauhinnad on omaniku leidnud. 24. veebruaril anti Wiedemanni keeleauhind Ain Kaalepile (esitaja Mati Hint) kui „emakeelse sõnakasutuse suurmeistrile tipptasemel luule- ja proosaloomingu, kui silmapaistvale kultuuriisiksusele maailma kõrgkultuuri originaalteoste eesti keelde vahendamise ja kui kodanikule eesti keele, eestluse ja Eesti kaitsmise eest”. Laureaadi valimine oli keeruline: kandideerisid veel Reet Kasik (eesti ajakirjanduskeele uurimine, ajakirjanike õpetamine, keeleteaduse…
4 minutit
Ilmus Kinokultura Eesti erinumber
Internetiajakiri Kinokultura (www.kinokultura.com) on avaldanud Eesti filmikunstile pühendatud erinumbri (http://www.kinokultura.com/specials/10/estonian.shtml). Virtuaalne väljaanne avab rea peatükke Eesti filmi ajaloost ja tänapäevast esmakordselt ingliskeelsele publikule. Samas on üllitisse kogutud materjal valdavas osas uus ka eesti lugejaskonnale.
1 minut
Henkeli kunstikonkurss Art.Award. 2010 ootab võistlustöid
Henkel on taas välja kuulutanud iga-aastase noorte kunstnike konkursi Henkel Art.Award. Konkursi peaauhinnaks on selgi korral 7000 eurot ning isikunäitus nii kodumaal kui Viini kaasaegse kunsti muuseumis MUMOK. Tööde esitamise tähtaeg on 10. juuni.
2 minutit
Moenäitus “Riided selga” Ülemiste keskuses
Eesti Ajaloomuuseumi näitus Ülemiste keskuses näitab naiste moodi läbi 20. sajandi. Eesti Ajaloomuuseum on viinud väikese osa oma tekstiilikogust Ülemiste keskusesse, et heita pilk naiste rõivamoele 20. sajandil. Sajandi esimestel kümnenditel hakkas välja kujunema tänapäeva mõistes moodne naine. I maailmasõda nõudis ka naistelt oma panuse andmist. Osalemine tagalatöödel ning haavatute hooldamine…
1 minut
XII Eesti Filmi Päevad
Pühapäeval 28. märtsil algavad 12ndad Eesti Filmi Päevad, mida korraldab Eesti Kinoliit. Eesti Filmi Päevade pressikonverents toimub kolmapäeval 24. märtsil kell 15:00 Tallinna Kinomajas.
2 minutit
Raol Kurvitz Hobusepea ja Draakoni galeriis
Kolmapäeval, 24.03.2010 kell 17.00 avatakse Hobusepea ja Draakoni galeriis RAOUL KURVITZA (1961) isikunäitus „Projekt VOOL“.
2 minutit
Kultuurivahendus lähendab
10. märtsil kuulutasid Eesti välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Māris Riekstiņš välja Eesti ja Läti tõlkeauhinna (3000 eurot), mille asutamise kokkuleppele kirjutati ühiselt alla 18.02.2009. Auhinna võitis Maima Grīnberga. Eesti ja Läti tõlkeauhinnaga tunnustatakse juba tõlgitud töid ning loodetakse noorte eesti-läti ja läti-eesti tõlkijate toel kultuurivahetust elavdada, tõsta nii ilukirjanduslike kui ka poliitiliste, populaarteaduslike,…
2 minutit
Keele(?)toimetaja
Kui tahtsin keelduda ühest esinemisest keeletoimetamise teemal põhjendusega, et pole keeletoimetaja, küsiti mult: „Mida siis toimetate, kui mitte keelt?”. Algul püüdsin leida vastust Joukahaise kombel – „ . . . . tean, et linnuke tihane, roherästik mao suguda . . . .” – ja vaatasin läbi peamised teatmeteosed, kust peaks selguma, mis sugu toimetaja ja keeletoimetaja on. Et ons siin tänapäeval suuri erisusi…
5 minutit
Tõlkija nähtamatusest tõlkekriitikas. Toimetajast rääkimata
Eesti tõlkekriitika seisu kohta kostab siin-seal murelikke avaldusi1, teadustöödes tehakse süngeid oletusi2 ning kultuuriajakirjanduses on märke tõlketeoreetikute ja -praktikute vastasseisust, kuid sisulist ülevaadet kriitikas toimuvast või konstruktiivset tõlkekriitika-kriitikat naljalt ei leia. Tõlketeoreetikul on sedasi raske meie kultuurikontekstile kohaseid avastusi teha. Sestap seadsingi oma peagi valmiva magistritöö eesmärgiks tõlkekriitika…
6 minutit
VASTAB Maima Grīnberga
Maima Grīnberga, Eesti ja Läti tõlkeauhinna esimene omanik, kas läti keelde tõlkijate hulgas on palju selliseid, kelle tööd pole põhjust toimetaja kätte anda ja piisab korrektorist?
Minu teada küll mitte. Ainuke headest tõlkijatest, kes vahel lubab oma tõlgete avaldamist n-ö tõlkija redaktsioonis, on meie kuulsaim inglise ja saksa väärtkirjanduse tõlkija Silvija Brice. Ning ka tema harva. Kõik…
Minu teada küll mitte. Ainuke headest tõlkijatest, kes vahel lubab oma tõlgete avaldamist n-ö tõlkija redaktsioonis, on meie kuulsaim inglise ja saksa väärtkirjanduse tõlkija Silvija Brice. Ning ka tema harva. Kõik…
1 minut
Tõlkija õpib toimetajalt
Filoloog on inimene, kes armastab õpetust ja mõisteid (< kreeka phileō + logos) ning teab, kust neid otsida. Toimetaja võiks ideaalis olla üliinimene, kes toimib toimimata ja on endas välja arendanud võime teada, millal otsida mõisteid. Teisisõnu – heal toimetajal hakkab kahtlase kirjakoha peale helisema peas kelluke, mis ütleb: kontrolli. Aga lisaks sellele aastate, lugemuse…
2 minutit
Sõna ja tähendus
Renate Pajusalu, Sõna ja tähendus. Haridus- ja Teadusministeerium, Archimedes. Retsenseerinud Margit Langemets, Haldur Õim ja Tiiu Erelt, toimetanud Tiiu Erelt. Kujundanud Merle Moorlat. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2009. 207 lk.
Ilmunud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)” toetusel. Renate Pajusalu „Sõna ja tähendus”, mis ilmus 2009. aasta hilissügisel, on riikliku kõrgkooliõpikute programmi esimene pääsuke. Kuue…
Ilmunud riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008–2012)” toetusel. Renate Pajusalu „Sõna ja tähendus”, mis ilmus 2009. aasta hilissügisel, on riikliku kõrgkooliõpikute programmi esimene pääsuke. Kuue…
2 minutit
VASTAB Ainiki Väljataga
Ainiki Väljataga, Autorihüvitusfondi tegevjuht, ikka juhtub, et raamatu trükkiminekul tuleb jutuks kirjaniku-tõlkija-(keele)toimetaja panus. Kuidas vormistada raamatu kallal tegutsejad, kui panus pole olnud oma ülesannete kõrgusel ja mõni on pidanud teise töö ära tegema?
Toimetajal ei teki autori õigusi. Kui tegelikult on toimetaja see, kes tõlke eestikeelseks teeb, oleks õiglane temagi tõlkijaks märkida, kui tema tööülesanded kirjastuses…
Toimetajal ei teki autori õigusi. Kui tegelikult on toimetaja see, kes tõlke eestikeelseks teeb, oleks õiglane temagi tõlkijaks märkida, kui tema tööülesanded kirjastuses…
1 minut
VASTAB Anu Vane
Anu Vane, OÜ Keeletoimetus juhataja, olete asutanud toimetamis- ja korrektuuriteenust osutava büroo. Kui kaua juba tegutsete ja kes on teie põhikliendid? Kas masu ajal tööd jätkub?
Me ei ole kaua tegutsenud, kõigest 2009. aasta kevadest. Masu saigi tegelikult põhjuseks, miks OÜ Keeletoimetus loodi. Kui üks meie põhitoimetajatest koondati ning teisel tekkis vajadus lisatöö ja -raha järele, tuli…
Me ei ole kaua tegutsenud, kõigest 2009. aasta kevadest. Masu saigi tegelikult põhjuseks, miks OÜ Keeletoimetus loodi. Kui üks meie põhitoimetajatest koondati ning teisel tekkis vajadus lisatöö ja -raha järele, tuli…
2 minutit
Toimetaja on autori teine, täpsem silmapaar
Tallinna ülikoolis koolitatakse referenttoimetajaks. Kui kaua sellist ametit on saanud juba õppida ja palju on lõpetanuid?
REILI ARGUS, TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor, eesti keele dotsent: Referent-toimetaja bakalaureuse õppekava avati 2002. aastal ning selle õppekava lõpetanuid on praeguseks 56. Lisaks õpetatakse Tallinna ülikoolis alates 2004. aastast keeletoimetamist ka magistriastmel.
Mis sorti…
REILI ARGUS, TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi direktor, eesti keele dotsent: Referent-toimetaja bakalaureuse õppekava avati 2002. aastal ning selle õppekava lõpetanuid on praeguseks 56. Lisaks õpetatakse Tallinna ülikoolis alates 2004. aastast keeletoimetamist ka magistriastmel.
Mis sorti…
4 minutit
PEALELEND: Andrus Kallastu (Vikipeedia autorite kollektiivi nimel)
Selle aasta teisel päeval määras Vikipeedia hulga tunnustusauhindu (ka rahalisi preemiaid) nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest. Sisuline külg on üks asi, kuid faktide kõrval on vägagi olulised ka sõnastus, terminoloogia ja kirjapilt. On ju Vikipeedia koht, kuhu iga arvutikasutaja paratamatult vaatab, kui midagi teada tahab. Kuivõrd arvestati tunnustamisel…
1 minut
Illukatiivne akt
Pragmapoeetika on minu välmitud kohvertermin poeetilise keelekasutuse filosoofia tähistamiseks. Selle rööpmõisteks keeleteaduses on pragmalingvistika. Pragmapoeetika rakendab poeetikateooria arendamisel keeletegevusõpetust ehk keelepragmaatikat, seda omakorda poeetikaanalüüsi andmetega rikastades. Ilmaasjata ei väitnud Roman Jakobson, et poeetilist funktsiooni eirav lingvistika on puudulik. Samad sõnad kehtivad muidugi ka üha hajuva eesti filoloogia kohta. Ilukirjanduslikkus avaras mõttes – kallis kodu, maa ja meri,…
4 minutit
Alguse valgus mu meeltesse valgus
Ahelkiri, mis vaimu ei ahelda, vaid valgustab.
Andres Noormetsa lavastusse „Algus” sisenemiseks on mitmeid võtmeid, mis jäetud publiku käeulatusse lahkelt vedelema, märka vaid. Üks võti peitub žanrimääratluses „kontsertdraama”. Kentsakas liitsõna keevitab kokku kaks sõltumatut poolust, sidekriipsugi pole vahel. See kombinatsioon põhjustab meeldiva ebaluse. Nõnda toimubki Endla Küünis „kontsert” ühel ja „draama” teisel lavapoolel, kusjuures omavahel…
Andres Noormetsa lavastusse „Algus” sisenemiseks on mitmeid võtmeid, mis jäetud publiku käeulatusse lahkelt vedelema, märka vaid. Üks võti peitub žanrimääratluses „kontsertdraama”. Kentsakas liitsõna keevitab kokku kaks sõltumatut poolust, sidekriipsugi pole vahel. See kombinatsioon põhjustab meeldiva ebaluse. Nõnda toimubki Endla Küünis „kontsert” ühel ja „draama” teisel lavapoolel, kusjuures omavahel…
4 minutit
Meie majas elab ninasarvik – ja siis?
Ka teatril on vaja sarvi, et ennast kaitsta ja kunstipõlglikus ühiskonnas ellu jääda. Õpetajate Lehes nimetab Tambet Kaugema Vanemuise kevadtalvist hooaega sarviliseks: kenasti öeldud, sest eks ole ju ninasarvik ja Nukitsamees (hiljuti esietendus Vanemuises ka teine lastetükk, Olav Ehala lastemuusikal „Nukitsamees” Eva Klemetsi lavastuses) tõesti mõlemad kenad sarvilised elukad ja on tõsi, et…
4 minutit
Fantastiline härra Anderson
Roald Dahli lastejutul põhinev Wes Andersoni film „Fantastiline härra Reinuvader” sünteesib kahe geeniuse loomeviljadest oma vaimustava animatsiooni, mis puhub üle pika aja elu sisse ärakulutatud klišeele „sobib vaatamiseks kogu perele”. Kui mõnele teosele kleepida külge silt „kogupere”, siis kipub see enamasti viitama, et tegu on millegagi, kus on korraga alahinnatud lapsi, pidades neid igasuguse banaalsusega …
3 minutit
Ökovestern ja üllad sininahad
„Avatari” populaarsuse tagamaa.
Blockbuster’id, bestseller’id ja teised libedalt töötavad kultuuritekstid on uuenduslikud pigem väliselt. Turgu kujundav suur vaatajaskond kannab inertsust, nõuab meelelahutuselt parajalt tuntut ja harjumuspärast. Menukite valemid selginevad tasakaaluna, mis saavutatakse tuntu ja tundmatu vahel: tundmatu on kostümeeritud tuntu, mis pakub metafooridena neidsamu lugusid, mis on saatnud inimkonda aastatuhandeid. Kui maskeering saab piisavalt veenev…
Blockbuster’id, bestseller’id ja teised libedalt töötavad kultuuritekstid on uuenduslikud pigem väliselt. Turgu kujundav suur vaatajaskond kannab inertsust, nõuab meelelahutuselt parajalt tuntut ja harjumuspärast. Menukite valemid selginevad tasakaaluna, mis saavutatakse tuntu ja tundmatu vahel: tundmatu on kostümeeritud tuntu, mis pakub metafooridena neidsamu lugusid, mis on saatnud inimkonda aastatuhandeid. Kui maskeering saab piisavalt veenev…
4 minutit
Mõtelda ja lüüa
Susan Sontag: „Kujundeid, mis neljakümne aasta eest oleksid pannud publiku tülgastusega tagasi põrkama ja
kohkuma, vaatab iga teismeline kobarkinos silmagi pilgutamata”.
Neile, kes pole Martin Scorsese „Suletud saart” näinud, on ääretult raske rääkida, mis seal toimub, ja seda kahel põhjusel. Esiteks võib nii kogu filmi narratiivi ja puändi tahtmatultki paljastada ja teiseks – paradoksaalselt – pole tegelikult lõpuni selge,…
kohkuma, vaatab iga teismeline kobarkinos silmagi pilgutamata”.
Neile, kes pole Martin Scorsese „Suletud saart” näinud, on ääretult raske rääkida, mis seal toimub, ja seda kahel põhjusel. Esiteks võib nii kogu filmi narratiivi ja puändi tahtmatultki paljastada ja teiseks – paradoksaalselt – pole tegelikult lõpuni selge,…
4 minutit
„Pseudodiskussiooni” järg: jälle see KUNST.EE
Rael Artel: Ilmunud on järjekordne KUNST.EE. Pool aastat ooteaega on läbi, uus number väljas ning on põhjust jätkata selle kvaliteedi, funktsiooni ja välimuse üle arutlevaid „pseudodiskussioone”, nagu toimetus kunstiprofessionaalide sõnavõtte leheveergudel pilkavalt nimetanud on (KUNST.EE, 2009, nr 3-4, lk 56). Arvan, et on igati õigustatud ja lausa tervitatav, et 1958.…
5 minutit
Sportlased, õigekirjavead ja mesilased
Kolm filmi sarjast „Eesti lood”.
Dokumentaalfilm „Ultravennikesed” (Rühm Pluss Null, 2009, 27 min), režissöör ja stsenarist Kullar Viimne, operaatorid Kullar Viimne ja Erik Norkroos, helioperaator Olger Bernardt ja Kristian Miilen, reporter Jüri Muttika. Produtsent Erik Norkroos. ETV eetris 25. XI 2009.
Kullar Viimne on oma isikupärase käekirjaga noor dokumentalist, tema uut filmi vaatama asudes…
Dokumentaalfilm „Ultravennikesed” (Rühm Pluss Null, 2009, 27 min), režissöör ja stsenarist Kullar Viimne, operaatorid Kullar Viimne ja Erik Norkroos, helioperaator Olger Bernardt ja Kristian Miilen, reporter Jüri Muttika. Produtsent Erik Norkroos. ETV eetris 25. XI 2009.
Kullar Viimne on oma isikupärase käekirjaga noor dokumentalist, tema uut filmi vaatama asudes…
5 minutit
Kunstiajakiri – kuraatoriprojekt või laiapõhjaline väljaanne?
Vestlusringis osalevad Eero Epner, Andres Kurg, Tiit Lepp, Harry Liivrand, Andreas Trossek ja Reet Varblane.
Milline võiks olla kaasaegne ideaalne ajakiri?
Andres Kurg: Olulisem kui see, milline peaks ideaalne kunstiajakiri olema, on küsimus, kellele see ajakiri on mõeldud. Ideaalset lugejat, nagu seda võis ette kujutada näiteks 1970ndate almanahhi…
Milline võiks olla kaasaegne ideaalne ajakiri?
Andres Kurg: Olulisem kui see, milline peaks ideaalne kunstiajakiri olema, on küsimus, kellele see ajakiri on mõeldud. Ideaalset lugejat, nagu seda võis ette kujutada näiteks 1970ndate almanahhi…
11 minutit
Olematu kunstiajakirjandusteooria
Kunstiajakiri toimib klassikalisel juhul kahe valdkonna, kunsti ja ajakirjanduse kokkupuutes. Selle funktsioonid on teistsugused kui ainult kunstil või ainult ajakirjandusel. Kunstiajakirja ilmumise regulaarsus eristab seda ühekordsest näituse kataloogist, artiklikogumikust või monograafiast, ehkki kõik need žanrid võivad olla ka kokku sulanud. Kas on olemas mingit spetsiifilist kunstiajakirjandusteooriat? Küsimus kerkis päevakorda seoses Sirbi kunstitoimetaja Reet Varblase…
3 minutit
PEALELEND
Katrin Nielsen , TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud, nädala pärast tuleb Viljandi pärimusmuusika aidas konverents „Teater kogukonna hüvanguks” – mis laadi teatri üle arutlema hakatakse?
Pole vist enam kaugeltki uudis, kui õpetaja asemel tuleb tundi hoopis kostümeeritud tegelaskuju, koolikonflikte lahendab foorumteater, haiglapalatisse põikavad klounid, isiklikke pingeid lahendab luguteater ja tänavatel võib pahaaimamatult sattuda lavastatud situatsioonidesse ja rollidesse. Vähe sellest, ka…
Pole vist enam kaugeltki uudis, kui õpetaja asemel tuleb tundi hoopis kostümeeritud tegelaskuju, koolikonflikte lahendab foorumteater, haiglapalatisse põikavad klounid, isiklikke pingeid lahendab luguteater ja tänavatel võib pahaaimamatult sattuda lavastatud situatsioonidesse ja rollidesse. Vähe sellest, ka…
2 minutit
Oma mõtete jälil
Osalusteater jätkab Bertolt Brechti teatri eepilist pärandit.
Teatri kui kunstiliigi puhul võib tänapäeval kohata kaht selgesti eristuvat pealiini. Traditsiooniline näitekunst toimib kunstikontekstis, olgu see siis professionaalide või harrastajate teostatud. „Traditsioonilise” all mõistame vaatajatele tehtud lavastust, kus esitajad ja vaatajad on teineteisest eraldi, esitajad näitelaval ja publik vaatesaalis. Tõsi, kohati küll vaatesaal puudub ja vaatajad võivad etendajatega koos samas…
Teatri kui kunstiliigi puhul võib tänapäeval kohata kaht selgesti eristuvat pealiini. Traditsiooniline näitekunst toimib kunstikontekstis, olgu see siis professionaalide või harrastajate teostatud. „Traditsioonilise” all mõistame vaatajatele tehtud lavastust, kus esitajad ja vaatajad on teineteisest eraldi, esitajad näitelaval ja publik vaatesaalis. Tõsi, kohati küll vaatesaal puudub ja vaatajad võivad etendajatega koos samas…
4 minutit
Romantiliselt, fookuses juubilar
Valdavalt itaalia ja prantsuse ooperimuusikast koostatud kava eesti tippsolistide osalusel oli Vanemuise teatri kauaaegsele peadirigendile ja muusikajuhile Enel Nõgenele väärikas austusavaldus tema 60. sünnipäeva tähistamiseks. Mäletan seda energiat, millega Endel Nõgene alustas 1974. aastal dirigendina Vanemuise teatrimajas. Liikusin siis Vanemuises üsna tihti seoses oma balleti „Merineitsi” ettevalmistamisega ja sellest ajast olemegi sagedamini kokku puutunud.…
2 minutit
Soomes taas Wagner!
Uskusin, et ei julge pärast 1998. aastal Soome RO s kuuldud Wagneri „Valküüri” meistrite meistri Leif Segerstami interpretatsioonis enam iialgi selle helilooja loomingu juurde tagasi tulla! See oli igas mõttes täiuslik: muusikaline mõtlemine, terviku hingus, orkestri kõla, akustika ja muidugi solistide tandem eesotsas võrratu Jukka Rasilaineniga Wotani rollis. Wagneri „Lohengrini” uuslavastus Tamperes tekitas siiski intrigeerivat huvi, sest…
4 minutit
Otsa meenutades, Garančat oodates
21. märtsil möödub 90 aastat Georg Otsa sünnist. Kahjuks katkes see erakordselt kaunis hääl 35 aastat tagasi, mistõttu väga paljud tänased teatri- ja muusikasõbrad pole teda laval näinud ega kuulnudki. Kuid iga helijälje kaudu, mille me raadiost või televisioonist kinni püüame, tunneme Georg Otsa esituse otsekohe ära. Tema diktsioon on selge kõikides lauldud keeltes,…
2 minutit
Tobiase kvartett kümnene
Rudolf Tobiase nimeline keelpillikvartett tähistas kontserdiga oma kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat pole kvartetižanris miski iga, kuid tähistada tasub igal juhul, kuna ilmnema hakkavad lapsukese kombed ja iseloom. Kümne aastaga on kvarteti koosseis, kommetelt laitmatud härrasmehed ja iseloomult isepäiselt jonnakad, enam-vähem stabiliseerunud, seekord tuldi lavale järjekorras Maano Männi, Harry Traksmann, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu.
3 minutit
Alateadvus ja mütoloogia
Andres Ehin 70
Selle aasta 13. märtsil tähistas Andres Ehin 70. sünnipäeva. Ehinit on nimetatud sürrealismi juhtfiguuriks eesti luules, eesti kirjanduse teiseks suureks sürrealistiks ja sõnamänguriks Ilmar Laabani kõrval. Ehin ise on oma sürrealismilembust kinnitanud, pidades sümpaatseks mõtlemise vabastamist mõistuslikest põhjustest ja seostest loobumist. Tema luule kajastab sellist loomeprotsessi sageli. On seepärast küllalt kahetsusväärne, et kohati…
Selle aasta 13. märtsil tähistas Andres Ehin 70. sünnipäeva. Ehinit on nimetatud sürrealismi juhtfiguuriks eesti luules, eesti kirjanduse teiseks suureks sürrealistiks ja sõnamänguriks Ilmar Laabani kõrval. Ehin ise on oma sürrealismilembust kinnitanud, pidades sümpaatseks mõtlemise vabastamist mõistuslikest põhjustest ja seostest loobumist. Tema luule kajastab sellist loomeprotsessi sageli. On seepärast küllalt kahetsusväärne, et kohati…
5 minutit
Triviaalsusest punutud mustrid, muidu kriuksuga lood
Arvo Valton võtab kaks reaalsuses täiesti kokkupuutumatut tegevuskäiku, mõttearendust, tundetooni ja juhib oma kirjutise süžees kokku, nii et need puutuvad, lõikuvad, põrkuvad, vahetavad omavahel olemuse või koha, saavad üheks.
Arvo Valtonist, viimase poolsajandi ühest viljakamast lühijutumeistrist, pole ilukirjanduse autorina viimasel ajal just palju kuulda olnud. Kui on, siis pigem tema…
Arvo Valtonist, viimase poolsajandi ühest viljakamast lühijutumeistrist, pole ilukirjanduse autorina viimasel ajal just palju kuulda olnud. Kui on, siis pigem tema…
6 minutit
Sekulariseerumise mõistatus
„. . . . minu silmis see, et kristlik ühiskond pidi suubuma ilmalikuks, märgib suurimat kõigist mõistatustest”.
Ilmar Vene
Ilmar Vene on oma uues raamatus võtnud endale väga julge ja intrigeeriva ülesande – kirjeldada Euroopa vaimuajalugu. Ja kuigi see kõigile ei meeldi, on Euroopa vaimuajalugu lahutamatult seotud kristlusega. Vaimuajalugu võib kirjeldada eri vaatenurkadest. Ilmar Vene vaatenurk ei ole…
Ilmar Vene
Ilmar Vene on oma uues raamatus võtnud endale väga julge ja intrigeeriva ülesande – kirjeldada Euroopa vaimuajalugu. Ja kuigi see kõigile ei meeldi, on Euroopa vaimuajalugu lahutamatult seotud kristlusega. Vaimuajalugu võib kirjeldada eri vaatenurkadest. Ilmar Vene vaatenurk ei ole…
5 minutit
Unamuno ja surm
Varem oleks nagu olnud üks, vähema hirmuga suhtumine surmasse ning alates Unamunost uus, mis toonud kaasa hirmu kasvamise.
I
Unamuno kohta on eesti ajalehtedes või ajakirjades või raamatute järelsõnadena palju kordi lugeda olnud, ligi paarkümmend korda kokku. Ei ütleks et palju lugeda, ikka palju kordi lugeda. Pea kõik need korrad on kirjeldatud samu tõsiasju: Unamuno kui filoloog, bask,…
I
Unamuno kohta on eesti ajalehtedes või ajakirjades või raamatute järelsõnadena palju kordi lugeda olnud, ligi paarkümmend korda kokku. Ei ütleks et palju lugeda, ikka palju kordi lugeda. Pea kõik need korrad on kirjeldatud samu tõsiasju: Unamuno kui filoloog, bask,…
8 minutit
Kas luule teeb vabaks?
Ettekanne EYS Veljesto 90. sünnipäeva konverentsil 23. veebruaril Tartus
Proloog „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud…
Proloog „Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere me hoiame nõnda ühte ja läheme läbi mere ja läheme läbi mere mis tõuseb me vastu tige ja läheme läbi mere ja muud me ei vaja tuge ja muud me ei vaja tuge kui üksteise selged õlad ja muud…
10 minutit
Optimist ja pessimist, aktivist ja fatalist
Osa inimesi on maailmapildilt optimistid. Nad leiavad, et maailm on suhteliselt kena koht kõigele vaatamata ja muutub üha paremaks. Ja et parasjagu päevakorral probleemid pole just kõige tähtsamad. Teine osa inimesi on pessimistid. Need leiavad, et maailm on üsna kole koht ja muutub üha koledamaks. Ja probleemid on peaaegu ainsad, mis veel…
3 minutit
Selgub kõige väiklasem
Kas tõesti on Eesti ühiskond keskeltläbi ikka veel nii tänamatu, ei oska omasid tunnustada ja hinnata igaühe panust? Vaevalt küll. Igaüks meist mõistab näiteks tuua ka mõne eriti tänamatu ja matsliku tüübi, kuid vähemasti avalik võim on küll olnud helde käega ja kahtlemata siiras (esindades kodanike arvamust) oma tänus. Meie tippsportlaste rahalised preemiad saavutuste eest olümpiamängudel…
2 minutit
Keskseks tegelaseks ikka eestimaine helilooja ja tema looming
Eesti muusika päevad 22. – 27. III
Eesti uue muusika festivali algusaegadel (1979) otsustati vaidluste käigus, et personaalset kunstilist juhti esimesel festivalil ja veel paljudel järgmistelgi ei ole. Kontserdikavad arutati läbi ja pandi kokku heliloojate liidus, festivali läbiviimise eest vastutas nõukogude ajal filharmoonia, kaasa olid haaratud muusikateatrid. 1980.…
Eesti uue muusika festivali algusaegadel (1979) otsustati vaidluste käigus, et personaalset kunstilist juhti esimesel festivalil ja veel paljudel järgmistelgi ei ole. Kontserdikavad arutati läbi ja pandi kokku heliloojate liidus, festivali läbiviimise eest vastutas nõukogude ajal filharmoonia, kaasa olid haaratud muusikateatrid. 1980.…
6 minutit
