2009-4 (3237)

Selgusid kultuuriauhindade laureaadid

Kuigi valitsus peab oma istungil kultuuriauhindade laureaadid alles kinnitama, on avalikkusele juba (protseduuriliste iseärasuste tõttu) lekkinud tänavuste tublide kultuuritegijate nimekiri. Välja antakse kolm auhinda pikaajalise loomingulise tegevuse eest (nn elutööauhind) ja viis tükki möödunud aasta tähelepanuväärsemate saavutuste eest. Nimekiri ja põhjendused: http://www.kul.ee/index.php?news=5480&path=0x5x124

Uus Sirp homme väljas

Charles Darwini sünnist möödub nädala pärast 200 aastat, novembris 150 aastat tagasi aga ilmus esmatrükk tema peateosest, eestikeelses tõlkes tänaseni kahjuks ilmumata “Liikide tekkimisest”. Darwini mõttetegevuse tagajärgi maailmas ja Eestis lahkavad Toivo Maimets, Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Kaarel Tarand.
 
Kuidas tuua avalikku arutamise- ja otsustamisprotsessi vormi asemel rohkem sisu: Marek Strandberg ja Valle-Sten Maiste.
 
Varauusaegne Eesti XVII ja…

Kirjanduslikul kolmapäeval loeb ja räägib Peeter Sauter

4. II kell 18.00 Kirjanike Majas (Harju 1) räägib oma jutust “Beibi bluu” eesti filosoofilise naturalismi üks kaalukamaid esindajaid Peeter Sauter. Lõike raamatust loevad autor ise ja Gerli Tiganik, Sauterit küsitleb Jürgen Rooste, klaverit mängib Igor Garšnek.

Vabariigi President ja Noored Kooli kutsuvad kogu ühiskonda haridusse panustama

President Toomas Hendrik Ilves ja sihtasutus Noored Kooli kutsuvad kõiki andma oma panust Eesti koolihariduse edendamisse ja mitmekesistamisse.
Tegusad noored, kellel on kevadeks vähemalt bakalaureuse kraad ja kes on valmis kaheks aastaks õpetajatööle asuma, saavad kandideerida Noored Kooli programmi 3. lendu. Kõik teised saavad panustada…

Põhja- ja Baltimaade kultuuriprogramm avardab loomevõimalusi

Täna, kolmapäeval 4. II toimub Põhja- ja Baltimaade ühise kultuuri mobiilsusprogrammi ametlik avamine Eestis. Uue programmi eesmärk on toetada loovisikute liikuvust ning soodustada kultuurikoostööd Põhjala ja Balti riikides.

Eile avati Jarõna Ilo isikunäitus

3. veebruaril kell avas Jarõna Ilo Haus Galeriis oma järjekordse isiknäituse „Puud ja maastikud“. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eelmisel aastal valminud suureformaadilist söejoonistust.

Mängufilm “Võõras” võitis Göteborgi rahvusvahelisel filmifestivalil peapreemia

Jukka-Pekka Valkeapää mängufilm “Võõras” (Muukalainen) valiti 2009. a Göteborgi rahvusvahelise filmifestivali peapreemia The Nordic Film Award vääriliseks. Film võitis ka teise auhinna – filmi operaator Tuomo Hutrile anti üle Kodaki Nordic Vision Award.

Algas Euroopa noore ajakirjaniku konkurss „Laienda silmaringi 2009“

Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Noorte Pressivõrgustiku (EYP) ja internetiajakirjaga Café Babel kuulutas välja ajakirjanduskonkursi, kuhu oodatakse osalema kõiki 17-35 aastaseid ajakirjanikke ja ajakirjandustudengeid, kes tegutsevad raadio-, trüki- ning veebimeedias.

Eesti Rahva Muuseumis saab rahvuslikke ehteid ise teha

Esmaspäeval avati Eesti Rahva Muuseumis põnev ehtenäitus „EHE RAHVUSLIK. Polümeersavist ehted rahvuslike mustritega”. Näituse raames saavad soovijad lisaks väljapanekuga tutvumisele osaleda ka ehtemeisterdamise töökodades, seega kutsuvad näituse korraldajad inimesi üles endale ise ainulaadseid ehteid meisterdama.

Lõvi Leo kutsub kõiki lapsi Sõpruse kinno mängima ja vahvaid animafilme vaatama!

Veebruarikuu esimesel nädalavahetustel avab multilaeka ja mängib lastega kinos Politseiameti maskott Lõvi Leo. Pärast mängumöllu linastub liiklusteemaline animafilmiprogramm, mille raames saab nautida nii uusi Jussi filme kui ka legendaarseid vanemaid animatsioone. Ekraanile tulevad Heino Parsi “Väike motoroller”, Elbert Tuganovi “Rongisõit” ja “Autosõitjad” ning Rein Raamatu “Rüblik” –…

Vilepi uue raamatu esitlus Tartus

5. II toimub Tartu Kirjanduse Maja Krüptis (Vanemuise 19) kell 18.00 tuntud eesti lastekirjaniku Heiki Vilepi uue raamatu “Une-Mati udujutud” esitlus. Lastel lubatud ka vanemad kaasa võtta.

Soulmuusika Must teemant!

Esmakordselt esineb Eestis (26. aprillil kell 19 Tallinna Linnahallis) soulimaailma Must Teemant, võimsa häälega karismaatiline artist Angie Stone. Ta on üks olulisemaid Ameerika soulistaare, kes eales Eestis esinenud.

Täna alustas Rahvusooper Estonia sügishooaja piletite müüki

Esmaspäeval, 2. veebruaril alustab Rahvusooper Estonia sügishooaja piletite müüki. Sügishooaeg algab 4. septembril balleti „Kolm musketäri“ etendusega, linnarahvale tutvustatakse teatri 104. hooaja tegemisi 13. septembril toimuval Estonia turupäeval.

Jõhvi Balletifestival toob koju Age Oksa ja Toomas Eduri

Teist korda toimuv rahvusvaheline Jõhvi Balletifestival on Eestis ainulaadne: 5.-8. veebruarini 2009 Jõhvi kontserdimajas toimuva festivali peaesinejad on sel korral Age Oks ja Toomas Edur  Inglise Rahvusballetist. Lisaks neile on laval Peterburi Maria teatri esipaar Jevgeni Ivantšenko ja Irina Golub, Eestist pärit Berliini Riikliku Balletiteatri solist Maria Seletskaja, Moskva…

Nargen Festival meenutab Joseph Haydnit. Möödub 200 aastat heliooja surmast.

Mereriigi suurim  festival pakub sel aastal paljude muude kultuuriürituste kõrval  Joseph Haydni 200. surma-aastapäeva auks tema meistriteoseid. Festivali eristuva kultuuriprogrammi jätkumist kinitab allkirjastatud leping Nordea Panga ja Nargen Festivali vahel.

Tallinna Botaanikaaias avatakse fotonäitus

6. II -29. III on võimalik külastada Soome fotokunstniku Pira Cousini näitust “Lummus – pilte Helsingi loodusest” Näitus, mida eksponeeriti 2008. aasta suvel Haraka saarel Helsingis, valmis ühe osana Helsingi keskkonnakeskuse loodusliku mitmekesisuse projektist.

Narva linnuses avatakse Narva Muuseumi näitus

Neljapäeval, 5. veebruaril kell 16.00 avatakse Narva linnuses näitus “Mis see on?” Mis peitub selle pealkirja taga? Need on enamasti tavalised tarbeesemed, mille kuju järgi me neid tänapäeval tihti ära ei tunne. Nende esemete taga peituvates lugudes on palju huvitavat, õpetlikku ja mõnikord ka naljakat või ootamatut.

UNESCO?

UNESCO tegevusest teatakse Eestis üsna vähe ning selle vähesegi osas piirdub asi tihti UNESCO jaoks ehk pigem vähem oluliste teemadega. Suur on paraku mõistmatus ka ÜRO eriorganisatsiooni arengu või tema põhikirjas välja toodud ühenduslüli, liikmesriigi asutatud rahvusliku komisjoni rolli osas. Meie siinne kirjutis püüab seda olukorda paranda. Eestis tuntakse UNESCOt esmajoones Tallinna vanalinna maailmapärandi nimekirja  kuulumise kaudu. On tõsi,…

Morgen, kristlik demokraat

Peter Morgeni Jeesus võitleb oma jumalaga vähemalt sama kangusega nagu Andres Vargamäel. Ja ei jää Juudas oma küsimuste kiuslikkusega alla Oru Pearule.   
Peter Morgen, Sõnum. Toimetanud Marika Mikli, kujundanud Heino Prunsvelt. Varrak, 2008. 256 lk.     
Pealispind on petlik. Kui võtad Peter Morgeni „Sõnumi” kätte õigetpidi, läheb mõte Heino Prunsvelti kaanekujunduse jälgedes esmalt vahitornide maale, sektantlike propagandatoodete…

Eduard Vilde novellikirjanikuna

Eduard Vilde on olnud äärmiselt produktiive ja mitmekülgne kirjanik. Paraku kogetakse teda ikka ja jälle (sh kohustusliku kirjanduse tõttu) vaid paksude ajasturomaanide kirjutajana. Vahest ehk ka näidendite autorina. See, et Vilde väga palju ja väga head lühiproosat on viljelenud, on paljudele tänastele lugejatele absoluutselt uus informatsioon.

So ein grosser Narr

Indrek tituleeritakse hulluks niipea, kui ta astub sisse Mauruse kooli uksest. Indrek kuuleb, kuidas Maurus tema kohta endamisi pobiseb: „So ein grosser Narr.”
Tammsaare näidend „Kuningal on külm” ammutab motiivistiku vana testamendi esimesest Kuningate raamatust. See algab nõnda: „1. Kuningas Taavet oli jäänud vanaks ja elatanuks, ja kuigi teda kaeti vaipadega, ta ei saanud sooja. 2. Siis ütlesid ta…

Vanad kuked saputavad sulgi

Ka intellektuaalist joodiknaine on siiski arvestatav idee mõne tulevase filmi tarbeks.
Dokumentaalfilm „Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan”, 28 min. Stsenarist, režissöör ja operaator Manfred Vainokivi, toimetaja Peeter Sauter, produtsent Marju Lepp. Filmivabrik, 2008. Esilinastus kinos Sõprus 23. I.    
Dokumentaalfilmi tehes on võimalik oma objektile läheneda empaatiaga, sisse- ja kaasaelavalt ehk püüda portreteeritava maailma näha just…

Tundeline leedi G

Täna Eestis esilinastuva „Hertsoginna” peategelasteks on skandaalse armastajana tuntud Devonshire’ hertsoginna Georgiana ja hertsog William Cavendish.
Mängufilm „Hertsoginna” („The Duchess”, Suurbritannia-Itaalia-Prantsusmaa 2008, 110 min), režissöör Saul Dibb. Osades Keira Knightley (Georgiana, Devonshire’ hertsoginna), Ralph Fiennes (William Cavendish, Devonshire’ hertsog), Charlotte Rampling (leedi Spencer), Dominic Cooper (Charles Grey), Hayley Atwell (Bess Foster), Simon McBurney (Charles Fox), Aidan McArdle (Richard…

Kättemaks, seadus ja vendlus

On poliitilist taustaplaani, krimilugu, au ja veritasu, üksindust, reeturlust ja sõprust, ühe poisi suurekskasvamise lugu, armastust ja veriseid suremisi.
Mängufilm „Vasha”, (Eesti-SaksamaaSoome-Iirimaa, 2009, 100 min.), režissöör Hannu Salonen. Stsenaristid Mart Kivastik, Katrin Laur, Hannu Salonen. Operaator Rein Kotov, kunstnik Jaagup Roomet, helilooja Ray Harman, monteerija Julia Oehring. Osades Mehmet Kurtuluş (Artur), Mart Müürisepp (Tom), Rein Oja…

Põnev kohtumine

Ooperigala: Daniela Bruera (sopran), Donald Litaker (tenor) ja ERSO, dirigent Nikolai Aleksejev. 23. I Estonia kontserdisaalis.
Minnes eelmisel reedel mööda eluohtlikult libedat Lauteri tänavat Estonia kontserdisaali poole ning mõeldes sõnale „gala”, näris sees kahtluseuss: jälle üks ülipopulaarsete ooperiaariate rida kontsertettekandes! Pealegi olin  üht lauljatest põgusalt kuulnud G. Mahleri „Laulu maast„ ettekandel, mis ausalt öelda ei äratanud erilisi lootusi.…

Noored puhkpillitalendid

Kontserdisarjas „Noored talendid”: Oksana Sinkova (flööt), Andres Kontus (tromboon) ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Toomas Vavilov. 22. I Estonia kontserdisaalis.
Kaks aastat tagasi alustas Eesti Kontsert sarja „Noored talendid”, mille raames toimus 22. jaanuaril viies kontsert. Sedapuhku astusid  Tallinna Kammerorkestri ees üles flötist Oksana Sinkova ja trombonist Andres Kontus. Kontsert oli omamoodi jätkuks möödunud kevadel Tartus aset leidnud…

Introvertne voog

Kontserdisarjas „Vocalissimo” Risto Joost (kontratenor), Richard Sweeney (lauto) ja ansambel „väike rinG” koosseisus Peeter Klaas, Tõnu Jõesaar, Elar Kuiv, Arvo Haasma ja Leho Karin. 21. I Niguliste muuseum-kontserdisaalis.
Seekordsel laulukunstile keskendatud „Vocalissimo” kontserdil olid tulipunktis kontratenori hääletämber ja laulja-dirigent Risto  Joost. Kava ajalised piirid ulatusid XVI sajandi lõpust aastasse 2008, kõrgrenessansist kaasaega – Toivo Tulevi uudisteosesse. Igavikulisi…

Kontsert tasuta videoga

„Konvulsioonid” kontserdisarjas „Kontserdid Kunstihoones” Ivo Lille (saksofon) ja Jorma Toots (klaver) Kavas: Hillar Kareva, Mihkel Kerem, Age Hirv, Kristjan Kõrver, Eduard Tubin. 18. I Tallinna Kunstihoones.
Eesti kammermuusika Peipsiveere fotonäituse piltide keskel oli kokku mõjus pakett  ning sellisena ainulaadse kujutava kunsti ja muusika sümbioosina tore algatus Eesti kultuuripildis. Nimelt on uus juhataja Harry Liivrand käivitanud Kunstihoones…

Kõigesööja meeletu „In graafika”

„In graafika”, nagu ka performance’i-festival „Diverse. Universe” ning video- ja filmifestival on saanud Pärnu kunstielu firmamärkideks, just nagu Pärnu uue kunsti muuseumi (alias Chaplini keskuse) antropoloogiliste filmide festival või suvine kunstinäitus „Mees ja naine”. „In graafika”, „Diverse. Universe”, video- ja filmifestival kõnelevad Non Grata rühmituse (koolkonna, liikumise, mõtteviisi) järjekindlusest ja, kui kasutada moodsat…

Peeter Ulas ja olemine

PEETER ULASE mälestusnäitus „Vana mees ja mere kujund” Vabaduse galeriis 8–28. I.
Herakleitos ütles, et samasse jõkke kaks korda astuda ei saa, sest voolav vesi uueneb iga hetkega. Ka sama isik muutub. Lahendus oleks see, kui mitu inimest astub samasse jõkke korraga. Või samasse merre. Sedasi sünnib ühistunne.

Kuidas portreteerida kunstiõpetust

Peter de Wit, rootsi-hollandi taustaga ehtekunstnik, andis jaanuari alguses kunstiakadeemias meistriklassi „Lihtsus kullas” („Simplicity in Gold”). Osalejaid oli lisaks eestlastele ka Vilniusest, Melbourne’ist ja Barcelonast. Tavaliselt võtab sellise kursuse ettevalmistamine aasta või isegi paar: toetuste ja materjali hankimine, ajakava kokkuleppimine, mis hõivatud kunstnike puhul küllaltki keeruline jms. Oleme aastas oma üliõpilastele lubada saanud …

Tagasivaade Euroopa arhitektuuriaastale

Eesti arhitektuuriaasta kokkuvõttena on Sirbil tavaks avaldada ülevaade Eesti arhitektuurikonkurssidest, mis on küll tore dokumenteerimine, kuid kahetsusväärselt ei anna ülevaadet arhitektuuris tegelikult toimuvast. Maja paberil pole siiski see, mis valmisehitis, nagu ei ole stsenaarium veel miski film. Ei saanud ehitistest ülevaadet ka arhitektuuriaasta kokkuvõttest, sest seal räägiti rohkem arhitektuurist kõnelemisest. Iga-aastased „Projekt ja…

Hea Sirbi toimetus!

„Gaasitorust”, Eesti esindajast Veneetsia arhitektuuribiennaalil, on üksjagu kirjutatud nii ürituse toimumise ajal kui nüüd seoses kultuurkapitali preemiatega, nii et õigupoolest puudub igasugune vajadus meedia tähelepanu veel püüda. Ometi tekitas Sirbi kommentaar „Gaasitorule” kunsti aastapreemia määramisele (Sirp 16. I) sedavõrd hämmeldust, et muud ei jää üle. Missugused on need tänuplakatid Nord Streamile, millest  kommentaar kõneleb? „Gaasitoru” projekt ise…

Käimas on innovatsiooniaasta

Mis on arhitektidel sellega pistmist? Eks ikka väga palju.
Hooned on 2/3 rahvuse rikkusest, seal viibib kodanik vähemalt 2/3 oma elust. Inimene identifitseerib end kindla koha, ruumiga. Tekivad tuhanded seosed, mis loovad kodutunde. Arhitektuur on ruumikunst, tema ülesandeks on kõigile kultuurilistele üritustele ulualust anda. Ta ümbritseb meid kõikjal, ta loob ruumi, kuna teised kunstid seda vaid…

Teater kui kogukond

Teatril NO99 on kombeks korraldada ühekordseid aktsioone. Kui lavastusi märgib teater täisarvuga – seni viimane, „Macbeth”, kannab arvu 84 –, siis aktsioone saadab komaga arv; neist esimesele, Marco Laimre performance’ile „Mädand Harry” anti järjekorranumber 94,5. Mulle hakkab see komapanek tunduma üha kahtlasemana – see justkui asetaks lavastused aktsioonide ette. Tõsi, aktsioone ei saa mahult võrrelda lavastustega, kuid…

Absurdse aja säästupeod

Rahuaja absurdsus saab iga minutiga järjest valitsevamaks seisu- või olukorraks.
Harold Pinter, „Sünnipäevapidu”, tõlkinud Joel Sang. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Krista Tool, valguskujundus Martin Makarevitš. Mängivad Tartu ülikooli viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti osakonna 7. lennu diplomandid: 1. koosseis: Petey – Anatoli Tafitšuk, Meg – Natali Lohk, Stanley – Johannes Veski, Lulu – Marilyn Jurman, Goldberg – Rauno…

Williamsi kangelase jõuline lavaletulek Linnateatris

Kogenud lavastaja Normet ei pelga tööd suure näitetrupiga.
Tennessee Williams, „Iguaani öö”, tõlkinud Jaak Rähesoo. Lavastaja Ingo Normet, kunstnik Iir Hrmeliin. Mängivad Anne Reemann, Priit Võigemast, Alo Kõrve, Rain Simmul, Mart Toome, Ene Järvis, Piret Kalda, Evelin Pang, Ago Roo, Andres Ots. Esietendus 13. XII 2008 Tallinna Linnateatri Taevalaval.   
Tennessee Williamsi…

Filosoofiast, vigadega

Law teatmik annab asjatundliku ning sisuka ülevaate filosoofia peamistest valdkondadest.        
Stephen Law, Filosoofia. Silmaringi teatmik. Tõlkinud Ann Kitsnik, toimetanud Eha Kõrge. Varrak, 2008. 352 lk.     
Viimastel aastatel on eesti keelde tõlgitud päris mitu filosoofia ülevaateteost (1). Mõned neist on meelelahutuslikud, teised pakuvad pindmist pilguheitu sügavatele küsimustele, kolmandad liiguvad ajaloolistes rööbastes mõtlejalt mõtlejale, ehkki peatus igaühe juures…

Ajaloolase kriis

Tervitan igasugust ajalooalast debatti, kui see käib reeglite alusel: oponeeritava suhu ei panda mõtteid, et neid siis omatahtsi materdada. Teadmiseks endisele kolleegile Veiko Berendsenile – ma ei ole kuskil ega kunagi arvanud, et Eesti koolis õpetatakse „valesid asju” ja peaks õpetama hoopis mingeid „tsükleid” või tsüklilist ajalugu. Väide „ta pakub, et peaks õpetama tsüklilist käsitlust” pole mitte…

Lähiajaloolase kriis

Medijaise mure taga on politoloogilise kontseptualiseerimise jõuline sissetoomine ajalukku.
Arvustades Mart Laari ja Lauri Vahtre ajalooõpikut „Lähiajalugu gümnaasiumile”, küsis Eero Medijainen selle aasta esimeses Sirbis, mida koolis lähiajaloo tundides meile siis tegelikult õpetatakse. Tema vastus on, et õpetatakse valesid asju. Koolilõpetajad ei saa teada, miks maailm muutub, nad teavad pelgalt fakte  ja nimesid.

Sild töötuseni

Briti pudi-padi poodide üheks uueks hitiks on hoiupõrsad. Igas vormis, suuruses ja värvis. Lisaks põrsastele pakutakse mündipraoga kasse, ronge, jäneseid ja lennukeid, kellele raha kõhtu mahub. Korraga on kõik haaratud soovist kokku hoida ja investeerida panga asemel isikliku riiuliloomakese sõbralikku ja kontrollitavasse keresse. Naeruvääristavad lood memmekestest, kes hoiavad raha madratsis või sukasääres, on asendunud teatava humoorika respektiga. 

Võimalus saada puhtaimaks maailmas

Korruptsiooni hävitavast mõjust ühiskonnale on palju räägitud ja kirjutatud. Sellele võiks veelgi pühendada tunde ja see kõik on ka üksjagu põnev. Kõigepealt tuleb silme ette poliitiline korruptsioon, sealhulgas korruptsioon omavalitsustes. See on riigi toimimise seisukohalt kõige kahjulikumate, mõnikord lausa hävitavate tagajärgedega. Poliitilise korruptsiooni juhtumid on enamasti laialt teada ja suure avalikkuse tähelepanu all.…
Valgust, rõõmu ja armastust hämaratel veebruaripäevadel

Valgust, rõõmu ja armastust hämaratel veebruaripäevadel

 
Sõna saab festivali kunstiline juht Andres Mustonen
Täna algab XX barokkmuusika festival, sinu kunstilisel juhtimisel. Oled juba selles eas, et võid oma loomingulisi ettevõtmisi ajastada…
Sirp