2009-40 (3273)

Uues Diplomaatias (Sirbi vahel!)

Novembrikuu Diplomaatia tegeleb Venemaa, Lääne-Vene suhete ning Eesti välispoliitikaga.
Avaloos kirjeldab Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas Eesti kohta ja huve Euroopa Liidus. Praeguseks viis aastat euroliidu liige olnud Eesti peab endale tema sõnutsi selgeks mõtlema, millist Euroopa Liitu me tahame: kas sellist, mille pädevuses on rohkem ülesandeid, või vastupidi – sellist, mille pädevuses on ülesandeid…

Neljakümne esimene

Värske Sirbiga kaasas Diplomaatia topeltnumber, 32 lehekülge raskekaalutekste maailmapoliitikast ja meist selle sees.
Sirbis:
* Ojasoo ja Semepr ei usu, et Tõde on olemas, aga selle, kes kardab Virginia Woolfi, on nad selgeks saanud.
* Euroopa Liit tegi arenguhüppe Eesti eest varjatult.
* Saatuseaastate tõlgendusi: baltisakslaste ümberasumine ning Eesti sovetiseerimine.
* Kirjanikud tegid traditsioonilise ringreisi mööda kõiki Eesti maakondi. Nüüd annavad nad…

Prantsuse nüüdisjazzi tähed‏

Vincent Courtois Quartet (Prantsusmaa) 5.novemberil kell 19.00 Tartu Athena Keskuses ja 6.novemberil kell 21.30 No99 Jazziklubis. Neli tippmuusikut toovad uusi tuuli Prantsusmaalt. Lisaks akustiliste pillidele kasutavad nad julgelt ka elektroonikat.

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor sai Oslos auhinna

Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor (dirigent Maarja Soone) sai Oslos toimunud EBU koorikonkursil „Let the People Sing“ III koha noortekooride kategoorias!

5. novembril ilmub Andres Tali illustratsioonidega „Kalevipoeg”

147 aastat on möödas Fr. R. Kreutzwaldi „Kalevipoja” esmailmumisest raamatuna 1862. a. Kuopios, Soomes. Paljude aastate jooksul on meie rahvuseepos inspireerinud paljusid kunstnikke looma pilte Kalevipojast ja tema ajast. Tuntuimad „Kalevipoja”-ainelised pildid pärinevad Kristjan Raualt, kuid illustreerinud on meie müütilist kangelast ja tema lugu veel ka ühistööna…

„Disko ja tuumasõda“ võitis Silver Eye auhinna

Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokumentaalfilm „Disko ja tuumasõda“ võitis Jihlavas (Tshehhi Vabariik) toimunud dokumentaalfilmifestivalil parima täispika dokumentaalfilmi auhinna “Silver Eye”.

SA Tallinn 2011 kuulutas välja võistluse „52 üllatust ja ideed“

Esmaspäeva, 2. novembri hommikul avalikustas SA Tallinn 2011 „Terevisioonis“ veebilehe www.52.ee eesmärgi ja kuulutas välja üle-eestilise ideekonkursi “52 üllatust ja ideed”, millega loetakse alates 1. jaanuarist 2010 Euroopa kultuuripealinna aasta alguseni jäänud nädalaid.

Alates 3. XI saab Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus näha Toomas Kalve näitust

3. XI kell 18 saab Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis Noorus vaadata Toomas Kalve “Kunstiliste Fotopiltide Näitust”. Kunstiliste Fotopiltide Näitusel saab ülevaate Toomas Kalve vanemast ja ka uuemast loomingust. Kalve fotodel on asjad ja inimesed ajast ja ruumist sõltumatud ning rahulikud ent omavahel pingestatud. Modellid…

Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi Wiiralti stipendiumile

Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi Eduard Wiiralti stipendiumile, millega toetatakse kunstiüliõpilaste loomingulist tööd ja enesetäiendamist. Tänavu antakse välja kolm stipendiumi kogusummas 150 000 krooni.

„Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan“ DOKLeipzigi võistlusprogrammis

Manfred Vainokivi film „Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan“ valiti Leipzigi rahvusvahelise dokumentaal- ja animafilmide võistlusprogrammi. Leizigis näidatakse ka Jaak Kilmi ja Kiur Aarma dokfilmi „Disko ja tuumasõda“.

Riho Undi “Lili” võitis Vilniuses

Riho Undi nukufilm „Lili“ (2008) võitis 19.-25. oktoobril Vilniuses 7. rahvusvahelisel animafimide festivalil „Tindirindis“ rahvusvahelise Grand Prix‘. Animafilm „Lili“ on Riho Undi 19.-s film (neist 7 on valminud koostöös Hardi Volmeriga).

Piret Rohusaare maalinäitus Jõhvi Kontserdimajas

Et punane on kire ja vere, armastuse ja elujõu, vägivalla ja ohu värv, teab küllap iga lapski. Et see tõstab vererõhku ja paneb südame kiiremini põksuma, on teaduslikult kindlaks tehtud. Nii võimaldab punane nagu teisedki värvid pildi tegijal mõjuda mitte ainult vaataja mõistusele, vaid puudutada otse tema meeli ja keha.…

August Künnapu tutvustab oma uuemat loomingut

Kolmapäeval, 4. novembril kell 18.00 avab August Künnapu (s. 1978) pärast mõneaastast pausi kodumaises näitustegevuses isikunäituse “Maalid/Paintings 2008 – 2009”.

Rahvusvaheline illustratsioonitriennaal kolmandat korda Tallinnas

3. novembril kell 17 avatakse Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Rahvusvahelisel näitusel eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu. Triennaali patroon on proua Evelin Ilves, kes osaleb ka avatseremoonial.

Tampere Majas teisipäeval kohtumisõhtu Helga ja Enn Nõuga

Väliseestlastest kirjanikepaar Helga ja Enn Nõu vestlevad Helga Nõu sel aastal ilmunud raamatust „Elu täis üllatusi“. Raamatus on esitatud autori 75 maali koos proosaluuletustega, mis loovad pildi inimese eluteest lapsepõlvest kuni vanaduseni. Raamat tutvustab lähemalt Helga Nõud kui maalikunstnikku, mis on meile selle mitmekülgselt andeka inimese vähem tuntud…

Uued rõhuasetused gümnaasiumi kunstiõpetuse riiklikus õppekavas

Kuidas õppida ja õpetada nutikamalt, mitte rohkem
Järgmisest õppeaastast hakatakse järk-järgult rakendama nii põhikooli kui gümnaasiumi uut riiklikku õppekava (RÕK). Võrreldes kehtivaga, sätestab uus RÕK senise kolme kohustusliku kunstikursuse asemel kaks kursust (35+35 tundi). Sealjuures antakse koolidele vabad käed valikainete väljatöötamiseks, arvestades nii konkreetse kooli võimalusi kui õpilaste…

Kunsti spray-efekt, pihustunud inimesed ja arhitektuur

Proovides nii ja naa oma mäslevaid mõtteid mingiski jälgitavas vormis etteantud ruumi ära mahutada, leidsin viimaks, et tuleb piirduda ainult kahe oma seisukoha tutvustamisega. Esimene neist käib kunsti ja elu kohta üldisemalt ning teine rohkem õppimise ja õpetamise kohta. EKA juubel ju ikkagi. 30 aastat kunstnikuna on viinud mu praeguseks…

Seal, kus lõpeb asfalt, ootab harukontor

„Pangarööv” areneb nagu segaduses aktsiaturg: stseenid, mis järsu hooga alla kukuvad, vahelduvad kandvamatega. Film hüpleb dramaatika, olustikulise, literatuurse ja kerge absurdi vahel.       
Mängufilm „Pangarööv” (Filmivabrik 2009, 93 min), režissöör Andrus Tuisk, operaator ja kunstnik Manfred Vainokivi, stsenarist Mihkel Ulman, helilooja Vaiko Eplik, helirežii Mart Kessel-Otsa, kostüümikunstnik Anu Lensment, grimeerija Tiina Leesik, produtsent…

Pallas kuuvalgel ehk Lõpetamata peatükk eesti kunstis

Näitus „LÕPETAMATA PALLAS” Tartu Linnamuuseumis kuni 31. X. Ann Audova, Herman Aunapuu, Viktor Jõgever, Hilda Kamdron, Eduard Kutsar, Kaja Kärner, Olev Mikiver, Valve Moss (Janov), Ottomar Mänd, Maire Männik, Otto Paas, Varmo Pirk, Lembit Saarts, Kristjan Teder, Lembit Toom, Albert Toomapoeg, Johannes Uiga, Anu Uustalu ja Arno Vihalemm. 
15.…

Tsivilisatsioonide kokkupõrge Tallinnas

Kui me ei soovi just oma pead maa alla pista, siis peame tõdema, et islamimaailm oma perekonna- ja seksuaaleetikaga laieneb hoogsalt, haarab meidki.
Lühimängufilm „Krantsid”/„Løshunder”/ „Strays”, (Alexandra Film – Eesti ja Nocturne Productions – Norra, 38 min), režissöör ja stsenarist Sutharsan Bala, operaator Meelis Veeremets, produtsent Marianne Ostrat, kunstnik Tiiu-Ann Pello, kostüümikunstnik Kristi…

Mitte midagi ei ole öelda

Hanif Kureishi romaani põhihäda on see, et jutustatakse pealiskaudselt enamiku ihasaladustest.
Lugesin kusagilt, et Hanif Kureishi kuulub nende kirjanike hulka, kelle muu looming jääb alla esikteosele, ja nii see võibki olla – kui juba esikteos „Äärelinna Buddha” mind eriliselt ei vaimustanud, siis värskeimat romaani „Midagi sulle öelda” pean ma lausa väheütlevaks. Romaani lugemisel oli siiski mitu…

Massidele tundmatu, asjatundjatele suur kirjandus

Kümme põhjust, miks tänavune kirjandus-Nobel läks õigustatult Herta Müllerile.
Sel aastal pakkus Nobeli auhindade määramine mitmeid üllatusi ja vaat et suurimat nurinat oli kuulda kirjandus-Nobeli andmise pärast rumeenia päritolu saksa autorile Herta Müllerile. „Herta who?” küsisid ameeriklased, kes lootsid muidugi juba ammu oma kuumadeks pretendentideks peetavatele Philip Rothile, Thomas Pynchonile või…

Helga Nõu üksinduse labürindis: otse ja mõistu

Hoolimata väga tõsisest ja siirast alltekstist, on Helga Nõu eesti kirjanduse üks jultunumaid postmoderniste.
Otsinud üles viimse kui ühe Helga Nõu raamatu, mis mul kodus oli, ja tekitanud nendest lauale kõrge kuhja, jäin mõtlema, et mis siis nüüd saab. Kas on üldse võimalik öelda nende kohta midagi üldist, mis kehtiks tingimusteta;…

Vähem formaalsust, rohkem julgust ja enesekriitikat!

Kunstiõpetamise võimalikkuse ja vajalikkuse üle vestlesid vabade kunstide teaduskonna dekaan Marko Mäetamm, fotokunsti osakonna õppejõud Anneli Porri, emeriitprofessor Tiit Pääsuke, prorektor Liina Siib, graafilise disaini osakonna õppejõud Indrek Sirkel ja ehtekunsti osakonna õppejõud Tanel Veenre, küsitles Reet Varblane.  

Kunst on töö hing*

Tallinna Kunsttööstuskool, Riigi Kunsttööstuskool, Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool, Riigi Kõrgem Kunstikool, ENS V Tallinna Riiklik Tarbekunsti  Instituut, ENS V Riiklik Kunstiinstituut, Tallinna Kunstiülikool, Eesti Kunstiakadeemia on need nimetused, mille all on meie kunstikõrgkool 95 aasta jooksul tegutsenud. Ja nii nagu on muutunud aeg, on muutunud ka sisu ja staatus. Kunstiakadeemiaks ümbernimetamine 1996. aastal oli…

Tarbetuse kultuuri on tarvis

Miks on nii, et kui mehel on kriis, on kaks inimest haiglas?
Reko Lundán, „Tarbetud inimesed”. Tõlkinud Ülev Aaloe. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Silver Vahtre (Endla). Mängivad Katariina Lauk, Marilyn Jurman (külalisena), Margo Teder, Tanel Saar. Esietendus VAT-teatris 1. X.  
Karil (Margo Teder) on mure. Ta on kaotanud töö, uut ei leia – on rasked…

Omaette ooper Von Krahli teatris

„Indiate uurimise” oma fantoom hõljub küsimärgikujulisena publiku pea kohal.
Von Krahli teater sai maha oma esimese ooperiga. Möödunud teisipäeval esietendunud Märt-Matis Lille, Jan Kausi ja Mart Kolditsa „Indiate uurimine” on üliambitsioonikas projekt, kus ühendatud klassikaline muusikateater ja kaasaegne sõnateater. Helilooja Märt-Matis Lill on maininud Päevalehele antud intervjuus, et tema elus on aeg, mida iseloomustab kirevus,…

Terav skalpell ja soojad peegeldused

20. – 25. oktoobrini üheteistkümnendat korda peetud rahvusvahelise uue muusika festivali „NYYD” keskmeks olid muusikateater ja multimeediaprojektid, peakülalisteks Heiner Goebbels (Saksamaa) multimeedialavastusega „Eraritjaritjaka” (Théâtre Vidy-Lausanne, Šveits) ja Georges Aperghis (Prantsusmaa) lavateosega „Machinations” („Mahhinatsioonid”) IRCAMi ansamblilt, lisaks Londoni vokaalansambel The Shout, mis tõi kaasa Orlando Goughi kammerlavastuse  „Flam” („Udujutt”). Kõigi kolme projekti taga olid…

Pealelend

5. – 8. XI toimub V üleriigiline noorte koorijuhtide konkurss, korraldajateks Eesti Kooriühing, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Eesti Rahvusmeeskoor. Mida annab see konkurss Eesti koorimuusikale ja koorijuhtide haridusele, miks te seda teete?
Toomas Kapten, EMTA dirigeerimise osakonna juhataja: Muusikaakadeemial  on vastutav roll noorte koorijuhtide kasvatamisel ja seetõttu pean loomulikuks, et EMTA on selle ürituse…

Nii pole Eestis (Mozarti ooperit) veel tehtud

Mozarti ja tema säravaima libretisti Lorenzo Da Ponte viimast koostööd, koomilist ooperit „Così fan tutte ossia La scuola degli amanti” („Nii teevad kõik ehk Armastajate kool”), on XIX sajandist peale saatnud klišeelik hoiak: tegu olevat labase looga, mis ei vääriks kuigivõrd tähelepanu, kui seda ei saadaks Mozarti geniaalne muusika. Tõesti, olen…

Kulminatsioonide võimuses

Sümfooniakontsert: ERSO , dirigent Rory MacDonald (Suurbritannia), solist Ralf Taal (klaver) 23. X Estonia kontserdisaalis.
Kava rõhuasetus oli Antonin Dvořáki loomingul. Sümfooniline poeem „Keskpäevanõid” op. 108 (1896) ja Sümfoonia nr 5 F-duur op. 76 (1875) haarasid oma „embusse” Ludwig van Beethoveni Klaverikontserdi nr 3 c-moll  op. 37 (1800). Selline vaheldus mõjus kuulamisel kosutavalt. „Keskpäevanõid” on…

Balti keelepoliitika õigustuseks

Gabrielle Hogan-Brun, Uldis Ozolins, Meilutė Ramonienė, Mart Rannut, Language Politics and Practices in the Baltic States. Current Issues in Language Planning, Volume 8, Issue 4 January 2008, lk 469–631.   
Oleme veendunud, et väljaspool Balti riike elavad inimesed ei saa õieti aru, miks meie keelepoliitika on just selline, nagu ta on. Sealjuures on seda kogu…

Rahvuslus vastakuti liberalismiga

Kui kogumikuga „Rahvuslus ja patriotism” ühiskondlikku mõtlemisse antud panus jõuab ka igapäevaellu, pole meie lootused liberaaldemokraatia raames endaks jääda kuhugi kadunud.
Milline on rahvusluse ja patriotismi moraalne tähendus, kui ühiskonnad muutuvad etnilis-kultuuriliselt aina mitmekesisemaks ja riik on üha vähem suveräänne? Küsimuse vaagimist hõlbustab ehk kõrvutamine nende edukaima oponendi, liberalismiga. Nii tehakse 2009. aasta kevadel ilmunud…

Aimamisi nagu peeglist

Tuchmanil on arenenud õiglustunne ja lihtrahva võitlus on talle hingelähedane teema.
Barbara Wertheim Tuchmani (1912–1989) nimi peaks eesti lugejale hästi teada olema. Nõukogude aja lõpul oli kaks raamatut, mida igast kohalikust antikvariaadist kindla peale leida võis: Joachim Wiederi „Katastroof Volgal” ning Tuchmani „Augustikahurid”. Viimasele on nüüd siis lisandunud „Kauge peegel” („A Distant Mirror: The Calamitous 14th Century”),…

Kommentaar

Nüüd, mil me oleme asjast huvitatud ministeeriumide (ilmselt osa ministeeriume ei pea oma arvamuse avaldamist vajalikuks) arvamused protsendiprintsiibi kohta teada saanud, on aeg kriitikat analüüsida ja mõelda, kuidas põhimõtte rakendamiseks vajalike õigusaktidega edasi liikuda. Ega me arvanudki, et eelnõu ilma küsitavuste ja probleemideta kohe riigikogu istungisaali jõuab – selleks on tegemist Eesti jaoks päris uue ja varem seadustega…

Seaduse saatus

„Protsendikunsti” sündi kavandav eelnõu on takerdunud ametkondlikku ja poliitilisse ükskõiksusse.
Pea eranditeta kehtiva reegli järgi liiguvad ideed demokraatlikus protsessis otsuseni seda kiiremini, mida suurem „huvi” neid tagant tõukab. Tulenevalt huvi iseloomust (kasumitaotlus, edevus, veendumus, jne) tegutseb huvi edendajana ning avaliku võimu ehk otsustaja tüütajana ka huvirühm, kes suudab tihti (kui raha ei piira) korraldada ka õige suuremõõdulisi kampaaniaid otsustaja…
Dmitri Hvorostovski ja Ivari Ilja Tallinnas

Dmitri Hvorostovski ja Ivari Ilja Tallinnas

Kontserdiagentuur Artmusic ja Nokia kontserdimaja tegid eelmisel nädalal kingituse meie melomaanidele: kaasaja suurimaid baritone Dmitri Hvorostovski andis kontserdi oma suurepärase ansamblipartneri, pianist Ivari Ilja kodulinnas.
Sirp